Heikki Veidemanni hagi OÜ Mitmex vastu töötasu väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
1580 eurot 67 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 30. märtsi 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Heikki Veidemanni apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Heikki Veidemann (isikukood XXXX), esindaja vandeadvokaat Andi Tubin Vastustaja (kostja): OÜ Mitmex (registrikood 12149339), esindaja advokaat Vahur Ambos
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 30. märtsi 2017 otsus osaliselt tasaarvestusvastuväite rahuldamise osas (otsuse resolutsiooni p-d 3, 3.1., 3.2. ja 3.3.) ning menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.
Teha tühistatud osas tasaarvestusvastuväide.
uus
otsus,
millega
jätta
rahuldamata
OÜ
Mitmex
2.Muus osas jätta Tartu Maakohtu 30. märtsi 2017 otsus muutmata.
3.Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „3.1. Rahuldada Heikki Veidemanni hagi OÜ Mitmex vastu töötasu väljamõistmiseks.
3.2.Välja mõista OÜ-lt Mitmex Heikki Veidemanni kasuks saamata jäänud töötasu 1386 eurot 49 senti.
3.3.Jätta rahuldamata OÜ Mitmex tasaarvestusvastuväide.“
4.Apellatsioonkaebus rahuldada. Menetluskulud
5.Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta OÜ Mitmex kanda.
6.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Heikki Veidemann (hageja) esitas Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile OÜ Mitmex (kostja) vastu avalduse töölepingu lõpetamiseks ning saamata jäänud töötasu ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks. Töövaidluskomisjon lõpetas 5. augusti 2016 otsusega asja menetluse, kuna Heikki Veidemann ei ilmunud töövaidluskomisjoni istungile.
2.Hageja esitas 11. septembril 2016 Tartu Maakohtule hagi kostja vastu töötasu 1386 euro 49 sendi väljamõistmiseks. Hagiavalduses märgitu kohaselt sõlmisid pooled 24. mail 2016 tähtajatu töölepingu. Hageja helistas 8. juunil 2016 kostjale ja ütles, et soovib töösuhte lõpetada seoses kaastöötajate ebaväärika käitumisega. Kostja ei ole töölepingu ülesütlemist seadusega ettenähtud korras vaidlustanud. Hageja arvutuse kohaselt on tal jäänud saamata töötasu 1386 eurot 49 senti (neto). Hageja esitas aegumise vastuväite kostja tasaarvestuseks kasutatud hüvitise nõudele. Kuna kostja on töösuhte lugenud lõppenuks 8. juunist 2016 (vastavalt töötajate registri kandele), on
5.detsembril 2016 esitatud kahju hüvitamise nõue individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 6 lg 1 järgi aegunud. Kostja ei ole kahju hüvitamise nõuet ka tõendanud.
3.Kostja tunnistas hageja töötasu nõuet osaliselt summas 1344 eurot 8 senti, kuid leidis, et see tuleks tasaarvestada kostja hüvitise nõudega hageja vastu töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatamise eest. Töölepingut ei ole erakorraliselt üles öeldud. Kostja ei ole lubanud kolleegidel hagejat halvasti kohelda. Kostjale jääb arusaamatuks, milles seisnes kolleegide ebaväärikas käitumine hageja suhtes. Hageja lahkus töökohalt omavoliliselt. Kostja on saanud kahju, sest töölepingu lõpetamisel hageja ei järginud kohustuslikku etteteatamise tähtaega. Kostja otsene kahju seisneb saamata jäänud tulus ning hageja eluasemega seotud kuludes. Kostja arvates ei pea ta tõendama tekkinud kahju ning tal on õigus nõuda kahju hüvitamist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o summas 2092 eurot 84 senti.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus rahuldas 30. märtsi 2017 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu 1386 eurot 49 senti. Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse tasaarvestuse suhtes aegumise kohaldamiseks ning tasaarvestas kostja hüvitise nõude summas 1580 eurot 67 senti hageja saamata jäänud töötasuga. Tasaarvestuse vahe 194 eurot 18 senti mõistis maakohus välja hagejalt. Maakohus jättis menetluskulud võrdsetes osades poolte kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja pool menetluskuludest, s.o 692 eurot 40 senti. Maakohus ei näinud põhjust tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostja esindusõigust tõendav dokument ei saabunud kohtusse tähtaega ületades (TsMS § 227 lg 5). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on jätnud hagejale töötasu maksmata. 8. juuni 2016 telefonikõne salvestusega on tõendatud, et alates 4. juunist 2016 oli hageja töötasu suuruseks senise 13 euro asemel 14 eurot tunnis. Maakohus lähtus hageja esitatud töötasu arvestusest ning luges hageja töötasu nõude põhjendatud summaks perioodi 26. mai 2016 kuni 8. juuni 2016 eest 1386 eurot 49 senti. Maakohus tuvastas, et tööleping lõppes hageja poolt korralise ülesütlemisega. 8. juuni 2016 telefonikõnest ei saa järeldada, et kostja oli nõus erakorralise ülesütlemisega. Tähtajatu töölepingu võib töötaja igal ajal korraliselt üles öelda ning ta ei pea põhjendama, kas ta teeb seda kaastöötajate ebasobiva käitumise tõttu või mõnel muul põhjusel. Maakohus nõustus kostjaga, et tööleping kehtib antud juhul formaalselt edasi, kuid samas on tööleping Maksu-ja Tolliameti andmetel
8.juunil 2016 lõppenud töötajapoolse ülesütlemisega töölepingu seaduse (TLS) § 85 lg 1 alusel. Tegelikult (mitte formaalselt) saabki töölepingu 8. juunist 2016 lõppenuks lugeda, sest kostja ei ole töövaidlusorganis ülesütlemist vaidlustanud. Kostja ei saa kahjunõuet esitada TLS § 74 lg 3 alusel, sest ta ei ole tööandjana töölepingut üles öelnud. Asjas kohaldub TLS § 100 lg 5, mille järgi on nii tööandjal kui töötajal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Hageja ei ole põhjendanud nõude aegumist TLS § 100 lg-st 5 tulenevalt. Maakohus nõustus kostjaga, et tal on õigus nõuda hagejalt tasaarvestamist ka VÕS § 200 lg 2 alusel. Hageja teatas töölepingu ülesütlemisest ette 13 päeva. Kostja arvestuse kohaselt pidi hageja töötama 30 päeva jooksul 160 töötundi. Sellest on tal jäänud töötamata 17 päeva töötunnid ehk 91 töötundi. Hageja töötasuks koos sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusega (tööandja osa) kujunes kostja arvestuse kohaselt 17 eurot 37 senti (13 x 1.336) eurot tunnis. Seega 91 töötunni eest on kostja hüvitise suurus 1580 eurot 67 senti (91 x 17.37). Maakohus märkis, et töölepingu p 10 käsitleb küll töötaja majutust, mis maksab töötajale 100 eurot kuus, kuid selle summa hüvitisse liitmine ei ole põhjendatud, kuna eluasemekulude kandmine ei ole tõendatud.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 3, 3.1, 3.2, 3.3 ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 1386 eurot 49 senti ning jätta läbi vaatamata või rahuldamata kostja tasaarvestuse avaldus. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuses märgitu järgi rikkus maakohus menetlusnormi, jättes tegemata tagaseljaotsuse ning vaadates läbi ja rahuldades kostja tasaarvestusavalduse. Tagaseljaotsuse tegemise eeldused olid täidetud. 10. jaanuaril 2017 toimunud kohtuistungil kohustas kohus kostja esindajat esitama kohtule esindamisõigust tõendava dokumendi nädala jooksul. Kohtu poolt määratud tähtaja jooksul s.o hiljemalt 17. jaanuariks 2017, kostja esindaja esindusõigust tõendavat dokumenti ei esitanud. TsMS § 227 lg 5 sätestab imperatiivselt kohtu kohustuse teha tagaseljaotsus või jätta esindusõiguse tähtaegselt tõendamata jätnud isiku poolt esitatud kaebus läbi vaatamata. Maakohus kohaldas valesti TLS § 100 lg-t 5, sest ei lähtunud otsuse tegemisel vaidluse asjaoludest. Hageja on kogu menetluse kestel tuginenud sellele, et hageja ütles töölepingu üles erakorraliselt. Maakohus on jätnud kaastöötajate võimalikule ebaväärikale käitumisele hageja suhtes kui ülesütlemise põhjusele hinnangu andmata. Töölepingu ülesütlemise alust ning töötajapoolset erakorralist lepingu ülesütlemist ei muuda automaatselt korraliseks tööandja võimalikud vastuväited telefonivestluses. Kuna kostja ei esitanud töövaidluskomisjonile või kohtule avaldust ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, siis hageja arvates nõustus kostja hageja lahkumisega töölt ilma ette teatamata. Maakohus on rikkunud TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut, jättes tähelepanuta ning otsuses analüüsimata hageja väite, et töösuhe võis olla lõppenud poolte kokkuleppel. Poolte kokkulepet kinnitavate tahteavaldustena saab käsitada 8. juuni 2016 hageja kõnet kostjale ning samal päeval kostja poolt sõnumiga saadetud teavitust - sinu palk makstud 14 euro järgi, laekub 2 erinevalt arvelt; 8. juunil 2016 laekus hageja kontole kostjalt 448 eurot selgitusega “palk”. Töötajate registri väljavõttest nähtub, et kostja on lõpetanud hagejaga töölepingu 8. juunil 2016. Samuti on maakohus jätnud alusetult kohaldamata TsÜS §-i 138. Kostja käitumine olukorras, kus ta on alguses lõpetanud hagejaga töösuhte 8. juuni 2016 seisuga, lubades välja maksta töötasu (osaliselt seda ka tehes) ning hiljem asunud nõudma hagejalt hüvitist etteteatamistähtaja väidetava järgimata jätmise tõttu, on vastuolus hea usu põhimõttega.
6.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 30. märtsi 2017 otsus tuleb tühistada osaliselt tasaarvestusvastuväite rahuldamise osas (otsuse resolutsiooni p-d 3, 3.1., 3.2. ja 3.3.) ning menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ringkonnaskohus teeb tühistatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega jätab rahuldamata OÜ Mitmex tasaarvestusvastuväide. Muus osas tuleb jätta maakohtu vaidlustatud otsus muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
8.Hageja väite kohaselt rikkus kohus menetlusnormi, jättes tegemata asjas tagaseljaotsuse. Asja materjalide kohaselt esitas hageja 18.01.2017 maakohtule taotluse TsMS § 227 lg 5 alusel tagaseljaotsuse tegemiseks (tl 51-53). Taotluse esitamise tingis asjaolu, et 10.01.2017 eelistungil osalenud kostja esindaja Meelis Velga väitis, et on kostja töötaja, kuid ei esitanud tõendeid
töösuhte olemasolu kohta. Kohus kohustas teda esitama esindamisõigust tõendava lepingu nädala jooksul (tl 47). TsMS § 227 lg 5 kohaselt kui kostja nimel esinenud isik ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esindusõigust tõendanud või heakskiitu esitanud, teeb kohus tagaseljaotsuse, kui tagaseljaotsuse muud eeldused on täidetud. Tagaseljaotsuse tegemise muud eeldused on sätestatud TsMS §-des 407 ja 413. Ringkonnakohus leiab, et olenemata sellest, kas kostja esindaja esitas esindusõigust tõendavad dokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul või hilines nende esitamisega, ei ole antud juhul täidetud TsMS §-s 413 sätestatud tagaseljaotsuse tegemise eeldused ning seetõttu on maakohus õigustatult jätnud tagaseljaotsuse tegemata. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et kostja on oma kirjalikus vastuses hagiavaldusele (tl 10) olnud nõus asjas kirjaliku menetlusega.
9.Ringkonnakohus nõustub hageja väitega, et maakohus rahuldas ebaõigesti kostja tasaarvestusvastuväite. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kohtuotsuse tegemisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi, mõistes hagejalt välja tasaarvestuse vahe 194 eurot 18 senti (otsuse resolutsiooni p 3.3). Vastavalt TsMS §-le 439 ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei esitatud. Kostja on menetluses esitanud tasaarvestusvastuväite, kuid ei ole esitanud vastuhagi. Kuna puudus kostja vastav nõue (vastuhagi), siis on maakohus aluselt välja mõistnud hagejalt 194 eurot 18 senti. TLS § 95 lg 1 esimese lause kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimene lause). Töölepingu ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest (vt nt Riigikohtu 7. detsembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11, p 17). Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole hageja ega kostja TLS § 95 lg 1 kohast ülesütlemisavaldust esitanud. Poolte väitel on hageja esitanud kostjale ülesütlemisavalduse suuliselt telefoni teel. VÕS § 79 kohaselt kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Selleks, et ülesütlemisavaldus oleks tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, peaks see olema talletatud paberkandjal, aga ka sellistel püsivat taasesitamist võimaldavatel andmekandjatel nagu arvuti kõvaketas, mälupulk, CD-ROM, või siis faksi, e-kirja või SMS saatmine. Seaduses sätestatud mõistet „kirjalik“ tuleb mõista kirjatähtedena loetavana, mitte paberkandjal kirjapanduna. Kuna hagejapoolne töölepingu ülesütlemisavaldus ei vasta vorminõuetele (väidetavalt on esitatud telefoni teel), siis tulenevalt TLS § 95 lg-st 1 on vorminõuet rikkudes tehtud ülesütlemisavaldus tühine. Kostja ei ole üldse hagejale töölepingu ülesütlemise avaldust esitanud. Ainuüksi kanne töötajate registris töösuhte lõpetamise kohta 08.06.2016 (tvk toimik lk 18) ei anna alust asuda seisukohale, et tööleping on poolte poolt kehtivalt lõpetatud.
10.Ringkonnakohus leiab, et kuna pooltevaheline tööleping ei ole kehtivalt üles öeldud, siis ei ole võimalik esitada töölepingu ülesütlemisest tulenevaid hüvitise nõudeid. Tasaarvestusavalduses on kostja õigusliku alusena tuginenud TLS § 74 lg-le 3 ja TLS § 100 lg-le 5 (tl 35-37). Mõlemad viidatud sätted käsitlevad töölepingu ülesütlemise korral hüvististe väljamõistmist, kuid nagu eelnevalt ringkonnakohus asus seisukohale, siis käesoleval juhul ei ole töölepingut kehtivalt üles öeldud. Lähtudes eeltoodust tuleb jätta kostja tasaarvestusvastuväide rahuldamata.
11.Hageja on esitanud nõude kostja vastu saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks summas 1386 eurot 49 senti. Saamata jäänud töötasu nõue ei ole seotud sellega, kas tööleping on kehtivalt üles öeldud või mitte. Kostja on tunnistanud töötasu nõuet summas 1344 eurot 8 senti, vastu on ta vaielnud töötasu nõudele summas 42 eurot 41 senti (1386,49-1344,08=42,41). Vahe hageja poolt nõutava töötasu ja kostja poolt arvestatud töötasu vahel tuleneb sellest, et hageja arvates oli tema töötasu alates 04.06.2016 tariifiga 14 eurot/tund (kuni 04.06.2016 tariifiga 13 eurot/tund). Kostja vastuväite kohaselt ei ole pooled kokku leppinud tunnitasu tõstmises alates 04.06.2016. Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et alates 04.06.2016 leppisid pooled kokku töötasus 14 eurot/tund. Asjas on 03.06.2016 kostja sõnum hagejale (tvk toimik tl 30), millest nähtuvalt kostja tõstis hageja töötasu, lubades maksta 14 eurot/tund. Samuti on kostja kinnitanud 08.06.2016, et palka on makstud 14 eurot/tund (tvk toimik lk 29). Tulenevalt eeltoodust on õigustatud hageja saamata jäänud töötasu nõue summas 1386 eurot 49 senti ja see tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks.
12.Kuna apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Samuti jäävad menetluskulud maakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel kostja kanda. Seoses maakohtu otsuse tühistamisega määrab menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.