Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

2 – 14 – 5163 Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kätte toimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS §187 lg.6 ja §442 lg.6). Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja poolt esitatud asjaolud Osaühingu SVŠ Veod (pankrotis) pankrotihaldur esitas Viru Maakohtule hagiavalduse S Š vastu järgmiste nõuetega: 1) mõista kostjalt, OÜ SVŠ Veod (pankrotis), kasuks 129464,74 eurot; 2) mõista välja kostjalt, OÜ SVŠ Veod (pankrotis), kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intress + 8% aastas) põhivõla nõudelt (summas 129 464,74 eurot), seda alates hagimaterjalide kätte saamisele järgnevast 31 päevast kuni põhinõude täimiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõla nõue; 3) kõik menetluskulud jätta kostja kanda ning 4) hagi võimalikul rahuldamata jätmisel pidada OÜ SVŠ Veod (pankrotis) pankrotti mõjuvaks põhjuseks ning vabastada OÜ SVŠ Veod (pankrotis) menetluskulude kandmise kohustusest riigituludesse. Hagiavalduse kohaselt Viru Maakohtu 27.03.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-7479 kuulutati välja OÜ SVŠ Veod (edaspidi nimetatud “võlgnik” või „Äriühing“) pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Tarmo Villman. Võlgniku juhatuse liikmeks on olnud alates 1999 aastast S Š (edaspidi nimetatud “kostja”), kes on vastavalt Võlgniku osanike nimekirjale ka Võlgniku ainuomanik. Kriminaalasjas nr 1-08-16395 oli S Š esitatud süüdistus KarS § 386 lg 1 (KarS § 3891 lg 1) järgi, OÜ SVŠ Veod KarS § 386 lg 2 (KarS § 3891 lg 1) ning Harju Maakohtu 25.05.2011 otsusega tunnistati S Š ja OÜ SVŠ Veod esitatud süüdistustes süüdi. S Š mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 04.09.2006-05.09.2006. Vastavalt KarS § 73 lg 1 ja 3 jäeti vangitus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele juhul S Š ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku tegu. Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 25.05.2011.a. OÜ-le SVŠ VEOD mõisteti karistuseks rahaline karistus 19 173,49 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 04.11.2011 otsusega osaliselt tühistati maakohtu otsus ning S Š ja OÜ SVŠ mõisteti süüdi vastavalt KarS § 386 lg 1 ja Kars § 386 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o maksudeklaratsioonides valeandmete esitamises, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ning mille tulemusel jäi maksudena laekumata alusetult enam kui 500 000 krooni (kokku 2 908 396 krooni). Riigikohtu 20.01.2012 määrusega keelduti esitatud kassatsiooni menetlusse võtmast ja kriminaalasjas nr 1-08-16395 tehtud otsus on jõustunud. Maksu- ja Tolliameti 17.06.2010 maksuotsusega on võlgniku kohustatud tasuma 3562157 krooni, millest käibemaks 1182713 krooni ja tulumaks 2379444 krooni. Kriminaalasja nr 1-08-16395 menetluses on tuvastatud, et S Š, olles alates 15.03.1999 kuni käesoleva ajani OÜ SVŠ Veod juhatuse liige ning seetõttu ÄS §-de 180 lg 1 ja 183 vastutavaks isikuks äriühingu juhtimise ja esindamise ning raamatupidamise korraldamise ja

2 – 14 – 5163 raamatupidamisandmete õigsuse eest ja tema kohustuseks oli esitada ettevõtte maksuaruandlust vastavalt MKS § 8 lg 1. Samuti oli S Š, alates 01.05.2004.a jõustunud käibemaksuseaduses § 11 lg 1, § 13 lg 1, § 20 lg 1, 3 ja § 29 lg 1 sätestatu alusel vastutav äriühingu ettevõtluse tulemusena tekkivalt käibelt käibemaksu arvestamise, tasumisele kuuluva käibemaksusumma arvutamise, käibedeklaratsioonide esitamise ja käibemaksu tasumise eest. Eesmärgiga vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksusummat esitas S Š Maksu- ja Tolliametile OÜ SVŠ Veod käibedeklaratsioonides kavatsetult valeandmeid maksustamisperioodidel juuni 2004 kuni september 2004 ja juuni 2005 kuni mai 2006 eest. Samuti oli S Š osaühingu juhatuse liikmena vastutav tulumaksuseaduse (alates 01.01.2000 jõustunud, koos hilisemate muudatustega) § 54 lg 2 ja 4 alusel, TuMS §-des 49–53 sätestatud tulumaksu kohta õigete andmete esitamise eest eelneva kalendrikuu kohta, järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Samuti oli S Š TuMS § 54 lg 4 alusel kohustatud kandma §-de 48-53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu maksuhalduri (Maksu- ja Tolliameti) pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Eesmärgiga vähendada tasumisele kuuluvat maksusummat esitas S Š maksuhaldurile (Maksu- ja Tolliametile) kavatsetult valeandmeid OÜ SVŠ Veod tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides maksustamisperioodi juuli 2004 kuni november 2004 ning juuli 2005 kuni juuni 2006 eest. OÜ SVŠ Veod tegi perioodil 21.07.2004 kuni 13.06.2006 väljamakseid Palermo Grupp OÜ, Ramsarto Grupp OÜ 7578457 EEK ning väljamaksed kuuluvad maksustamisele tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu TuMS (kehtib alates 01.01.2000.a) § 51 lg 2 p 3, 5 tähenduses. Tartu Ringkonnakohtu 04.11.2011 otsusega on tuvastatud: „seega kujuneb S.Š ja OÜ SVŠ poolt tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides ettevõtlusega mitteseotud kulude deklareerimata jätmisega riigil saamata jäänud tulumaksusummaks 1 725 683 eesti krooni (2 379 444 – 653 761 = 1 725 683 krooni), mis on eurodesse ringiarvestatult 110291,25 eurot.“ Harju Maakohtu 25.05.2011 otsusega oli OÜ-le SVŠ Veod mõistetud rahaline karistus summas 19 173,49 eurot. Tartu Ringkonnakohus jättis oma 04.11.2011 otsusega karistuse muutmata. Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi ning tekitanud sellega kahju äriühingule SVŠ Veod OÜ, mis seisneb riigil saamata jäänu tulumaksus seda summas 110 291.25 eurot ning OÜ-le SVŠ Veod määratud rahalises karistuses summas 19 173,49 eurot. Kokku on põhjustatud kahju summas 129 464,74 eurot. Hageja esitab tekitatud kahju väljamõistmiseks kostja vastu käesoleva hagiavalduse. Hageja rõhutab hagiavalduses, et TsÜS § 37 lg 1 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele. Riigikohus oma 17.10.2013.a lahendis nr 3-2-1-11013 punkt 16 asunud seisukohale, et: „Nn musta käibe ja ümbrikupalkade maksmise tulemusel võib aktsiaseltsile tekkida kahju eelkõige maksuõigusliku rikkumise tuvastamisel aktsiaseltsile määratud sanktsiooni ja tekkinud kulude näol. Karistusseadustiku (KarS) § 3891 näeb ette vastutuse maksuhaldurile andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil või kinnipidamiskohustuse rikkumise eest, kui sellega jäi maksudena laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult suurele kahjule vastav summa või enam. KarS § 3892 näeb ette vastutuse maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamise eest tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil, kui sellega jäi maksudena laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult suurele kahjule vastav summa või enam. Kui juhatuse liige paneb toime eelnimetatud paragrahvides sätestatud teo, siis võib äriühingule tekitatud kahju kolleegiumi arvates väljenduda eelkõige äriühingult välja mõistetud maksuintressides, maksusüüteo eest äriühingule mõistetud rahalises karistuses ja muudes kulutustes, mida äriühing ei oleks pidanud tegema, kui juhatuse liige oleks toiminud kooskõlas seadusega.“ Selle asjaolu osas ei saa olla pooltel vaidlust, et Sergei Šarov mõisteti süüdi KarS § 386 lg 1 (KarS § 3891 lg 1) järgi ja OÜ SVŠ Veod mõisteti süüdi KarS § 386 lg 2 (KarS § 3891 lg 3) järgi ning OÜ-le SVŠ Veod määrati rahaline karistus summas

2 – 14 – 5163 19 173,49 eurot. Hageja hinnangul on nimetatud rahalist karistust võimalik käsitleda ühe osana Võlgniku kahjust tulenevalt Riigikohtu 17.10.2013.a lahendis nr 3-2-1-110-13 punktis 16 sisalduvast seisukohast lähtudes. Võlgnikule tekitatud kahju moodustus hageja hinnangul ka Sergei Šarovi ja OÜ SVŠ Veod poolt OÜ-le Ramsarto Grupp ja AS-ile Palermo Grupp näilike arvete alusel raha tasumises, mille tulemusena vastavad väljamaksed kuulusid maksustamisele tulumaksuga. OÜ SVŠ Veod raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna on kajastatud OÜ Ramsarto Grupp ja AS Palermo Grupp arveid, kuigi kriminaalasjas lahendiga on tuvastatud, et arvetes nimetatud tehinguid ei ole tehtud. Kuna OÜ Ramsarto Grupp ja AS Palermo Grupp tehtud raha väljamaksed ei ole ettevõtluse kulu, siis vastavad väljamaksed kuulunuks deklareerimisele ning samuti maksustamisele tulumaksuga. OÜ SVŠ Veod jättis väljamaksed deklareerimata ja tulumaksu maksmata. Maksu- ja Tolliameti 17.6.2010.a. maksuotsusega on SVŠ Veod OÜ-le seoses OÜ Ramsarto Grupp ja AS Palermo Grupp väljamaksetega, kui ettevõtlusega mitte seotud kuludega, määratud tasumisele tulumaks. Juhul kui SVŠ Veod OÜ ei oleks teinud OÜ-le Ramsarto Grupp ja AS-i Palermo Grupp väljamakseid, siis ei oleks määratud ka SVŠ Veod OÜ tulumaksu. Riigikohtu 17.10.2013.a lahendis nr 3-2-1-110-13 punktis 16 sisalduva seisukoha kohaselt võib äriühingule tekitatud kahju kolleegiumi arvates väljenduda kulutustes, mida äriühing ei ole pidanud tegema, kui juhatuse liige oleks toiminud kooskõlas seadusega. Seega kui juhatuse liige ei ole rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi, ei oleks antud juhul äriühingul kohustust tasuda Maksu-ja Tolliametile tulumaksu summas 1725683 eesti krooni, mis on eurodesse ringi arvestatult 110291,25 eurot. Nimetatud summa tuleneb Tartu Ringkonnakohtu 04.11.2012.a lahendist, milles kohus asus seisukohale, et sissemaksed, mis tehti vahenditest, mis olid saadud arvevabrikuga seotud isikutelt, nende summade osas ei ole osaühingu vara vähenenud ning eelnimetatud summasid ei ole võimalik käsitleda maksumaksja kuluna TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 mõttes. Kohus asus seisukohale, et ettevõtlusega mitteseotud kulud kuuluvad vähendamisele alljärgnevalt: 2004.a 910 000 krooni võrra, 2005.a 774 000 krooni võrra ja 2005.a 300 000 krooni võrra, s.o. kokku 1 984 000 krooni võrra ning ettevõtlusega mitteseotud kuludelt arvestatud tulumaks kuulub vähendamisele 2004.a. krooni 319 730 võrra (910000 x 26/74), 2005.a. 244 421 krooni võrra (774000x 24/76) ja 2006.a. 89 610 krooni võrra (300000 x 23/77). Kokku väheneb S.Šarovi ja OÜ SVŠ süüdistuses riigil saamata jäänud tulumaks 653 761 krooni. Seega kujuneb S.Šarovi ja OÜ SVŠ poolt tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides ettevõtlusega mitteseotud kulude deklareerimata jätmisega riigil saamata jäänud tulumaksusummaks 1 725 683 ( 2 379 444 – 653 761 = 1 725 683 krooni). Hageja viitab asjaolule, et Riigikohus oma 04.05.2010 lahendis nr 3-2-1-33-10 eristab juhatuse liikme erinevat vastutust jagades juhatuse liikme vastutuse seadusest, osaühingu põhikirjast, osanike või juhatuse otsustest tulenevaks vastutuseks ning lisaks TsÜS § 35 tulenev üldine hoolsuskohustus. Antud juhul on hageja seisukohal, et kostja on rikkunud seadusest tulenevat juhatuse liikme vastutust, mis on juhatuse liikmele sätestatud äriseadustikus, tulumaksuseaduses ning maksukorralduse seaduses. MKS § 8 lg 1 kohaselt juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. ÄS § 180 lg 1 kohaselt juhatus on osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. OÜ SVŠ Veod juhatuse liikmeks on olnud alates 1999. aastast Sergei Šarov, kes ainuisikuliselt vastutas MKS § 8 lg 1 ja ÄS § 180 lg 1 sätestatud kohustuste täitmise eest OÜ SVŠ Veod nimelt. Hageja asub seisukohal, et S Š oli osaühingu juhatuse liikmena vastutav tulumaksuseaduse (alates 01.01.2000 jõustunud, koos hilisemate muudatustega) § 54 lg 2 ja 4 alusel, TuMS §-des 49–53 sätestatud tulumaksu kohta õigete andmete esitamise eest eelneva kalendrikuu kohta, järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Samuti oli S Š TuMS § 54 lg 4 alusel kohustatud kandma §-de 4853 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu maksuhalduri (Maksu- ja Tolliameti) pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Maksu-ja Tolliameti 17.06.2010 maksuotsusest nähtub, et OÜ SVŠ Veod (endine ärinimi SVŠ Kallurauto OÜ)

2 – 14 – 5163 kajastas raamatupidamises OÜ Ramsarto Grupp ja AS Palermo Grupp esindajate poolt väljastatud arveid, mille alusel kaupa tegelikult ei saadud. Tegemist oli fiktiivsete arvetega ning väljamaksetega tekitati võimalus äriühingust raha välja viia ning maksukohustust vähendada. Fiktiivseid arveid esitati maksustamisperioodidel juuni 2004 kuni mai 2006 kokku summas 7 753 343 krooni. TuMS § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. TuMS § 51 lg 2 p 3 järgi on ettevõtlusega mitteseotud kulu lõike 1 tähenduses väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Maksu- ja Tolliameti poolt on maksuotsuses tuvastatud, et OÜ SVŠ Veod ei ole soetanud kaupu OÜ-lt Ramsarto Grupp ja AS Palermo Grupp, mistõttu äriühingutele tehtud väljamaksed on ettevõtlusega mitteseotud kulu, mida tuli deklareerida ja millelt tasuda tulumaksu, millised kohustused on OÜ SVŠ Veod juhatuse liige jätnud täitmata (kohustus tulenes TuMS § 51 lg 1). Nimetatud kohustuste täitmata jätmise eest on Maksu-ja Tolliamet määranud tasumisele kuuluvaks tulumaksuks 2 379 444 krooni. Tartu Ringkonnakohtu 04.11.2012.a lahendis asus kohus seisukohale, et sissemaksed, mis tehti vahenditest, mis olid saadud arvevabrikuga seotud isikutelt, nende summade osas ei ole osaühingu vara vähenenud ning eelnimetatud summasid ei ole võimalik käsitleda maksumaksja kuluna TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 mõttes. Kohus asus seisukohale, et ettevõtlusega mitteseotud kulud kuuluvad vähendamisele ning sellega seoses kuulub vähendamisele ka ettevõtlusega mitteseotud kuludelt arvestatud tulumaks seda kogusummas 653 761 euro võrra. Seega põhjendatud tasumisele kuuluvaks tulumaksu summaks tuleks hageja hinnangul pidada 1 725 683 krooni (2 379 444-653 761), mis on eurodesse ringiarvestatult 110 291,24 eurot. Hageja on seisukohal, et Maksu-ja Tolliameti 17.06.2010 maksuotsusega ning kriminaalasja nr 108-16395 on tuvastatud juhatuse liikme kohustuse rikkumised, mis tulenesid juhatuse liikmele äriseadustikust, maksukorralduse seadusest, tulumaksuseadusest ja käibemaksuseadusest. Riigikohus oma 04.05.2010.a. lahendis nr 3-2-1-33-10 on asunud seisukohale, et juhatuse liikme kohustuste rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisel kohaldub VÕS § 115. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kriminaalasjas nr 1-08-16395 on tuvastatud kostja tahtlus (kavatsetus) ning nii kostja kui ka OÜ SVŠ Veod on kriminaalkorras süüdi mõistetud maksudeklaratsioonides valeandmete esitamise eest ning Võlgnikule on määratud rikkumise eest rahaline karistus summas 19 173,49 eurot. Maksu-ja Tolliameti 17.06.2010 maksuotsusega on määratud ettevõtlusega mitteseotud kuludelt deklareerimata ning tasumata jäänud tulumaks, mida Tartu Ringkonnakohus on oma 04.11.2011 lahendiga vähendanud ning tasumisele kuulub tulumaks summas 110 291,24 eurot. Nimetatud rahalised kohustused on tekitanud äriühingule juhatuse liige S Š ning kohustused on tekkinud juhatuse liikme poolt talle seadusest tulenevate juhatuse liikme kohustuste rikkumisest. Seetõttu peab juhatuse liige oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju Võlgnikule hüvitama. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja leiab, et kahju hüvitamisega on võimalik Võlgnik viia olukorda, mis on võimalikult lähedane sellele olukorrale, millises oleks olnud võlgnik juhul kui kahju ei oleks tekkinud. VÕS § 127 lg 3 lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Hageja leiab, et kuna antud juhul on kriminaalasja menetluses tuvastatud kostja tahtlus (kavatsetus), siis ei saa kostja tugineda sellele asjaolule, et ta ei näinud kahju ette võimaliku tagajärjena. VÕS § 127 lg 4 isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja on seisukohal, et antud juhul on nii kriminaalmenetluses kui ka maksuhalduri poolt tuvastatud juhatuse liikme kohustuste rikkumine tulenevalt äriseadustikust, maksukorralduse seadusest ja tulumaksuseadusest. Kui juhatuse liige ei

2 – 14 – 5163 oleks oma kohustusi rikkunud ning täitnud neid juhatuse liikmele ettenähtu hoolega, et ei oleks äriühingul vaja täita rahalist kohustust summas 19 173,49 eurot ega vaja tasuda Maksu-ja Tolliametile deklareerimata ja tasumata jäänud tulumaksu summas 110 291,24 eurot. Vaidlust ei saa olla ka selles asjaolus, et S Š oli alates 1999 aastast kuni käesoleva ajani OÜ SVŠ Veod ainukeseks juhatuse liikmeks. Seega hageja hinnangul on kahju tekkimine otseses põhjuslikus seoses kostja kui juhatuse liikme poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumisest. Hageja rõhutab, et juhul kui kostja esitab hagile aegumise vastuväite, siis hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud ÄS § 187 lg 1 ja TsÜS § 35 tulenevat hoolsuskohustust. ÄS § 187 lg 1 kohaselt juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. TsÜS § 35 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Kostja ei ole täitnud oma juhatuse liikme hoolsuskohustust äriühingu suhtes ning on lasknud nõudel enda vastu aeguda. TsÜS § 37 lg 4 juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kohustuse rikkumisest. Kostja, olles teadlik oma rikkumistest äriühingu suhtes (perioodil 2004-2006), oleks pidanud kohustuse rikkumisest enne 5 aasta möödumist, kas siis asuma kahju hüvitama või andma välja võlatunnistuse nimetatud kahju äriühingule hüvitada või siis leppima kokku uues aegumistähtajas või siis esitama äriühingu nimelt nõude kostja kui füüsilise isiku vastu. Kostja nimetatud tegusid ei ole sooritanud. Kostja on olnud tegevusetuses ning tekitanud võlgnikule kahju sellega, et on lasknud aeguda nõudel, mille alusel juhatuse liikmelt tuli seoses tema kohustuse rikkumisega mõista välja äriühingu kasuks 129 464,74 eurot. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kuna kostja ei ole täitnud Võlgniku suhtes juhatuse liikme hoolsuskohustust ning on lasknud aeguda äriühingu nõudel kahju tekitanud juhatuse liikme vastu, siis on juhatuse liige vastutav hoolsuskohustuse rikkumisega tekitatud kahju eest, seega sama summa eest, millises ulatuses nõue juhatuse liikme vastu aegus. VÕS § 127 lg 1 kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja leiab, et kahju hüvitamisega, s.o kostjalt kahju väljamõistmisega on võimalik Võlgnik viia tagasi võimalikult lähedasse olukorrale, milles võlgnik oli enne seda kui võlgnik hoolsuskohustust ei olnud veel rikkunud. Juhatuse liige oleks pidanud äriühingu nimelt esitama nõude kostja vastu ning selle sisse nõudma. Kui antud menetluses kahju hüvitatakse kohustusi rikkunud juhatuse liikme poolt ning kahju ka hüvitatakse, siis on võlgnik viidud olukorda, mis on võimalikult sarnane sellele olukorrale, milles võlgnik oleks olnud kui juhatuse liige ei oleks oma kohustusi rikkunud. VÕS § 127 lg 3 lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 104 lg 3 raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Hageja hinnangul on kostja tegevusetus käsitletav raske hooletusena, kuna kostja on käibes vajaliku olulisel määral järgimata jätnud. Kuna juhatuse liikme vastu nõude esitamine on ajaliselt piiratud, siis oleks pidanud juhatuse liige äriühingu huvides pöörama erilist tähelepanu selle kohustuse õigeaegse esitamise osas. Hageja hinnangul ei oma tähendust see asjaolu, et kostja oli nii äriühingu juhatuse liige kui ka ainuosanik ning sisuliselt tähendanuks see rahalise kohustuse nõudmist iseendalt. Hageja hinnangul tuleb siinkohal siiski lähtuda sellest, et kui isik on äriühingu juhatuse liige, siis tuleb tal tegutseda äriühingu huvides. Isegi juhul kui juhatuse liige ja osanik on kattuvad, tuleb eristada juhatuse liikme kohustusi ning kohustusi rikkunud juhatuse liikme vastu tuleb äriühingu nimelt esitada nõue. Hageja hinnangul on kostja tegevusetus käsitletav raske hooletusena. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on

2 – 14 – 5163 selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja hinnangul on kostja tegevusetus otseses põhjuslikus seoses kahju tekkimisega. Kostja on lasknud aeguda nõudel, mis tulnuks esitada äriühingu nimelt juhatuse liikme vastu. Kui kostja oleks nõude esitanud, oleks ta oma hoolsuskohustuse äriühingu ees täitnud, aga kuna ta ei ole seda täitnud, on nõude aegumine otseses põhjuslikus seoses juhatuse liikme poolt hoolsuskohustuse rikkumisest. Hageja rõhutab, et hagis on välja toodud kaks erinevat tegevust, mille osas on esitatud nõuded, mis on samas esitatud ühesuguses suuruses. Kui aegunud on nõuete esitamine seoses perioodi 2004-2006.a. tegevusega, siis aegunud ei ole nõuete esitamine tegevusega perioodil 3.2.2009 kuni 2.2.2014.a. (hagi juhatuse liikme vastu oli esitatud 2.2.2014.) ning kuna pankrot oli välja kuulutatud 27.3.2013.a., siis juhatuse liikme osas oli võimalik esitada aegumata nõuded tema tegevusega seonduvalt perioodil 3.2.2009 kuni 27.03.2013.a. Seega hagis esitatud nõuded ei ole aegunud ning taotlus aegumise kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja esitab ka viivise nõude, mida põhjendab järgmiselt. Kostjal on kohustus hüvitada Võlgnikule tekitatud kahju summas 129 464,74 eurot. VÕS § 82 lg 3 kohaselt kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Hageja on seisukohal, et mõistlikuks tähtajaks kahju hüvitamiseks oleks antud juhul alates 30 päevast kostja poolt hagimaterjalide kätte saamisest. Juhul, kui Kostja jätab oma kohustuse täitmata, on õigus nõuda Kostjalt viivist. Kuna antud juhul puudub kokkulepe viivise määra osas, siis Võlgniku pankrotihaldur nõuab viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, mis on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär, millele lisandub 8%. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub seitse protsenti aastas, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sisse nõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Võlgniku pankrotihaldur nõuab Kostjalt OÜ SVŠ Veod (pankrotis) kasuks viivist, seda põhinõudelt 129 464,74 eurot ning viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ja seda alates hagimaterjalide kätte saamisele järgnevast 31-st päevast ja kuni põhinõude täimiseni. Kostja poolt esitatud vastuväited Kirjalikus vastuses kohtule kostja, S Š, lepinguline esindaja, Igor Sumarok, haginõudega ei nõustunud, kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu ning asub seisukohale, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kirjaliku vastuse kohaselt selgitab kostja, et esitatud hagi kohaselt esitas kostja olles hageja juhatuse liikmeks EMTA-le valeandmed hageja tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides maksustamisperioodil juuli 2004 kuni november 2004 ning juuli 2005 kuni juuni 2006. Oma 09.04.2008.a otsuses nr 3-2-1-18-08 leidis Riigikohus, et “Asjaolu, et hageja nõuab oma pankrotimenetluses ilmsiks tulnud raske juhtimisveaga tekitatud kahju hüvitamist, ei tähenda seda, et asjas ei kohaldu ÄS § 315. Kuigi

2 – 14 – 5163 juhatuse liikme tekitatud kahju hüvitamiseks iseseisvat alust ja sätestab üksnes pankrotihalduri kohustuse esitada vastav nõue. Seega tuleb ka juhul, kui aktsiaseltsi pankrotimenetluses tuvastatakse aktsiaseltsi juhatuse liikme raske juhtimisviga ja haldur esitab PankrS § 163 lg 5 järgi raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu nõude, kohaldada ÄS § 315. Aktsiaseltsi juhatuse liikme vastu esitatava kahju hüvitamise nõude aluseks on ÄS § 315 ka siis, kui aktsiaseltsi pankrotimenetluses tuvastatakse raske juhtimisviga. Seetõttu kehtib ka pankrotis aktsiaseltsi juhatuse liikmete vastu esitatud nõuete korral selles sättes ettenähtud aegumistähtaeg. Pankrotiseaduses ega äriseadustikus ei ole sätestatud, et aktsiaseltsi pankroti korral juhatuse liikme vastu nõude esitamisel ei kehti ÄS §-s 315 sätestatud aegumistähtaeg, samuti ei ole sätestatud sellest pikemat aegumistähtaega raske juhtimisvea tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks. Seega saab juhatuse liige ka pankrotistunud aktsiaseltsi kahju hüvitamise nõudele esitada ÄS § 315 järgi aegumise vastuväite, kui väidetavast rikkumisest on möödunud vähemalt viis aastat. Selle tagajärjel kaotab aktsiaselts TsÜS § 142 lg 1 järgi õiguse nõuda kahju hüvitamist.“ Analoogia kohaselt tuleb kohaldamisele ka ÄS § 187 lg-s 3 sätestatu, mis sätestab osaühingu juhatuse liikme kahju hüvitamise nõude esitamise aegumistähtaja. Nimetatud paragrahvi kohaselt on juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat, kui osaühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega. Alates 2004. aastast ning hagiavalduse esitamiseni tsiviilasjas nr 2-14-5163 ei ole võlausaldajad ega muud isikud esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõuet maksustamisperioodil juuli 2004 kuni november 2004 ning juuli 2005 kuni juuni 2006 esitatud valeandmete osas, mistõttu on hageja nõue kostja vastu aegunud. Kostja asub kirjalikus vastuses seisukohale, et puuduvad alused, mis annaksid hagejale või hageja võlausaldajatele õiguse esitada hagiavaldus kostja vastu järgmistel põhjustel. 12.12.2012.a sõlmitud lepinguga nr 13-7/262-3-1 võttis kostja endale solidaarse kohustusena hagejaga hageja maksuvõla summas 603 769,87 tasumise eest kokku summas 60 000 eurot. Nimetatud leping on sõlmitud hagiavalduses nimetatud ja kriminaalasjas nr 1-08-16395 kindlaks tehtud maksuvõlgnevuse tasumiseks. Alates lepingu sõlmimisest ning käesoleva ajani täidab kostja lepinguga võetud kohustusi. Seega puudub võlausaldajal ega hagejal igasugune õigus esitada kahju hüvitamise nõue kostja vastu. 05.02.2013.a tsiviilasjas nr 2-12-54694 sõlmitud kompromissi kohaselt tunnistas hageja solidaarselt kostjaga võlgnevust võlausaldaja AS SEB Liising ees summas 49356,03 eurot. Alates kompromissi sõlmimisest ning tänapäevani täidab kostja endale võetud kohustust ning tasub võlausaldajale AS SEB Liising kompromissiga ettenähtud võlgnevust kompromissis sätestatud tingimustel. Seega puudub võlausaldajal ega hagejal igasugune õigus esitada kahju hüvitamise nõue kostja vastu. 12.12.2013.a otsusega tsiviilasjas nr 2-11-4573 jättis kohus võlausaldaja AS Swedbank Liising hagi kostja kui OÜ SVŠ Veod (pankrotis) käendaja vastu rahuldamata. Seega puudub võlausaldajal ja hagejal igasugune õigus esitada kahju hüvitamise nõue kostja vastu. Riigikohus leidis oma 23.03.2009.a määruses tsiviilasja nr 3-2-1-13-09 et: „Pankrotihalduri ülesanne on PankrS §-st 2 ja § 108 lg-st 1 lähtuvalt eelkõige tegutseda võlausaldajate huvides. PankrS § 2 esimese lause kohaselt rahuldatakse pankrotimenetluse kaudu võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel samas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.” Käesoleval juhul käitub pankrotihaldur mitte võlausaldajate, vaid enda huvides eesmärgiga alusetult saada kostjalt hüvitamisele mittekuuluv kahju. Pankrotihalduri tegevusest tuleneb, et ta ei ole tema piisaval määral informeeritud võlausaldaja, hageja ja kostja suhetest ning püüab nõuda oma tegevusega kostjalt tasumisele mittekuuluvad summad, kuna kostjal on kehtivad kokkulepped võlausaldajatega ning hagi on suunatud õigusvastase ja topelt rahaliste kohustuste panemisele kostjale. Lisaks tekitab hageja oma õigusvastse tegevusega kahju otseselt võlausaldajatele. Hageja nõuded ja kostja vastuväited kohtuistungil

2 – 14 – 5163 Hageja, Osaühing SVŠ Veod (pankrotis), pankrotihaldur Tarmo Villman jäi kohtuistungil varem esitatud seisukohtade juurde, palus hagi rahuldada ning menetluskulud panna kostja kanda. Kostja, S Š ja tema lepinguline esindaja, Igor Sumarok, jäid kohtuistungil oma varem avaldatud seisukohtade juurde. Palusid hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud panna hageja kanda. Kohtu põhjendused Kohus asub uurinud kõiki tsiviilasjas kogutud tõendeid, hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid, aga samuti uurinud toimiku materjale kogumis, asus seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tuvastatuks, et poolte vahel puudub vaidlus järgmiste faktiliste asjaolude üle: Kriminaalasjas nr 1-08-16395 oli S Š esitatud süüdistus KarS § 386 lg 1 (KarS § 3891 lg 1) järgi, OÜ SVŠ Veod KarS § 386 lg 2 (KarS § 3891 lg 1) ning Harju Maakohtu 25.05.2011 otsusega tunnistati S Š ja OÜ SVŠ Veod esitatud süüdistustes süüdi. S Š mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 04.09.200605.09.2006. Vastavalt KarS § 73 lg 1 ja 3 jäeti vangitus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele juhul S Š ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku tegu. Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 25.05.2011.a. OÜ-le SVŠ VEOD mõisteti karistuseks rahaline karistus 19 173,49 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 04.11.2011 otsusega osaliselt tühistati maakohtu otsus ning S Š ja OÜ SVŠ mõisteti süüdi vastavalt KarS § 386 lg 1 ja Kars § 386 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o maksudeklaratsioonides valeandmete esitamises, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ning mille tulemusel jäi maksudena laekumata alusetult enam kui 500 000 krooni (kokku 2 908 396 krooni). Riigikohtu 20.01.2012 määrusega keelduti esitatud kassatsiooni menetlusse võtmast ja kriminaalasjas nr 108-16395 tehtud otsus on jõustunud. Maksu- ja Tolliameti 17.06.2010 maksuotsusega on Võlgniku kohustatud tasuma 3562157 krooni, millest käibemaks 1182713 krooni ja tulumaks 2379444 krooni. Kohus tuvastas, et poolte vahel on õiguslik vaidlus selle üle, kas kostja on rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi ning tekitanud sellega kahju äriühingule SVŠ Veod OÜ, mis seisneb riigil saamata jäänu tulumaksus seda summas 110 291.25 eurot ning OÜ-le SVŠ Veod määratud rahalises karistuses summas 19 173,49 eurot. Kokku on põhjustatud kahju summas 129 464,74 eurot. Hageja esitab tekitatud kahju väljamõistmiseks kostja vastu käesoleva hagiavalduse. Samuti vaidlevad pooled veel selle üle kas Osaühing SVŠ Veod (pankrotis) pankrotihalduri nõue on aegununud või mitte. Harju Maakohtu 25.05.2011.a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-16395 ja selle otsuse kohta edasikaebe korras tehtud kõrgemate kohtute otsustega luges maakohus tuvastatuks asjaolu, et Osaühing SVŠ Veod (pankrotis) on tunnistatud süüdi KarS § 386 lg 2 (KarS § 3891 lg 3) järgi ning äriühingule on mõistetud rahaline karistus summas, 19 173.49 eurot. Kohus asus seisukohale, et see rahaline karistus on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõue TsÜS § 157 lg 1 mõttes. Kohus tuvastas, et Osaühingu SVŠ Veod (pankrotis) pankrotihalduri poolt nõutud tulumaksu summas 110 291.25 eurot on määratud Osaühingule SVŠ Veod (pankrotis) Maksu – ja Tolliameti maksuotsusega 17.06.2010.a nr 12.2-3/2641-2. Maksukorralduse seaduse § 98 lg 1 sätestab, et maksusumma määramise aegumistähtaeg on kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise

2 – 14 – 5163 tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Kohus luges tuvastatuks, et kuna Osaühingule SVŠ Veod (pankrotis) Maksu – ja Tolliameti maksuotsusega 17.06.2010.a nr 12.2-3/2641-2 täiendava tulumaksu määramist vaidlustatud ei ole, siis on nimetatud haldusakt jõustunud ning täidetav. TMS § 2 lg 1 p 12 kohaselt on täitedokumendiks, mis kuuluvad täitmisele TMS-is sätestatud korras ka maksuhalduri haldusakt maksukohustuste ja muude rahaliste kohustuste sundtäitmise kohta so Osaühingule SVŠ Veod (pankrotis) Maksu – ja Tolliameti maksuotsusega 17.06.2010.a nr 12.2-3/2641-2 täiendava tulumaksu määramine, millega kohus luges tuvastatuks, et tegemist on samuti TsÜS § 157 lg 1 nimetatud nõudega. Riigikohus 17.03.2014.a tehtud kohtumääruse tsiviilasjas nr 3-2-1-4-14 p 11 asus seisukohale, et kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et kostja nõue täitemenetluses on aegunud. Täitemenetluses täidetava kohtuotsuse jõustumise ajal kehtinud TsÜS (1994) § 123 lg 1 kohaselt oli kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Aegumistähtaja kulg algas kohtuotsuse jõustumisest. VÕSRS § 1 kohaselt jõustus 1. juulil 2002 TsÜS (2002), mille § 157 lg 1 (enne 5. aprilli 2011 kehtinud sõnastuses) järgi oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Sama sätte lg 2 järgi algas nimetatud aegumistähtaeg kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sisse nõutavaks muutumist. VÕSRS § 9 lg 1 esimeses lauses sätestati, et tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Kolleegium on viidatud sätteid tõlgendades asunud seisukohale, et tulenevalt VÕSRS § 9 lg-st 1 kohaldus jõustunud kohtuotsusest tulenevale, 1. juuliks 2002 aegumata nõudele sellest ajast jõustunud TsÜS (2002) § 157 lg 1, mis pikendas aegumistähtaega 30 aastale. Seda aegumistähtaega tuleb TsÜS (2002) § 157 lg 2 järgi arvestada kohtuotsuse jõustumisest, kuid mitte enne nõude sisse nõutavaks muutumist (vt Riigikohtu 16. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 21). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Kuivõrd jõustunud kohtuotsusest tulenev kostja nõue hageja vastu ei olnud 1. juuliks 2002 aegunud, kohaldub asjas VÕSRS § 9 lg 1 ning vaidlusalune nõue oleks aegunud 27. oktoobril 2030 (nagu leidis õigesti ka maakohus). 5. aprillil 2011 jõustusid TsÜS (2002) § 157 lg-s 1 ja VÕSRS § 9 lgs 4 tehtud seadusemuudatused. TsÜS (2002) § 157 lg 1 (alates 5. aprillist 2011 kehtivas sõnastuses) järgi on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat. VÕSRS § 9 lg 4 (alates 5. aprillist 2011 kehtivas sõnastuses) järgi kohaldatakse TsÜS (2002) § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 2011. aasta 1. märtsi tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne 2011. aasta 1. märtsi kehtinud TsÜS (2002) § 157 lõike 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui sama lõike esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 2011. aasta 1. märtsi kehtinud TsÜS (2002) § 157 lg-t 1. Kolleegium on tõlgendanud ka viidatud õigusnorme (TsÜS (2002) § 157 lg-d 1 ja 2 koostoimes VÕSRS § 9 lgga 4), leides, et enne 1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 1. märtsist 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (vt põhjenduste kohta Riigikohtu 17. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-13, p-d 11–13). Kolleegium jagab seda seisukohta. Kuivõrd 2011. aasta

2 – 14 – 5163 TsÜS § 157 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. Hinnates, kas S Š Osaühingu SVŠ Veod (pankrotis) juhatuse liikmena vastutab Osaühingule SVŠ Veod (pankrotis) tekitatud kahju eest pöördub kohus riigikohtu praktika poole. Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-10 tehtud 04.05.2010.a tehtud otsuse p 10 asus seisukohale, et hageja esitas hagi kostjate kui oma juhatuse liikmete vastu nende kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Nõude õiguslik alus on ÄS § 187 lg 2, mille esimese lause järgi vastutavad oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud juhatuse liikmed kahju hüvitamise eest solidaarselt. Analoogne regulatsioon tuleneb TsÜS § 37 lg 1 esimesest lausest. Kuna juhatuse liikme õigussuhe on olemuslikult tehinguline (vt ka nt Riigikohtu 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05, p 18), kohaldub kohustuste rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisel VÕS § 115. Kahju hüvitamiseks peab osaühing tõendama, et juhatuse liige on oma kohustust rikkunud, et osaühing on saanud kahju ning et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127). Juhatuse liige vabaneb ÄS § 187 lg 2 teise lause järgi vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kolleegium märgib, et kokkuleppel juhatuse liikmega või ka osaühingu põhikirjas võib juhatuse liikme vastutust osaühingu ees modifitseerida, mh ette näha vastutuse nt üksnes süüliste või raskelt hooletute tegude eest. Kokkuleppe kehtivuse hindamisel saab juhinduda VÕS § 106 lg-st 2. Sama lahendi p 11 asus kolleegium seisukohale, et osaühingu juhatuse liikmetel on seadusest, osaühingu põhikirjast, osanike või juhatuse otsustest ja võimalikust lepingust tulenevate konkreetsete kohustuste kõrval TsÜS §-st 35 tulenev üldine kohustus täita oma ülesandeid juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega (nn hoolsuskohustus) ja olla juriidilisele isikule lojaalne (nn lojaalsuskohustus) (vt ka nt Riigikohtu 30. aprilli 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-141-03, p 10; nr 3-2-1-41-05, p 31). Osaühingu juhatuse liige peab ÄS § 187 lg 1 järgi täitma oma kohustusi kõrgendatud hoolsusega, nn korraliku ettevõtja hoolsusega. Lisaks peavad juhatuse liikmed TsÜS § 32 järgi omavahelistes suhetes ning suhetes osanikega ja teiste juhtorganite liikmetega järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS §-st 138 ja VÕS §-st 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka VÕS § 620. Maakohus nõustub hageja ja Riigikohtu seisukohaga, et kahju hüvitamiseks peab Osaühing SVŠ Veod (pankrotis) tõendama, et juhatuse liige, S Š, on oma kohustust rikkunud, et osaühing on saanud kahju ning et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Kohus tuvastas, et nimetatud asjaolud on hageja poolt tõendatud Harju Maakohtu 25.5.2011.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-0816395, Tallinna Ringkonnakohtu 04.11.2011.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-08-16395 ning Maksu- ja Tolliameti 17.06.2010.a. maksuotsusega. Kohus asus seisukohale, et S Š ei ole vastutuses vabanemiseks ÄS § 187 lg 2 teise lause järgi tõendanud, et S Š on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohus arvestab Riigikohtu seisukohaga ja asub seisukohale, et S Š osaühingu juhatuse liikmena peab ÄS § 187 lg 1 järgi täitma oma kohustusi kõrgendatud hoolsusega, nn korraliku ettevõtja hoolsusega. Lisaks peavad juhatuse liikmed, sh ka S Š, TsÜS § 32 järgi omavahelistes suhetes ning suhetes osanikega ja teiste juhtorganite liikmetega järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS §-st 138 ja VÕS §-st 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka VÕS § 620. Sergei Šarov kõikide nende nõuete täitmist kohtule tõendanud ei ole, mille tõttu kuulub hagi rahuldamisele. ÄS § 187 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes

2 – 14 – 5163 pankrotihaldur. Sama sätte lg 5 sätestab, et võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud nõue esitada ka juhul, kui osaühing on nõudest juhatuse liikme vastu loobunud või sõlminud temaga kompromissilepingu või nõuet või selle esitamist kokkuleppel juhatuse liikmega muul viisil piiranud või aegumistähtaega lühendanud. Eeltooduga luges kohus tuvastatuks, et Osaühing SVŠ Veod (pankrotis) pankrotihaldur Tarmo Villman on hagi kohtule esitanud õigesti. Kohus nõustub hageja seisukohtadega ning asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele. Kostja vastuväited hagile loeb kohus mitteasjakohasteks. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sisse nõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus nõustub hageja viivise nõudega ning peab seda põhjendatuks. Eeltoodu alusel peab kohus vajalikuks rahuldada Osaühing SVŠ Veod (pankrotis) pankrotihalduri hagi S Š vastu. Kohus mõistab kostjalt, S Š, välja hageja, OÜ SVŠ Veod (pankrotis), kasuks 129 464.74 eurot. Kohus mõistab välja kostjalt, S Š, hageja, OÜ SVŠ Veod (pankrotis), kasuks viivise VÕS §

lg

sätestatud määras (Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intress + 8% aastas) põhivõla nõudelt (summas 129 464,74 eurot), seda alates hagimaterjalide kätte saamisele järgnevast 31 päevast kuni põhinõude täimiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõla nõue. Kohus peab vajalikuks teha kohtuotsus avalikult teatavaks 07.10.2015.a. Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus hagi tehti. Kuna kohus rahuldas Osaühing SVŠ Veod (pankrotis) pankrotihalduri hagi, siis pidas kohus vajalikuks panna Osaühingu SVŠ Veod (pankrotis) menetluskulud S Š kanda ning S Š menetluskulud jätta tema enda kanda. TsMS §174 lg.1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS §174 lg.2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus peab vajalikuks mõista S Š välja menetluskuludena Osaühing SVŠ Veod (pankrotis) kasuks 25.00 eurot, mis kuuluvad S Š poolt tasumisele OÜ SVŠ Veod (pankrotis) pangakontole nr XXX Swedbank AS-is. Samuti mõistab kohus S Š välja Osaühing SVŠ Veod (pankrotis) kasuks viivise menetluskuludelt (25.00 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

2 – 14 – 5163 (allkirjastatud digitaalselt) Johannes Külaots Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 18.12.2017 kohtuotsusega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.