Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-17-10285
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. detsember 2017, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tarmo Tina
Kohtuasi
S. J. hagi Mööbliekspert Paigaldus OÜ vastu 9588 euro nõudes
Hagihind
9588 eurot
Menetlusosalised
Hageja:
S. J. (IK xxx, elukoht xxx
Kostja:
Mööbliekspert Paigaldus OÜ (registrikood 11554479, asukoht Valge 18A/1-5, 11415 Tallinn)
Vandeadvokaadi abi Kadri Härginen (Advokaadibüroo Kostja lepinguline SORAINEN AS, e-post: esindaja: [email protected] )
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I
seda, et seal ära toodud summa kuulub väljamaksmisele. Töötasu kokkuleppe tõendamiseks ei piisa ainuüks esitatud tabelist, kuna selle põhjal ei ole võimalik tuvastada tööandja tahteavaldust maksta hagejale töötasu hageja väidetud ulatuses, sh. seda, et teine osa tabelist on täidetud tööandja enda poolt, isikut kes väidetavalt hageja töötasu arvestust aktsepteeris (OK) ja tema seost tööandjaga ning sellise märke tähendust ja siduvust tööandjale. Samuti ei ole iga kuu tabelis eeltoodut märget ja on ka teisi märkeid (TVK, tl. 23, 29, 30, 31,32, 33, 34). Eeltoodu alusel ei saa asuda seisukohale, et hageja tunnitasuks välislähetustes oli 10 eurot tund.
Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg-s 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 võimaldab kohtul jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on leidnud, et töövaidluste lahendamisel tuleb käsitada töötajat töösuhte nõrgema poolena. Menetluskulude jaotamisel on sotsiaalriigi põhimõttest tulenev nõrgema poole kaitse vajadus tagatud mh TsMS § 162 lg 4 kaudu (RKTKm 3-2-1-143-11 p 12). Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda TsMS § 162 lg 4 alusel, kuna kostja (tööandja) menetluskulude väljamõistmine hagejalt (töötaja) oleks äärmiselt ebaõiglane. Kohtu hinnangul ei ole tööandja mh. esitanud heauskselt, selgelt ja arusaadavalt töötajale andmeid töötasu ja lähetuskulude arvestamise kohta, mis tingis töötaja pöördumise töövaidlusorganisse. Tööandja vastuolulist käitumist kinnitab ka tööandja kinnitus/lähetuskiri, millest tuleneb, et hageja töötasuks Šveitsis töötamise ajal on 23 eurot tunnis (TVK, tl. 76), kuid poolte tuvastatud kokkuleppe järgi 5,50 eurot (TVK, tl. 68). Kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.