Piiratud teovõimega täisealisele isikule XX-le määratud eestkostja ametiaja pikendamine
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 07.07.2017.a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YY määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Puudutatud isik I (eestkostetav): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), RÕA korras määratud esindaja Yaroslav Radziwill-Širjajev Puudutatud isik II (eelmine eestkostja; eestkostetava ema; määruskaebuse esitaja): YY (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik III (eestkostja): Pärnu Linnavalitsus, tehinguline esindaja Iris Ruut
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 07.07.2017.a määrus muutmata.
2.Jätta YY määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud riigi kanda.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.Pärnu Maakohtu 11.07.2006.a määrusega on piiratud teovõimega täisealise isiku XX eestkostjaks määratud kolmeks aastaks eestkostetava ema YY. Eestkostja määrati kõigi asjade ajamiseks ning eestkostetav tunnistati valimisõiguse osas teovõimetuks. Maakohtu 02.07.2009.a ja 12.06.2014.a määrustega pikendati eestkostja ametiaega vastavalt viie ja kolme aasta võrra, eestkostja ülesannete maht jäeti muutmata. 1(5)
Tsiviilasi nr 2-06-9861
2.Maakohus algatas 27.03.2017.a määrusega eestkostja ametiaja pikendamise menetluse. Eestkostetavale esindaja määramist ei pidanud kohus mõistlikuks, sest eestkostetaval on esindaja eestkostja näol olemas, samuti saab omapoolse arvamuse asjas anda Pärnu Linnavalitsus. Küll aga määras kohus eestkostetava suhtes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi, kontrollimaks eestkoste vajalikkust ja eestkostetava praegust seisundit. Vastav akt on kohtule esitatud. Enne kohtu määratud ärakuulamist esitas Pärnu Linnavalitsus omapoolse seisukoha eestkostja ametiaja pikendamise osas. Selle kohaselt vajab XX eestkostet jätkuvalt, tal on tuvastatud raske puue ja töövõime kaotuse protsent on 100%. Vastavasisulised Sotsiaalkindlustusameti otsused kehtivad kuni 31.08.2018.a. Isikul esineb raske psüühikahäire ja nõrgamõistuslikkus, ta ei ole võimeline ise oma tegusid mõistma ega neid juhtima. Esitatud rehabilitatsiooniplaanist nähtub, et iseseisvalt ei tule XX oma elu korraldamisega toime. Talle tuleb tagada kontrollitud elukeskkond, mis toetab tema raviskeemist kinnipidamist, mida ta iseseisvalt ja lähedaste abil ei suuda järgida. Seega vajab isik eestkostet seaduses lubatud maksimaalseks ajaks ehk viieks aastaks. Samas plaanis märgitakse, et soovitatav on eestkoste üleandmine Pärnu linnale. Nimelt on eestkostja eestkostetava poolt mõjutatav ja võtnud eestkostetavat korduvalt ära ööpäevaringsel erihooldusteenuselt, kuigi ise ei suuda XX-le vajalikke elamistingimusi ja ravi. Selliselt on ta tekitanud olukorra, kus isiku seisund on uuesti halvenenud ja ta on vajanud sekkumist tahtevastase ravi näol. Pärnu linn esitas Pärnu Maakohtule avalduse XX paigutamiseks tahte vastaselt ööpäevaringsele erihooldusteenusele, 31.05.2017.a määrusega avaldus rahuldati tähtajaga üks aasta. Eelnevalt ja alates 23.03.2017.a kuni tänaseni viibib XX tsiviilasjas nr 2-17-4568 tehtud kohtumääruse alusel tahtevastasel ravil SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikus. Nimetatud lahendeid XX ei aktsepteeri ega pea vajalikuks poja suunamist kinnisele ööpäevaringsele erihooldusteenusele. Eestkostja leiab, et XX peaks elama kodus haiglaravi järgselt, mis aga ei ole eestkostetava huvides, sest eestkostja ei ole võimeline tagama vajalikku ravi, järelevalvet ja piirama poja alkoholi tarbimist. Seetõttu leiab Pärnu Linnavalitsus, et YY jätkamine eestkostjana ei ole eestkostetava huvides ning ta tuleks seetõttu eestkostja ülesannetest vabastada. Kuivõrd ei ole teada teist füüsilist ega juriidilist isikut, kes võiks täita XX eestkostja ülesandeid, teeb Pärnu Linnavalitsus ettepaneku teda kui eestkosteasutust eestkostjaks määrata. 30.06.2017.a ärakuulamisel kohtus selgitas YY, et on nõus küll poja hooldekodusse paigutamisega, kuid mitte kinnisele teenusele Valkla Kodus. Seal on XX juba viibinud, tal tekkisid seal konfliktid. Poeg soovib ema jätkamist eestkostjana. XX soovib ise eestkostjana jätkata. Pärnu Linnavalitsuse esindaja märkis, et eestkosteasutus on nõus ise eestkostja kohustused üle võtma, ka 31.05.2017.a määruses pandi kohtu poolt kohustus isiku kinnisesse asutusse koha leidmisega tegeleda just Pärnu linnale. Eestkosteasutuse hinnangul ei soovi X ise hooldekodusse minna, ja pigem kontrollib tema, kas ja millal ravimeid võtta. XX-ga ei ole kohus kohtunud, kuivõrd ekspertiisiakti kohaselt ei võimalda tema seisund küsitlemist kohtuniku poolt.
3.Pärnu Maakohus tegi 07.07.2017.a määruse, millega pikendas XX üle seatud eestkostet viie aasta võrra. Kohus vabastas ametist senise eestkostja YY ja määras uueks eestkostjaks Pärnu Linnavalitsuse. Kohus jättis eestkostja ülesanded muutmata. Kohus jättis menetluskulud riigi kanda. Kohus leidis, et antud juhul on põhjendatud eestkoste jätkumine viieks aastaks. Ekspertiisiakti kohaselt puudub XX-l konformsus ühiskonna reeglitega ning ta võib oma käitumismustrite tõttu olla ümbritsevatele ohtlik ja luululistest ajenditest tingituna agressiivne. Tal puudub haigusteadvus ja ravisoostumus. Tal esinevad olulised mäluhäired, eriti lühimälu osas. Eksperdi hinnangul vajab isik juhendamist ja järelevalvet igapäevaselt, tal esineb raske psüühikahäire paranoidne skisofreenia ja nõrgamõistuslikkus. Eestkostja peab eestkostetava eest tegema kõiki juriidilisi tehinguid, tagama talle rahuldava elukorralduse ja hoolitsema tema seaduslike õiguste eest. Nagu nähtub nii eestkosteasutuse seisukohast, sellele lisatud rehabilitatsiooniplaanist kui ka eestkostja aruannetest, ei suuda eestkostja nende ülesannetega
2(5)
Tsiviilasi nr 2-06-9861 enam adekvaatselt toime tulla. Rehabilitatsiooniplaanis (koostatud märtsis 2017.a) on märgitud muuhulgas, et X on 08.01.2017.a saanud tuttavate juures alkoholi tarbides peksa ja on ise 2015.a, 28.11.2016.a ja 20.03.2017.a-21.03.2017.a olnud vägivaldne ema suhtes, ähvardades ka endalt elu võtta, XX vajab suunamist erihoolekandeteenusele kohtumääruse alusel, XX ei ole ise rahul koduste elamistingimustega, elatakse väga kitsastes oludes, 23.01.2017.a läbi viidud kodukülastusel ilmnesid väga ebasanitaarsed tingimused, X-l ja/või tema emal puudub motivatsioon erihoolekandeteenusele minekuks, võimalusel võiks X eestkostjaks olla kohalik omavalitsus, sest tema emal on raskusi adekvaatse asjaajamisega ja eestikeelsete dokumentide vormistamisega. Eestkoste järelevalvetoimiku aruannetest nähtub, et alates veebruarist 2015.a oli XX kodus ema järelevalve all, enne seda viibis AS Hoolekandeteenused Võisiku Kodus, aga ka kohtumääruse alusel erihoolekandeteenusel Valkla Kodus. Rehabilitatsiooniplaanis viidatud intsidendid on aga just toimunud koduse järelevalve all, mis tipnes sel aastal koduse ravita jäämisega ja tänaseks enam kui kolm kuud kestnud tahtevastase raviga SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikus. Kohtu hinnangul on usutav, et senine eestkostja ei tule enam toime eestkostetava ambulatoorse ravi tagamisega, mis on tema tervislikku seisundit arvestades aga hädavajalik. Veelgi enam, ärakuulamisel selgus, et eestkostja ei kavatsegi aktsepteerida 31.05.2017.a määrusest tulenevat kohustust XX paigutamiseks kinnisesse asutusse, kuigi määrus on tänaseks jõustunud. Nimetatud määruses on seda ilmselt juba arvestatud, sest määruse resolutsiooni p 3 kohaselt peabki teenuseks õige koha leidmisega tegelema avaldaja ehk Pärnu Linnavalitsus. Eelnevat kogumis hinnates leidis maakohus, et on olemas piisavalt mõjuvad põhjused eestkostja ametist vabastamiseks nii perekonnaseaduse (PKS) § 197 lg 1 mõttes kui ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 530 lg 1 kohaselt. Uueks eestkostjaks tuleb määrata eestkostetava elukohajärgne omavalitsus PKS § 205 lg 3 kohaselt. Eestkostja ülesannete muutmiseks ei ole alust.
4.17.08.2017.a esitas YY maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse, millega kohus vabastas ta eestkostja ametist ja määras XX uueks eestkostjaks Pärnu linnavalitsuse, ja määrata teda poja eestkostjaks. YY on olnud XX eestkostja pika aja jooksul ja ta omab poja suhtes kõige adekvaatsemat informatsiooni, sh selles osas, kas ja millisel viisil vajab ta eestkostja teenuseid, et seista tema seaduslike huvide eest. Eestkostja ülesannete täitmisel ei piisa ainult sellest, et eestkostja käib teda korra aastas hooldusasutuses vaatamas, vaid talle on vajalik pidev ja regulaarne eestkoste kõigi tema asjade ajamisel selleks, et tema tervislik seisund ei halveneks. On arusaamatu, miks kohus otsustas YY eestkostja ametist vabastada. See tekitab komplikatsiooni poja seaduslike huvide tagamisel. YY tervislik seisund on hea ja ta on senimaani eestkostja ülesannetega hakkama saanud. XX on ka ise korduvalt avaldanud, et jätkuvalt peaks eestkostja olema tema. Pärnu Linnavalitsus käskis YYl tagada, et 10.10.2017.a saaks XX saata hooldusasutusse Vaklkasse. See oli YY-le arusaamatu, sest eelnevalt oli kohtunik kinnitanud, et poja suhtes pikendatakse tema viibimist Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikus kuni kolmeks kuuks. Sellega oli YY nõus. Psühhiaatriakliinikus kinnitas raviarst, et poeg peab minema Valklasse. YY suutis pojale selgeks teha, et kuna praegusel hetkel on kohus nii otsustanud, tuleb tal Valklasse minna. YY-le oli arusaamatu, miks seda ei teinud uus eestkostja ning seega jättis uus eestkostja enda tööülesanded täitmata. See on tekitanud pojale täiendavat närvilisust, stressi, mistõttu tema tervislik seisund halvenes. 10.07.2017.a oli YY pojal toeks üleviimisel erinevalt uuest eestkostjast. Keegi ei selgitanud XX-le tema suhtes toimuvat. Sellest tulenevalt ei soovi uus eestkostja täita enda kohustusi ega ole enda kohustusi täitma asunud. YY täidab neid ülesandeid eestkostja eest. Seega ei ole Pärnu Linnavalitsus sobiv eestkostja.
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
3(5)
Tsiviilasi nr 2-06-9861
6.Pärnu Linnavalitsus vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta maakohtu määruse muutmata. Eestkostetavale määratud esindaja seisukoha kohaselt sobib YY eestkostjaks paremini kui puudutatud isik III. Määruse põhjendused
7.Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada. Määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
8.Ringkonnakohus kontrollib määruskaebuse puhul maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 659 koostoimes TsMS § 651 lg-ga 1). Määruskaebuses vaidlustatakse üksnes eestkostja isiku vahetust. Määruskaebusega ei ole vaidlustatud muud eestkoste määramisega seonduvat, mh eestkoste seadmist, selle ulatust ega pikkust. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust üksnes osas, millega maakohus asendas eestkostja. TsMS § 530 lg 1 kohaselt võib kohus eestkostja ametist vabastada mõjuval põhjusel. PKS § 197 lg 1 kohaselt võib kohus eestkostja vabastada, kui eestkostja oma kohustuste olulise rikkumise tõttu või muul põhjusel ei vasta enam eestkostjale esitatavatele nõuetele või kui eestkostja ülesannete jätkumine kahjustaks eestkostetava huve. Mõjuva põhjuse hindamine eestkostja ametist vabastamiseks on kohtu diskretsiooniotsustus. Seega saaks ringkonnakohus tühistada maakohtu määruse üksnes siis, kui maakohus oleks otsustamisel ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu hinnangul maakohus seda käesoleval juhul teinud ei ole. Maakohus on põhjendanud, miks käesoleval juhul on kohtu hinnangul vajalik eestkostja vabastada ja määrata uus eestkostja. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 koostoimes TsMS § 654 lg-ga 6).
9.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Asjaolud, kui kaua on määruskaebuse esitaja olnud eestkostetavale eestkostja ja kui lähedane ta temaga on, ei kaalu üles käesoleval juhul maakohtu poolt tuvastatud ohtu eestkostetava huvidele eestkostja jätkamisel. Määruskaebuse esitaja hinnang, et ta on siiani saanud hakkama eestkostja ülesannetega ei ühti kohtu poolt tõendite alusel tuvastatuga. Eestkostja ülesanne on kaitsta eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ja huve, mh hoolitseda selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid (PKS § 206 lg 1). Maakohus tuvastas, et määruskaebuse esitaja koduse järelevalve all tarvitas eestkostetav alkoholi, mis halvendab eestkostetava tervist, eestkostetav jäi ravita ning sattus erinevatesse vägivaldsetesse juhtumitesse, kodukülastusel ilmnesid äärmiselt ebasanitaarsed tingimused ning määruskaebuse esitaja hinnangul ei peaks eestkostetav viibima ööpäevaringsel erihooldusteenusel, kuigi sellise vajaduse on tuvastanud jõustunud lahendi alusel kohus. Nimetatud asjaolusid määruskaebuse esitaja määruskaebuses ka ei vaidlustanud. Käesoleva asja lahendamisel on oluline silmas pidada, et eestkostetavale on turvalise keskkonna ja arstide poolt määratud ravi ja hoolduse tagamine hädavajalik, arvestades eestkostetava tervislikku seisundit. Pärnu Linnavalitsuse seisukoha kohaselt on määruskaebuse esitaja mõjutatud eestkostetava poolt, kes aga ei suuda otsustada enda ravivajaduse üle. Arvestades käesolevas asjas kohtu ette toodud asjaolusid ja tõendeid, sh rehabilitatsiooniplaanis kirjeldatut, on see ka eluliselt usutav. Eeltoodu alusel on maakohus põhjendatult leidnud, et määruskaebuse esitaja ei ole varasemalt suutnud ning ei suuda eelduslikult ka edaspidi kaitsta eestkostetava huve, mh tagada talle vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Seda ei lükka ümber ka määruskaebuse esitaja antud selgitused eestkostetava määratud esindajale. Määratud esindaja aga on enda järelduse kujundamisel tuginenud põhiliselt määruskaebuse esitaja ja eestkostetava seisukohtadele. Käesoleval juhul ei tähenda eestkostja ülesannetest vabastamine seda, et
4(5)
Tsiviilasi nr 2-06-9861 määruskaebuse esitaja ei saa ega tohi eestkostetava eest hoolitseda emana, mh temaga võimalusel suhelda ja olla talle toeks. Emalikku hoolitsust ja lähedust ei saa ega peagi eestkostja andma. See ei tähenda aga seda, et linnavalitsus ei suuda kaitsta eestkostetava varalisi või isiklikke õigusi ja huve. Eestkostjana eelistatakse esmaselt küll füüsilist isikut, kuid juhul kui sobivat isikut ei ole (mh põhjusel, et füüsilisest isikust eestkostja ei ole varasemas rollis suutnud täita enda ülesanded), võib eestkostjaks määrata juriidilise isiku (PKS § 205 lg 1), kelleks tavapäraselt on valla- või linnavalitsus. Määruskaebuses ei ole toodud asjaolusid ega väiteid, mis annaks aluse arvata, et Pärnu Linnavalitsus ei suuda eestkostjana eestkostetava huvisid kaitsta. Arvestades asjaolu, et määruskaebuse esitaja on eestkostetava ema ja tal on eestkostetavaga lähedane side ja usaldussuhe, on loomulik, et teatud sündmuste puhul, mis võivad eestkostevale olla häirivad, mh ühest raviasutusest teise viimisel, palub kohalik omavalitsus eestkostetava emal olla pojale toeks. Pärnu Linnavalitsuse selgituste kohaselt korraldas uus eestkostja eestkostetava üleviimise erihooldusteenusele koostöös haigla ja uue teenuse osutaja Valkla Koduga. On eluliselt usutav, et Pärnu Linnavalitsuse esindaja isiklikku kohaolekut ei peetud tahtevastase kinnisesse asutusse paigutamise puhul haigla ja linnavalitsuse kokkuleppel vajalikuks ning ringkonnakohtu hinnangul ei ole see talle ka etteheidetav. Sellest hoolimata ei anna üksnes 10.07.2017.a sündmused alust jõuda teistsugusele järeldusele määruskaebuse esitaja sobivuse osas eestkostjaks. PKS § 204 lg 3 kohaselt ei pea kohus arvestama eestkostetava ettepanekut eestkostja isiku osas, kui see on tema huvidega vastuolus. Käesoleval juhul on kohus tuvastanud, et määruskaebuse esitaja jätkamine eestkostjana on eestkostetava huvidega vastuolus.
10.TsMS § 667 lg 3 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks istungit korraldada. Ringkonnakohus ei pea käesoleval juhul vajalikuks istungit korraldada. Määruskaebuse esitaja on maakohtu menetluses ka isiklikult ära kuulatud ning määruskaebuse lahendamisel ei ole see ringkonnakohtu hinnangul vajalik.
11.Ringkonnakohtul pole alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust. TsMS § 172 lg 3 teise lause kohaselt jätab kohus ringkonnakohtu menetluskulud samuti riigi kanda.
Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)
Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.