Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

1 (11)

2-16-13217 Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja S.L.P.`i kanda. Välja mõista S.L.P.`ilt OÜ Goldstern kasuks vajalikud ja põhjendatud menetluskulud summas 979.34 (üheksasada seitsekümmend üheksa eurot ja 34 senti). S.L.P.`il kanda nimetatud summas OÜ Goldstern pangakontole XXXXXXXXXXX SEB Pangas. Menetluskulude tasumise nõudega viivitamise korral peab S.L.P. tasuma OÜ-le Goldstern viivist kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja S.L.P. pöördus 15.06.2016.a. Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni avaldusega OÜ Goldstern vastu töötasu 1000 eurot, viivise 62.50 eurot, päevaraha 832 eurot, trahvi 1085 eurot, veoki remondi 50 eurot, teemaksu 38 eurot ja ostetud kütuse 22.50 eurot nõudes. Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjon otsusega 4-1/1316/16 02.08.2016.a. rahuldas S.L.P.`i avalduse osaliselt ja mõistis OÜ-lt Goldstern S.L.P.`i kasuks välja töötasu 600 eurot (bruto), viivise 67.83 eurot, töölähetuse kulud 1085 eurot ja välislähetuse päevaraha 536.88 eurot. Jättis rahuldamata avaldaja töölähetuse kulude nõude summas 110.50 eurot. Kostja OÜ Goldstern pöördus kohtu poole avaldusega, et kohus vaataks S.L.P. poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina selles osas, milles töövaidluskomisjon rahuldas viivise nõude 67.83 eurot, töölähetuse kulude nõudes 1085.10 eurot ja välislähetuse päevaraha nõudes 536.88 eurot. Hageja S.L.P. esitas kohtule hagi OÜ Goldstern vastu töölähetuse kulude 1085.10 eurot, viivise töötasu maksmisega viivitamise eest 67.83 eurot ja päevaraha 536.88 eurot nõudes. Samuti esitas hageja uue haginõude s.o. viivise töölähetuse kulude nõude tasumisega viivitamiselt summas 151.30 eurot. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Esitatud hagiavalduse kohaselt hageja S.L.P. asus tööle OÜ-sse Goldstern 21.novembril 2014 autojuhina. Ajavahemikul 01.02. 2015 — 27.02.2015 viibis hageja autojuhina töölähetuses Euroopas koos teise autojuhi T.L.' uga. Töötasuks oli kostjaga (tööandja) kokku lepitud 1000 eurot kuus(neto). Töö toimus Euroopa Liidus. Hageja töötamisel OÜ-s Goldstern oli tegemist töölepingu alusel töötamisega. Hageja allus tööandja juhtimisele ja kontrollile, töövahendid ja tööülesanded andis hagejale tööandja esindaja U.O.. Töötasu pidi olema makstud hiljemalt järgmisel päeval peale reisi hageja pangakontole. Hageja on käesolevaks ajaks kokkulepitud töötasu kätte saanud. Hageja ei ole saanud päevaraha lähetuses viibitud aja (01.02. 2015 — 27.02.2015) 26 kalendripäeva eest 2 (11)

2-16-13217 (24 x 22,37 €) summas 536,88 eurot. Hageja tegi töötamise ajal tööandja eest järgmise möödapääsmatu kulutuse: Saksa Liitvabariigis tasus hageja 19.veebruaril 2015 kostjale (OÜ Goldstern) varasemalt tehtud trahvi summas 1085,10 eurot, mille põhjustamises hageja süüdi ei olnud. (Trahv oli tehtud OÜ-le Goldstern 06.01.2013). Kostja, K.L. ja kostja esindaja U.O. lubasid korduva1t telefoni teel hagejaga kokku saada ja võlgnevuse tasuda. Lisana esitab hageja väljavõtte telefoni SMS-dest hageja ja U.O. vahel 27juuni- 09.märts 2016.Kuni käesoleva ajani on hagejal kostjalt saamata päevarahad ja hageja poolt tasutud trahv. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista töölähetuse kulud. TLS § 40 lg 2 kohaselt on töötajal õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Hageja palub kostjalt välja mõista välislähetuse päevarahad 24 kalendripäeva eest (24 x 22,37 eurot) summas 536,88 eurot vastavalt EV Valitsuse määrusele" Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord". Saksa Liitvabariigis tasus hageja 19.veebruaril 2015 kostjale (OÜ Goldstern) tehtud trahvi summas 1085,10 eurot, mille põhjustamises hageja süüdi ei olnud (trahv oli tehtud 06.01.2013). TLS § 40 lg.2 kohaselt on töötajal õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. VÕS § 628 lg.2 kohaselt tuleb hagejale hüvitada kõik mõistlikud kulud, mida hageja on teinud tööülesande täitmisel. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-175-11 leidnud, et mõistlikuks saab lugeda selliseid kulusid, mis on tööülesande täitmiseks vajalikud, ehk ilma milleta tööülesannet täita ei saaks. Hageja esitab kohtule tõendi, millest nähtuvalt on kostjale esitatud 14.08.2013 trahvinõue summas 1085,10 eurot. Hageja esitab kohtule maksekinnitused, millest nähtuvalt on trahvisumma hageja poolt tasutud kokku summas 1085,10 eurot. Hageja esitab kohtule telefonisõnumi , kus on näha, et 20.02.2015 on hageja saatnud kostja esindajale U.O.le MMS-i, milles on Saksa tolli auto ja pildi juures järgmise sisuga sõnum: „Siin on tolli auto, kes antoi trahvi Saksamaal 19.02.2015 summas 1185,10 eurot". Saksa piiril tuli tolliametnik hageja auto juurde ja nõudis dokumente ning ütles, et firmal on varasem trahv maksmata ja auto ei tohi edasi liikuda. Hagejal oleks trahvi maksmata jätmine tööülesande täitmise muutnud võimatuks. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis töötasu (600 eurot) väljamaksmisega viivitatud päevade eest, ehk perioodi 27.02.2015 kuni 26.07.2016 eest summas 67,83 eurot. Võlaõigusseaduse (VõS) § 113 Ig 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist. VÖS § 94 ning §113 kohaselt on rahalise kohustuse tasumisega viivitamise korral on seaduslikuks viivise määraks 8,05% aastas. Uued nõuded, mille hageja palub liita hagiavaldusele: Hageja palub kostjalt välja mõista viivise trahvi tagastamisega viivitatud päevade eest perioodi 20.02.2015 kuni 15.11.2016 eest. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu summas 300 eurot, mis koosneb Advokaadibüroole Nõmmik OÜ tasutud õigusabi kulust summas 240 eurot ja Unicom Tõlkebüroo OÜ-le tasutud tõlkimise kulust. Eeltoodut arvestades palub hageja mõista kostjalt välja: Saksa Liitvabariigis tasutud OÜ Goldsternile tehtud trahvi summas 1085,10 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis töötasu (600 eurot) väljamaksmisega viivitatud päevade eest, ehk perioodi 27.02.2015kuni 26.07.2016eest summas 67,83 eurot, päevarahad töö lähetuses viibitud 24 kalendripäeva eest (24 x 22,37 €) summas 536,88 eurot. Hageja palub täiendavalt välja mõista viivis hageja poolt tasutud trahvi eest 8,05 % aastas, summas 151,30 eurot ja menetluskulud 300 eurot. Kostja kirjalikud vastuväited Kostja kirjalikes vastuväidetes vaidleb hagile vastu. Hageja S.L.P. töötas osaühingus Goldstern perioodil 01.02.2015 kuni 27.02.2015 ja tegi tööd 19 tööpäeva. Poolte vahel oli sõlmitud suuline leping. Töökorraldusi andis hagejale kostja logistik U.O.. S.L.P. lõhkus töö käigus haagise xxxxxx, jättis haagise sinnapaika ja läks ise koju, mainimata Osaühing Goldsterni esindajatele juhtumist. Kahju suurus oli 1200 eurot, mis seisnes haagise omavastutuses ja mille kohta esitas Ferroline Grupp OÜ arve. Osaühing Goldstern ei nõustunud Tartu Töövaidluskomisjoni 26.07.2016 otsuse resolutsiooni punktidega 3,4 ja 6 ja vaidlustab otsuse resolutsiooni eeltoodud punkte. Tööandja ei nõustu viiviste, töölähetuse kulude hüvitamise ja välislähetuse päevaraha nõude rahuldamisega töövaidluskomisjoni poolt, sest need nõuded on aegunud. Aegumise vastuväite esitas kostja seaduslik esindaja ka 20.07.2016 3 (11)

2-16-13217 töövaidluskomisjonile saadetud kirjalikus vastuses. Kostja ei võta hagi õigeks, ei tunnista hageja ühtegi nõuet ja esitab hagile vastuväited. Kostja märgib, et ei võta omaks ühtegi hagiavalduses hageja poolt esitatud väidet ja asjaolu, välja arvatud need, millega kostja oma menetlusdokumendis selgesõnaliselt nõustub. Kostja leiab, et Tööinspektsiooni Tartu Töövaidluskomisjon tegi ebaõige otsuse, sest kohaldas ebaõigesti seadust, jättis arvestamata kostja kirjalikud vastuväited nõuete aegumise kohta ning jättis aegumise kohaldamata. ITVS § 6 lõike 1 kohaselt on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud, välja arvatud ITVS § 6 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhul. ITVS § 6 lõikes 3 on sätestatud, et töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat. Antud asjas on põhiküsimus selles, kas hageja nõue, mis puudutas viiviseid, välislähetuse päevaraha ja töölähetuse kulude hüvitamist, on aegunud ja kas kostja on töövaidlusasjas esitanud aegumise vastuväite või taotluse. Kostja leiab, et hageja kõik Tartu Töövaidluskomisjoni 26.07.2016 otsuse resolutsiooni punktides 3,4 ja 6 toodud nõuded olid töövaidluskomisjonile avalduse esitamise ajaks st 13. juuniks 2016 aegunud. Viiviste ja välislähetuse päevaraha nõude esitamiseks oleks hageja pidanud pöörduma töövaidluskomisjoni või kohtusse nelja kuu jooksul (ITVS § 6 lg 1). Kuigi töövaidluskomisjon ei ole oma otsuses viidanud töölähetuse kulude nõude osas aegumise võimalusele, on kostja seisukohal, et ka töölähetuse kulude nõue on aegunud. Hageja oleks pidanud töölähetuse kulude nõude esitama nelja kuu jooksul (ITVS § 6 lg 1), kuna tegemist ei ole töötasu nõudega, mis aeguks kolme aasta jooksul. Lisaks märgib kostja, et hageja ei ole trahvinõude kohta dokumenti kostjale esitanud. Hageja esitas saksakeelse trahvinõude dokumendi alles töövaidluskomisjoni istungil.TsÜS § 142 lõikes 1 on sätestatud, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Töövaidluskomisjon leidis töövaidlusasja nr 4-1/1316/16 26.07.2016 otsuses (punkt 22), et vastaspool ei ole taotlenud 20.07.2016 vastuväites ega TVK istungil viivise nõude osas aegumise kohaldamist. Samuti märgib töövaidluskomisjon otsuses (punkt 32), et vastaspool ei ole taotlenud 20.07.2016 vastuväites ega TVK istungil välislähetuse päevaraha nõude osas aegumise kohaldamist. Kostja on arvamusel, et ta esitas töövaidlusasja nr 4-1/1316/16 aegumise osas kirjaliku vastuväite ja ka nõutava taotluse. See asjaolu on tõendatud kostja 20.07.2016 vastusega töövaidlusasjas. Isegi juhul, kui Osaühing Goldsterni juhatuse liige ei korranud suuliselt töövaidluskomisjoni istungil kirjalikus vastuses aegumise kohta märgitut ehk siis aegumise vastuväidet, ei tähenda see seda, et Osaühing Goldstern ei esitanud aegumise vastuväidet ja taotlust aegumise kohaldamiseks. Ei ole mõistlik kõiki kirjalikult esitatud vastuväiteid suuliselt istungil üle korrata. Kuna kõik olulised seisukohad ja vastuväited olid esitatud kirjalikus vastuses, ei pidanud juhatuse liige neid üle kordama. Seega aegumise vastuväide, mida saab lugeda ka taotluseks aegumise kohaldamiseks, oli esitatud kirjalikult 20.07.2016 vastuses. Riigikohus on andnud tsiviilasjas nr 3-2-1-177-12 selged juhised aegumise vastuväite või taotluse tõlgendamisel. Riigikohus märkis asjas nr 3-2-1-177-12 (punkt 12) järgmist: „Ebaõige on kassatsioonkaebuse väide, et maakohus ei saanud aegumist kohaldada, sest kostja ei esitanud sellesisulist taotlust, vaid ainult vastuväite. Ringkonnakohus märkis õigesti, et aegumisele tuginemiseks piisab isegi selgest suulisest vastuväitest. Seega tuleneb eeltoodust selgelt, et isegi suulisest vastuväitest aegumise osas oleks piisanud, et töövaidluskomisjon oleks pidanud kohaldama aegumist. Kuna käesolevas töövaidlusasjas esitas Osaühing Goldstern kirjaliku vastuväite, siis tuleb lugeda aegumise taotlus esitatuks. Osaühing Goldstern oli esitanud aegumise vastuväite kõigi nõuete osas, va töötasu nõue. Arvestades eeltoodut palub kostja kohtul kohaldada aegumist hageja viivise nõude summas 67,83 eurot, töölähetuse kulude hüvitamise nõude summas 1085 eurot ja välislähetuse päevaraha nõude summas 536,88 eurot suhtes ja jätta S.L.P.i hagi täies ulatuses rahuldamata. Hageja on esitanud kohtule uue nõude, milles ta nõuab 06.01.2013 trahvinõudelt viiviste tasumist summas 151,30 eurot, menetluskulu summas 300 eurot, mis koosneb õigusabi kulust 240 eurot ja trahvi tõlkekulust 60 eurot. Kostja ei võta hagi õigeks, ei tunnista hageja ühtegi nõuet ja esitab hagile vastuväited. Hageja nõuab uues nõudes 06.01.2013 trahvinõudelt viiviste tasumist 151,30 eurot. Hageja on esitanud töösuhtest tuleneva nõude. Tegemist on seega töölähetuse kulude nõudega. Kostja on seisukohal, et ka eeltoodud viiviste nõue on aegunud. Hageja oleks pidanud nõude esitama 4 kuu jooksul (ITVS § 6 lg 1).

4 (11)

2-16-13217 Nõude sisulises osas märgib kostja, et hageja on märkinud punktis 4 ebaõige viivise suuruse. Seadusjärgne viivis on alates 01.07.2016 8% aastas. Kostja palub kohtul kohaldada aegumist hageja viivise nõudele summas 151,30 eurot. Hageja on esitanud menetluskulu nõude summas 300 eurot, mis koosneb õigusabi kulust summas 240 eurot ja trahvi tõlkekulust summas 60 eurot. Kostja märgib, et menetluskulu, mis seisneb õigusabi kulus summas 240 eurot, ei kuulu hüvitamisele ja kostja vaidleb sellele nõudele vastu. Advokaadibüroo Nõmmik OÜ esindajatest ei ole keegi allkirjastatnud töövaidlusasjas menetlusdokumente ega esindanud töövaidlus-asjas hagejat. Seega ei ole tegemist kohtuväliste kuludega (TsMS § 144 lg 1). Kostja arvates ei ole ka tegemist TsMS § 144 lg 4 mõttes seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kuludega, sest on möödunud 6 kuud – töövaidluskomisjoni otsus tehti 26.07.2016 ja nõuetekohane hagi esitati 01.02.2017. Kostja märgib ka lisaks, et ei ole põhjendatud 2,5 tunni ulatuses õigusabi vajadus, sest hageja koostas ise 13.06.2016 nõude töövaidluskomisjonile ja osales ise, ilma esindajata töövaidluskomisjoni istungil. Kostja märgib lisaks, et hageja ei ole ka tõendanud, millises küsimuses üldse õigusabi anti. Ei ole põhjendatud ka 2,5 tunni ulatuses arve esitamine. Kostja vaidlustab seetõttu õigusabi nõude summas 240 eurot, sest hageja nõue selles osas ei ole veenev ning tõend ei ole seega asjakohane. Võttes arvesse eeltoodu, leiab kostja, et hageja nõue menetluskulu osas ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei nõustu ka nõudega, milles hageja soovib tõlkebüroo arve summas 60 väljamõistmist. Kostja vaidleb sellele vastu. Hagejal ei olnud põhjust dokumenti tõlkida, sest juba 20.07.2016 kirjalikus vastuses töövaidluskomisjonile märkis kostja, et töölähetuse kulude hüvitamise nõue summas 1085 eurot on aegunud. Samuti märkis kostja teiskordselt, et nõue on aegunud, kui esitas kohtule taotluse, milles palus uuesti hagimenetluses läbi vaadata Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni töövaidlusasi nr 4-1/1316/16. Seega on hageja teinud kulutuse, mis ei ole põhjendatud ja hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Kostja leiab, et hageja uus nõue on ka vastuolus hea usu põhimõttega. TsÜS § 138 lõike 1 kohaselt õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. TsÜS § 138 lõike 2 kohaselt õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 lõike 2 kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõtte funktsiooniks on tõkestada lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamine. See tähendab, et kohus ei kohalda halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat. Hageja on esitanud töövaidluskomisjonile nõude 13.06.2016, asja on menetlenud töövaidluskomisjon. Kohtumenetluses on hageja 01.02.2017 hagis leidud, et tal on uued nõuded. Sellist hageja käitumist ei saa lugeda heas usus käitumiseks, kui iga 6 kuu järel esitatakse uued nõuded. Oma nõuded peaks esitama ühel ajal, et vältida menetluse venimist. Samuti ei saa panna kostjat olukorda, kus iga 6 kuu järel peab ta ennast kaitsma erinevate nõuete vastu ja esitama vastuväiteid. Eeltoodust tuleneb, et hageja käitumine on hea usu vastane. Seega on hageja uue haginõude maksmapanek välistatud ka hea usu põhimõtte rikkumise tõttu. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Hagejal oli võimalik vältida kohtumenetlust, mitte koostades hagi. Sellisel juhul ei oleks töövaidluskomisjoni otsuse resolutsiooni punktid 3,4 ja 6 jõustunud. Hageja pidi teadma nõuete aegumisest juba siis, kui kostja esitas kirjaliku vastuse st 20.07.2016, kuid vaatamata sellele esitas hagiavalduse.

Menetluse käik 10.05.2017.a. eelistungil hageja loobus hagist päevaraha 536.88 eurot nõudes, ülejäänud osas jäi esitatud hagi juurde ja palus hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda. 10.05.2017.a. eelistungil kostja esindaja ei vaielnud vastu osaliselt haginõudest loobumisele. Kostja vaidles hagile vastu hagi aegumise tõttu ja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohus määrusega 2-16-13217/24.05.2017.a. võttis vastu hagist loobumise ja lõpetas menetluse välislähetuse päevaraha 536.88 eurot nõudes ja jättis loobutud osas menetluskulud hageja kanda.

5 (11)

2-16-13217

18.05.2017.a. esitas hageja kohtule tasutud trahviraha 1085,10 eurot nõude alternatiivsel alusel. Hagiavalduse kohaselt 01.02. 2015 – 27.02.2015 viibis hageja töölähetuses Euroopas, tööülesandeid andis hagejale tööandja esindaja U.O.. Hageja tegi töötamise ajal tööandja eest järgmise möödapääsmatud kulutuse: Saksa Liitvabariigis tasus hageja 19.veebruaril 2015 kostjale (OÜ Goldstern) varasemalt tehtud trahvi summas 1085,10 eurot, mille põhjustamises hageja süüdi ei olnud. Trahv oli tehtud OÜ Goldstern veokile 06.01.2013.a. Kostja esindajad K.L. ja U.O. lubasid korduvalt telefoni teel hagejaga kokku saada ja võlgnevuse tasuda. Lisana hagiavaldusele esitas hageja väljavõtte telefoni SMS-dest hageja ja U.O. vahel 27.juunil kuni 9.märtsil 2016, kus kostja tunnustas nõuet ja väljendas hagejale, et maksab võla. Kuni käesoleva ajani ei ole kostja seda teinud.Saksa Liitvabariigis tasus hageja 19.veebruaril 2015 kostjale (OÜ Goldstern) tehtud trahvi summas 1085,10 eurot, mille põhjustamises hageja süüdi ei olnud. Trahv oli vormistatud OÜ Goldstern veokile 06.01.2013, millal hageja ei töötanud kostja juures.VÕS § 628 lg 2 kohaselt tuleb hagejale hüvitada kõik mõistlikud kulud, mida hageja on teinud tööülesande täitmisel. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-175-11 leidnud, et mõistlikuks saab lugeda selliseid kulusid, mis on tööülesande täitmiseks vajalikud, ehk ilma milleta tööülesannet täita ei saaks.Hageja esitas kohtule tõendid, millest nähtuvalt on kostjale esitatud 14.08.2013 trahvinõue summas 1085,10 eurot. Hageja esitas kohtule maksekinnitused, millest nähtuvalt on trahvisumma hageja poolt tasutud kahes osas kokku summas 1085,10 eurot. Hageja esitas kohtule telefonisõnumi, kus on näha, et 20.02.2015 on hageja saatnud kostja esindajale U.O.le MMS-i, milles on Saksa tolli auto ja pildi juures järgmise sisuga sõnum: „Siin on tolli auto, kes andis trahvi Saksamaal 19.02.2015 summas 1185,10 eurot“. Saksa piiril tuli tolliametnik hageja veoki juurde ja nõudis dokumente ning ütles, et firmal on varasem trahv maksmata ja auto ei tohi edasi liikuda. Hageja helistas kostja esindajale U.O.le, kes palus hagejal trahvi ära maksta. Tagasimakse hagejale pidi OÜ Goldstern tegema juba järgmisel päeval. Hageja täitis kostja eest trahvimaksmise kohustuse ja nõuab kulutuse hüvitamist. Hageja leiab, et kostja peab tasuma talle tema poolt makstud trahvisumma.Hageja jääb kohtule esitatud viivisenõude juurde ja palub kostjalt välja mõista viivise trahvi tagastamisega viivitatud päevade eest perioodi 20.02.2015 kuni 15.11.2016 eest. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist. Hageja leiab, et kostja OÜ Goldstern on käitunud hageja S.L.P.`i suhtes pahatahtlikult ja alusetult rikastunud töötaja arvelt (VÕS § 3 lg 3 ja VÕS § 1027). Kostja tegevus töötaja suhtes on vastuolus hea usu põhimõttega. Vastavalt TsÜS § 138 lõikele 1, tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Kostja lubas trahviraha hagejale tagastada, kuid ei ole seda siiani teinud.Hageja leiab, et VÕS § 1041 kohaselt võib isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi.Vastavalt TSüS § 151 lõikele 1 on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Trahviraha lubas kostja hagejale tagasi maksta 20.veebruaril 2015.a. Seega ei ole hageja nõue aegunud. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja: Saksa Liitvabariigis hageja poolt tasutud OÜ Goldsternile tehtud trahv summas 1085,10 eurot, viivis hageja poolt tasutud trahvi eest, summas 151,30 eurot, menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuses alternatiivsele nõudele nõuet ei tunnistanud. Kostja vastuse kohaselt hageja esitas alternatiivse nõude trahvi summas 1085,10 eurot ja viivise summas 151,30 eurot nõudes. Hageja tugineb hagis kahele alternatiivse nõude õiguslikule alusele: VÕS § 1027 ja VÕS § 1041. Kostja vaidleb vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude esitamisele. Esiteks välistab VÕS § 1027 ja § 1041 alusel nõude esitamist sõlmitud tööleping ja teiseks ei ole täidetud nõude eeldused. Alusetu rikastumise nõude kohta on õiguskirjanduses märgitud, et alusetu rikastumise nõuded on alati subsidiaarsed ja tulevad reeglina

6 (11)

2-16-13217 kõne alla üksnes juhul, kui samasisulised nõuded võlaõiguse instituudist, mille regulatsiooni alusetu rikastumise reeglistik täiendab, ei eksisteeri. TLS § 1 lg 3 kohaselt kohaldatakse töölepingule VÕS-is käsunduslepingu kohta sätestatut, kui TLS-s ei ole sätestatud teisiti. Seega ainult olukorras, kus hageja saaks valida, kas ta esitab nõude ühe või teise sätte alusel, võib ta esitada oma nõuded alternatiivselt. Kuid antud juhul see nii ei ole. Kostja märgib, et TLS § 40 lg 1 eksisteerib ainult hageja nõude esitamise õiguslik alus. Hageja võib TLS § 40 lg 1 kohaselt nõuda tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamist VÕS § 628 lg-te 2-4 järgi. Seega ei ole hagejal võimalik esitada antud asjas alusetu rikastumise sätete alusel nõuet, kuna polte vahel oli sõlmitud tööleping ja TLS-s on olemas õiguslik alus töölähetuse kulude osas nõuete esitamiseks. Hageja pidi kõigepealt kontrollima, millise seaduse alusel ta saab nõude esitada ja seejärel kontrollima, kas eeldused on täidetud. Hageja on aga kahetsusväärselt tegutsenud vastupidi, st kui selgus, et TLS-st tulenevad nõuded on aegunud, otsib ta teist alust, millega seoses nõue ei ole aegunud. Kuna töölepingust tulenevad nõuded on aegunud, ei ole hagejal õigust hagis esitatut nõuda VÕS § 1041 alusel. Kui TLS-st tulenev nõue on aegunud, ei tähenda see veel seda, et hageja saaks esitada alternatiivse nõude alusetu rikastumise sätete alusel, tuginedes VÕS § 1041. Antud juhul on poolte vahel sõlmitud tööleping ja kõik töölepingulistest suhetest tulenevad nõuded saab esitada ainult TLS alusel. VÕS § 1041 sätestab, et isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Seega selle sätte sõnastusest ja mõttest tulenevalt peab VÕS § 1041 alusel nõude esitamiseks olema täidetud järgmised eeldused: - üks isik täidab ilma õigusliku aluseta teise kohustuse , - teine isik rikastub kohustuse täitmisest vabanemise tõttu. Õiguskirjanduses on märgitud, et teise isiku mitterikastumisena võib käsitleda ka olukorda, kus kolmas isik täidab teise isiku aegunud kohustuse või kohustuse, mis oleks tõenäoliselt aegunud ja jäänud kohustatud isiku poolt täitmata. Trahv määrati 01.06.2013 kontrolli käigus. Hageja poolt kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et ta tasus trahvi 19.02.2015. Kostja on seisukohal, et hageja tasus kohustuse, mis oleks tõenäoliselt aegunud. Kontrollist on möödunud peaaegu 2 aastat. Hageja märgib hagis, et ta helistas kostja esindajale U.O.le, kes palus hagejal trahvi ära maksta. Hageja ei ole tõendanud ka enda väidet, et U.O. palus maksta trahvi, mis oli määratud 01.06.2013. Hageja on ebaõigesti märkinud, et U.O. ja hageja vahetasid SMS-e 27.06. kuni 09.03.2016. Kostja väidab, et hagi lisana 11 esitatud SMS-idest nähtub, et raha maksmise osas algasid SMS-ide vahetused 27.06.2015 ja lõppesid 09.11.2016. Lisast 11 on näha, et räägiti rahast üldiselt, mitte trahvist. Trahvi nõude tunnustamist kostja esindajate poolt ei nähtu SMS-idest. Kuna põhinõude esitamiseks ei ole alust, ei ole ka viivise nõudel alust. Arvestades eeltoodut, tuleb hageja alternatiivne nõue jätta rahuldamata.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja ning tutvunud asjas kogutud kõigi kirjalike materjalidega ja hinnates tõendeid kogumis leidis, et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. TLS § 1 lg.1 järgi töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 28 lg.2 p.2 kohaselt tööandja on eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Poolte vahel puudub vaidlus , et hageja S.L.P. töötas kostja juures OÜ-s Goldstern töölepingu alusel alates 24.11.2014.a. – 26.02.2015.a. autojuhina rahvusvahelistel vedudel. Nimetatu on tuvastatud töövaidluskomisjoni otsusega 4-1/1316/16 02.08.2016.a. ja selles osas ei ole töövaidluskomisjoni otsust vaidlustatud ning otsus on selles osas jõustunud. Töövaidluskomisjon mõistis OÜ-lt Goldstern S.L.P.`i kasuks välja saamata jäänud töötasu perioodi 02.02.2015-

7 (11)

2-16-13217 26.02.2015.a. eest summas 600 eurot (bruto). Ka selles osas ei ole töövaidluskomisjoni otsust vaidlustatud ja otsus on selles osas jõustunud. Hageja on esitanud kohtule viivisenõude töötasu maksmisega viivitamise eest perioodil 27.02.2015.a. – 26.07.2016.a.(töövaidluskomisjoni istungi päev) summas 67.83 eurot. Kostja vaidleb viivisenõudele vastu leides, et nõue on aegunud. Hageja on esitanud kohtule töölähetuse kulude nõude (hageja poolt kostja eest tasutud trahvinõue) summas 1085.10 eurot. Kostja palub jätta hagi rahuldamata , kuna töölähetuse kulude nõue on aegunud. Hageja on esitanud kohtule viivisenõude töölähetuse kulude maksmisega viivitamise eest perioodil 20.02.2015- 15.11.2016.a. summas 151.30 eurot. Kostja leiab, et antud nõue on aegunud. TLS § 40 lg.1 järgi töötaja võib nõuda tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamist vastavalt VÕS § 628 lõigetele 2-4. Kokkulepe kulude hüvitamise kohta töötasu arvel on tühine. TLS § 40 lg.2 töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. VÕS § 628 lg.2 kohaselt käsundiandja peab käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada , v.a. kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel. Eeldatakse , et tasu arvel kaetakse käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisel tavaliselt tekkivad kulud ning kulud , mis oleksid käsundisaajale tekkinud ka ilma käsunduslepingut sõlmimata. VÕS § 113 lg.1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) , arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § -s 94 sätestatud intressimäär , millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 lg.1 järgi töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni v. kohtusse pöördumiseks on neli kuud, v.a. käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhul. ITLS § 6 lg.3 järgi töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat. Esitatud hagiavalduse kohaselt S.L.P. tasus Saksa Liitvabariigis 19.02.2015.a. kostjale OÜ Goldstern varasemalt s.o. 06.01.2013.a. tehtud trahvi summas 1085.10 eurot, mille põhjustamises hageja süüdi ei olnud. Hageja saatis kostja esindajale U.O.`le mms-i , milles on Saksa tolli auto ja pildi juures järgmise sisuga sõnum „siin on tolli auto, kes andis trahvi Saksamaal 19.02.2015.a. summas 1085.10 eurot“. Saksa piiril tuli tolliametnik hageja veoki juurde ja nõudis dokumente ning ütles, et firmal on varasem trahv maksmata ja auto ei tohi edasi liikuda. Hageja helistas kostja esindajale U.O.`le , kes palus hagejal trahvi ära maksta . Tagasimakse pidi kostja hagejale teostama järgmisel päeval. Hageja täitis kostja eest trahvimaksmise kohustuse ja nõuab kostjalt antud kulutuse hüvitamist. Hagejal oleks trahvi maksmata jätmisel tööülesande täitmine muutunud võimatuks( tl. 98, 163). Hageja S.L.P. pöördus oma nõuetega töövaidluskomisjoni 15.06.2016.a. ja töövaidluskomisjon tegi antud asjas otsuse 26.07.2016.a. Pärnu Maakohtusse pöördus hageja tööülesannete täitmisel kantud kulude viivisenõudega esmakordselt 16.11.2016.a. TsÜS § 147 lg.1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lg.2 järgi nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest , mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Hageja töötas kostja juures kuni 26.02.2015.a. ning TLS § 84 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Järelikult muutusid hageja palgalt arvestatud viivisenõue ja töölähetusega kaasnevate kulude nõue ning sellelt nõudelt viivisenõue sissenõutavaks hiljemalt

8 (11)

2-16-13217 26.02.2015.a. Hageja pöördus töövaidluskomisjoni ca 1 aasta ja 4 kuud hiljem. Töötasu ja viivise omavahelise seotuse tõttu tuleb viivisenõude aegumise tähtaja alguseks lugeda päev, mil tööandja jättis töötajale töötasu tähtaegselt välja maksmata. Seega töötasu ja viivisenõude aegumistähtajad algavad samal ajal , kuid aegumistähtaja pikkus on erinev. Vältimaks aegumise kohaldamist , peab töötaja viivisenõude esitama ITLS § 6 lg. 1 järgi nelja kuu jooksul alates töötasu tähtaegselt väljamaksmata jätmisest. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-7-09 p. 13. Kuna hageja esitas palga maksmisega viivitamiselt viivisenõude töövaidluskomisjonile 15.06.2016.a. leiab kohus , et antud nõue on aegunud. Hageja eelistungil 10.05.2017.a. selgitas, et poolte vahel kestsid läbirääkimised 27.02.201509.03.2016.a. ja hagejale kogu aeg lubati , et tasumine toimub. Vastaspool tunnistas nõuet ja lubas tasuda. Kirjavahetus on peetud U.O.`ga, kes oli tööandja esindaja ning hageja otsene tööjuht (tl. 147). Hageja on esitanud kohtule hagi lisa 11 s.o. kirjavahetuse kostjaga, millest nähtub, et hageja on pöördunud korduvalt raha tasumise nõudega kostja poole ja poolte vahel on toimunud kirjavahetus raha ülekandmise osas. Täpsustatud ei ole millise nõudega on tegemist. Viivisenõuetele ei ole viidatud (tl. 58-77). Poolte kirjavahetus on kestnud kuni 09.11.2015.a. ja seejärel on hageja 09.03.2016.a. s.o. 4 kuud hiljem pöördunud kostja poole küsimusega „kas ajame asjad korda ilma kohtusse minemata“. Antud kirjavahetus sisaldab enamuses hageja küsimusi raha ülekandmise kohta ja ka kostja lubadusi raha üle kanda. 23.07.2015 kirjavahetuses on märgitud „ pole tšekke, ei kütust, ei teemaksu, ei remonti. Kas maksid need kaardiga v. sularahas“, „mis kogus on kütus ainult 15 liitrit“. Hageja on vastanud 23.07.2015 „ sularahas maksin: 15 liitrit kütust, wien linna teemaks, Scania saksamaal, trahv saksamaal on karti ka maksetu. Kaik tsekit on annetu samal ajal kui cmr ja sõidu rabortit“. Sellest hageja poolt kirjutatust võib aru saada , et tšekid on esitatud tööandjale samal ajal kui sõiduraport. Kostja poolt on viimane lubamine raha tasuda 27.10.2015.a. (tl.19) ja kirjavahetus kestis poolte vahel kuni 09.11.2015.a. (tl.20). Hageja eelistungil selgitas, et kostjale on 24.11.2015.a. saadetud advokaat Ants Nõmmik`u poolt koostatud taotlus (tl.147). Nimetatud taotlusest nähtub, et hageja on pöördunud 24.11.2015.a. kostja poole töötasu, päevaraha ja hageja poolt tehtud maksete s.h. trahv summas 1085 eurot nõudes ja palunud kostjal vastata hiljemalt 30.11.2015.a. (töövaidluskomisjoni toimik tl. 4-5). Kostja on hagejale vastanud alles 13.01.2016.a. , et töö eest on osaliselt tasumata, kuna hageja lõhkus kostja järelhaagise ja kahju on suurem. Samuti, et OÜ-le Goldstern ei ole laekunud trahviteatist summas 1085 eurot ja paluti see edastada (töövaidluskomisjoni toimik tl.49). Viivisenõuet ei ole käsitletud. Kuna alates 13.01.2016.a. ei ole poolte vahel enam ühtegi kirja edastatud ega ka mingeid läbirääkimisi toimunud ning kostja ei ole ka nõuet rahuldanud, siis kohus leiab, et vastavalt TsÜS § 167 lg.1 oli aegumine peatunud antud ajani ja selleks ajaks läbirääkimised lõppesid. Hageja pöördus töövaidluskomisjoni alles 15.06.2016.a. s.o. 5 kuud ja 2 päeva hiljem. TsÜS § 158 lg.1 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Kui lugeda , et kostja tunnustas nõuet 27.10.2015.a. siis on nõue ikkagi aegunud. Samuti on aegunud töölähetuse kuludelt viivisenõue, kuna selle nõude esitas hageja esmakordselt kohtule 16.11.2016.a. TsÜS § 144 kohaselt koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Kuna kostja on esitanud kohtule aegumise vastuväite ja kohus leiab, et hageja töölepingust tulenevad nõuded on kõik aegunud , siis vastavalt TsÜS § 143 jätab kohus nõuded rahuldamata.

ALTERNATIIVNE NÕUE

Hageja on tasunud kostja eest trahvi summas 1085.10 eurot. Hageja väitel tasus ta kostja trahvi tööülesandeid täites Saksa Liitvabariigi piiril, kuna tolliametnik tuli veoki juurde ja nõudis dokumente ning ei lubanud edasi sõita põhjusel, et kostja varasem trahv on maksmata ning hageja

9 (11)

2-16-13217 kostja nõusolekul ja palvel tasus kostjale määratud trahvi. Tööülesannete edasine täitmine ilma trahvi tasumata ei olnud võimalik. Hageja on esitanud tasutud trahvi tagastamise nõude alternatiivselt alusetu rikastumise sätete alusel. Alusetut rikastumist käsitleb VÕS 52 peatükk. VÕS § 1041 kohaselt isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult kelle kohustuse ta täitis , nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustustest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. VÕS § 1041 saab esitada alusetu rikastumise nõude, mis oma funktsiooni poolest täiendab käsundita asjaajamise regulatsiooni. Alusetu rikastamise nõuded tulevad reeglina kõne alla üksnes juhul, kui samasisulised nõuded võlaõiguse instituudist , mille regulatsiooni alusetu rikastumise reeglistik täiendab , ei eksisteeri. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tööleping ja antud juhul hageja poolt esitatud asjaoludest tuleneb, et hagejal on antud nõue kostja vastu TLS § 40 lg.1 ja VÕS 628 lg.2-4 alusel, mis välistab nõude rahuldamise VÕS § 1041 järgi. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg.1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg.2 järgi hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata v. kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesololeva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Hageja loobus hagist osaliselt s.o. välislähetuse päevaraha 536.88 eurot nõudes ja selles osas jäid menetluskulud hageja kanda. Kuna hagi ei kuulu rahuldamisele tuleb menetluskulud jätta hageja S.L.P.`i kanda. Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kostjal on järgmised õigusabikulud: 1.31.08.2016.a. töövaidlusasja lahendi jm.dokumentide analüüsimine, kliendiga suhtlemine, kohtule taotluse koostamine 2 tundi x 41.67 eurot= 83.34 eurot; 2.kostja 17.02.2017.a. vastuse koostamine 6 tundi x 50 eurot = 300 eurot;

10 (11)

2-16-13217

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik

11 (11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.