2-16-13684/38 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

5.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 3, 3.1, 3.2, 3.3 ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 1386 eurot 49 senti ning jätta läbi vaatamata või rahuldamata kostja tasaarvestuse avaldus. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuses märgitu järgi rikkus maakohus menetlusnormi, jättes tegemata tagaseljaotsuse ning vaadates läbi ja rahuldades kostja tasaarvestusavalduse. Tagaseljaotsuse tegemise eeldused olid täidetud. 10. jaanuaril 2017 toimunud kohtuistungil kohustas kohus kostja esindajat esitama kohtule esindamisõigust tõendava dokumendi nädala jooksul. Kohtu poolt määratud tähtaja jooksul s.o hiljemalt 17. jaanuariks 2017, kostja esindaja esindusõigust tõendavat dokumenti ei esitanud. TsMS § 227 lg 5 sätestab imperatiivselt kohtu kohustuse teha tagaseljaotsus või jätta esindusõiguse tähtaegselt tõendamata jätnud isiku poolt esitatud kaebus läbi vaatamata. Maakohus kohaldas valesti TLS § 100 lg-t 5, sest ei lähtunud otsuse tegemisel vaidluse asjaoludest. Hageja on kogu menetluse kestel tuginenud sellele, et hageja ütles töölepingu üles erakorraliselt. Maakohus on jätnud kaastöötajate võimalikule ebaväärikale käitumisele hageja suhtes kui ülesütlemise põhjusele hinnangu andmata. Töölepingu ülesütlemise alust ning töötajapoolset erakorralist lepingu ülesütlemist ei muuda automaatselt korraliseks tööandja võimalikud vastuväited telefonivestluses. Kuna kostja ei esitanud töövaidluskomisjonile või kohtule avaldust ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, siis hageja arvates nõustus kostja hageja lahkumisega töölt ilma ette teatamata. Maakohus on rikkunud TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut, jättes tähelepanuta ning otsuses analüüsimata hageja väite, et töösuhe võis olla lõppenud poolte kokkuleppel. Poolte kokkulepet kinnitavate tahteavaldustena saab käsitada 8. juuni 2016 hageja kõnet kostjale ning samal päeval kostja poolt sõnumiga saadetud teavitust - sinu palk makstud 14 euro järgi, laekub 2 erinevalt arvelt; 8. juunil 2016 laekus hageja kontole kostjalt 448 eurot selgitusega “palk”. Töötajate registri väljavõttest nähtub, et kostja on lõpetanud hagejaga töölepingu 8. juunil 2016. Samuti on maakohus jätnud alusetult kohaldamata TsÜS §-i 138. Kostja käitumine olukorras, kus ta on alguses lõpetanud hagejaga töösuhte 8. juuni 2016 seisuga, lubades välja maksta töötasu (osaliselt seda ka tehes) ning hiljem asunud nõudma hagejalt hüvitist etteteatamistähtaja väidetava järgimata jätmise tõttu, on vastuolus hea usu põhimõttega.

9.Ringkonnakohus nõustub hageja väitega, et maakohus rahuldas ebaõigesti kostja tasaarvestusvastuväite. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kohtuotsuse tegemisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi, mõistes hagejalt välja tasaarvestuse vahe 194 eurot 18 senti (otsuse resolutsiooni p 3.3). Vastavalt TsMS §-le 439 ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei esitatud. Kostja on menetluses esitanud tasaarvestusvastuväite, kuid ei ole esitanud vastuhagi. Kuna puudus kostja vastav nõue (vastuhagi), siis on maakohus aluselt välja mõistnud hagejalt 194 eurot 18 senti. TLS § 95 lg 1 esimese lause kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimene lause). Töölepingu ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest (vt nt Riigikohtu 7. detsembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11, p 17). Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole hageja ega kostja TLS § 95 lg 1 kohast ülesütlemisavaldust esitanud. Poolte väitel on hageja esitanud kostjale ülesütlemisavalduse suuliselt telefoni teel. VÕS § 79 kohaselt kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Selleks, et ülesütlemisavaldus oleks tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, peaks see olema talletatud paberkandjal, aga ka sellistel püsivat taasesitamist võimaldavatel andmekandjatel nagu arvuti kõvaketas, mälupulk, CD-ROM, või siis faksi, e-kirja või SMS saatmine. Seaduses sätestatud mõistet „kirjalik“ tuleb mõista kirjatähtedena loetavana, mitte paberkandjal kirjapanduna. Kuna hagejapoolne töölepingu ülesütlemisavaldus ei vasta vorminõuetele (väidetavalt on esitatud telefoni teel), siis tulenevalt TLS § 95 lg-st 1 on vorminõuet rikkudes tehtud ülesütlemisavaldus tühine. Kostja ei ole üldse hagejale töölepingu ülesütlemise avaldust esitanud. Ainuüksi kanne töötajate registris töösuhte lõpetamise kohta 08.06.2016 (tvk toimik lk 18) ei anna alust asuda seisukohale, et tööleping on poolte poolt kehtivalt lõpetatud.