TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-17-4173

ASJAOLUD

Xxxx esitas 09.10.2017.a Harju Maakohtule avalduse kohtu nõusoleku saamiseks eestkostetava nimel tehingu tegemiseks. Avalduses taotleb Xxxx saada kohtu nõusoleku puudutatud isiku kohta tehtud kande kustutamiseks kinnistusraamatust. Avaldaja märgib, et avaldaja on eluasemelaenu võttes andnud laenu tagatiseks korteriomandi asukohaga Xxxx. Avaldaja plaanib eelnimetatud korteriomandi tagatisena asendada teise korterimandiga asukohaga Xxxx. Asjaolude kohaselt kinkis eestkostetav Xxxx asuva korteri avaldajale ning korteriomandile on seatud isiklik kasutamisõigus eestkostetava kasuks. Avaldaja taotleb Xxxx määratud isikliku kasutamisõiguse kustutamist kuna see on panga poolt üheks tagatise üleviimise tingimuseks. Kaasatud eestkosteasutus kirjeldab, et Xxxx viibib 2013. aasta algusest üldhooldusteenusel Xxxx Hooldekeskuses. Vestluse läbiviimine Xxxx ei ole võimalik, kuna ta ei kuule enam hästi ja ei mõista enda ümber toimuvat. Seetõttu ei ole võimalik tema käest antud avalduse kohta arvamust saada. Xxxx Hooldekeskuse juhataja Xxxxsõnul on Xxxx tugevad mäluhäired, mistõttu vajab pidevat järelevalvet ja hooldust. Tema terviseseisund on hooldekeskuses viibitud aja jooksul halvenenud ja tema tagasi koju elama asumine ei ole tõenäoline. Eestkosteasutus on seisukohal, et Xxxx nõusoleku andmine isikliku kasutusõiguse kustutamiseks korterilt Xxxx ei kahjusta eestkostetava Xxxx huve ja eestkostjale võib anda sellekohase loa.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Kohus lahendab käesolevat tsiviilasja TsMS § 475 lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 6 alusel hagita menetluses. Perekonnaseaduse (PKS) § 202 järgi kohaldatakse täisealise eestkostele lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 206 lg 1 esimese lause kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Harju Maakohus on 27.04.2017.a määrusega tsiviilasjas nr (2-17-4173) määranud Xxxx eestkostjaks Xxxx kuni 27.04.2022.a. Ühtlasi on kohus märkinud, et eestkostja ülesandeks on eestkostetava Xxxx esindamine igasugusel asjaajamisel ja õigustoimingute ning tehingute tegemisel, tema vara valitsemine, hoolduse, ravi ja igapäevase elu korraldamine. Xxxx puudub iseseisev tehingute tegemise õigus, sealhulgas perekonnaõiguslike tehingute tegemise õigus ning valimisõigus. Lisaks on kohus tuvastanud, et avaldajale on kuulumas korteriomand asukohaga Xxxx (kinnistusraamatu registriosa nr xxxx). Sama korteriomandi kohta on kinnistusraamatu kolmandasse jakku tehtud kanne tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse osas Xxxx kasuks, mis ulatub elamu korterile nr 1. Avalduses taotleb avaldaja saada nõusolekut puudutatud isiku kasuks kinnistusraamatusse sisse kantud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks. PKS § 187 lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 näeb ette, et kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama sätte teise lõike p 6 sätestab, et puudutatud isikuks on eelkõige kinnisasja või asjaõigust puudutava märke muutmisel või kustutamisel märke järgi õigustatud isikud, samuti isikud, kes omavad asjaõigust märkest tulenevale õigusele. Puudutatud isiku nõusolekut võib asendada jõustunud või viivitamata

2-17-4173 täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus (KRS § 341 lg 8). Kohus on hinnangul, et avaldaja poolt plaanitav tehing ei ole vastuolus eestkostetava huvidega. Asjaoludest nähtuvalt viibib Xxxx alates 2013. aasta algusest üldhooldusteenusel Xxxx Hooldekeskuses. Kohus on eestkoste seadmise menetluses tuvastanud, et Xxxxesineb täpsustamata vaskulaarne dementsus, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Xxxx Hooldekeskuse juhataja on märkinud, et Xxxx esinevad tugevad mäluhäired, mistõttu vajab pidevat järelevalvet ja hooldust. On tulnud ette kordi, kus ta lõunat sööma minnes ei oska enam oma tuppa tagasi minna, ei leia kus uks on jne. Kohus on eelkirjeldatud asjaoludel veendunud, et Xxxx ei asu hooldusteenusel viibides isiklikku kasutusõigust teostama. Tutvunud esitatud avaldusega ning tuginedes tuvastatud asjaoludele, leiab kohus, et antud juhul on PKS § 187 lg 1 p 1 alusel põhjendatud anda avaldajale nõusolek kustutada eestkostetava Xxxx nimel Xxxx kasuks korteriomandi Xxxx kinnistusraamatu registriosa nr xxxx kolmandasse jakku seatud tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus, mis ulatub elamu korterile nr 1. PKS § 209 lg 1 sätestab, et isikule kellele on määratud eestkostja, määratakse erieestkostja nendeks toiminguteks, mida eestkostja ei saa teha. PKS § 209 lg-st 2 tuleneb, et erieestkostja määratakse ka käesoleva seaduse § 180 lõikes 1 nimetatud toiminguteks. Kohus võib eestkostetava tahteavalduse asendada jõustunud kohtulahendiga erieestkostjat määramata, kui erieestkostja määramine ei oleks konkreetse toimingu puhul otstarbekas. Käesoleval juhul on eestkostja Xxxx korteri omanikuks, sh kinnistusraamatusse tehtud kande kustutamise osas huvitatud isikuks. Kohus on seisukohal, et kõnesoleva tehingu puhul on otstarbekas asendada eestkostetava tahteavaldus jõustunud kohtulahendiga temale erieestkostjat määramata PKS § 209 lg 2 ja KRS § 341 lg 8 koosmõju alusel. Menetluskulude jaotuse osas lähtub kohus TsMS § 172 lg-st 1, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.