Määruse tegemise aeg ja koht 09.11.2017, Tallinn Kohtukoosseis
Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Reet Allikvere ja Ele Liiv
Kohtuasi
Kose valla avaldus MK üle eestkoste seadmiseks ja kohtu algatusel MK eestkoste pikendamine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.09.2017 eestkoste pikendamise määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse MK määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Puudutatud isik MK (isikukood XXXXXXXXXXX), esindajad määratud esindaja advokaat Kristi Haas Eestkosteasutus Kose vald (Kose Vallavalitsuse kaudu) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 20.09.2017 määrus muutmata.
2.Jätta MK määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus.
Tsiviilasi nr: 2-14-51689 Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6). Asjaolud ja seisukohad
1.Harju Maakohus algatas 05.07.2017 määrusega omal algatusel menetluse, et otsustada MK-le (eestkostetav) seatud eestkoste jätkumise vajalikkus ja talle määratud eestkostja ametiaja pikendamine. Eestkostetavale on määratud kolmeks aastaks eestkostjaks Kose vald (Kose Vallavalitsuse kaudu, eestkostja) Harju Maakohtu 23.09.2014 määrusega. Viimatinimetatud määruse järgi oli eestkostja ülesandeks eestkostetava esindamine igasugusel asjaajamisel ja õigustoimingute ning tehingute tegemisel, tema vara valitsemine, hoolduse, ravi ja igapäevase elu korraldamine. Eestkostetaval puudus iseseisev tehingute tegemise, sh perekonnaõiguslike tehingute tegemise õigus ning valimisõigus. Eestkostetaval oli õigus teha iseseisvalt pisitehinguid eestkostja poolt määratud ulatuses.
2.Eestkostja oli oma 18.07.2017 arvamuses seisukohal, et eestkostetava suhtes eestkoste pikendamine on põhjendatud. Eestkostetav ei ole iseseisvalt suuteline esindama ennast asjaajamisel ametiasutustes, tegema suuri rahalisi tehinguid ega teostama juriidilisi toiminguid, samuti teostama valimisõigust. Eestkostja hinnangul võib eestkostetavale jätta õiguse teha rahalisi pisitehinguid eestkostja poolt määratud summa ulatuses. Kuivõrd puuduvad sugulased ja teised huvitatud isikud, kes nõustuksid olema eestkostetava eestkostjaks, tuleb eestkostja ülesannete täitmine jätta Kose Vallavalitsusele kui eestkosteasutusele.
3.18.07.2017 kuulas Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kohtunik Ülle Raag erinõude korras eestkostetava ära AS Hoolekandeteenused Võisiku Kodus. Eestkostetav avaldas ärakuulamisel, et ta loobub eestkostjast, tahab Võisikust ära minna. Isik teab oma sünniaega, vanust, kus ta asub, et tal on õde ja vend, kuid kas nad on temast vanemad või nooremad, ei oska ta öelda. Eestkostetav selgitas, et tal on pension ja muud sissetulekud ca 250 eurot kuus. Tunnistab, et tal on pahesid, suitsetab ja tarvitab alkoholi, mida ise ostab poest, suitsupakk maksab 3 eurot 20 senti, käib jalgsi poes, võib-olla ostab auto. Arvab, et peaks 500 eurot palka saama, et ära elada. Eestkostetav ei taha kohalikust omavalitsusest midagi kuulda, nad ei pea teadma, kus ta on. Küsimusele, kas narkootikumidega on kokku puutunud, vastab, et haiguse põhjustasidki narkootikumid, enam narkootikume ei võta. Loeb ajalehti, valitsuse kohta ei tea midagi, peaministrit ei tea. Teab, et Eesti president on Kersti Kaljulaid. Räägib veel, et tema perekonnasuhted ei ole kõige paremas normis, peab suureks kasvama, ise oma elu paika panema. Et kergemini toime tulla arvab, et peab tööd tegema, mingeid nõuandeid talle vaja ei ole. Teab, et tema arstid on Viljandi haiglas, tugiisikut ta endale ei soovi. 2(6)
Tsiviilasi nr: 2-14-51689
Erinõude alusel tegutsenud kohtunik küsitles samas kohas ka tegevusjuhendajat MS, kes selgitas, et eestkostetav ei tunnista päevaplaani, kellaaegasid ega reegleid. On nuusutanud bensiini, atsetooni, joonud süütevedelikku ja veel ei tea mida. Poes käib tugiisikuga, kes ostab talle, soovib peamiselt suitsu. Ravimeid määratud ajal ta võtma ei tule, teda tuleb spetsiaalselt kutsuda, kui üldse majas on. Kui on joobes, ei saa talle psühhotroopseid ravimeid anda. Praegune teenus ei ole talle sobiv, temaga siin hakkama ei saa. Tööd tegemast keeldub, kui kutsutakse midagi tegema, vaatab ja lahkub.
4.Psühhiaatriakliiniku arst-õppejõud KP 05.09.2017 maakohtule esitatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 148 järgi on eestkostetaval diagnoositud kerge vaimne alaareng olulise käitumishäirega, diferentseerimata skisofreenia ja psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- või käitumishäired. Eestkostetav ei ole kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ega neid juhtima. Ta ei saa oma huve kaitsta volituste andmise või muude abiliste kaudu ja ta vajab eestkostjat ja seda vähemalt viie aasta jooksul. Eestkostja peab tema eest tegema kõik juriidilised toimingud ja suuremad rahalised tehingud, kindlustama talle toimetuleku igapäevaeluga ja ravi. Eestkostja nõusolekuta võib eestkostetav teha igapäevaseid rahalisi pisitehinguid etteantud summa ulatuses. Eestkostetav ei ole võimeline aru saama abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Eestkostetava tervislik seisund ei võimalda tal kohtuistungil osaleda, kuid võimaldab tema ärakuulamist ja see ei ohusta tema tervist. Eestkostetav ei suuda oma tahet eestkostja suhtes väljendada.
5.Eestkostetavale määratud esindaja kohtus eestkostetavaga Võisiku Kodus 03.08.2017. Eestkostetava sõnul on eestkoste talle määratud sellepärast, et teda natukene aidata elulises mõttes. Eestkostja ülesandeid ei oska öelda, kuid midagi seoses sellega, et raha kasutada. Ise ta eestkostet vajalikuks ei pea. Leiab, et eestkoste piirab võimalust oma elu elada. Avaldab korduvalt, et soovib eestkostjast loobuda. Leiab, et ilma eestkostjata annab kohalik omavalitsus talle sotsiaalkorteri, midagi peent ei soovi, aga ei ole plaanis elada ka odavat elu. Igakuiseks sissetulekuks on pension, mis on umbes 250 eurot. Usub, et selle rahaga elaks vabalt ära. Hetkel tööga hõivatud ei ole, ei ole tuju töötada. Oma tervise kohta oskab öelda, et diagnoositud on skisofreenia. Tema arvates ei tähenda see, et ta on peast haige. Oma sõnul oskab mõelda. Tavaliselt mõtleb tuleviku peale. Igapäevaselt peab tarvitama ravimeid. Ravimeid tarvitab siis, kui kohalikud töötajad annavad. Alkoholi tarvitab. Leiab, et probleemid alkoholiga on vaid vähesel määral. Eestkostetav ei oska öelda, kuhu peaks pöörduma, et puudedokumente pikendada või ennast sotsiaalkorteri järjekorda panna. On seisukohal, et isegi kui eestkostjat ei ole, annab kohalik omavalitsus sotsiaalkorteri ja tegeleb asjaajamisega. Igapäevaselt tegeleb mõtlemisega, teleka vaatamisega. Arvab, et valimistel saavad hääletada ainult tähtsad inimesed, mitte igaüks nagu tema. Eestkostetava tugiisik avaldas esindajale, et tema suurimad probleemid on reeglitest kinnipidamisel. Mitmel korral on ilma loata Võisikult lahkunud. Samuti on probleemiks 3(6)
Tsiviilasi nr: 2-14-51689 meelemürgid (alkohol, suitsud, bensiin jne). Bensiini nuusutamiseks käis vargil ja jäi politseile vahele. Varem käis tööl, kuid pärast ema surma ei ole endas enam töötahet leidnud. Tihti on vajalik talle elulisi asju selgitada korduvalt. Mälu ei ole väga hea. Tugiisik peab eestkoste pikendamist põhjendatuks. Ütleb, et iseseisvalt eestkostetav hakkama ei saa. Rahast arusaam on puudulik. Samuti ei saa hakkama asjaajamistega, dokumentidest arusaamisega ja täitmisega. Ei oska ise otsida ka vajalikku informatsiooni. Eestkostetava esindaja on veendunud, et eestkostetav vajab kõrvalabi ja juhendamist igapäevastes toimetustes ja asjaajamistel ning eestkoste seadmise eeldused on jätkuvalt eestkostetava suhtes täidetud ja eestkoste pikendamine põhjendatud. Eestkoste tuleks seada viieks aastaks ning eestkostja ülesannete ring võiks jääda samaks. Maakohtu määrus
6.Harju Maakohus tuvastas 20.09.2017 määrusega, et eestkoste jätkumine eestkostetava üle tema kõigi asjade ajamiseks on eestkostetava huvide kaitseks vajalik, ning pikendas eestkostetavale määratud eestkostja Kose valla (Kose Vallavalituse kaudu) ametiaega viie aasta võrra, s.o kuni 20.09.2022. Maakohus märkis, et kohus kontrollib, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on tema huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada hiljemalt 20.09.2022. Eestkostja ülesanneteks on eestkostetava esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Eestkostja nõusolekuta võib eestkostetav teha tehinguid 40 euro eest kuus, eestkostetava valimisõigust ei ole piiratud. Abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest arusaamise suhtes luges kohus eestkostetava teovõimetuks. Menetlusosaliste kantud menetluskulud jättis maakohus nende endi kanda ja muud menetluskulud riigi kanda.
7.Määruse põhjenduste kohaselt leidis maakohus, et asjaolu, et eestkostetaval on diagnoositud kerge vaimne alaareng olulise käitumishäirega, diferentseerimata skisofreenia ja psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- või käitumishäired, mis ei võimalda tal kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on tõendatud tsiviilasjas läbiviidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga nr 148, eestkostja arvamusega, kui ka määratud esindaja seisukohaga ja kohtu poolt ärakuulamisega. Eestkostetav on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 tähenduses piiratud teovõimega isik, mistõttu asus kohus perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 4 alusel seisukohale, et eestkoste jätkumine on eestkostetava üle tema huvide kaitseks vajalik. Kohus asus seisukohale, et eestkostetava üle seatud eestkostet tuleb pikendada viie aasta võrra. Samuti leidis, et Kose vald (Kose Vallavalitsuse kaudu) on sobiv olema eestkostetava eestkostja. Määruskaebus
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-14-51689
8.Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses palub eestkostetav maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega lõpetada eestkostetava üle seatud eestkoste täies ulatuses.
9.Eestkostetav on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti hinnanud tema võimet iseseisvalt hakkama saada. Kohus ei ole arvestanud eestkostetava soovide ja võimetega. Kohus on jätnud hindamata eestkostetava võimaluse hakkama saada ilma eestkostjata. Eestkostetav usub, et ta saab iseseisvalt hakkama kohaliku omavalitsuse poolt pakutava muu abi (kui eestkoste) toel. Eestkoste on kõige enam isiku vabadusi piirav meede ning enne eestkoste määramist tuleks anda hinnang isiku võimele hakkama saada muu kohaliku omavalitsuse poolt pakutava abiga (näiteks tugiisikuteenus). Eestkosteasutuse seisukohas on välja toodud, et eestkostetav vajab eelkõige juhendamist igapäevatoimingutes. Eestkostja seisukohast ei nähtu, et kohaliku omavalitsuse esindaja oleks kohtumenetluse ajal eestkostetavaga kohtunud ja ta ära kuulanud. Samas on ärakuulamine vältimatult vajalik selleks, et kohalik omavalitsus saaks üldse anda hinnangu eestkostetava abivajaduse suurusele. Eestkostetav leiab, et ta oskab lugeda ja kirjutada ning on võimeline iseennast esindama. Eestkostetav on seisukohal, et tema isikuõigusi on eestkostega liigselt piiratud ning see ei ole proportsioonis tema abivajadusega. Menetluse edasine käik
10.Eestkostja palus määruskaebuse jätta rahuldamata.
11.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
12.Kolleegium, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Määruskaebus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.
13.Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus määruse tegemisel materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ega menetlusõiguse norme rikkunud. Eestkostetav ei ole toonud määruskaebuses kohtu ette asjaolusid, millest tulenevalt võiks järeldada, et esines alus eestkostetava üle eestkoste pikendamata jätmiseks PKS § 203 lg 4 mõttes. Maakohus on eestkoste pikendamisel järginud nii TsMS §-des 520 jj kui ka PKS §-des 202 jj sätestatut.
14.Kohus hindab TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 järgi seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Maakohus on teinud menetluse käigus kõik vajalikud toimingud ning hinnanud õigesti kogutud tõendeid ja seisukohti. Kõikide asjas esitatud
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-14-51689 arvamuste järgi on eestkoste pikendamine vajalik. Maakohus on kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi ja asjas esitatud arvamuste pinnalt õigesti tuvastanud, millises osas on isiku teovõime psüühika- või käitumishäire tõttu piiratud ning millises osas suudab isik hoolimata oma psüühika- või käitumishäirest oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Sellega on maakohus hinnanud, millises ulatuses on eestkostetav võimeline iseseisvalt hakkama saada.
15.Eelmärgitut arvestades ei saa nõustuda määruskaebuse väitega, et maakohus on jätnud hindamata eestkostetava võimaluse saada hakkama ilma eestkostjata. Eestkostetava arvamus, et ta saaks iseseisvalt hakkama kohaliku omavalitsuse poolt pakutava muu abi toel, ei ole praeguses asjas millegagi põhjendatud. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist ja eestkostja arvamusest järeldub, et lisaks abivajadusele igapäevaste toimingute tegemisel ei saa eestkostetav teha ka juriidilisi toiminguid ega suuremad rahalisi tehinguid, kuna ei saa nende olemusest ega tagajärgedest aru. Nimetatud juriidiliste toimingute ja rahaliste tehingute tegemiseks ei ole muu abi (sh sotsiaalteenused) piisav.
16.Vastuseks määruskaebuse väitele, mille kohaselt ei ole eestkostja teda ära kuulanud, märgib kolleegium järgmist. Esiteks nähtub eestkostja seisukohast määruskaebusele, et eestkosteasutuse sotsiaaltöötajad on eestkostetava eluga olnud järjepidevalt kursis alates teismeliseeast, teadlikud tema olukorrast ja tervisest ning eestkostja külastas eestkostetavat Võisiku Kodus viimati 2017. a mais (tl-d 147–148). Eestkostja on tuginenud oma 18.07.2017 seisukoha andmisel Võisiku Kodu vanemtegevusjuhendaja esitatud iseloomustusele (tl-d 99–100). Eestkostetavaga igapäevaselt kokku puutuvate isikute seisukoha arvesse võtmine on praegusel juhul igati põhjendatud. Asjaolu, kas ja millal on eestkostja eestkostetava viimati vahetult ära kuulanud, ei muuda kolleegiumi arvates ebaõigeks maakohtu seisukohta, et eestkostetav vajab jätkuvalt eestkostet.
17.TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel jäävad menetluskulud ringkonnakohtus riigi kanda.
18.TsMS § 528 lg 1 ja § 532 lg 1 järgi võib määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Ele Liiv
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.