Jätta menetluskulud AS-i Go Group kanda 12,5% ulatuses ja Aivo Pärna kanda 87,5% ulatuses
5.Määrata AS-i Go Group menetluskulude rahaliseks suuruseks 7312,5 eurot, millest Aivo Pärnalt väljamõistmisele kuulub 6398,44 eurot.
6.Määrata Aivo Pärna menetluskulude rahaliseks suuruseks 3300 eurot, millest AS-ilt Go Group kuulub väljamõistmisele 412,50 eurot.
7.Teha menetluskulude osas tasaarvestus ja välja mõista Aivo Pärnalt AS-i Go Group kasuks menetluskulu summas 5985,94 eurot (6398,44 eurot - 412,50 eurot ).
8.Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7).
Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused
1.AS Go Group (edaspidi hageja) esitas 31.07.2014 Tartu Maakohtule hagi Aivo Pärna (edaspidi kostja) vastu laenulepingust tulenevate kohutuste täitmise nõudes. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõudena 292 121,99 eurot, tasumata intressid 107 983,02 eurot ja laenulepingute tähtaegselt täitmata jätmisest tulenevad viivised hagi esitamise päeva seisuga summas 56 963,55 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel XX.XX.XXXX laenuleping nr XXX (edaspidi leping 1), mille punkti 1.1 kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 2 000 000 krooni. Nimetatud laenusumma on antud kostja käsutusse XX.XX.XXXX. Lepingu 1 punkti 2.1 kohaselt kohustus kostja laenusumma tagastama hagejale hiljemalt 31.10.2008. Kostja hagejale nimetatud summat ei tagastanud. 27.10.2009 sõlmisid hageja ja kostja lepingu 1 punkti 2.1 muutmise kokkuleppe, mille kohaselt kohustus kostja tagastama hagejale laenu hiljemalt 31.07.2010. Kostja oma kohustust ei täitnud. 21.07.2010 sõlmisid hageja ja kostja lepingu 1 punkti 2.1 muutmise kokkuleppe, mille kohaselt kohustus kostja tagastama hagejale laenu hiljemalt 31.12.2012. Kostja oma kohustust hageja ees täitnud ei ole. Lepingu 1 alusel kohustub kostja tagastama hagejale laenu summas 2 000 000 krooni, s.o 127 823,29 eurot. Hageja ja kostja vahel on XX.XX.XXXX sõlmitud laenuleping nr XXX (edaspidi leping 2), mille punkti 1.1 kohaselt võimaldati kostjale hageja poolt laenu kuni 1 000 000 krooni. Lepingu punkti 2.1 kohaselt kohustus kostja tema käsutusse antud rahalised vahendid tagastama hiljemalt 30.09.2009. Perioodil XX.XX.XXXX kuni 30.09.2009 on hageja poolt kostjale antud rahalisi vahendeid summas 720 000 krooni: 01.08.2008 summas 180 000 krooni; 11.02.2009 summas 272 000 krooni; 15.05.2009 summas 30 000 krooni; 16.06.2009 summas 238 000 krooni. Nimetatud perioodil on kostja 5.01.2009 tasunud hagejale 116 275 krooni, millest 6749,94 krooni läks kogunenud intresside makseks ja 109 525,06 krooni laenusumma katteks. Hageja ja kostja sõlmisid 30.09.2009 lepingu 2 muutmise kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppe punktile 1.1 lepiti kokku muuta senist laenusummat, selliselt, et hageja annab kostjale laenu summas 1 600 000 krooni. Samuti muudeti lepingu 2 punkti 2.1, mille kohaselt kohustus kostja laenusumma hagejale tagastama hiljemalt 31.07.2010. Hageja ja kostja sõlmisid 23.11.2009 lepingu 2 muutmise kokkuleppe, millega muudeti punkti 1.1 ja lepiti kokku, et kostja annab hageja käsutusse laenu kuni 5 000 000 krooni. Perioodil 30.09.2009 kuni 31.07.2010 on hageja andnud kostja käsutusse kokku lisaks eelneval perioodil antud summadele 1 207 500 krooni: 09.10.2009 summas 940 000 krooni; 23.11.2009 summas 67 500 krooni; 06.01.2010 summas 94 000 krooni; 23.02.2010 summas 106 000 krooni. Kostja oma kohustust laenu tagastamiseks tähtaegselt ei täitnud. Hageja ja kostja sõlmisid 30.07.2010 lepingu 2 punkti 2.1 muutmise kokkuleppe, mille kohaselt kohustus kostja tagastama hagejale laenu hiljemalt 31.07.2011. Perioodil 30.07.2010 kuni 31.07.2011 on hageja andnud täiendavalt kostja kasutusse 505 000 krooni: 25.08.2010 summas 145 000 krooni; 29.12.2010 summas 360 000 krooni. Kostja oma kohustusi hageja ees tähtaegselt täitnud ei ole. Lepingu 2 alusel kohustub kostja tagastama hagejale 2 322 974,94 krooni, s.o 148 465,15 eurot. Hageja ja kostja vahel on XX.XX.XXXX sõlmitud laenuleping nr XXX (edaspidi leping 3), mille punkti 1.1 kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 250 000 krooni. Nimetatud laenusumma on antud kostja käsutusse 19.11.2008.
Lepingu punkti 2.1 kohaselt pidi kostja tagastama laenu hiljemalt 31.01.2009. Kostja oma kohustust tähtaegselt ei täitnud. 27.10.2009 sõlmisid kostja ja hageja lepingu 3 punkti 2.1 muutmise kokkuleppe, mille kohaselt kohustus kostja tagastama hagejale laenu hiljemalt 31.07.2010. Kostja tähtaegselt oma kohustusi ei täitnud. 21.07.2010 sõlmisid kostja ja hageja lepingu 3 punkti 2.1 muutmise kokkuleppe, mille kohaselt kohustus kostja tagastama hagejale laenu hiljemalt 31.12.2012. Kostja oma kohustusi tähtaegselt täitnud ei ole. Lepingu 3 alusel kohustub kostja tagastama hagejale laenu summas 250 000 krooni, s.o 15 977,91 eurot. Hageja esitas 22.07.2014 kostjale nõudeavalduse, milles nõudis kostjalt kogu laenusumma tagastamist 5 päeva jooksul alates nõudeavalduse saamisest. Kostja ei ole vaatamata sellele asunud oma kohustusi täitma.
2.Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu. Lisaks leiab hageja, et kostja on kahes menetlusdokumendis võtnud nõude vähemalt osaliselt omaks ning on andnud kogu kohtumenetluse vältel ebaselgeid ja üksteisele vasturääkivaid seisukohti. Kostja seisukohad
3.Vastuses hagile (kd I tl 60-62) kostja ei eita, et on saanud hagis nimetatud laenulepingute alusel hagejalt laenu kokku 292 266,35 eurot. Kostja märgib, et poolte vahel on pärast laenulepingute sõlmimist sõlmitud mitmeid kokkuleppeid ja tehinguid, millest tulenevalt laenulepingute alusel saadust tuleb maha arvestada kostja poolt kantud, kuid hageja tegevusest tingitud kulutused õigusabile suuruses 45 729,86 eurot. Eelnevast tulenevalt tunnistab kostja põhivõlga summas 246 536,49 eurot. Lisaks eelnevale on pooled Maria Mägi advokaadibüroos vandeadvokaat Maria Mägi juuresolekul peetud läbirääkimistel sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt hageja ei nõua kostjalt mistahes hageja ees olevate veel täitmata kohustuste (sh hagis viidatud laenulepingustest tulenevate veel täitmata kohustuste) täitmist enne 6.03.2016 saabumist. Seega ei ole võlgnevus käesoleval ajal kostja hinnangul veel sissenõutav. Kostja märgib, et ei ole saanud enne hagiavaldust hagejalt ühtegi meeldetuletust ega nõuet laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise kohta. Kostja on olnud hageja jaoks kättesaadav ega ole kohustuste täitmisest kõrvale hoidunud. Kostjale teadaolevalt ei olnud laenulepingute täitmise kuupäev lähtuvalt poolte vahel toimunud läbirääkimistest saabunud.
4.6.09.2016 esitatud täpsustuste (kd II tl 12-16) kohaselt ei ole varasemalt nimetatud summa (45 729,86 eurot) õige ning on arvestatud lähtudes üksnes Maria Mägi Advokaadibüroo esitatud arvetest. Ekslikult on välja jäänud Maria Mägi Advokaadibüroole Aivo Pärna poolt, kuid AS-i Go Group tegevusest tingitult ja huvidest lähtuvalt tasutud arved kokku summas 48 905,96 eurot. Eelnevast tulenevalt tuleb poolte vahel sõlmitud laenulepingute alusel saadust maha arvestada kostja poolt kantud, kuid hageja tegevusest tingitud kulutused õigusabile kogusummas 94 635,82 eurot ja menetluskuludena saadud laenust tasutud riigilõivud summas 49 260,47 eurot, millised tuli A. Pärnal tasuda Wipestrex Grupp OÜ eest seoses XXX oksjonil tasutud tagatisraha tagasinõude esitamisega kohtule. Eelpool loetletud kulude katmine ja toimingute teostamine oli otseselt AS-i Go Group huvides. Eelnevast tulenevalt kasutas A. Pärn saadud laenust kokku 143 896,291 eurot AS-i Go Group asjaajamisest tingitult viimase huvides A. Pärna suhtes algatatud kriminaalmenetlusega seotud kulutuste katteks. Õigusabi- ja menetluskulude osas kinnitas AS-i Go Group esindajana Tiit Pruuli kõigile kolmene isikule (A. Pärn, Valter Keis ja Kalle Muru), kes viibisid seoses algatatud menetlusega kinnipidamisasutuses 2007. a oktoobris) koheselt peale vabanemist XXX toimunud koosolekul, et kõik menetluskulud tasub nende eest tervikuna Go Group AS.
Pooled leppisid kokku, et raamatupidamise jaoks väljastatakse menetluskulude katteks minev raha esialgu laenuna. AS Go Group lubas lisaks laenulepingutele vormistada hilisemalt ka nõuete tasumist kinnitavad orderid. Senini aga AS Go Group omapoolset kokkulepet selles osas pidanud ei ole. Asjaolu, et menetluskulude tegelikuks kandjaks ja saajaks oli läbi A. Pärna hoopiski AS Go Group tõendab mh ka poolte vahel 6.03.2014 Maria Mägi Advokaadibüroos allkirjastatud kokkulepe, mille punktidest 4, 5 ja 6 nähtub otseselt, et Wipestrex Group OÜ poolt kantud kulutused ja saadud tulem loetakse AS-i Go Group varaks ning tagastatakse läbi advokaadibüroo AS-le Go Group. Ei ole eluliselt usutav, et laenusaaja oleks võtnud pelgalt heast tahtest kõrge intressiga laenu eesmärgiga kulutada see kolmanda isiku hüvanguks ja makstes sellelt veel ka intresse. Lisaks eelnevale on võlgnik osundanud, et võlgnevus ei olnud hagi esitamise hetkeks muutunud sissenõutavaks, mistõttu ei saa võlgnevuselt arvestada viivist hagis toodud määras. Käesoleval juhul on pooled leppinud kokku uues kohustuste täitmise tähtajas, milleks on 6.03.2016. Seega puudus hagejal õigus nõuda kohustuste varasemat täitmist, mistõttu peab kostja alusetuks hageja poolset viivisenõuet täies ulatuses ning leiab, et hagejal puudub õigus viiviseid arvestada. Ülaltoodud täpsustustest lähtudes täpsustab A. Pärn, et maksimaalselt saab talt välja nõuda põhinõudest kokku 148 370,059 eurot, kuigi ka selles osas oli poolte vahel kokkulepe, mille kohaselt A. Pärn tegelikult ei oleks pidanud laenuna välja antud summat tagastama.
5.Lõppseisukohtades (kd II tl 135-140) on kostja seisukohal, et laenulepingutega varjati poolte vahelisi teisi tehinguid: lepinguga 1 dividendi väljamaksmist kostjale, lepingutega 2 ja 3 hageja ja kostja kokkulepet, mille kohaselt hageja kanda jäid kostja õigusabikulud kahes kriminaalasjas (nn XXX ja XXX kriminaalasi) ja riigilõiv XXX tsiviilasjas, ning lepinguga 2 hageja ja kostja kokkulepet, mille kohaselt hageja kanda jäid muud kostja kulud (1.08.2008 laekunud rahast osa, summas 87 724 krooni, 15.05.2009 laekunud 30 000 krooni, 25.08.2010 laekunud 145 000 krooni). Kostja hinnangul on tema ütlustega tõendatud, kes hageja nimel kostjaga dividendi maksmises ja õigusabikulude kostja eest kandmises kokku leppis; et kokkuleppeid varjati laenulepingutega; et teiste kokkulepete varjamine laenulepinguga on hageja puhul tavapärane; et hageja andis kostjale raha üle pärast õigusabiarve edastamist hagejale; et hageja kontrollis õigusabiarvete tasumist; et hageja ei nõudnud raha tagastamist kostjalt enne 2014. aastat, kui pooled olid konflikti läinud; et hageja ei andnud kostjale raha muidu, kui vaid hageja enda konkreetsete kulude katteks. Kostja toob välja, et kohtuasjadel, mille puhul hageja pidi tasuma kostja õigusabikulu ja riigilõivu, oli otsene seos hagejaga; hagejal oli menetlusõiguslikult riskantne ja maksunduslikult ebamõistlik maksta kostjale õigusabikulude eest kostjakaitsjale ja riigilõivu otse riigile; hageja vormistas teiste Valga asjas süüdistuse saanud GoBus juhatuse liikmetega sõlmitud samasisulise kokkuleppe samuti laenuna; raha ülekandmise ja esitatud õigusabiarvete/riigilõivu tasumise vahel on otsene ajaline ja summaline seos; kriminaalasjade menetlemise ja laenulepingute tähtaja pikendamise vahel on selge ajaline seos; hageja ja kostja ühisosalasega firmad ei ole dividende maksnud; hageja kontrollis väga jõuliselt raha ülekandmist kostjale. Kohtuistungid
6.Asjas toimusid kohtuistungid 29.02.2015 (kd I tl 189), 10.10.2016 (kd II tl 46-47), 14.06.2017 (kd II tl 108-110) ja 16.08.2017 (kd II tl 119-123).
16.08.2017 kohtuistungil kuulas kohus vande all ära hageja juhatuse liikme Jüri Etverki ja kostja. Kohtu seisukoht
7.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagi esemeks on rahalised nõuded, mis on hagi alusena kujunenud poolte vahelistest laenulepingutest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohus leiab, et vaidlus puudub selles, et poolte vahel on XX.XX.XXXX sõlmitud laenuleping nr XXX (edaspidi leping 1, kd I tl 13-15), 1.10.2008 laenuleping nr XXX (edaspidi leping 2, kd I tl 18-20) ning XX.XX.XXXX laenuleping nr XXX (edaspidi leping 3, kd I tl 24-26). Samuti puudub vaidlus selles, et kostja on nimetatud lepingute alusel saanud hagejalt rahalisi vahendeid ning hagi esitamise seisuga oli tagastamata laenusumma kokku 292 121,99 eurot. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Tulenevalt VÕS § 76 lgst 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 lg 1 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 100 lg 1 p-dest 1 ja 6 võib võlausaldaja võlgniku kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt poolte vahel sõlmitud laenulepingu muutmise kokkulepetele kohustus kostja lepingu 1 alusel saadud laenu tagastama hiljemalt 31.12.2012 (kd I tl 17), lepingu 2 alusel saadud laenu hiljemalt 31.07.2011 (kd I tl 23) ning lepingu 3 alusel saadud laenu hiljemalt 31.12.2012 (kd I tl 28). Kostja on menetluses tuginenud sellele, et hagi esitamise ajal ei olnud kogu nõue sissenõutavaks muutunud. 6.03.2014 on Aivo Pärna, AS-i Wipestrex Grupp, AS-i Go Group, Marcel Vichmanni ja Maria Mägi Advokaadibüroo vahel sõlmitud kokkulepe (kd I tl 167-168), mille p-s 1 Aivo Pärn ja Go Group kinnitasid, et Aivo Pärna võla suuruseks Go Group ees 6.03.2014 seisuga on 2 000 000 eurot. Kokkuleppe p-s 2 Go Group kinnitas, et ei hakka Aivo Pärnalt võlga sisse nõudma enne 6.03.2016, välja arvatud 10 000 eurot, mille Aivo Pärn kohustus maksma vastavalt kokkuleppe p-le 3 kolme kuu jooksul kokkuleppe sõlmimisest arvates ehk hiljemalt 6.06.2014. Kokkuleppes puudub viide võlgnevuse aluseks olevatele lepingutele. Kohtu hinnangul võib kokkuleppest mõistlikult aru saada, et sellega lepiti kokku kogu kostja võlgnevuse suurus hageja ees 6.03.2014 seisuga ning lepiti kokku uues võlgnevuse tasumise tähtajas. Vaidlust ei saa olla selles, et kohtuotsuse tegemise ajaks on kogu hageja nõue muutunud sissenõutavaks. Kostja on menetluse kestel oma vastuväiteid täpsustanud ning muutnud. Lõppseisukohtades on kostja jäänud seisukohale, et laenulepingutega varjati poolte vahelisi teisi tehinguid. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 kohaselt on tehing näilik, kui pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. TsÜS § 89 lg 2 kohaselt on näilik tehing tühine. TsÜS § 89 lg 3 kohaselt kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega lasub laenulepingute näilikkuse tõendamiskoormis kostjal.
Laenulepinguga 1 varjati kostja hinnangul dividendi väljamaksmist kostjale. Kostja leiab, et kokkulepe dividendide maksmise kohta on tõendatud tema vande all antud seletustega. Ühtegi muud tõendit, mis seda kokkulepet kinnitaks või kostja sõnu toetaks, asjas esitatud ei ole. Jüri Etverk, kes on hageja juhatuse liige alates 2012. a-st, laenulepingute sõlmimise asjaolude kohta ütlusi anda ei osanud. Vastuses hagile kostja osaliselt sisuliselt tunnistas nõuet, kuid vaidles vastu sellele, et nõue ei olnud veel sissenõutavaks muutunud. Järgmises vastuväites vaidles kostja nõudele vastu suuremas ulatuses. Mõlemas vastuväites vaidles kostja vastu põhjusel, et laenusummast tuleb maha arvata õigusabi- ja menetluskulud, mis olid kantud hageja huvides. Kostja ei tuginenud sellele, et osa laenu oli mõeldud dividendina. Vaidlus puudub selles, et kostja ei olnud hageja aktsionär, seega ei ole kostja isik, kes olnuks õigustatud dividendi saama. Kohtule jääb arusaamatuks, miks oleks hageja pidanud kostjale dividendi maksma. Eeltoodut arvestades kohus leiab, et kostja väited talle dividendide maksmise kohta ei ole eluliselt usutavad ega tõendatud. Laenulepingutega 2 ja 3 varjati kostja hinnangul poolte kokkulepet, mille kohaselt hageja kanda jäid kostja õigusabikulud kahes kriminaalasjas (nn XXX ja XXX kriminaalasi) ja riigilõiv XXX tsiviilasjas, ning laenulepinguga 2 osaliselt poolte kokkulepet, mille kohaselt hageja kanda jäid muud kostja kulud. Kostja leiab, et nimetatud kokkulepete sõlmimine on tõendatud tema vande all antud seletustega. Kostja vande all antud seletuste kohaselt kriminaalasja tulekust teada saades Tiit Pruuli lubas, et AS Go Group katab kõik kulud; vahetult enne arve maksmist sai kostja umbes samas summas laenu juurde; konkreetsed õigusabi arved saatis kostja AS-i Go Group juhatajale, kes väga täpselt järgis, millal saabuvad tähtajad ja millal kostja oli rahad ära kandnud; tegemist oli limiitidega laenulepinguga, mille maksmine toimus vastavalt õigusabi arvetele. Õigusabiarveid ega tõendeid arvete ega menetluskulude tasumise kohta kohtule esitatud ei ole. Kostja on menetluskulude tasumise ja laenusummade ülekandmise kohta esitanud kohtule Exceli tabeli. Vande all on kostja väitnud, et kirjalikest dokumentidest on tal olemas mõned kirjad, meilid. Laenulepingu 2 osas võib olla kirjavahetus, kus on ära näidatud, mille jaoks konkreetselt raha anti. Viidatud kirjavahetust kohtule esitatud ei ole, esitatud ei ole ka tõendeid õigusabiarvete edastamise kohta AS-i Go Group juhatajale. Kostja vande all antud seletuste kohaselt tasuti analoogselt ka Valter Keisi kulud. Ka selle asjaolu tõendamiseks ei ole muid tõendeid esitatud. Jüri Etverki vande all antud ütluste kohaselt ei ole Go Groupi poolt Valter Keisiga lepingut sõlmitud. Muude kulude osas on kostja lõppseisukohtades märkinud, et ei mäleta täpselt, milliste konkreetsete kuludega tegemist oli. Kosja vastuses hagile on märgitud, et pärast laenulepingute sõlmimist on poolte vahel sõlmitud mitmeid kokkuleppeid ja tehinguid, millest tulenevalt laenulepingute alusel saadust tuleb maha arvestada kostja poolt kantud kuid hageja tegevusest tingitud kulutused õigusabile summas 45 729,86 eurot. Järgmises seisukohas kostja täpsustas, et laenust kasutati menetluskulude katteks kokku 143 896,291 eurot ning pooled leppisid kokku, et raamatupidamise jaoks väljastatakse menetluskulude katteks minev raha esialgu laenuna. Sama kinnitas kostja vande all antud ütlustes. Kostja hilisemad seisukohad ja vande all antud ütlused on vastuolus tema enda vastuses hagile toodud seisukohtadega. Kui kogu laen oli algusest peale mõeldud dividendina ning konkreetsete kulude katmiseks ning ei kuulunud tagasimaksmisele, jääb arusaamatuks, miks kostja vastuses hagile nõuet sisuliselt osaliselt tunnustas ning miks on vastuses hagile märgitud, et alles pärast laenulepingute sõlmimist on poolte vahel sõlmitud tehinguid, millest tulenevalt tuleb laenust teha mahaarvamisi. Arvestades et kostja on menetluses oma seisukohti oluliselt muutnud, kostja tugineb valdavalt oma vande all antud seletustele ning ei ole oma väiteid kinnitavaid dokumentaalseid tõendeid esitanud, leiab kohus, et tõendatud ei ole ka poolte kokkulepe juriidiliste ja muude kulude kandmise kohta. Kostja on väitnud, et tal on selle kohta kirjavahetus, mida pole eelmenetluses õigeaegselt esitatud.
Kuna kostja ei ole tõendanud, et laenulepingute näol oli tegemist näilike tehingutega, on kohus seisukohal, et laenulepingu täitmise on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Poolte vahel sõlmitud lepingute 1 ja 3 p-i 3.1 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale intressi arvestusega 15% aastas. Intressi arvestati tagastamata laenusummalt. Kostja kohustus tasuma laenusummalt arvestatud intressid ühes osas tagasimaksmispäeval (vastava lepingu lõppemise kuupäev). Vastavalt lepingute p-le 3.2 alustati intressi arvestamist lepingu allkirjastamise päevast. Lepingu 2 p-i 3.1 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale intressi arvestusega 15% aastas. Intressi arvestati tagasimaksmata laenusummalt. Intressi arvestamist alustati lepingu sõlmimisele järgnevast päevast. Intressi arvestati kostja kasutuses ja käsutuses olevalt laenusummalt. Laenusaaja kohustus tasuma laenusummalt arvestatud intressid neljas osas: iga kalendriaasta 1. aprillil, 1. juulil, 1. oktoobril ja 1. jaanuaril. Lepingu 1 alusel on hageja arvestanud intressi 63 911,63 eurot, lepingu 2 alusel 36 601,91 eurot ning lepingu 3 alusel 7469,48 eurot, kokku 107 983,02 eurot. Intressiarvestused iga lepingu kohta on toodud hagiavalduses (p-d 2.2.1-2.2.3, kd I tl 5-8). Kostja vastuses hagile (kd I tl 61) tehtud kompromissettepanekust nähtub (p 2.7.3), et kostja hinnangul on kokkulepitud intressimäär ebamõistlikult suur. Muid vastuväiteid ei ole kostja intressinõudele esitanud. Kohtu hinnangul ei saa intressimäära 15% aastas pidada ebamõistlikult suureks. Kohus leiab, et hageja intressinõue on seaduslik ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. VÕS § 113 lg 1 I lause järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 82 lg 7 I lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt lepingutele on hageja arvestanud tagastamata laenusummalt viivist maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni 31.07.2014 (hagi esitamise kuupäev). Kohus on eelnevalt lugenud tõendatuks, et vastavalt Maria Mägi Advokaadibüroos sõlmitud kokkuleppele ei saanud kohustuse täitmist nõuda enne 6.03.2016 ning jätab sellest tulenevalt enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivisenõude rahuldamata. Menetluskulud
8.Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, s.o hageja kanda 12,5% ulatuses ja kostja kanda 87,5% ulatuses.
9.Vastavalt TsMS § 174 lõigetele 1 ja 2 määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.
9.1.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulu kokku 9550 eurot, mis koosneb hagiavalduselt tasutud riigilõivust 3400 eurot, hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivust 50 eurot, lepingulise esindaja kulust 6100 eurot (ilma käibemaksuta). Hagejat esindas menetluses vandeadvokaat Tanel Mällas. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt oli hageja esindaja tunnitasu hagiavalduse koostamisel ja esitamisel 120 eurot ning muude toimingute tegemisel 125 eurot. Hageja esindaja ajakulu oli kokku 50 tundi (hagiavalduse koostamine ja esitamine 5 tundi, tutvumine Tartu Maakohtu 6.08.2014 kohtumäärusega 0,5 tundi, kostja kompromissettepanekuga tutvumine ja arutamine kliendiga 1,5 tundi, kohtumine kostjaga kompromissi 1 tund, tutvumine kostja vastusega hagiavaldusele 1 tund, hagi tagamise avalduse koostamine ja esitamine 3 tundi, tutvumine kohtu 25.03.2015 ja 27.03.2015 kohtumäärustega (hagi tagamine) 0,5 tundi, kostja 26.02.2015 vastusele seisukoha koostamine ja esitamine 1 tund, tutvumine kostja 8.04.2015 määruskaebusega hagi tagamise osas 0,5 tundi, määruskaebusele vastuse koostamine ja esitamine 1 tund, tutvumine Tartu Ringkonnakohtu 20.05.2015 kohtumäärusega 0,5 tundi, tutvumine kohtu 19.08.2015 kirjaga
0,5 tundi, kohtunõude täitmine ja menetlusdokumendi koostamine 0,5 tundi, tutvumine kohtu 9.11.2015 kohtumäärusega 0,5 tundi, tutvumine 17.11.2015 menetlusdokumendiga (Maria Rohtmets Mägi) 1 tund, kohtumine kliendiga ja menetlussituatsiooni arutamine 1 tund, ettevalmistamine ja osalemine Tartu Maakohtu 29.02.2016 istungil (sh sõit Tallinn-TartuTallinn) 6,5 tundi, hageja seisukoht kohtu kirjale 1 tund, ettevalmistumine ja osalemine Tartu Maakohtu 10.10.2016 istungil 6,5 tundi, ettevalmistamine ja osalemine Tartu Maakohtu 14.06.2016 kohtuistungil 6,5 tundi, ettevalmistamine ja osalemine Tartu Maakohu 14.06.2016 kohtuistungil 6,5 tundi, kohtukõne teeside koostamine 3 tundi).
9.2.Kostja vaidleb hageja menetluskuludele osaliselt vastu. Kostja on seisukohal, et istungitele ja nende ettevalmistamisele kulunud ajaks on põhjendatud 26 tunni asemel lugeda kokku 16 tundi. Samuti leiab kostja, et kohtumääruste ja kohtukirjadega tutvumiseks kulunud ajaks on põhjendatud 2 tunni asemel lugeda kokku 1 tund (iga kirja ja määruse kohta 0,25 tundi 0,5 tunni asemel).
9.3.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulu kokku 5720,4 eurot (sh käibemaks). Kostjat on menetluses esindanud advokaat Liis Puidak ja advokaat Katrin Prükk, tunnitasuga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Advokaat Liis Puidaku ajakulu oli kokku 19,67 tundi (9.03.2015 kliendiga kohtumine, esialgsete asjaoludega tutvumine 1 tund, 10.03.2015 hagiavalduse ja selle lisadega tutvumine ja õiguslik analüüs 3 tundi, 11.03.2015 vastuse koostamine hagiavaldusele 3,5 tundi, 9.04.2015 määruskaebuse koostamine ja kohtumäärusega tutvumine 3 tundi, 2.11.2015 taotluse koostamine 1,5 tundi, 9.11.2015 täiendava taotluse koostamine 1 tund, 28.02.2016 kohtuistungiks ettevalmistamine 1,5 tundi, 29.02.2016 kohtuistung 40 minutit, 20.04.2016 täiendava taotluse koostamine ja edastamine 3 tundi, tsiviilasjas peetud kompromissläbiräääkimised e-maili teel, kohtumised Jüri Etverkiga ja Tanel Mällasega kokku 1,5 tundi) ning Katrin Prüki ajakulu 28 tundi (materjalidega tutvumine 2 tundi, 20.09.2016 kliendilt asjaolude kohta täiendavate selgituste saamine 1 tund, 23.09.2016 nõupidamine kliendiga ja kohtule kirja koostamine 1 tund, 5.10.2016 vastuväite koostamine kohtu tegevuse peale 2 tundi, 6.10.2016 nõupidamine kliendiga 1 tund, 7.10.2016 avalduse koostamine kolmanda isiku kaasamiseks 1 tund, 7.10.2016 nõupidamine kliendiga 1 tund, oktoober 2016 kohtuistungiks ettevalmistamine 2 tundi, november 2016 nõupidamine kliendiga 1 tund, november 2016 määruskaebuse koostamine 2 tundi, juuni 2017 vastaspoole esindaja kõrvaldamise taotluse koostamine 2 tundi, juuni 2017 istungi ettevalmistamine ja istungil osalemine 2 tundi, august 2017 istungi ettevalmistamine ja istungil osalemine 6 tundi, lõppseisukohtades koostamine 4 tundi). Kahe esindaja ajakulu on kokku 47,67 tundi. Kostja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane.
9.4.TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p-de 1 ja 2 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, samuti menetlusosaliste sõidukulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 I lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses, seega riigilõivu osas on hageja menetluskulud põhjendatud. Kohus nõustub kostja vastuväidetega hageja lepingulise esindaja kuludele seoses kohtumääruste- ja kirjadega tutvumise ning istungitel osalemise ja nende ettevalmistamisega. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt sisaldavad kohtuistungitega seotud kulud mh tasu sõidu eest, mille hüvitamine advokaadi tunnitasuga ei ole põhjendatud. Arvestades et asjas toimunud neli kohtuistungit kestsid kokku 4,5 tundi, peab kohus põhjendatuks vähendada hageja lepingulise esindaja ajakulu tunni 18,5 võrra (1 tunni võrra seoses määruste ja kirjadega tutvumisega ning 17,5 tunni võrra seoses istungitega).
Mõistlikuks ajakuluks ühe istungi ettevalmistamiseks loeb kohus ühe tunni. Seega on hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud kokku 31,5 tunni ulatuses, mis vastab asja keerukusele ja mahule. Lepingulise esindaja tunnitasu 120-125 eurot on praktikas tavapärane. Eeltoodud põhjendustel kohus leiab, et hageja menetluskulu on kokku põhjendatud 7312,5 euro ulatuses (3400 eurot + 5 x 120 eurot + 26,5 x 125 eurot). Kuigi hageja ei ole kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud, ei pea kohus kostja lepingulise esindaja ajakulu märgitud ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Kohus ei pea põhjendatuks esindaja vahetusest tingitud täiendavat ajakulu asja materjalidega tutvumiseks ning kostjalt selgituste saamiseks ning ajakulu seoses määruskaebuse ning taotlustega, mis jäid rahuldamata. Samuti peab kohus põhjendatuks vähendada kliendiga nõupidamiste ning istungite ettevalmistamise ajakulu. Kohus leiab, et kostja lepinguliste esindajate ajakulu on kokku põhjendatud 27,5 tunni ulatuses, mis vastab asja keerukusele ja mahule. TsMS § 174 lg 10 alusel kuuluvad kostja menetluskulud hüvitamisele koos käibemaksuga. Kostja lepingulise esindajate tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks, on praktikas tavapärane. Eeltoodud põhjendustel kohus leiab, et kostja menetluskulu on põhjendatud 3300 euro ulatuses (100 eurot x 27,5 tundi + KM 20%).
9.5.Arvestades menetluskulude jaotust, mille kohaselt kohus jättis menetluskulud 12,5% ulatuses hageja ja 87,5% ulatuses kostja kanda, tuleks hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulu 412,50 eurot (3300 eurot x 12,5%). Kostjalt tuleks hageja kasuks välja mõista menetluskulu 6398,44 eurot (7312,5 eurot x 87,5%). Kuna pooltel on vastastikused kohustused menetluskulude tasumisel, siis teeb kohus nõuete osas tasaarvestuse ja mõistab lõppkokkuvõttes kostjalt hageja kasuks välja 5985,94 eurot (6398,44 eurot - 412,50 eurot ). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.