lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-13930/60

TSÜS › Isiku paigutamine hoolekandeasutusse

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 13.12.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-13930/60
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
TSÜS › Isiku paigutamine hoolekandeasutusse
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
13.12.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1074
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2017, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-13930

Tsiviilasi

Abja valla (vallavalitsuse kaudu) avaldus P.H. asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

P.H. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): P.H. (isikukood XXX)

esindajad

Vastustaja (avaldaja): Abja vald (vallavalitsuse kaudu)

kinnisesse

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2017 määrus ja teha asjas uus määrus.
2.Jätta Abja valla (vallavalitsuse kaudu) avaldus P.H. tugevdatud järelevalvega kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks rahuldamata.
3.Määruskaebus rahuldada.
4.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord: Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Sarnased lahendid

TSÜS
  • 26.06.20262-26-11453/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-26-11453/29Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-25-1008/21Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.06.20262-26-11450/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Abja vald (vallavalitsuse kaudu, avaldaja) esitas 6. oktoobril 2017 Tartu Maakohtule avalduse P.H. (puudutatud isik) kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise tähtaja pikendamiseks. Avalduse kohaselt on puudutatud isikule määratud Tartu Maakohtu 30. märtsi 2016 määrusega eestkostjaks Abja Vallavalitsus kuni 30. märtsini 2021. Tartu Maakohtu 23. novembri 2016 määruse alusel paigutati puudutatud isik kinnisesse asutusse kuni 23. novembrini 2017. Psühhiaater Kai Konsapi tõendist selgub, et puudutatud isikul on kerge intellektipuue ja tõsine alkoholisõltuvus. Seega vajab puudutatud isik regulaarset ravi, ööpäevaringset juhendamist ja suunamist ning kinnises asutuses viibimine on jätkuvalt vajalik.
2.Puudutatud isik on kohtu poolt erinõude korras ära kuulatud 30. oktoobril 2017 Valkla Hooldekodus. Puudutatud isik avaldas kohtule, et ta ei vaja erihoolekandeteenust ning lubas alkoholi enam mitte tarbida.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3.Tartu Maakohus rahuldas 31. oktoobri 2017 määrusega avalduse ja pikendas puudutatud isiku tugevdatud järelevalvega kinnisesse asutusse paigutamise tähtaega 31. oktoobrini 2018. Maakohus leidis, et puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamine on õigustatud. Puudutatud isiku tervislikku seisundit iseloomustavatest tõenditest nähtuvalt on isikul kerge vaimne alaareng aastakümnete pikkuse alkoholisõltuvuse ja sellest põhjustatud dementsuse kujul. Isiku psüühikahäire on sedavõrd raske, et kehalise ja vaimse seisundi tõttu on tal püsiv töövõimetus ja esineb vajadus ööpäevaringse hoolekandeteenuse järgi. Isiku psüühikahäire piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada. Puudutatud isikul ei ole vaimset alaarengut, alkoholisõltuvust, dementsust ega vaimuhaigust.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

5.Abja vald (vallavalitsuse kaudu) palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2017 määrus tuleb tühistada ja ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega jätab Abja valla (vallavalitsuse kaudu) avalduse P.H. tugevdatud järelevalvega kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks rahuldamata.

Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

7.P.H. le on teostatud 21. oktoobril 2016 kohtupsühhiaatria ekspertiis (tl 24-28). Psühhiaater Kai Konsapi 14. augusti 2017 tõendist (tl 85) nähtub, et P.H. on kerge intellektipuudega ja tõsise alkoholisõltuvusega. P.H. ei ole suutnud alkoholisõltuvuse tõttu elada vabama režiimiga hooldekodus ning vajab ka edaspidi tugevdatud järelevalvega erihooldusteenust.
8.SHS § 105 lg 1 kohaselt paigutatakse isik hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta, kui esinevad kõik järgmised asjaolud:   

isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida (p 1); hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik (p 2); varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik (p 3).

Kohus peab isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks või paigutamise pikendamiseks tuvastama kõik eeltoodud asjaolud. Isiku võib tema nõusolekuta paigutada hoolekandeasutusse hooldamisele kuni üheks aastaks kohtumääruse tegemisest arvates ning hooldamise tähtaega võib pikendada aasta kaupa, kui eeldused ei ole ära langenud (SHS § 105 lg 5).

9.Käesolevas asjas on ekspert tuvastanud, et puudutatud isikul on kerge vaimne alaareng, alkoholisõltuvus ja sellest põhjustatud dementsus ning psüühikahäirete kogum on raskekujuline ja piirab P.H. vaimset võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida (tl 24-28). Seega on täidetud SHS § 105 lg 1 p-s 1 sätestatud eeldus. Isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks (või tähtaja pikendamiseks) aga ainuüksi sellest ei piisa. Tuleb tuvastada, et täidetud on ka SHS § 105 lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud eeldused.
10.Riigikohus on oma praktikas korduvalt rõhutanud, et kuna kinnisesse asutusse paigutamisel piiratakse oluliselt isiku põhiõigusi, eeldab paigutamine, et isik võib olla tegelikult ohtlik endale või teistele. Isiku ohtlikkus saab väljenduda eelkõige füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale või suitsiidile (vt nt Riigikohtu 2. märtsi 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-06, p 19). Isiku ohtlikkust enda või teiste elule, tervisele või julgeolekule tuleb hinnata pigem kõrgendatud standardite kohaselt ning tuvastada tuleb ohtlikkus lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga (vt Riigikohtu 3. oktoobri 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-07, p 13; 30. aprilli 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-13, p 14). Maakohtu määruses puudub kohtu seisukoht P.H. ohtlikkuse kohta enda või teiste isikute elule või tervisele (SHS § 105 lg 1 p 2). Piisav ei ole maakohtu poolt märgitu, mille kohaselt esinevad jätkuvalt isiku kinnisesse asutuse paigutamise tingimused, sest tal esineb kerge vaimne alaareng, aastakümnete pikkune alkoholisõltuvus ja sellest põhjustatud dementsus. Nimetatud asjaolud võivad olla aluseks isikul esineva psüühikahäire hindamisel, kuid ei näita tema ohtlikkust enda või teiste isikute elule või tervisele. SHS § 105 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldus isiku paigutamiseks hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta ei nähtu psühhiaater Kai Konsapi 14. augusti 2017 tõendist, mille kohaselt P.H. ei ole suutnud alkoholisõltuvuse tõttu elada vabama režiimiga hooldekodus ning vajab ka edaspidi tugevdatud järelevalvega erihooldusteenust. Samuti ei saa tuvastada isiku ohtlikkust endale või teistele AS Hoolekandeteenused 11.10.2017 kirjast lähtuvalt, mille kohaselt P.H. vajab keskkonda, kus oleks tagatud tema turvalisus ja vajadusel abi saamine tervisega seotud probleemide tekkimisel (tl 89). Riigikohtu seisukoha kohaselt tuleb isiku ohtlikkust enda või teiste elule, tervisele või julgeolekule hinnata pigem kõrgendatud standardite kohaselt ning tuvastada tuleb ohtlikkus lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga.

Olukorras, kus toimikus olevatest tõenditest ei nähtu, et P.H. paigutamise tähtaja pikendamine tahtevastasele erihooldusteenusele on vajalik seetõttu, et isik võib lähitulevikus olla ohtlik endale või teistele, ei ole täidetud SHS § 105 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldus ning seetõttu on maakohus alusetult pikendanud isiku kinnisesse asutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama paigutamise tähtaega.

11.TsMS § 172 lg 3 alusel jäävad menetluskulud ringkonnakohtus riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.06.20262-26-11450/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 10.06.20262-20-17810/228Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium