Osaühingu SVŠ Veod (pankrotis) pankrotihalduri hagi Sergei Šarovi vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
140 145,58 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Sergei Šarovi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
28. november 2017
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Sergei Šarov (ik: XXX), esindaja Igor Sumarok Vastustaja (hageja): Osaühingu SVŠ Veod (pankrotis) (rk: 10547320) pankrotihaldur Tarmo Villman
esindajad
Viru Maakohtu 7. oktoobri 2015 otsus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 7. oktoobri 2015 otsus hagi täieliku rahuldamise ning menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus ja lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
2.1.Rahuldada OÜ SVŠ Veod (pankrotis) hagi osaliselt ning mõista Sergei Šarovilt OÜ SVŠ Veod (pankrotis) kasuks välja kahju summas 19 173,49 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 09.03.2014-18.12.2017 eest summas 5843,15 eurot, kokku 25 016,64 eurot ning viivis kahjusummalt 19 173,49 eurot alates 19.12.2017 kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku mitte rohkem kui kahju summa 19 173,49 eurot.
2.2.Jätta rahuldamata OÜ SVŠ Veod (pankrotis) hagi Sergei Šarovi vastu kahju summas 110 291,25 eurot väljamõistmiseks.
2.3.Jätta menetluskuludest maa- ja ringkonnakohtus 15% Sergei Šarovi kanda ja 85% OÜ SVŠ Veod (pankrotis) kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras pärast kohtuotsuse jõustumist.
3.Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Viru Maakohtu 3. veebruari 2014 hagi tagamise määrus osaliselt, s.o kohaldatud hagi tagamise abinõude summa suuruse osas, ning lugeda alates kohtuotsuse jõustumisest hagi tagamise määrus hagi tagamise abinõude summa suuruse osas sõnastatuks järgmiselt:
3.1.Keelata Sergei Šarovil ilma OÜ SVŠ Veod (pankrotis) pankrotihalduri nõusolekuta võõrandada oma nõudeõigust summas kuni 26 500 eurot OÜ International Veod (rk 11049564) vastu;
3.2.Keelata kolmandatel isikutel (sh OÜ Internatoinal Veod) ilma OÜ SVŠ Veod (pankrotis) pankrotihalduri nõusolekuta Sergei Šarovile või tema poolt nimetatud isikutele vara üleandmine või täita rahalist kohustust summas kuni 26 500 eurot.
3.3.Määrata rahasummaks 26 500 eurot, mille maksmisel Rahandusministeeriumi arvelduskontole või sama summa ulatuses pangagarantii esitamisel hagi tagamine tühistatakse.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Osaühingu SVŠ Veod (pankrotis) pankrotihaldur (hageja) esitas 02.02.2014 maakohtule Sergei Šarovi (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt OÜ SVŠ Veod (pankrotis) (võlgnik) kasuks välja 129 464,74 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlalt (129 464,74 eurot) alates hagimaterjalide kättesaamisele järgnevast 31. päevast kuni põhinõude täimiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõlg. Hagiavalduse kohaselt kuulutas Viru Maakohus 27.03.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-7479 välja võlgniku pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Tarmo Villmani. Võlgniku juhatuse liikmeks on alates 1999. aastast kostja, kes on ka võlgniku ainuomanik. Harju
Maakohtu 25.05.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-08-16395 tunnistati kostja süüdi karistusseadustiku (KarS) § 386 lg 1 (KarS § 3891 lg 1) järgi ja võlgnik KarS § 386 lg 2 (KarS § 3891 lg 3) järgi. Võlgnikule mõisteti rahaline karistus 19 173,49 eurot. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 04.11.2011 otsusega maakohtu otsuse osaliselt ning kostja ja võlgnik mõisteti süüdi vastavalt KarS § 386 lg 1 ja Kars § 386 lg 2 järgi, s.o maksudeklaratsioonides valeandmete esitamises, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ning mille tulemusel jäi maksudena laekumata alusetult enam kui 500 000 krooni (kokku 2 908 396 krooni). Riigikohus keeldus 20.01.2012 määrusega kassatsiooni menetlusse võtmast ja kriminaalasjas nr 1-08-16395 tehtud otsus on jõustunud. Maksu- ja Tolliamet on 17.06.2010 maksuotsusega kohustanud võlgnikku tasuma 3 562 157 krooni, sh käibemaksu 1 182 713 krooni ja tulumaksu 2 379 444 krooni. Kriminaalasja nr 1-08-16395 menetluses on tuvastatud, et kostja, olles võlgniku juhatuse liige, oli seetõttu äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 1 ja § 183 järgi vastutavaks isikuks äriühingu juhtimise ja esindamise ning raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õigsuse eest ning tema kohustuseks oli esitada ettevõtte maksuaruandlust vastavalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-le 1. Samuti oli kostja alates 01.05.2004 jõustunud käibemaksuseaduse (KMS) § 11 lg 1; § 13 lg 1; § 20 lg-te 1, 3 ja § 29 lg 1 alusel vastutav äriühingu ettevõtluse tulemusena tekkivalt käibelt käibemaksu arvestamise, tasumisele kuuluva käibemaksusumma arvutamise, käibedeklaratsioonide esitamise ja käibemaksu tasumise eest. Eesmärgiga vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksusummat, esitas kostja Maksu- ja Tolliametile võlgniku käibedeklaratsioonides kavatsetult valeandmeid maksustamisperioodide juuni 2004 kuni september 2004 ja juuni 2005 kuni mai 2006 kohta. Samuti oli kostja võlgniku juhatuse liikmena vastutav tulumaksuseaduse (TuMS) (alates 01.01.2000 jõustunud, koos hilisemate muudatustega) § 54 lg-te 2 ja 4 alusel, TuMS §-des 49-53 sätestatud tulumaksu kohta õigete andmete esitamise eest eelneva kalendrikuu kohta, järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Samuti oli kostja TuMS § 54 lg 4 alusel kohustatud kandma §-de 48–53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu maksuhalduri (Maksu- ja Tolliameti) pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Eesmärgiga vähendada tasumisele kuuluvat maksusummat, esitas kostja maksuhaldurile kavatsetult valeandmeid võlgniku tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides maksustamisperioodide juuli 2004 kuni november 2004 ja juuli 2005 kuni juuni 2006 kohta. Võlgnik tegi perioodil 21.07.2004 kuni 13.06.2006 väljamakseid OÜ-le Palermo Grupp ja OÜ-le Ramsarto Grupp 7 578 457 krooni ning väljamaksed kuuluvad maksustamisele tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu TuMS (kehtib alates 01.01.2000) § 51 lg 2 p-de 3, 5 tähenduses. Tallinna Ringkonnakohtu 04.11.2011 otsusega on tuvastatud, et kostja ja võlgniku poolt tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides ettevõtlusega mitteseotud kulude deklareerimata jätmisega on riigil saamata jäänud tulumaksu 1 725 683 krooni (2 379 444 – 653 761), s.o 110 291,25 eurot. Kostja on rikkunud juhatuse liikmele äriseadustikust, maksukorralduse seadusest, tulumaksuseadusest ja käibemaksuseadusest tulenevaid kohustusi ning tekitanud sellega võlgnikule kahju, mis seisneb kohustuses tasuda riigile tulumaksu 110 291,25 eurot ja võlgnikule määratud rahalises karistuses 19 173,49 eurot, kokku 129 464,74 eurot. Juhuks kui kostja esitab hagile aegumise vastuväite, märkis hageja, et kostja on rikkunud ÄS § 187 lg-st 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 35 tulenevat hoolsuskohustust võlgniku suhtes ning on lasknud nõudel enda vastu aeguda. TsÜS § 37 lg 4 järgi juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kohustuse rikkumisest. Kostja, olles teadlik oma rikkumistest võlgniku suhtes perioodil 2004–2006, oleks pidanud enne rikkumistest viie aasta möödumist kas asuma kahju hüvitama, andma välja võlatunnistuse kahju võlgnikule hüvitamise kohta, leppima kokku uues aegumistähtajas või esitama võlgniku nimel nõude kostja vastu. Kostja nimetatud tegusid teinud ei ole. Kostja tegevusetus on käsitletav raske hooletusena.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et hagi on ÄS § 187 lg 3 alusel aegunud. Samuti puuduvad alused, mis annaksid hagejale või hageja võlausaldajatele õiguse esitada hagi kostja vastu. 12.12.2012 sõlmitud lepinguga nr 13-7/262-3-1 võttis kostja endale võlgnikuga solidaarse kohustuse võlgniku maksuvõla 603 769,87 eurot tasumise eest summas 60 000 eurot. Leping on sõlmitud hagiavalduses nimetatud maksuvõlgnevuse tasumiseks. Kostja täidab võetud kohustust. 05.02.2013 tsiviilasjas nr 2-12-54694 sõlmitud kompromissi kohaselt tunnistas kostja solidaarselt võlgnikuga võlgnevust võlausaldaja AS SEB Liising ees summas 49 356,03 eurot. Kostja täidab võetud kohustust. 12.12.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-4573 jättis kohus võlausaldaja AS Swedbank Liising hagi kostja kui võlgniku käendaja vastu rahuldamata. Seega kostjal on võlausaldajatega kehtivad kokkulepped ning hagi on suunatud õigusvastase ja topelt rahalise kohustuse panemisele kostjale. Hageja tekitab oma õigusvastase tegevusega võlausaldajatele kahju.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 7. oktoobri 2015 otsusega hagi ning mõistis S. Šarovilt välja Osaühingu SVŠ Veod (pankrotis) kasuks 129 464,74 eurot ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intress + 8% aastas) põhivõlalt (129 464,74 eurot) alates hagimaterjalide kättesaamisele järgnevast
31.päevast kuni põhinõude täimiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõlg. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ning mõistis kostjalt välja Osaühingu SVŠ Veod (pankrotis) kasuks menetluskulud 25 eurot ja viivise menetluskuludelt (25 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on Harju Maakohtu 25.05.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-08-16395 ja selle otsuse kohta tehtud kõrgemate kohtute otsustega tunnistatud võlgnik süüdi KarS § 386 lg 2 (KarS § 3891 lg 3) järgi ning mõistetud talle rahaline karistus 19 173,49 eurot. Rahaline karistus on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõue TsÜS § 157 lg 1 mõttes. Tulumaks 110 291,25 eurot on võlgnikule määratud Maksu- ja Tolliameti 17.06.2010 maksuotsusega. Haldusakt on jõustunud ja täidetav. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 12 kohaselt on täitedokumendiks, mis kuulub täitmisele TMS-s sätestatud korras, ka maksuhalduri haldusakt maksukohustuste ja muude rahaliste kohustuste sundtäitmise kohta. Seega tegemist on samuti TsÜS § 157 lg-s 1 nimetatud nõudega. Maakohus leidis, tuginedes Riigikohtu seisukohtadele tsiviilasjas nr 3-2-1-4-14 (p 11), et hageja nõuete aegumistähtaeg on TsÜS § 157 lg 1 alusel kümme aastat, st hagi ei ole aegunud. Hinnates, kas kostja võlgniku juhatuse liikmena vastutab võlgnikule tekitatud kahju eest, tugines maakohus Riigikohtu seisukohtadele tsiviilasjas nr 3-2-1-33-10 (p-d 10, 11). Kahju hüvitamiseks peab hageja tõendama, et kostja on oma kohustust rikkunud, et võlgnik on saanud kahju ning et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Hageja on need asjaolud tõendanud Harju Maakohtu 25.05.2011 otsusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 04.11.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-08-16395 ning Maksu- ja Tolliameti 17.06.2010 maksuotsusega. Kostja ei ole vastutusest vabanemiseks ÄS § 187 lg 2 teise lause järgi tõendanud, et ta on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Maakohus arvestas Riigikohtu seisukohaga ja asus seisukohale, et kostja osaühingu juhatuse liikmena peab ÄS § 187 lg 1 järgi täitma oma kohustusi kõrgendatud hoolsusega, nn korraliku ettevõtja hoolsusega. Lisaks peavad juhatuse liikmed, sh kostja, TsÜS § 32 järgi omavahelistes suhetes ning suhetes osanikega ja teiste juhtorganite liikmetega järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve. Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS §-st 138 ja VÕS §-st 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka VÕS § 620. Kostja kõikide nende nõuete täitmist tõendanud ei ole, mistõttu maakohus rahuldas hagi. Põhjendatud on ka hageja viivisenõue.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.S. Šarov esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 7. oktoobri 2015 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole maakohus kõiki tõendeid ja kostja vastuväiteid analüüsinud ning on jätnud asja sisuliselt hindamata, rikkudes menetlusõiguse norme (TsMS § 436 lg 1; § 442 lg 8; § 232 lg 1). Kohus on üle hinnanud kriminaalmenetluses tehtud otsuste tähendust tsiviilkohtumenetluses. Lähtudes Riigikohtu seisukohtadest (3-2-1-41-05, p-d 24, 25; 3-2-1-72-09), ei ole kohtuotsused kriminaalasjas nr 1-08-16395 ning Maksu- ja Tolliameti maksuotsus piisavaks tõendiks selle kohta, et kostja on oma kohustust rikkunud, et võlgnik on saanud kahju ning et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Kostja vastutust kinnitavad asjaolud tuleb kindlaks teha tsiviilkohtumenetluses ning selleks peab kohus hindama kõiki tõendeid ja asjaolusid; 2) jättis kohus arvestamata, et juhatuse liige vabastatakse vastutusest juhul, kui ta täidab osanike juhised. Sel juhul loetakse, et juhatuse liikme tegevus on osanike huvides, st ka äriühingu huvides. Kuna kostja oli võlgniku juhatuse ainuliige ja ainuosanik, tekitati väidetav kahju mitte võlgnikule, vaid võlgniku osanikule ehk kostjale, ning kostja tegevus on võlgniku ainuosaniku poolt heaks kiidetud. Seega kostja vastutus on välistatud ja vastutuse puudumist kinnitavad ka Riigikohtu seisukohad kriminaalasjas nr 3-1-1-52-14; 3) jättis kohus analüüsimata kostja väiteid ja tõendeid selle kohta, et kostja ainuosaniku poolt heakskiidetud tegevusega ei ole ühelegi võlausaldajale kahju tekitatud. Kostja võttis 12.12.2012 sõlmitud lepinguga nr 13-7/262-3-1 endale võlgnikuga solidaarse kohustuse võlgniku maksuvõla 603 769,87 eurot tasumise eest summas 60 000 eurot. Leping on sõlmitud hagis nimetatud maksuvõla tasumiseks. Kostja täidab kohustust. Tsiviilasjas nr 2-12-54694 05.02.2013 sõlmitud kompromissi kohaselt tunnistas kostja solidaarselt võlgnikuga võlgnevust võlausaldaja AS SEB Liising ees summas 49 356,03 eurot. Kostja täidab kohustust. 12.12.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-4573 jättis kohus võlausaldaja AS Swedbank Liising hagi kostja kui võlgniku käendaja vastu rahuldamata. Eelnimetatud asjaolud välistavad kostja vastutuse ja hagejal puudub õigus esitada kostja vastu kahju hüvitamise nõue; 4) ei ole varem keegi kostja vastu kahju hüvitamise nõudeid esitanud; 5) ei saa nõustuda kohtu aegumise käsitlusega. Täitedokumendid, millega oleksid kinnitatud võlgniku nõuded kostja vastu, puuduvad. Olukorras, kui juhatuse liikme tegevus on omaniku poolt heaks kiidetud, on välistatud, et äriühing esitab juhatuse liikme vastu nõude, mille aegumistähtaeg on 10 aastat. Harju Maakohtu 25.05.2011 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 04.11.2011 otsus kriminaalasjas nr 1-08-16395 ning Maksu- ja Tolliameti 17.06.2010 maksuotsus on tehtud võlgniku suhtes. Äriühingu suhtes tehtud otsust ei saa automaatselt esitada juhatuse liikme vastu. Seega TsÜS § 157 lg 1 asjas ei kohaldu. Hagi kohaselt esitas kostja, olles võlgniku juhatuse liikmeks, maksuhaldurile valeandmed võlgniku tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides maksustamisperioodidel juuli 2004 kuni november 2004 ja juuli 2005 kuni juuni 2006. Olukorras, kus juhatuse liige esitas andmed osaniku nõusolekul, oli osanikul viis aastat aega, et otsustada, kas esitada juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõue. Kui osanik (kostja) otsustas jätta juhatuse liikme (kostja) vastu kahju hüvitamise nõude esitamata, on juhatuse liikme vastutus välistatud ja väidetav nõudeõigus aegunud.
5.OÜ SVŠ Veod (pankrotis) pankrotihaldur vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt:
1) tõendavad kohtuotsused kriminaalmenetluses nr 1-08-16395 ning Maksu- ja Tolliameti 17.06.2010 maksuotsus kostja poolt tahtlikku hoolsus- ja lojaalsuskohustuse järgimata jätmist ehk kohustuste rikkumist, kahju suurust ning nimetatute vahelist põhjusliku seost; 2) tuleb apellatsioonkaebuses esitatud uus asjaolu, et kostja vastutus on välistatud, kuna kahju tekitanud tehinguks oli osaniku nõusolek, jätta tähelepanuta. Kostja ei ole uue asjaolu esitamise lubatavust TsMS § 652 lg 4 järgi põhjendanud. Kostja ei ole osaniku nõusoleku andmist ka tõendanud ning samuti jääb selgusetuks, millisel õiguslikul alusel vabastab osaniku nõusolek juhatuse liikme hoolsuskohustuse mittetäitmiseks juhatuse liikme vastutusest. Kostja viited Riigikohtu seisukohtadele otsuses nr 3-1-1-52-14 ja KarS §-le 201 ei ole asjakohased; 3) ei ole väide, et kohus jättis analüüsimata kostja väited ja tõendid selle kohta, et kostja ainuosaniku heakskiidetud tegevusega ei ole ühelegi võlausaldajale kahju tekitatud, asjakohane. Kahju kannatajaks on võlgnik, kelle kasuks taotletakse kahjuhüvitise väljamõistmist; 4) ei ole asjakohane ka väide, et varem ei ole keegi kostja vastu kahju hüvitamise nõudeid esitanud. Iga isik valib ise, kas ja kuidas ta oma rikutud õigusi kaitsta soovib; 5) juhul kui kohus asub seisukohale, et kostja juuli 2004 kuni juuni 2006 tegevuse osas nõude esitamine on aegunud, siis tuleb kohtul võtta seisukoht hagis esitatud väite osas, et kostja, olles teadlik oma rikkumistest perioodil 2004–2006, oleks pidanud enne viie aasta möödumist rikkumistest kas asuma kahju hüvitama, andma välja võlatunnistuse kahju võlgnikule hüvitamiseks, leppima kokku uues aegumistähtajas või esitama võlgniku nimel kostja vastu nõude. Kostja on oma tegevusetusega tekitanud võlgnikule kahju, sest on lasknud aeguda nõudel, mille alusel tuli kostjalt mõista võlgniku kasuks välja 129 464,74 eurot.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus, millega rahuldati hagi täielikult ning mõisteti S. Šarovilt OÜ SVŠ Veod (pankrotis) kasuks välja 129 464,74 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, jäeti menetluskulud S. Šarovi kanda ning mõisteti S.Šarovilt OÜ SVŠ Veod (pankrotis) kasuks välja menetluskulud 25 eurot ja viivis menetluskuludelt, tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ning mõistab S. Šarovilt OÜ SVŠ Veod (pankrotis) kasuks välja kahju 19 173,49 eurot ja viivise ning jätab OÜ SVŠ Veod (pankrotis) hagi 110 291,25 euro nõudes rahuldamata. Ühtlasi tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
7.Hagiavalduse kohaselt on S. Šarov rikkunud juhatuse liikme kohustusi ja tekitanud sellega OÜ-le SVŠ Veod (pankrotis) kahju kokku 129 464,74 eurot. Kahju koosneb riigil saamata jäänud tulumaksust summas 110 291,25 eurot ja OÜ-le SVŠ Veod määratud rahalisest karistusest summas 19 173,49 eurot. Hageja on seejuures tuginenud Harju Maakohtu 25.05.2011 jõustunud otsusele kriminaalasjas, millega S. Šarov tunnistati süüdi KarS § 386 lg 1 (KarS § 3891 lg 1) järgi ning OÜ SVŠ Veod KarS § 386 lg 2 (KarS § 3891 lg 3) järgi. OÜ-le SVŠ Veod mõisteti karistuseks rahaline karistus 19 173,49 eurot.
8.Hagiavaldusest nähtuvalt on S. Šarov rikkunud juhatuse liikme kohustusi sellega, et esitas maksuhaldurile kavatsetult valeandmeid OÜ SVŠ Veod tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides maksustamisperioodi juuli 2004 kuni november 2004 ning juuli 2005 kuni juuli 2006 eest. Harju Maakohtu 25.05.2011 jõustunud otsusest kriminaalasjas (I kd, tl 33) nähtub, et S. Šarov pani nimetatud teod toime ajavahemikul 20.08.2004-09.06.2007. Kostja esitas maakohtu menetluses vastuväite, et hageja nõue on ÄS § 187 lg 3 järgi aegunud.
Maakohus jättis kostja aegumise vastuväite rahuldamata ning leidis, et aegumisele kohaldub TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud kümneaastane aegumistähtaeg. Maakohus põhjendas TsÜS § 157 lg 1 kohaldamist sellega, et Maksu- ja Tolliameti 17.06.2010 maksuotsusega on kohustatud OÜ-t SVŠ Veod tasuma tulumaksu 2 379 444 krooni. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Maksu- ja Tolliameti 17.06.2010 maksuotsusega (I kd, tl 117-125) kohustati OÜ-t SVŠ Veod, mitte S. Šarovit, tasuma tulumaksu 2 379 444 krooni. Kuna nimetatud maksuotsust ei ole tehtud S. Šarovi suhtes, siis on maakohus kohaldanud valesti TsÜS § 157 lg-t 1 ja põhjendamatult leidnud, et hageja nõue ei ole aegunud. ÄS § 187 lg 3 kohaselt juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui osaühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega. Asja materjalidest ei nähtu ja hageja ei ole tuginenud sellele, et OÜ SVŠ Veod (pankrotis) põhikirjas või kokkuleppel S. Šaroviga oleks ette nähtud muu aegumistähtaeg. Riigikohus on mitmes lahendis (näiteks Riigikohtu 08.05.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19112) asunud seisukohale, et juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, mida tuleb TsÜS § 37 lg 4 järgi arvutada alates kohustuse rikkumisest. Samas on Riigikohus märkinud, et juhatuse liikme vastu esitatavale kahju hüvitamise nõudele ei kehti TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud kümneaastane aegumistähtaeg. 09.04.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-18-08 märkis Riigikohus, et juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaega (viis aastat) ei saa eristada sõltuvalt sellest, kas äriühing on hiljem pankrotistunud või mitte. Asja materjalide kohaselt on S. Šarovile etteheidetavad juhatuse liikme kohustuste rikkumised pandud toime 20.08.2004-09.06.2007 ning hagi esitati maakohtule 02.02.2014. Kuna hagi esitati maakohtule pärast viie aasta möödumist kohustuste rikkumisest ja kostja esitas aegumise vastuväite, siis on hageja TsÜS § 142 lg 1 järgi kaotanud õiguse nõuda kahju hüvitamist summas 110 291,25 eurot seoses S. Šarovi poolt TuMS § 54 lg-tes 2 ja 4 sätestatud kohustuste rikkumisega. Seetõttu tuleb hageja nõue 110 291,25 euro väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus tuleb selles osas rahuldada. Hageja on esitanud muu hulgas väite, et kuna kostja teadis oma rikkumistest perioodil 20042006, oleks kostja pidanud enne viie aasta möödumist asuma kas kahju hüvitama, andma võlatunnistuse, leppima kokku uues aegumistähtajas või esitama võlgniku nimel kostja (enda) vastu kahju hüvitamise nõude. Kuna kostja selliselt ei käitunud ja lasi nõudel aeguda, siis on tegemist hoolsuskohustuse rikkumisega, mis ei ole aegunud. Hageja seisukohast lähtuvalt on kostja selline tegevus toimunud perioodil 03.02.2009-02.02.2014. Ringkonnakohus leiab, et hageja eelmärgitud väide ei ole õige. Harju Maakohtu 25.05.2011 otsusest nähtuvalt esitati kriminaalasjas tsiviilhagi OÜ Rekkur ja OÜ SVŠ Veod vastu ning see võeti Maksu- ja Tolliameti poolt tagasi, kuna maksudena laekumata summat nõudis riik sisse maksumenetluse käigus. Samas ei nähtu eelnimetatud kohtuotsusest, et kriminaalmenetluses oleks tsiviilhagi esitatud S. Šarovi vastu. Seetõttu ei saa olla tegemist aegumise peatumisega TsÜS § 160 tähenduses.
9.Hagiavalduse kohaselt nõudis hageja kostjalt veel kahju 19 173,49 euro väljamõistmist ning põhjendas seda sellega, et kostja vastutab OÜ-le SVŠ Veod kriminaalasjas määratud rahalise karistuse eest. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole pooled ja maakohus nimetatud nõuet aegumise seisukohalt eristanud ja käsitlenud seda ühtse kahju hüvitamise nõudega.
Ringkonnakohus leiab, et nimetatud nõudele ei kohaldu ÄS § 187 lg-s 3 sätestatud aegumistähtaeg, millele tugines kostja, samuti ei kohaldu antud juhul ka TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg, mida kohaldas maakohus. Kuna kostja esitas aegumise vastuväite, siis tulenevalt TsMS § 438 lg-s 1 sätestatust peab ringkonnakohus lahendama esmalt nõude aegumise küsimuse. OÜ-le SVŠ Veos mõisteti rahaline karistus 19 173,49 eurot Harju Maakohtu kriminaalasjas 25.05.2011 tehtud jõustunud otsusega. Ringkonnakohus märgib, et kuna nimetatud kohtuotsuse tegemise aeg ei sõltunud kostjast, siis on põhjendamatu arvestada aegumistähtaega alates kostja poolt kohustuste rikkumisest ning seetõttu ei ole aegumisele kohaldatav ÄS § 187 lg-s 3 sätestatud aegumistähtaeg. Samas ei ole kohaldatav ka TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg, kuna rahaline karistus mõisteti OÜ-le SVŠ Veod, mitte S. Šarovile. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on deliktilise kahju hüvitamise nõudega ning aegumisele kohaldub TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg. Praegusel juhul tunnistati nii S. Šarov kui OÜ SVŠ Veod süüdi maksukuriteos ((vastavalt KarS § 386 lg 1 (KarS § 3891 lg 1) ja KarS § 386 lg 2 (KarS § 3891 lg 3) järgi)) ning OÜ SVŠ Veod selles, et OÜ SVŠ Veod nimelt esitas äriühingu huvides tema juhatuse liige S. Šarov tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides maksuhaldurile valeandmeid ajavahemikul 20.08.200409.06.2007. Ringkonnakohus leiab, et KarS § 386 (KarS § 3891), mis sätestavad vastutuse maksudeklaratsioonides valeandmete esitamise eest, on ühtlasi käsitletavad deliktiõiguslike kaitsenormidena. Nende eesmärk on kaitsta riiki sellise kahju eest, mis võib tekkida, kui riik ei saa talle kuuluvast maksunõudest õigeaegselt tõest teavet. Eelnimetatud maksukuritegude koosseisud panid äriühingu juhatuse liikmele riigi kui äriühingu maksuvõlausaldaja ees isikliku kohustuse järgida äriühingu maksudeklaratsioonide esitamisel riigi varalisi huve. Sellise kohustuse rikkumine on vaadeldav õigusvastase teona VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses ning sellest järelduvalt kohaldub hageja 19 173,49 euro suurusele kahju nõudele TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud kolme aastane aegumistähtaeg. Kuna hagi esitati maakohtule 02.02.2014, siis ei ole hageja nimetatud nõue aegunud. Selles osas tuleb muuta maakohtu põhjendusi.
10.Riigikohus on 17.10.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-110-13 asunud seisukohale, et kui juhatuse liige paneb toime maksusüüteo (KarS § 3891, KarS § 3892), siis võib äriühingule tekitatud kahju väljenduda eelkõige äriühingult välja mõistetud maksuintressides, maksusüüteo eest äriühingule mõistetud rahalises karistuses ja muudes kulutustes, mida äriühing ei oleks pidanud tegema, kui juhatuse liige oleks toiminud kooskõlas seadusega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul on hageja nõue kostjalt 19 173,49 euro väljamõistmiseks kooskõlas VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud eesmärgiga, sest juhul, kui kostja ei oleks maksusüütegu toime pannud, ei oleks OÜ-le SVŠ Veod rahalist karistust mõistetud. Tähendust ei ole siinjuures sellel, et seoses OÜ SVŠ Veod pankrotistumisega ei ole rahalist karistust täidetud. Ülaltooduga loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et OÜ-le SVŠ Veod (pankrotis) tekitatud kahju suuruseks on OÜ-le SVŠ Veod maksusüüteo eest mõistetud rahaline karistus 19 173,49 eurot ning see kahju on põhjuslikus seoses maksusüüteos kirjeldatud kostja käitumisega (maksuhaldurile valeandmete esitamine). Hageja nõue kostjalt 19 173,49 euro väljamõistmiseks tuleb seetõttu rahuldada. Maakohtu 13.08.2015 istungil on hageja kinnitanud (II kd, tl 60 pöördel), et rahalise karistuse nõude on pankrotimenetluses esitanud Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu ning
see on tunnustatud, mida tõendab maakohtu 11.02.2014 määrus (II kd, tl 5). Nimetatud hageja seisukohale ei ole kostja vastuväidet esitanud. Iseenesest õige on apellandi väide, et maakohtu otsuse põhjendused ei vasta TsMS § 442 lg-s 8 ettenähtud nõuetele. Samas ei anna nimetatud väide alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kuna esitatud tõenditega on tõendatud 19 173,49 euro suuruse kahju nõude rahuldamise eeldused. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et hageja nõuet ei saa rahuldada, kuna kostja tegevus juhatuse liikmena toimus osanike (kostja oli äriühingu ainuosanik) huvides. Samuti ei ole põhjendatud apellandi tuginemine 12.12.2012 lepingule (II kd, tl 8-9), kuivõrd nimetatud lepinguga võttis kostja endale maksuvõla 60 000 eurot, mitte rahalise karistuse, hüvitamise kohustuse. Tegemist ei ole ka aegumise katkemisega TsÜS § 158 tähenduses, kuna 12.12.2012 oli maksunõue 110 291,25 eurot aegunud.
11.Hageja nõudis kostjalt väljamõistetavalt võlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagimaterjalide kättesaamisele järgnevast 31 päevast kuni võlgnevuse tasumiseni, kuid mitte rohkem kui võlgnevuse summa. Kostja sai hagimaterjalid kätte 05.02.2014 ning seega tuleb viivist arvestada alates 09.03.2014. Viivise arvestus kohtuotsuse tegemise aja seisuga: võlgnevuse summa 19 173,49 eurot, viivise arvutamise periood 09.03.2014-18.12.2017, viivise summa 5843,15 eurot (vt www.viivisekalkulaatot.ee). Alates 19.12.2017 kuni võlgnevuse tasumiseni on S. Šarov kohustatud tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
12.Viru Maakohtu 03.02.2014 määrusega rahuldati hageja hagi tagamise avaldus ning S. Šarovil keelati ilma OÜ SVŠ Veod (pankrotis) pankrotihalduri nõusolekuta võõrandada oma nõudeõigust summas kuni 140 145,58 eurot OÜ International Veod vastu. Samuti keelati kolmandatel isikutel ilma OÜ SVŠ Veod (pankrotis) pankrotihalduri nõusolekuta S. Šarovile või tema poolt nimetatud isikutele vara üleandmine või täita rahalist kohustust summas kuni 140 145,58 eurot. Maakohus määras rahasummaks 140 145,58 eurot, mille maksmisel Rahandusministeeriumi arvelduskontole või sama summa ulatuses pangagarantii esitamisel tühistatakse hagi tagamine. Maakohus lähtus hagi tagamisel hagihinnast 140 145,58 eurot. TsMS § 386 lg 4 esimese lause kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 19 173,49 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 5843,15 eurot, kokku 25 016,64 eurot. Ringkonnakohus leiab, et seoses maakohtu otsuse osalise tühistamisega tuleb TsMS § 386 lg 1 alusel osaliselt tühistada ka maakohtu hagi tagamise määrus. Kuna hagi tagamise abinõude kohaldamise lähtus maakohus hagihinnast summast 140 145,58 eurot, siis seoses maakohtu otsuse osalise tühistamise ja hageja nõude osalise rahuldamisega summas kokku 25 016,64 eurot, peab ringkonnakohus põhjendatuks tühistada maakohtu hagi tagamise määrus hagi tagamise abinõude summa osas. Arvestades seda, et kohtuotsus ei ole jõustunud ning täpselt ei ole teada kohtuotsuse täitmise aeg, peab ringkonnakohus põhjendatuks määrata hagi tagamise abinõude rahaliseks suuruseks 26 500 eurot ning vastavas osas tühistada maakohtu 03.02.2014 määrus.
13.Seoses hagi osalise rahuldamisega tuleb tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. Hageja nõudis kostjalt põhivõlgnevuse 129 464,74 eurot väljamõistmist ning tema nõue rahuldati 19 173,49 euro ulatuses, s.o ca 15%.
Ringkonnakohus leiab, et antud juhul on põhjendatud kohaldada TsMS § 163 lg 1 teist alternatiivi ning sellest tulenevalt jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskuludest 15% kostja ja 85% hageja kanda. Riigikohus asus 20.04.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15 seisukohale, et kui ringkonnakohus muudab maakohtu otsust sel määral, et muuta tuleks ka menetluskulude jaotust, võib jätta menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Sel juhul toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine tervikuna maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras. Arvestades eelnevat tuleb menetluskulude rahaline suurus määrata kindlaks maakohtul TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.