Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
20. mai 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-14-55273
Tsiviilasi
AS Go Group hagi Aivo Pärna vastu laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks Hagi tagamise avalduse lahendamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 25. märtsi 2015 määrus ja 27. märtsi 2015 vigade parandamise määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aivo Pärna määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): Aivo Pärn (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Liis Puidak Vastustaja (hageja): AS Go Group (rk: 11071150), esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas
esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 25. märtsi 2015 määrus ja
27.märtsi 2015 vigade parandamise määrus muutmata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
ASJAOLUD
1.AS Go Group esitas 31.07.2014 maakohtule Aivo Pärna vastu hagi laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks põhinõue 292 121,99 eurot, intressid 107 983,02 eurot ja viivis hagi esitamise seisuga 56 963,55 eurot. 20.03.2015 esitas hageja hagi tagamise avalduse (parandatud avaldus 25.03.2015), paludes seada kohtulikud hüpoteegid kostjale kuuluvatele kinnisasjadele ja käsutamiskeelud kostja äriühingute suhtes. Hagi tagamist soovis hageja põhinõude 292 121,99 eurot ulatuses. Hagi tagamise avalduse kohaselt on kostja esitanud kohtule oma vastuväited, mille järgi on ta lepingute alusel hagejalt raha saanud, kuid hagejal ei ole tulenevalt kokkuleppest hageja nõukogu liikme ja kostja vahel õigust esitada kostja vastu nõuet enne 2016. a saabumist. Kostja väited kokkuleppe kohta on tõendamata. Pooled pidasid kompromissiläbirääkimisi, kuid kompromissi ei saavutatud. Läbirääkimiste algfaasis leppisid pooled kokku, et kostja ei tee kuni läbirääkimiste lõppemiseni ühtegi tegevust temale kuuluva varaga. Kostja ei ole seda kokkulepet täitnud. Kostja on koormanud oma kinnistud hüpoteekidega. Kinnistu X-XX, XXX on koormatud hüpoteekidega summas 279 779,12 eurot. Kinnistu väärtus on 220 000– 250 000 eurot. Kinnistu Y-YY, YYY on koormatud hüpoteekidega summas 432 974,70 eurot. Kinnistu väärtus on 230 000–250 000 eurot. Arvestades kinnistutel olevaid hüpoteeke, ei pruugi täitemenetluse korral hageja nõue rahuldatud saada, kuid arvestades, et kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg on 10 aastat, omab hageja jaoks olulist tähendust hüpoteegi seadmine kostja kinnistutele. Kostja on ainuaktsionär AS-s Wipestrex Grupp, samuti on kostja ainuomandis UP Varud OÜ. Nimetatud ettevõtted on ainsad kostjale kuuluvad ettevõtted, milles toimub majandustegevus. Poolte suhteid arvestades on tõenäoline kostja poolt äriühingu osa ja aktsia käsutamine, mis teeks kohtuotsuse täitmise võimatuks. Kostjal puudub muu vara, mille arvel oma kohustusi täita. Kostja käitumine – läbirääkimiste ajal täiendavate kohustuste võtmine – viitab selgelt asjaolule, et kostja teeb kõik endast sõltuva, et kohtuotsust ei oleks võimalik täita.
2.Tartu Maakohus otsustas 25. märtsi 2015 määrusega (27. märtsil 2015 on tehtud vigade parandamise määrus): 1) rahuldada hagi tagamise taotluse; 2) seada hagi tagamiseks kohtuliku hüpoteegi Aivo Pärnale kuuluvale kinnistule X-XX, XXX, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXX, summas 150 000 eurot esimesele vabale järjekohale AS Go Group kasuks; 3) seada hagi tagamiseks kohtuliku hüpoteegi Aivo Pärnale kuuluvale kinnistule Y-YY, YYY, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXX, summas 142 121,99 eurot AS Go Group kasuks; 4) kanda hagi tagamise korras Eesti Väärtpaberite Keskregistrisse käsutamise keelumärke AS Go Group kasuks, millega keelata Aivo Pärnal UP Varud OÜ (rk: 12408232) osade käsutamine; 5) kanda hagi tagamise korras Eesti Väärtpaberite Keskregistrisse käsutamise keelumärke AS Go Group kasuks, millega keelata Aivo Pärnal AS Wipestrex (rk: 10490620) aktsiate käsutamine.
Maakohus märkis, et kostjal on võimalik taotleda hagi tagamise tühistamist tagatise summas 292 121,99 eurot tasumisel. Ainult 150 000 euro tasumisel kustutakse hüpoteek kinnistult XXX, XXX ja ainult 142 121,99 euro tasumisel kinnistult Y-YY, YYY. Määruse kohaselt kohus leidis, kaaludes hagi tagamise avalduses toodud asjaolusid ning uurides lisatud tõendeid (kinnistusraamatu ja äriregistri väljavõtted), et hagi tagamise avaldus tuleb juhindudes TsMS §-st 377 rahuldada. Kinnistusraamatu väljavõtetest nähtub, et kostja kinnistud on koormatud hüpoteekidega. Tartus asuv kinnistu on koormatud hüpoteekidega summas 279 779,12 eurot. Hageja hinnangul on kinnistu väärtus 220 000–250 000 eurot. Otepääl asuv kinnistu on koormatud hüpoteekidega summas 432 974,70 eurot. Hageja hinnangul on kinnistu väärtus 230 000–250 000 eurot. Viimane hüpoteek nii X kui Y asuvale kinnistule on seatud 16.02.2015, s.o tsiviilasja menetlemise ajal ja ajal, mil pooled pidasid kompromissiläbirääkimisi. Kostja tegevuse tagajärjel on oluliselt halvenenud hageja väljavaade tema nõude (kokku 457 068,56 eurot) rahuldamiseks täitemenetluse kaudu, juhul kui kohus hagi rahuldab. Äriregistri väljavõtetest nähtuvalt on kostja ainuaktsionär AS-s Wipestrex Grupp ja tema ainuomandis on ka UP Varud OÜ. Nimetatud ettevõtted on hageja arvates ainsad kostjale kuuluvad ettevõtted, milles toimub majandustegevus. Hageja kardab, et enese varatuks tegemise eesmärgil on tõenäoline, et kostja asub ka oma ettevõtete osa/aktsiat käsutama. Kohus leidis, et selline kartus on põhjendatud, kuna kostja on oma kinnistuid asunud käsutama viisil, mis suurendab tema kohustusi ja vähendab täitemenetluse võimalusi. Kohus leidis, et kui kostja otsustab kohtumenetluse kestel kinnistud müüa või veelgi koormata neid nõuetega ja/või käsutada (eelkõige võõrandada) äriühingute osasid/aktsiaid ning kohus teeb lõpplahendi hageja kasuks, siis suure tõenäosusega on kohtuotsuse täitmine raskendatud või võimatu. Hagi tagamata jätmine võib seega raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kohus pidas vajalikuks rakendada mitut hagi tagamise abinõud korraga, kuna kinnistud on juba koormatud hüpoteekidega. Kinnistutele kohtuliku hüpoteegi seadmine ja äriühingute osade/aktsiate käsutamise keeld ei koorma kostjat põhjendamatult. Kostja saab kinnistuid kasutada ja käsutada, nt müüa, kuid ostja peab arvestama sellega, et hüpoteek tagab kostja kohustusi hageja ees. Äriühingutes saab kostja majandustegevust jätkata. Hageja on taotlenud kanda kohtulik hüpoteek X-XX, XXX kinnistule summas 150 000 eurot ja Y-YY, YYY kinnistule summas 142 121,99 eurot.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Aivo Pärn esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 25. märtsi 2015 määruse ja
27.märtsi 2015 vigade parandamise määruse tühistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole pooled sõlminud kokkulepet, et kostja ei tee kuni kompromissiläbirääkimiste lõppemiseni ühtegi tegevust temale kuuluva varaga. Kostja on teinud kõik endast sõltuva asja lahendamiseks kompromissiga. Hageja aga on keeldunud mistahes kompromissidest ja üritab kohtuasja kasutada kostja vastu väljapressimisvahendina, mille eesmärgiks on mõjutada kostjat allkirjastama võlatunnistust 2 000 000 eurole. Kuna nimetatud nõudmine on põhjendamatu ja pahatahtlik, ei ole pooltel õnnestunud kokkulepet saavutada ning kompromissiläbirääkimised lõppesid juba 18.12.2014, s.o enne hageja viidatud tehingute tegemist. Kostja survestamiseks keeldub hageja tunnistamast ka omapoolset kinnitust, mille järgi on pooled kokku leppinud võlgnevuse tasumise täiendavas tähtajas 06.03.2016. Hageja on kostjale mõista andnud, et juhul kui viimane ei allkirjasta võlatunnistust hageja soovitud summale, muudab hageja kostja mistahes tegevuse, sh äritegevuse, võimatuks. Hageja käitumine on pahatahtlik ning käsitletav väljapressimisena karistusseadustiku mõttes;
2) ei ole nõue muutunud sissenõutavaks, mistõttu hagi tagamine on ennatlik nagu ka hagi menetlusse võtmine tervikuna. Pooled sõlmisid vandeadvokaat Maria Mägi büroos kokkuleppe, mille järgi hageja ei nõua kostjalt mistahes hageja ees olevate täitmata kohustuste (sh hagis viidatud laenulepingutest tulenevate kohustuste) täitmist enne 06.03.2016. Kostja palus kohtul Maria Mägi Advokaadibüroost välja nõuda dokument, mis kinnitab kohustuste täitmise tähtaja pikendamises kokkuleppimist. Kostja on teinud ka ise järelepärimise Maria Mägi Advokaadibüroole, kuid viimasel ei ole võimalik kostjale palutud dokumenti väljastada. Seetõttu taotles kostja kohtult abi tõendite kogumisel (TsMS § 236 lg 2). Kohus ei ole enne hagi tagamise avalduse rahuldamist piisavalt veendunud nõude olemasolus ja selle sissenõutavuses ning on teinud põhjendamatu ja kostjat ebamõistlikult koormava lahendi; 3) on kostja märkinud, et isegi kui pooled ei oleks kokku leppinud laenu tagasimakse tähtaja pikendamises, ei ole hageja esitatud nõue õige. Kostja on teinud peale laenu saamist hageja eest ja nõusolekul makseid, mille tulemusel on laenujääk oluliselt vähenenud; 4) on kostjal piisavalt võimalusi hagi rahuldamisel nõue põhjendatud osas tasuda ja kostja ei tegele võlausaldaja huvide kahjustamisega ega enese varatuks muutmisega. Vajadusel on kostja valmis sellekohaseid väiteid tõenditega kinnitama. Kõik kostja tehingud on tehtud kostja ärija/või igapäevavajadustest tingitult. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta arvab, et kostjal puudub võimalus hagi rahuldamise korral nõue tasuda.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
4.AS Go Group vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole kostja esitanud ühtegi dokumentaalset tõendit, millele rajaneb väide, et pooled on leppinud kokku lükata kostja kohustuste täitmine edasi kuni 06.03.2016; 2) ei vasta tõele kostja väide, et poolte läbirääkimised lõppesid juba 18.12.2014. Hageja esitab tõendina kirjavahetuse (e-kirjad on edastatud 01.04.2015), mis näitab selgelt, et läbirääkimised ei olnud läbi hetkeks, kui kostja asus oma vara koormama; 3) on hageja valinud hagi tagamiseks kõige leebemad abinõud. Kostja kinnistud on juba koormatud hüpoteekidega, mis ületavad kinnistute väärtust, mistõttu ei koorma kohtulikud hüpoteegid kostja õigusi ülemäära. Samuti ei ole kostjal takistatud juhtida oma ettevõtteid ja tegeleda igapäevase majandustegevusega. Kostjal on takistatud vaid oma vara täiendav koormamine või võõrandamine, mis aga muudaks kostja varatuks ning raskendaks või teeks võimatuks kohtuotsuse täitmise; 4) on määruskaebuses esitatud hulgaliselt paljasõnalisi väiteid kostja maksevõime kohta, samas ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kostjal oleksid olemas rahalised vahendid või vara, mille arvel oleks kostja võimeline hageja nõuet täitma; 5) on hageja tasunud kohtu deposiiti tagatise 14 600 eurot. Kui kostjal peaks tekkima seonduvalt hagi tagamisega kahju, on kostjal võimalik nõuda hagejalt kahju hüvitamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu 25.03.2015 määrus ja 27.03.2015 vigade parandamise määrus muutmata.
6.Kuna maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, siis TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel ei korda ringkonnakohus kõiki maakohtu põhjendusi. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks.
7.Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist.
7.1.Rahalise nõudega hagi tagamise alused sätestab TsMS § 377 lg 1, mille esimese lause järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 381 lg 2 järgi peab hageja hagi tagamise avalduses põhistama nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Hageja on hagi tagamise taotluses väljatooduga TsMS § 381 lg 2 nõude täitnud. Maakohus on õigesti, lähtudes hageja poolt kohtule hindamiseks esitatud põhistusest, hagi taganud. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et asjaolu, et kostja on kohtumenetluse ajal veebruaris 2015 koormanud oma kaks kinnistut hüpoteekidega, annab põhjendatud aluse kartuseks, et kohtuotsuse jõustumise ajaks võib kostja majanduslik olukord olla selline, et juhul kui kohtuotsus tehakse hageja kasuks, ei ole kohtuotsust võimalik täita. Kostja vastu esitatud nõue (ainuüksi põhinõue 292 121,99 eurot) on sedavõrd suur, et selle kohese tasumisega võib füüsilisel isikul raskusi tekkida. Eeltoodust lähtudes võib hagi tagamata jätmisel kohtuotsuse täitmine olla raskendatud või võimatu. Seega leidis maakohus õigesti, et esinevad asjaolud, mis on hagi tagamise aluseks TsMS § 377 lg 1 mõttes. Hagi tagamine on kohtu diskretsiooniotsus ning maakohus ei ole ületanud diskretsiooni piire.
7.2.Kostja väide, et hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, on tõendamata. Küsimuse, kas pooled on sõlminud kokkuleppe, mille järgi hageja ei nõua kostjalt mistahes hageja ees olevate täitmata kohustuste (sh hagis viidatud laenulepingutest tulenevate kohustuste) täitmist enne 06.03.2016, lahendab kohus asja sisulise lahendamise käigus. Hagi tagamise abinõude tühistamisele ei anna mingil viisil alust ka kostja paljasõnalised väited hageja pahatahtlikust käitumisest. Hageja nõude täpse suuruse tuvastab kohus samuti asja sisulisel lahendamisel. Samas kostja vastuses hagiavaldusele on märgitud maksete, mille võrra peaks kostja arvates hageja põhinõue olema väiksem, suuruseks 45 729,86 eurot, ning hageja põhinõue on ka ulatuses, millises kostja tunnistab, et saadud laen on hagejale tagastamata (hagivastuse kohaselt 246 536,49 eurot), märkimisväärselt suur.
7.3.TsMS § 378 lg 4 järgi tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. Riigikohus on selgitanud (näiteks 03.03.2010 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-10-10, p 12), et hagi tagamine on kostja jaoks põhjendamatult koormav, kui hagi tagamiseks valitud vahend piirab kostjat rohkem, kui on vaja hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks. Kohtulik hüpoteek on kostjat kõige vähem koormav hagi tagamise viis, mis ei takista kinnisasja kasutamist ega käsutamist. Hageja väitel on aga kostjale kuuluvad kinnistud juba koormatud hüpoteekidega ulatuses, mis ületavad kinnistute väärtuse. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast 04.11.2009 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-109-09 (p 7) on juhul, kui kostjal ei ole piisavalt kinnisvara, millele oleks võimalik seada kohtulik hüpoteek, hagi tagamiseks vajalik arestida TsMS § 378 lg 1 p 2 alusel kostja vara. Kostja ei ole väitnud, et hageja taotletud ja maakohtu määratud kohtulike hüpoteekide summad peaksid olema teistsugused või et kostjale kuuluvate kinnisasjade väärtus, arvestades kinnistutele juba seatud hüpoteeke, tagab kostja vastu esitatud nõuded täielikult, mistõttu puuduks vajadus kohaldada lisaks käsutuskeeldu kostja äriühingute aktsiatele ja osadele. Seega rahuldas maakohus põhjendatult ka hageja taotluse seada kostjale kuuluvatele äriühingute aktsiatele ja osadele Eesti Väärtpaberite Keskregistris käsutamise keelumärge, kuna kostja kinnisasjadele seatud kohtulikud hüpoteegid ei taga piisavalt tema vastu esitatud nõudeid. Kostja väidab määruskaebuses, et kostjal on piisavalt võimalusi hagi rahuldamisel nõue põhjendatud osas tasuda, kuid ei ole toonud välja muud talle kuuluvat vara, mida saaks kasutada esitatud hagi tagamiseks. Juhul kui kostjal on selline vara olemas, on kostjal TsMS § 386 lg 1 alusel õigus esitada maakohtule taotlus hagi tagamise abinõu asendamiseks.
Õige on hageja viide vastuses määruskaebusele, et kohaldatud hagi tagamise abinõud ei takista kostjal juhtida oma ettevõtteid ja tegeleda igapäevase majandustegevusega. Kostjal on takistatud vaid oma vara täiendav koormamine või võõrandamine, mis on aga hageja õigustatud huvisid arvestades antud juhul põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt hagi tagamise abinõude rakendamine on proportsionaalne ja vastavuses TsMS § 378 lg-s 4 sätestatuga. Määruskaebuse väide, et hagi tagamine on kostjat ebamõistlikult koormav, ei ole põhjendatud. Kostja peab arvestama, et hagejal on tema vastu suur rahaline nõue, mis võidakse rahuldada, ning hagi tagamata jätmisel on suur tõenäosus, et kohtuotsuse täitmine osutub raskendatuks või võimatuks. Maakohus märkis TsMS § 385 alusel, et kostjal on võimalik taotleda hagi tagamise tühistamist tagatise summas 292 121,99 eurot tasumisel, sh ainult 150 000 euro tasumisel kustutakse hüpoteek kinnistult X-XX; XXX ja ainult 142 121,99 euro tasumisel kinnistult Y-YY, YYY. Seega on kostjal võimalik vastava rahasumma tasumisel hagi tagamise abinõudest vabaneda.
8.Menetluskulude jaotuse osas võtab maakohus seisukoha lõpplahendis.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.