Harju Maakohtu 17. novembri 2017 määrus isiku kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
NM määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: GM (isikukood XXXXXXXXXXX); Puudutatud isik I: NM (isikukood XXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Marika Jaanson; Puudutatud isik II: AS Hoolekandeteenused (Valkla Kodu); Puudutatud isik III: Sotsiaalkindlustusamet; Puudutatud isik IV: Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 17. novembri 2017 määrus muutmata.
2.Jätta NM määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse võib esitada isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa või temaga koos elav muu pereliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna liikmed, ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib
esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust (TsMS § 543). Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) (puudutatud isik IV) esitas
21.oktoobril 2016 Harju Maakohtule avalduse NM (puudutatud isik I) kinnisesse asutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamiseks tähtajaga 1 aasta. Harju Maakohtu
18.novembri 2016 määrusega avaldus rahuldati ja paigutati puudutatud isik I tema nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele üheks aastaks, s.o kuni
18.novembrini 2017 (tl 34-35).
2.Puudutatud isik I esitas 30. augustil 2017 maakohtule avalduse, paludes ta vabastada kinnisest asutusest, kuna ta ei ole endale ega teistele ohtlik ning saab enda hooldamise ja ravimisega ise hakkama (tl 53). Puudutatud isik IV vaidles avaldusele vastu (tl 61). Harju Maakohtu 06. oktoobri 2017 määrusega keelduti puudutatud isiku I avaldust tema kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamiseks menetlusse võtmast (tl 63).
3.GM (avaldaja) esitas 20. oktoobril 2017 maakohtule avalduse puudutatud isiku I kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks, kuna puudutatud isik I vajab regulaarset ravi ja järelevalvet.
4.Sotsiaalkindlustusameti (puudutatud isik III) arvates tuleks jätkata puudutatud isikule I ööpäevaringse erihooldusteenuse kohtumääruse alusel osutamist AS-is Hoolekandeteenused (Valkla Kodu, puudutatud isik II). Puudutatud isikul I on Töötukassa otsusega nr 104156 tuvastatud osaline töövõime kehtivusega kuni 15.03.2020 ning Sotsiaalkindlustusameti otsusega nr P26-2017-33431 tuvastatud raske puue kehtivusega kuni 15.03.2020. Puudutatud isikul I esineb nii vaimupuue kui psüühikahäire, tal puudub igasugune haiguskriitika. Haiguskriitika puudumise tõttu käitub puudutatud isik I vastutustundetult ega olnud võimeline mõistma enda haigusega seonduvat Puudutatud isiku I käitumine on olnud hüperseksuaalne ning arvestades seda, et ta põeb HIV-i, on ta olnud ohtlik partneritele. Esinenud on alkoholi kuritarvitamist. Puudutatud isikule I on koostatud Tallinna Vaimse Tervise Keskuse poolt
30.aprillil 2016 isiklik rehabilitatsiooniplaan nr K00015169, mis kehtib kuni 30. aprillini 2021. Rehabilitatsiooniplaani kohaselt on puudutatud isikule I sobivaks teenuseks hinnatud ööpäevaringne erihooldusteenus, et tagada turvaline ja stabiilne keskkond. Kuna puudutatud isikul I on tuvastatud osaline töövõime, siis puudub tal õigus ööpäevaringsele erihooldusteenusele SHS § 101 lg 3 kohaselt. Lisaks vajab ta haiguskriitika puudumise tõttu kontrollitud keskkonda, mistõttu ei ole võimalik teda viia teenusele, kus järelevalve ei ole piisaval määral tagatud. Sotsiaalkindlustusamet soovitab kohtumääruse alusel ööpäevaringse
teenuse osutamise ajal tagada sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse kättesaadavus, et vajadusel saaks NM liikuda asjaolude ära langemisel kergemale teenusele (tl 88).
5.Puudutatud isiku I esindaja riigi õigusabi korras on seisukohal, et puudutatud isikul I ei ole veel välja kujunenud haiguskriitikat ja koostöövalmidust, mis võimaldaks ravi ja hoolekande jätkamist üldises korras. Lisaks on viimasel ajal esinenud kaaskliendi suhtes ohustavat käitumist. Esindaja kohtus puudutatud isikuga I Valkla Kodus. Puudutatud isik I oli kontaktne ja adekvaatne ning kinnitas, et soovib Valka Kodust ära minna iseseisvat elu elama. Puudutatud isik I kinnitas, et vajab ravimeid, kuna nii talle on öeldud, kuid ravivajaduse põhjust ta ei mõista. Tervis pidi olema tal enda sõnul väga hea, v.a immuunsus on pisut madalam. Ise ta seda ei tunne, kuid teised seda väidavad. Puudutatud isiku I kinnitustel on ta töötanud ja õppinud koolis piisavalt ning saaks oma eluga väljaspool hooldusasutust hakkama. Esindaja hinnangul seisneb puudutatud isik I ohtlikkus eelkõige selles, et ta on HIV-viiruse kandja, kes ei mõista oma viirusekandluse tagajärgi. Isegi kontrollitud keskkonnas ja ravimite manustamise perioodil on säilinud isiku hüperseksuaalsus, mida näitab kaitsmata vahekord kaaskliendiga. Varasemast haigus- ja ravikulust nähtub, et isik ei järgi iseseisvalt määratud ravi ning ravi katkemisel halveneb olukord niivõrd oluliselt, et vajalik on isiku tegevusse sekkuda tahtevastase ravi kohaldamisega. Vaid regulaarse pikemaajalise raviga kontrollitud keskkonnas võib tõenäoliselt väheneda esinevate psühhootiliste elamuste aktuaalsus ja neist tingitud ennast ja teisi kahjustava käitumise risk (tl 92-93).
6.Tallinna linna arvamuse kohaselt vajab puudutatud isik I erihooldusteenuse pikendamist. Valkla Kodu metoodik on kirjeldanud puudutatud isikut I kui kergesti ärrituvat, vihastuvat ja solvuvat, kes ei suuda end alati kontrollida. Teiseks ohustavaks faktoriks on puudutatud isikul I kriitika puudumine oma tervise osas, millega seoses võib ta levitada endal olevaid sugulisel teel nakkavaid haiguseid (HIV). Oma tervise eest hoolitsemisega puudutatud isik I iseseisvalt toime ei tule. Puudutatud isiku I tähelepanu- ja keskendumisvõime on madalad, samuti on enesehinnang väga madal, mõtlemine ja arusaamine pinnapealne, reeglitest puudutatud isik I kinni ei pea, vajab pidevalt igapäevaasjade ja reeglite meelde tuletamist. Samuti puudub tal enda osas käitumiskriitika ning oma eksimustesse suhtub ükskõikselt ja huumoriga. Valkla Kodu metoodiku soovituseks on ööpäevaringse erihooldusteenuse jätkumine (tl 106).
7.Puudutatud isik II on seisukohal, et tuleks jätkata puudutatud isikule I kohtumäärusega ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamist Valkla kodus. Puudutatud isikul I puudub haiguskriitika, mistõttu vajab kontrollitud keskkonda ravimite tarbimiseks. Raviplaani täitmise eiramisega võib puudutatud isik I seada ohtu nii enda kui teiste heaolu ja tervise. Puudutatud isikul I on psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Samuti on puudutatud isikul I HIV ning ta ei ole võimeline mõistma enda haigusega seonduvat, mistõttu võib ta ohtlik olla oma partneritele. Esinenud on alkoholi kuritarvitamist (tl 118).
8.Puudutatud isik I avaldas kohtule ärakuulamisel, et ta on Valkla Kodu olnud umbes aasta aega. Tervis on hea. Puudutatud isik I tahab koju isa juurde Soome. Puudutatud isikul I on tütar ja poeg ja puudutatud isik I tahab, et lapsed elaksid temaga. Praegu elab tütar isaga ja poeg on turvakodus. Puudutatud isikul I elab Pärnu maanteel sõber, kellega puudutatud isik I on tuttav 1,5 aastat. Puudutatud isik I võtab rohtusid korrapäraselt. Puudutatud isik I tahab minna Koplisse kooli, kus saab õppida maalriks. Emaga on puudutatud isikul I suhted head, kuid ta on täiskasvanud ega taha emaga elada. Puudutatud isik I on rahulik, alkoholi ei taha tarbida. Kui saab Valklast välja, hakkab ta vajalikke ravimeid võtma. Puudutatud isikule I on ka selgitatud, et kui ta rohtu ei võta, võib surra (tl 114).
9.Vanemmetoodik AK, kes tegeleb puudutatud isikuga I Valkla Kodus, selgitas kohtule, et puudutatud isikul I on HIV ja puudub igasugune seksuaalkäitumise kriitika. Puudutatud isik I kutsus telefoni teel Valkla Kodusse võõra mehe, kes tõi alkoholi ja pakkus seda ka puudutatud isikule I. Lisaks tarbis puudutatud isik I desinfitseerimisvahendit, mille tõttu pidi talle kiirabi kutsuma. Puudutatud isikul I on ükskõik, kellega olla, ja ta ise arvab, et ei nakata oma haigusega kedagi. Puudutatud isiku I ema ei ole enam tema eestkostja, vaid eestkostjaks on Haabersti Linnaosa Valitsus. Vanemmetoodiku arvates peaks puudutatud isik I veel Valkla Kodus olema (tl 114).
10.Maakohus määras 8. novembri 2017 määrusega puudutatud isiku I suhtes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimise. 14. novembril 2017 koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 551 kohaselt esineb puudutatud isikul I segatüüpi skisoafektiivne häire F25.2. ja kerge vaimne alaareng käitumishäirega F70.1. Ta vajab pidevat psühhiaatrilist ravi. Ravivajadusest arusaamine on tal formaalne ja ravita jäämise korral tema tervislik seisund halveneb kindlasti. Isik võib olla hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral ohtlik iseendale ja teistele. Tulenevalt oma praegusest tervislikust seisundist vajab isik kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamist. Praegu ei ole võimalik isiku suhtes muid abinõusid kui kinnisesse hoolekandeasutusse paigutamine. Tervislik seisund ei võimalda isikul osaleda kohtuistungil, kus arutatakse tema kinnisesse asutusse paigutamise küsimust. Tavalises keskkonnas on teda võimalik ära kuulata ja see ei ole kahjulik isiku tervisele. Isik ei ole võimeline oma tahet avaldama (tl 123-124). Maakohtu määrus ja selle põhjendused
11.Harju Maakohtu 17. novembri 2017 määrusega avaldus rahuldati ja pikendati puudutatud isiku I kinnisesse asutusse ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusele paigutamise tähtaega kuni 17. novembrini 2018. Menetluskulud jäeti TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 105 lg 1 sätestab, et isik paigutatakse hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta, kui esinevad kõik järgmised asjaolud: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama; 3) varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik. SHS § 105 lg 4 sätestab, et isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise, nõusolekuta hooldamise, selle pikendamise, peatamise ja lõpetamise otsustab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustikus isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse jaoks ettenähtud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kohus asus seisukohale, puudutatud isiku I kinnisesse asutusse paigutamise pikendamiseks esinevad seaduses nimetatud asjaolud. On tõendatud, et puudutatud isikul I esineb segatüüpi skisoafektiivne häire F25.2. ja kerge vaimne alaareng käitumishäirega F70.1. Puudutatud isik I vajab pidevat psühhiaatrilist ravi. Ravivajadusest arusaamine on tal formaalne ja ravita jäämise korral tema tervislik seisund halveneb kindlasti. Teiseks ohustavaks faktoriks on puudutatud isiku I puhul kriitika puudumine oma tervise osas, millega seoses võib ta levitada endal olevaid sugulisel teel nakkavaid haiguseid (HIV). Isegi kontrollitud keskkonnas ja ravimite manustamise perioodil on säilinud isiku hüperseksuaalsus, mida näitab kaitsmata vahekord kaaskliendiga. Vaid regulaarse pikemaajalise raviga kontrollitud keskkonnas võib tõenäoliselt väheneda puudutatud isikul I esinevate psühhootiliste elamuste aktuaalsus ja neist tingitud ennast ja teisi kahjustava käitumise risk. Eeltoodust tuleneb, et ilma ravi ja tugevdatud
järelevalveta on puudutatud isik I ohtlik endale ja teistele ning puudutatud isiku I suhtes muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. Tulenevalt oma tervislikust seisundist vajab puudutatud isik I tugevdatud järelevalvega ööpäevaringset erihooldeteenust. Ööpäevaringses tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusega kinnises asutuses on tagatud järjepidev ja asjakohane ravi, mis tagab ühtlasi tingimused puudutatud isiku I tervisliku seisundi stabiliseerumiseks. Määruskaebus
12.Puudutatud isik I esitas 17. novembril 2017 määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu määrust ja soovib asja uut läbivaatamist. Kaebuse kohaselt ei ole puudutatud isik I endale ega teistele ohtlik. Puudutatud isik I oskab pesta nõusid ja põrandaid, ta on puhtusearmastaja ja terve. Puudutatud isik I on teovõimeline ja tuleb väga hästi toime vabaduses väljaspool hooldekodu (tl 143, tõlge tl 144). Vastused määruskaebusele
13.Puudutatud isik IV vaidles kaebusele vastu leides, et kuni puudutatud isikul I puudub haiguskriitika, ei ole võimalik teda viia teenusele, kus järelevalve ei ole piisaval määral tagatud (tl 153). Puudutatud isiku I esindaja riigi õigusabi korras ei toetanud määruskaebuse rahuldamist ja leidis, et tulenevalt oma tervislikust seisundist vajab puudutatud isik I tugevdatud järelevalvega ööpäevaringset erihooldeteenust (tl 156-157). Avaldaja arvates vajab puudutatud isik I regulaarselt ravimeid ja ilma järelevalveta ta ravimeid ei võta. Siiski kui võimalik, tuleks puudutatud isik I paigutada kusagile mujale asutusse, mis ei oleks kinnine (tl 163). Puudutatud isik II leidis, et kuna puudutatud isiku I haiguskriitika nakatusohtlikkusest on puudulik ning iseseisvalt ei ole ta võimeline ravimeid manustama ning oma haigusega toime tulema, on puudutatud isik I ohtlik endale ja teistele. Lisandub oht tarvitada narkootilisi aineid või alkoholi viibides väljaspool kontrollitud ning järelevalveta keskkonnas (tl 166). Puudutatud isik III jäi seisukohale, et puudutatud isikule I tuleb jätkata ööpäevaringse erihooldusteenuse kohtumäärusega osutamist Valkla Kodus (tl 169). Edasine menetluse käik
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule (tl 173). Ringkonnakohtu seisukoht
15.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
16.TsMS § 5391 lg 1 järgi kohaldatakse kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamisele vastavalt asutusse paigutamise kohta sätestatut. Isik paigutatakse kinnisesse asutusse, kui (1) tal on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, (2) ta on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama ja (3) varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik (SHS § 105 lg 1). Isiku kinnises asutuses viibimise pikendamise otsustamise puhul ei piisa üksnes kaugemas
minevikus toimunud sündmustega arvestamisest, vaid hinnata tuleb vahepeal toimunud arenguid ja isiku enda suhtumise võimalikku muutumist ning analüüsida ka eelmise kohtulahendi järel toimunut (nt RKTKm 3-2-1-33-14, p 16; 3-2-1-44-13, p 16). Maakohus tuvastas õigesti eelnevalt kirjeldatud eelduste esinemise isiku kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks.
17.Kolleegiumi arvates tuvastas maakohus ekspertiisiaktile ja asjas esitatud materjalidele tuginedes õigesti puudutatud isikul I raske psüühikahäire olemasolu ja tema ohtlikkuse enda ja teiste suhtes. Maakohus on enne määruse tegemist puudutatud isiku I ka ära kuulanud, veendudes kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamise vajaduses (tl 114). Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).
18.Ebaõige on puudutatud isiku I määruskaebuses esitatud väide, et ta on teovõimeline. Harju Maakohtu 11. detsembri 2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-17180 seati puudutatud isiku I üle eestkoste ja määrati tema eestkostjaks GM kuni 11. detsembrini 2014. Harju Maakohtu
12.novembri 2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-56537 pikendati GM eestkostja ametiaega kuni 12. novembrini 2019. Viimatinimetatud määruse kohaselt on puudutatud isiku I teovõime osaliselt piiratud ning puudutatud isikul I on üksnes õigus teha pisitehinguid, teostada valimisõigust ja teha perekonnaõiguslikke tehinguid. Harju Maakohtu 27. novembri 2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-17180 (määrus on jõustumise ootel) vabastati GM puudutatud isiku I eestkostja ametist ja määrati uueks eestkostjaks Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) tähtajaga kuni 12. novembrini 2019. Puudutatud isiku I täielikku teovõimet ei ole taastatud.
19.Puudutatud isiku I kaebuses esitatud väide, et ta on terve, ei lükka ümber asjas kogutud tõendeid tema tervisliku seisundi kohta, vaid kinnitab, et puudutatud isikul I puudub haiguskriitika. 14. novembri 2017 ekspertiisiakti kohaselt on puudutatud isikul I segatüüpi skisoafektiivne häire F25.2. ja kerge vaimne alaareng käitumishäirega F70.1, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, ning ta vajab pidevat psühhiaatrilist ravi. Lisaks on puudutatud isikul I epilepsia, generaliseerunud lümfadenopaatiana avalduv HIV tõbi, krooniline viirushepatiit ning puudutatud isik I kuritarvitab alkoholi (tl 124). Samal ajal puudub puudutatud isikul I haiguskriitika ning ta vajab kontrollitud keskkonda ravimite tarbimiseks. Oma esindajale riigi õigusabi korras on puudutatud isik I ka avaldanud, et ta vajab ravimeid, kuna nii on talle öeldud, kuid ravivajaduse põhjust ta ei mõista (tl 93). Asja materjalidest nähtuvalt ei ole tervisliku seisundi osas puudutatud isiku I seisund muutunud võrreldes
27.oktoobri 2016 ekspertiisiaktis kajastatuga (tl 14-17). Seega on jätkuvalt täidetud SHS § 105 lg 1 p-s 1 sätestatud eeldus isiku paigutamiseks hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta (s.o isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida).
20.Puudutatud isiku I ohtlikkus endale ja teistele seisneb esiteks selles, et tal puudub haiguskriitika ja ravita jäämisel tema tervislik seisund kindlasti halveneb, ja teiseks selles, et ta võib levitada sugulisel teel nakkavaid haigusi. Eeltoodust tulenevalt vajab ta ööpäevaringset järelevalvet. Isegi kontrollitud keskkonnas on puudutatud isikul I säilinud hüperseksuaalsus, millele viitab kaitsmata vahekord kaaskliendiga (tl 92 pöördel). Puudutatud isiku I enda väide, et ta ei ole endale ja teistele ohtlik, ei ole kooskõlas asjas kogutud andmetega ja puudutatud isiku I enda käitumisega. Seega on jätkuvalt täidetud SHS § 105 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldus isiku paigutamiseks hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema
nõusolekuta (s.o ta on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama).
21.Puudutatud isik I viibib Valkla Kodus alates oktoobrist 2016. Eelnevalt viibis puudutatud isik I alates 23. septembrist 2016 Vääna-Viti kodus, kus pakutakse ööpäevaringset erihooldusteenust vabatahtlikkuse alusel. Vääna-Viti kodus ei pidanud kinni kodukorrast ega mõistnud lõpuni enda haigusega seotud probleemi ning käitus vastutustundetult. Samuti oli ta keskendunud seksuaalsuhetele, otsis Vääna-Viti kodus erinevaid meeskliente ja püüdis nendega seksuaalvahekorda astuda. Puudutatud isik I lahkus Vääda-Viti kodust omavoliliselt (tl 5). Valkla Kodus viibides on puudutatud isik I jätkuvalt hüperseksuaalne ja tal puudub haiguskriitika. Eeltoodut arvestades ei puudutatud isikule I sobiv vabatahtlik hooldusteenus. Seega ei saa käesoleval ajal pidada võimalikuks kasutada leebemat abimeedet (s.o avaldaja vastuses määruskaebusele pakutud asutust, mis ei oleks kinnine, tl 163), kuna varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks ja muude abimeetmete kasutamine ei ole käesoleval ajal võimalik. Lisaks on tugevdatud kontrolliga keskkonnas viibimine puudutatud isikule I vajalik ka selleks, et piirata tema ligipääsetavust alkoholile, kuna puudutatud isikul I on esinenud alkoholi kuritarvitamist. Seega on jätkuvalt täidetud SHS § 105 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus isiku paigutamiseks hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta (s.o varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik).
22.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et asjas esitatud materjalidega on tõendatud, et puudutatud isiku I ennast ja teisi kahjustava käitumise riski vähendamiseks vajab puudutatud isik I jätkuvalt kohtumääruse alusel hoolekandeasutusse paigutamist (SHS § 105 lg 1). Seega tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Puudutatud isiku I suhtes tuleb jätkata ööpäevaringset erihooldusteenust kohtumääruse alusel. Samal ajal tuleks jätkata puudutatud isiku I isikliku rehabilitatsiooniplaani täitmist, et puudutatud isik I saaks ka selles ettenähtud rehabilitatsiooniteenuseid, mis aitaksid suurendada tema võimet iseseisvalt hakkama saada (perspektiiviga asendada tugevdatud järelevalvega teenus kergema teenusega), osaleda ühiskonnas ja tugevdada tema töövõimet.
23.TsMS § 172 lg 3 alusel tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta riigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.