VM kaebus kohtutäitur Kaja Lilloja 31. märtsi 2016. a otsuse peale täiteasjas nr 195/2014/2967
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 6. jaanuari 2017. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
VM määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja VM (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Marge Juur Puudutatud isik kohtutäitur Kaja Lilloja Puudutatud isik (sissenõudja) OÜ KODULIISING (registrikood 10892531)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 6. jaanuari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-6030 osas, millega maakohus jättis avalduse rahuldamata ja jaotas menetluskulud (resolutsiooni p-d 1–3). Esialgse õiguskaitse abinõu tühistamise osas (resolutsiooni p 4) jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Teha tühistatud osas asjas uus määrus, millega:
2.1.Jätta läbi vaatamata VM taotlus 90 euro 48 sendi tagastamiseks.
2.2.Rahuldada VM kaebus kohtutäituri otsuse peale.
2.3.Tühistada kohtutäitur Kaja Lilloja 31. märtsi 2016. a otsus täiteasjas nr 195/2014/2967.
3.Rahuldada VM määruskaebus osaliselt.
4.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.
2-16-6030 Kohtu selgitused Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest Riigikohtule määruskaebuse. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja puudutatud isikute seisukohad
1.VM (avaldaja, võlgnik) esitas 15. aprillil 2016. a Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale, milles palus tühistada kohtutäituri Kaja Lilloja (kohtutäitur) täiteasjas nr 195/2014/2967 2. märtsil 2016 tehtud otsuse, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja
4.märtsi 2016. a kaebuse pensioni arestimise tühistamiseks, ning kohustada kohtutäiturit tagastama avaldajale alusetult kinnipeetud pension 90 eurot 48 senti. Ühtlasi palus avaldaja peatada kohtumenetluse ajaks täitemenetluse. Avalduse kohaselt algatas kohtutäitur OÜ KODULIISING (sissenõudja) avalduse alusel täitemenetluse. 15. oktoobril 2015 koostas kohtutäitur rahalise nõude (pensioni) arestimise akti pensionist 50% kinnipidamiseks. Avaldaja sai akti kätte 27. jaanuaril 2016. Kohtutäitur pidas 5. novembril ja 4. detsembril 2015 ning 5. jaanuaril, 5. veebruaril ja 4. märtsil 2016 avaldaja pensionist kinni 90 eurot 48 senti (s.o iga kuu 50% pensionist). Avaldaja esitas kohtutäiturile 7. märtsil 2016 avalduse, milles kinnitas, et tema ainuke sissetulek on pension, mille suurus jääb alla töötasu alammäära kuus, ning palus pensioni aresti alt vabastada. Samal päeval sai avaldaja teada, et kohtutäitur on 4. märtsil 2016 pensionist 50% kinni pidanud. Avaldaja esitas 11. märtsil 2016 kohtutäiturile kaebuse
4.märtsil 2016 pensionist 90 euro 48 sendi kinnipidamise kohta. Avaldaja palus pensioni aresti alt vabastada ja arestitud summa tagastada. Kohtutäitur jättis 31. märtsi 2016. a otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Kohtutäituri otsuse põhjendustest nähtub, et ta arestis avaldaja pensioni, kuna avaldaja ei esitanud talle KM (kolmanda isiku) pangakonto väljavõtet. Kontole laekub avaldaja pension. Avaldaja esitas kolmanda isiku pangakonto filtreeritud väljavõtte avaldaja laekumiste kohta ja kolmas isik oli juba 8. veebruaril 2016 esitanud kohtutäiturile digitaalallkirjaga kinnituse selle kohta, et tema pangakontole laekub üksnes avaldaja pension 180 eurot 96 senti. Avaldaja teavitas kohtutäiturit, et tema ainuke sissetulek on pension, mis ei ületa palga alammäära kuus, sh tegi avaldaja kohtutäiturile sellekohase avalduse juba 22. jaanuaril 2015 ning esitas oma pangakonto väljavõtted. Jaanuaris 2015 arestis kohtutäitur alusetult avaldaja pensioni ja avaldaja kaebuse peale tühistas aresti. Avaldaja sissetuleku asjaolud ei ole muutunud. Kuigi kohtutäitur ei ole vastupidist olukorda tuvastanud, arestis kohtutäitur taas avaldaja pensioni 15. oktoobril 2015.
2-16-6030 Aktist ega otsusest ei nähtu, kuidas tuvastas kohtutäitur, et avaldaja sissetulekule saab nüüd pöörata sissenõuet. Sissetuleku arestimise aluseks ei saa olla kolmanda isiku pangakonto väljavõtte esitamata jätmine. Kuna avaldaja pension on tema ainus sissetulek ja pensioni suurus ei ületa palga alammäära, tuleb avaldaja pension aresti alt vabastada.
2.Kohtutäitur vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kohtutäitur algatas võlgniku vastu 31. juunil 2014 täitemenetluse, võlgnik ei tasunud võlga vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ning kohtutäitur arestis 28. oktoobril 2014 võlgniku pangakontod ja 30. oktoobril 2014 pensioni. 22. jaanuaril 2015 esitas võlgnik kohtutäiturile kaebuse 9. jaanuaril 2015 pensioni kinnipidamise kohta, kohtutäitur rahuldas kaebuse ja tagastas raha, vabastas pensioni arestist ning selgitas, et võlgnik peab esitama edaspidi iga kuu kohtutäiturile kontode väljavõtted, et kohtutäitur saaks veenduda, et pension on tema ainuke sissetulek. Võlgnik teatas kohtutäiturile, et teavitab teda asjaolude muutumisest ega kavatse iga kuu nõutud dokumente esitada. 5. märtsil ja 27. augustil 2015 esitas avaldaja oma pangakontode väljavõtted ja kohtutäitur selgitas, et esitada tuleb ka kolmanda isiku pangakonto väljavõte. Kuna võlgnik ei esitanud pangakontode väljavõtteid, arestis kohtutäitur
15.oktoobril 2015 uuesti võlgniku pensioni.
15.oktoobri 2015. a arest on seaduslik ja kooskõlas täitemenetluse seadustiku (TMS) §-dega 131 ja 132 ning riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 47 lg-ga 3. Pension vabastatakse arestist miinimumpalga ulatuses üksnes juhul, kui see on võlgniku ainuke sissetulek. Seega peab võlgnik tõendama kohtutäiturile oma sissetulekute suuruse ning täitur saab TMS § 26 lg 1 järgi nõuda selleks võlgnikult dokumentide esitamist. Kuna võlgnik on osalise töövõimega töövõimetuspensionär, võib tal olla ka muu sissetulek peale pensioni. Kohtutäituril ei olnud alust jätta pension arestimata ja võlgnikul ei olnud õigust keelduda nõutud dokumente, sh kolmanda isiku pangakonto väljavõtet esitamast.
3.Sissenõudja ühines kohtutäituri seisukohtadega ja tegi võlgnikule ettepaneku leppida edaspidiste vaidluste vältimiseks kokku maksegraafik. Esimese astme kohtu määrus
4.Harju Maakohus jättis 6. jaanuari 2017. a määrusega avalduse rahuldamata ja tühistas esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse peatamise. Maakohus jättis kohtutäituri menetluskulud tema enda kanda ja muud menetluskulud avaldaja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt peab kohtutäitur TMS § 8 järgi võtma tarvitusele kõik lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks ja arvestama võlgniku sissetulekut arestides TMS § 131 lg p p-ga 10 ja § 132 lg-ga 1, samuti RPKS§ 47 lg-ga 3. Seega tuleb võlgniku sissetulekutele sissenõude pööramiseks (sh riikliku pensioni kinnipidamiseks) teha kindlaks võlgniku kõik sissetulekud ja nende suurus kokku. Kohtutäituril ei ole alust eeldada, et pension on võlgniku ainus sissetulek, mistõttu saab kohtutäitur TMS § 26 lg 1 järgi nõuda võlgnikult pangakontode väljavõtteid, et kohtutäitur saaks hinnata tema sissetulekuid. Täitetoimikust nähtub, et kohtutäitur juhtis 22. jaanuari 2015. a vastuses tähelepanu sellele, et kui pension on võlgniku ainuke sissetulek ja võlgnik ei soovi selle arestimist, peab võlgnik kohtutäiturile esitama iga kuu neljandaks kuupäevaks oma kõikide pangakontode (sh ka selle pangakonto, kuhu laekub tema pension) väljavõtted
2-16-6030 eelmise kalendrikuu kohta, ning juhul, kui võlgnik seda ei tee, ei ole kohtutäituril alust jätta pension arestimata. Seega oli võlgnikule teada, mida ta peab tegema selleks, et tema pensioni ei arestitaks ning vastava teabe nõudmine ei ole ebaseaduslik. TMS § 26 ei anna siiski kohtutäiturile õigust nõuda võlgnikult kolmanda isiku pangakonto väljavõtete esitamist, kuna võlgnikul ei pruugi olla kolmanda isiku pangakontodele juurdepääsu. Võlgnikult ei saa nõuda sellise kohustuse täitmist, mille täitmine võib võlgnikust olenematutel asjaoludel osutuda võimatuks või mis võib võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt osutuda ebamõistlikult kulukaks. Kuna võlgnik ei esitanud ligi aasta jooksul kohtutäiturile oma sissetulekute kohta regulaarselt teavet, pööras kohtutäitur taas sissenõude võlgniku riiklikule pensionile. Kohtutäitur peab kinni avaldaja pensionist 50%. Seega ei pea kohtutäitur avaldaja pensionist kinni ülemäära ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 31 järgi kohtutäituri kulusid ei hüvitata. Teiste menetlusosaliste menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg-te 1 ja 10 järgi avaldaja kanda. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega avaldus rahuldada. Menetluskulud palus avaldaja jätta kohtutäituri kanda. Samuti palus avaldaja peatada täitemenetluse täiteasjas nr 195/2014/2967 tagatist nõudmata kuni kaebuse lahendamise kohta tehtava lahendi jõustumiseni. Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus asja lahendades arvestama avaldaja esile toodud asjaolud ja hindamata avaldaja esitatud tõendid, rikkudes sellega TsMS § 232 lg-t 1. Maakohus tegi sarnase lahendi nagu tsiviilasjas nr 2-16-4149 ja jättis arvestamata, et 4. märtsi 2016. a pensioni kinnipidamisel olid asjaolud teised, sest võlgnik oli selleks ajaks esitanud pangakontode väljavõtted. Võlgnikul on ebamõistlik nõuda iga kuu pangakontode väljavõtete esitamist, kui ta kontosid ei kasuta, ja võlgnikult ei saa nõuda kolmanda isiku konto väljavõtte esitamist. Kohtutäitur tegi võlgnikule ebasoodsa otsuse just seetõttu, et võlgnik ei esitanud kolmanda isiku pangakonto filtreerimata väljavõtet. Maakohus jättis põhjendamatult kohaldamata TMS § 132 lg 1 ja § 131 lg 1 p 10. Kuna pension on kaebaja ainus sissetulek ja see ei ületa palga alammäära suurust, ei olnud kohtutäituril alust pensioni arestida ega sellest osa kinni pidada. Maakohus tühistas põhjendamatult esialgse õiguskaitse abinõu (täitemenetluse peatamine), kuigi asjaolud ei olnud võrreldes esialgse õiguskaitse kohaldamise ajaga muutunud. Esialgne õiguskaitse peab kehtima kuni kohtuvaidluses lõpplahendi jõustumiseni.
6.Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
7.Sissenõudja palus jätta maakohtu määruse muutmata.
8.Harju Maakohus võttis kaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
2-16-6030
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas uue määruse, millega jätab avaldaja 90 euro 48 sendi saamise nõude läbi vaatamata, kuid rahuldab avaldaja kaebuse kohtutäituri otsuse peale.
10.Avaldaja palus tühistada kohtutäituri 31. märtsi 2016. a otsuse, millega kohtutäitur jättis rahuldamata tema 11. märtsi 2016. a kaebuse. Avaldaja arvates ei võinud kohtutäitur arestida tema pensioni 50% ulatuses ega 4. märtsil 2016 pensionist seda osa kinni pidada, sest pension (180 eurot 97 senti) oli tema ainuke sissetulek. Selle kohta esitas võlgnik 7. märtsil 2016 ka avalduse, millele lisas oma pangakontode väljavõtted ja kolmanda isiku pangakonto filtreeritud väljavõtte, millelt nähtus üksnes võlgniku pensioni laekumine (I kd, tl 10–16). Enne seda oli võlgnik esitanud kohtutäiturile 8. veebruaril 2016 kolmanda isiku kinnituse selle kohta, et tema pangakontole laekub võlgniku nimel ainult tema pension (180 eurot 96 senti, kui ei toimu kohtutäituri poolt kinnipidamist) ja muid võlgniku sissetulekuid tema pangakontole ei laeku, sh teatas kolmas isik, et on nõus teavitama kohtutäiturit olukorra muutumisest (I kd, tl 23). Sellest hoolimata jättis kohtutäitur 31. märtsi 2016. a otsusega võlgniku kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur leidis otsuses, et võlgnik peab esitama kohtutäiturile oma kõiki sissetulekuid tõendavad dokumendid. Võlgnik esitas 7. märtsil 2016 oma pangakontode väljavõtted, kuid kolmanda isiku pangakonto filtreeritud väljavõte ei ole korrektne, sest sellest ei nähtu muud võlgniku võimalikud sissetulekud. Kohtutäitur leidis, et võlgnik peab esitama talle täieliku konto väljavõtte (I kd, tl 19–21). Seega jättis kohtutäitur võlgniku pensioni aresti alt vabastamata põhjusel, et võlgnik ei esitanud talle kolmanda isiku pangakonto täielikku väljavõtet, kuigi oli esitanud täituri nõudmisel enda pangakontode väljavõtted.
11.Neil asjaoludel on õige määruskaebuse väide, et maakohus on jätnud asjas olulised asjaolud tähelepanuta ning asjas esitatud tõendid hindamata. Seejuures on maakohtu määrus ka vastuoluline, sest ühest küljest nõustus maakohus sellega, et kohtutäitur ei saanud kohustada võlgnikku esitama kolmanda isiku täielikku konto väljavõtet, teisalt aga jättis võlgniku kaebuse rahuldamata seetõttu, et võlgnik ei ole esitanud kohtutäiturile nõutud dokumente. Kolleegiumi hinnangul on asjas tõendatud, et võlgnik esitas kohtutäiturile enne kaebuse esitamist oma pangakontode väljavõtted, ja sellele asjaolule ei ole ka kohtutäitur vastu vaielnud. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et võlgnik esitas kolmanda isiku pangakonto filtreeritud väljavõtte. Küsimuse all on üksnes see, kas kohtutäitur sai kohustada võlgnikku esitama talle kolmanda isiku täielikku, s.o filtreerimata pangakonto väljavõtet, ning kas sellise pangakonto väljavõtte esitamata jätmine andis kohtutäiturile alust jätta võlgniku kaebus pensioni arestimise kohta rahuldamata.
12.Kohtutäituri arvates ei olnud tal alust vabastada võlgniku pensioni arestist, kui võlgnik ei olnud esitanud talle nõutud dokumente, sh kolmanda isiku pangakonto filtreerimata väljavõtet. Kolleegiumi hinnangul ei ole kohtutäituri käsitus kooskõlas seaduse ega Riigikohtu praktikaga.
2-16-6030 Riigikohus on juhtinud tähelepanu sellele, et TMS §-dest 130–136 nähtuvalt on võlgniku sissetulekuks mh võlgniku igakuine töötasu, ametipalk, seadusel põhinev elatis, riiklik pension, saadavad toetused ja hüvitised, samuti enammakstud tulumaksu tagastusnõue. Seejuures on TMS §-de 130–136 põhieesmärgiks tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülevalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Selleks näeb TMS § 131 ette võlgniku sissetulekud, millele ei saa üldse sissenõuet pöörata või millele saab seda teha erandjuhul. TMS § 132 näeb ette piirangud sissetulekute arestimisel nende suurusest lähtuvalt ja TMS § 133 näeb muu hulgas ette, et kui võlgniku sissetulek on laekunud tema pangakontole, siis kehtivad samasugused arestimise piirangud, nagu on sätestatud TMS §-des 131 ja 132. TMS § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 133 lg 1 esimese lause järgi märgib kohtutäitur arestimisaktis, et arestimisele ei kuulu iga kuu summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale, ning märgib talle teadaolevate andmete põhjal võlgniku ülalpeetavate kohta arestimisele mittekuuluva summa. Seega peab kohtutäitur olenemata võlgniku muudest laekumisest märkima, et arestimisele ei kuulu sissetulek ühe kuupalga alammäära ulatuses. Juhul, kui ilmnevad TMS §-s 131 märgitud asjaolud, peab kohtutäitur arestimisakti viivituseta täiendama. Kahtluse korral on kohtutäituril võimalik TMS § 26 lg-te 1 ja 2 järgi nõuda teavet nii võlgnikult kui ka asjasse puutuvatelt asutustelt. Võlgnikule TMS § 133 lg 1 teises lauses ja lg-s 2 ette nähtud õiguskaitsevõimalus ei vabasta kohtutäiturit kohustusest koguda täitemenetluseks vajalikku teavet ning võtta tarvitusele seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks TMS § 8 tähenduses (Vt Riigikohtu 15. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-12-166-16, p 15).
13.Eeltoodut arvestades sai kohtutäitur arestida ja kinni pidada võlgniku pensioni üksnes siis, kui võlgniku sissetulekud ühes kuus olid suuremad kui palga alammäär. Vabariigi Valituse 18. detsembri 2015. a määruse „Töötasu alammäära kehtestamine" § 1 lg 1 kohaselt oli 2016. a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot. Võlgniku pensioni suurus oli vaidlustamata asjaolude kohaselt 180 eurot 97 senti, mis jääb alla palga alammäära ja sellist sissetulekut ei või TMS § 132 lg 1 järgi arestida ka RPKS § 47 lg-s 3 sätestatud ulatuses. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et TMS § 133 lg 1 II lause järgi tühistab kohtutäitur võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku. Kolleegiumi hinnangul saab ja peab kohtutäitur selle sätte alusel arestist vabastama ka võlgniku arestitud pensioni, et tagada võlgnikule toimetulekuks minimaalselt vajalikud vahendid. Kui kohtutäituril oli kahtlus, et võlgnik varjab oma tegelikke sissetulekuid, tuli kohtutäituril võtta tarvitusele kõik vajalikud abinõud täitedokumendi täitmiseks, sh nõuda asjakohast infot TMS § 26 lg-te 2–4 järgi eelkõige muudelt isikutelt ja asutustelt, sest oma sissetulekuid varjavalt võlgnikult teabe kogumine ei pruugi olla piisavalt efektiive ja eesmärgipärane.
14.Neil põhjendustel ei ole kohtutäituri 31. märtsi 2016. a otsus seaduslik ja see tuleb tühistada. Riigikohus on selgitanud, et TMS § 218 lg 1 alusel kohtule esitatud kaebus hõlmab ka kohtutäituri algset otsust, kui menetlusosaline on kaebuses seda taotlenud, st kohtul on kaebuse rahuldamise korral õigus tühistada nii kohtutäituri poolt kaebuse kohta tehtud otsus kui ka algne otsus. Küll ei saa kohus algse otsuse tühistamise korral ise kohtutäituri asemel uut otsust teha (Riigikohtu 1. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-16, p 23).
2-16-6030
Praeguses asjas palus võlgnik tühistada üksnes 31. märtsi 2016. a otsuse võlgniku kaebuse kohta. Kuna kolleegium nimetatud otsuse tühistab, peab kohtutäitur võlgniku 11. märtsi 2016. a kaebuse uuesti läbi vaatama, arvestades praeguse määruse põhjendusi.
15.Lisaks märgib kolleegium, et praegusel juhul on avaldaja esitanud kaebuse kohtutäituri otsuse peale TMS § 218 tähenduses ning sellises kohtuasjas saab kohus anda hinnangu üksnes kohtutäituri otsuse või tegevuse seaduspärasuse kohta. Riigikohus on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et kohtutäituri otsust vaidlustades ei saa rahuldada võlgniku kaebust kohtutäituri tegevuse peale osas, milles palutakse tagastada pangakontolt ebaseaduslikult arestitud ja sissenõudjale üle kantud rahasumma, kuid välistatud ei ole kahju hüvitamise nõue kohtutäituri vastu, kui selle nõude eeldused on olemas (vt Riigikohtu 3. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-13, p 19; 4. märtsi 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08, p 16). Seetõttu tuleb võlgniku avaldus jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 läbi vaatamata osas, milles avaldaja palus kohustada kohtutäiturit tagastama avaldajale
16.Põhjendatud ei ole ka määruskaebuses esitatud taotlus tühistada maakohtu määrus esialgse õiguskaitse abinõu tühistamise osas. Kolleegium selgitab, et TsMS § 442 lg 5 järgi koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 lahendab kohus hagita asja lõpplahendis mh rakendatud esialgse õiguskaitse abinõuga seotud küsimused. Hoolimata sellest, et maakohus tühistas sellest juhindudes esialgse õiguskaitse abinõu, ei ole maakohtu määrus selles osas määruskaebuse esitamise tõttu TsMS § 466 lg 3 järgi jõustunud, mistõttu kohaldub esialgne õiguskaitse kuni asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni.
17.Avalduse ja määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu on kolleegiumi hinnangul õiglane jätta TsMS § 172 lg 1 alusel iga menetlusosalise menetluskulud tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.