Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

kohtutäituri vahendusel on ta tasunud elatist ajavahemikul 15.09.2015 kuni 14.01.2016 summas 124,91 eurot. Hageja selgitas, et on juba 08.06.2015 esitanud kohtutäiturile avalduse, milles taotles, et tema pensionist peetaks igakuiselt kinni sh ka täiteasjas 176/2015/631 esitatud nõude katteks 30 eurot. Kooskõlas Sotsiaalkindlustusameti vastusega 05.07.2017 hageja avaldusele selgub, et Sotsiaalkindlustusamet teostabki tasaarvestamist vastavalt kohtutäitur Rocki Alberti kinnipidamise aktile täiteasjas 176/2015/631 summas 30 eurot kuus alates 01.09.2015 ning 19.07.2017 seisuga on tasaarvestatud 690 eurot. Kokku on hageja elatist kostjale tasunud 814,91 eurot. Eelnevast nähtuvalt leidis hageja, et kuna ta on ise ja vabatahtlikult pöördunud sotsiaalkindlustusasutuse poole taotlusega, et riik peaks temale makstavast igakuisest pensionist elatise katteks täiteasjas 176/2015/631 kinni 30 eurot, siis nimetatud nõude sundtäitmine kohtutäituri poolt ei ole põhjendatud. Hagiavaldusele lisatud kohtutäituri täitedokumentidest selgub, et täituritasu suurus, mille hageja kohtutäiturile võlgneb, moodustub praegusel ajal üldsummas juba mitte vähem kui 615,86 eurot. Esimese astme kohtu määrus 28.09.2017 määrusega keeldus Pärnu Maakohus hagi menetlusse võtmisest ja määras tagastada hagiavalduse koos lisadega selle esitajale. Kohus tugines hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p-le 2, mille kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Lõike 2 järgi sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hagis esitatud asjaolude kohaselt hageja täidab kohtulahendit (Länsi-Uudenmaan käräjäoikeuse poolt 18.10.2013 koostatud kohtulahend nr L 13/6868) osaliselt. Täitmisavalduse kohaselt on täitmisele esitatud täitedokument elatisraha võlgnevuse seisuga 12.02.2015 summas 3368,70 eurot ja igakuise elatise summas 155,70 eurot nõudes. TMS § 25 kohaselt annab kohtutäitur võlgnikule võla vabatahtliku tasumise tähtaja. 22.04.2015 täitmisteatest võlgnikule nähtub, et talle on antud elatise võlgnevuse + osaliselt täitekulude kokku summas 3685,99 eurot tasumiseks 10 päeva. Võlgnikul on õigus tasuda kohtutäituri põhitasu pooles ulatuses, kui ta täidab täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud aja jooksul. Samuti on täitmisteates märgitud, et kui täitedokumenti ei ole vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul täidetud, kohustub kohtutäitur tarvitusele võtma kõik TMS olevad abinõud täitedokumendi täitmiseks. Kui kohtulahendiga on välja mõistetud elatusraha igakuiselt summaliselt, ei saa kohtulahendit täita muul enda poolt valitud viisil või väiksemas summas. Hageja väited, et ta täidab kohtulahendit vabatahtlikult, ei ole õiged. Hageja on hagis märkinud, et ta esitas kohtutäiturile avalduse, et tema pensionist peetaks kinni igakuiselt 30 eurot. Hagile on lisatud hageja 08.06.2015 avaldus kohtutäiturile, milles hageja palub pensionist kinni pidada igakuiselt 30 eurot täiteasjade 176/2010/4754 ja 176/2015/631 nõuete katteks. Samuti on hagile lisatud sotsiaalkindlustusameti 05.07.2017 vastus, millest nähtub, et vastavalt kohtutäitur R. Albert kinnipidamise aktile täiteasjas 176/2015/631 teostatakse kinnipidamisi 30 eurot kuus. Hagist ei nähtu, et hageja oleks elatusraha võlgnevuse tasunud

kohtutäituri poolt vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul ja kohtulahendi täitmine toimub kohtutäituri akti alusel ning tunduvalt väiksemas summas kuus kui kohtulahendiga määratud. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ei ole võimalik kohtu poolt väljamõistetud summat vaidlustada. Kohus keeldub esitatud hagiavaldust menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 1 jättis kohus menetluskulud hageja kanda. Pärnu Maakohtu 22.08.2017 määrusega on RR-le tsiviilasjas nr 2-17-10700 määratud riigi õigusabi andmine kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Seega käesoleva asjaga seotud riigi õigusabi kulud jäävad riigi kanda. Määruskaebus 16.10.2017 esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada Pärnu Maakohtu 28.09.2017 määruse ja kohustada esimese astme kohut menetlema esitatud hagiavaldust. Kaebuse kohaselt esitas hageja enda seaduslike õiguste ja huvide kaitseks hagiavalduse kohtusse, sest nagu hageja hagiavalduses selgitas, tasub ta vabatahtlikult alates 2015. aasta juunikuust Sotsiaalkindlustusameti kaudu elatist summas 30 eurot kuus. Täitemenetlus on kohtutäitur Rocki Alberti menetluses ning seoses täitemenetlusega on hagejal tekkinud põhjendamatuid ja täiendavaid kulusid summas mitte vähem kui 615,86 eurot. Maakohus on ekslikul seisukohal, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ei ole võimalik kohtu poolt väljamõistetud summat vaidlustada. Nimelt on hageja eesmärgiks ja hagiavalduse motiiviks kogu aeg olnud asjaolu, et täitemenetlust ei toimuks. Ka hagiavalduses märkis hageja, millised on tänasel päeval täiturikulud, millede lisandumist ja suurenemist tulevikus hageja jätkuvalt õigustatuks ei pea. Muud seaduslikku võimalust järjest suurenevatest täitekuludest vabanemiseks seadusandja hagejale ette ei näe. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-31-12 p-s 13 avaldanud, et asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt. Käesoleval juhul aga on maakohus üheselt avaldanud, et kohus on tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hagiavaldusele lisatud tõenditele ka määruses juba endapoolse hinnangu andnud. Kooskõlas Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-151-14 p-s 13 avaldatuga on Riigikohus varem leidnud, et jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-134-07, p 13; Riigikohtu lahend nr 3-2-1-13913, p 14). Edasine menetluse käik Pärnu Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Pärnu Maakohtu 28.09.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti kohaldanud TsMS § 371 lg 2 p-i 2 ja TMS § 221 lõikeid 1 ja 2 ning vaidlustatud määruses toodud põhjendustel jõudnud õigele järeldusele, et hagiga ei ole võimalik sellega taotletavat eesmärki saavutada. Kaebuses osundatu, et maakohus on vaidlustatud määruses hinnanud hagiavaldusele lisatud tõendeid, ei muuda ebaõigeks maakohtu lõppjäreldust ega anna seega ka alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus leiab, et ka ilma hagiavaldusele lisatud tõenditele hinnangut andmata on hagiavaldus õiguslikult perspektiivitu, sest hagiavalduses ei ole esile toodud asjaolusid, mille õigsuse eeldamisel oleks võimalik hagi TMS § 221 lg-te 1 ja 2 alusel rahuldada. TMS § 221 lg 1 järgi võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hageja ei ole hagiavalduses toonud kohtu ette asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et hageja on täitedokumendiks olevast 18.10.2013 kohtulahendist nr L 13/6868 tuleneva elatise võlgnevuse tasunud. Ka ei tulene hagiavaldusest, et nimetatud elatise võlgnevus oleks tasaarvestatud või ajatatud. Vastupidi, hageja poolt hagiavalduses märgitust tuleneb üheselt, et hageja on täitedokumendiks olevat kohtulahendit täitnud üksnes osaliselt. Kuivõrd hageja on elatise võlgnevust tasunud vaid osaliselt ning hagiavaldusest ei tulene ka, et hageja oleks elatise võlgnevuse tasunud täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud aja jooksul, on alusetud ka määruskaebuse väited lisanduvate ja järjest suurenevate täitekulude hagejalt nõudmise põhjendamatusest. Erinevalt määruskaebuses väidetust ei saa ekslikuks pidada maakohtu seisukohta, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ei ole võimalik kohtu poolt väljamõistetud summat vaidlustada. TMS § 221 lg 1 teisest lausest tuleneb üheselt, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kolleegium selgitab, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine. Eeltoodust tulenevalt on maakohus vaidlustatud määruses ka õigesti leidnud, et kui kohtulahendiga on välja mõistetud elatusraha igakuiselt summaliselt, ei saa kohtulahendit täita muul enda poolt valitud viisil ega väiksemas ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus määrust piisavas ulatuses põhjendanud ning määruskaebuse väited ei võimalda jõuda maakohtu järeldatust erinevale seisukohale. Määruskaebuse rahuldamata jätmisest tingituna jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti hagi menetlusse võtmast ning vastavale määrusele esitatud hageja määruskaebust ei edastatud kostjale vastamiseks, ei saanud kostjal määruskaebemenetluses hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kostjal määruskaebemenetluses puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.