Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
07.11.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-7035
Tsiviilasi
KJ-le eestkoste määramine kohtu algatusel
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 21.08.2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KJ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Puudutatud isik (eestkostetav) KJ (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja adv Rene Hallemaa Eestkostja Tartu linn Tartu Linnavalitsuse kaudu, esindaja Merle Liivak
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 21.08.2017 määruse resolutsiooni punkt 4 osas, milles KJ-.le ei jäetud õigust teha rahalisi pisitehinguid, ja punkt 6 osas, milles KJ tunnistati teovõimetuks valimisõiguse tähenduses (s.o punkt 6.2). Teha tühistatud osas uus määrus, millega lubada KJ-l teha rahalisi pisitehinguid nädalas 35 euro ulatuses, ja lugeda, et KJ-l on valimisõigus. Ülejäänud osas jätta määrus muutmata.
2.Maakohtu määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lõige 22, § 659): 1) Seada KJ üle eestkoste ja määrata tema eestkostjaks Tartu Linnavalitsus tähtajaga viis (5) aastat arvates käesoleva määruse tegemisest; 2) Eestkoste seada KJ kõigi asjade ajamiseks, kõigi tehingute tegemiseks ja tema esindamiseks; 3) Eestkostjana on Tartu Linnavalitsus eestkostetava KJ seaduslik esindaja ning tema ülesanneteks on KJ kõigi asjade ajamine, sh eestkostetava õiguste maksmapanek kolmandate isikute vastu;
4) KJ-l on keelatud eestkostja nõusolekuta tehinguid teha, v.a rahalisi pisitehinguid nädalas 35 euro ulatuses; 5) Tartu Linnavalitsus on eestkostjana kohustatud:
5.1.kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ja huve, samuti hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid (perekonnaseaduse (PKS) § 206 lõige 1);
5.2.teatama kohtule, kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada või eestkostja ülesandeid piirata või laiendada (PKS § 206 lõige 2);
5.3.teatama kohtule oma asukoha muutusest (PKS § 202; § 193 lõige 1);
5.4.valitsema eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega ja hoidma oma vara eraldi eestkostetava varast. Eestkostja ei tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides (PKS § 183 lõiked 1 ja 3);
5.5.esitama kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta hiljemalt 15.09.2017. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta (PKS § 202; § 184);
5.6.esitama kohtule kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta iga aasta augustikuu viimaseks tööpäevaks. Esimene aruanne tuleb esitada augustis 2018. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ja lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva rahasumma suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata (PKS § 202, § 194 lõige 2); 6) Lugeda, et KJ ei saa aru perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest; 7) Lugeda, et KJ-l on valimisõigus; 8) Kohus kontrollib iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine KJ üle on tema huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada; 9) Kohtumäärus eestkostja määramise osas kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest Tartu Linnavalitsusele; 10) Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda.
3.Määruskaebus rahuldada.
4.Puudutatud isikute menetluskulud ringkonnakohtus jätta riigi kanda.
5.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Selgitused Vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.04.05.2017 Tartu Maakohtu määrusega on algatatud menetlus KJ eestkostevajaduse selgitamiseks ning kuna KJ registrijärgne elukoht on Türi vallas, saadeti asi
menetlemiseks Pärnu Maakohtule. 08.05.2017 määrusega kohustas kohus Türi Vallavalitsust koguma ja esitama andmed KJ eestkostevajaduse väljaselgitamiseks.
2.Türi Vallavalitsuse arvamuse kohaselt vajab KJ eestkostja määramist, kuna on vaja lahendada tema edaspidise elukorraldusega seotud probleemid. KJ keeldub pakutavast abist, millega seab end ohtu. Ta ei saa iseseisvalt hakkama igapäevaelu korraldamisega, asjaajamisega. Tema tervislik seisund on hetkel stabiilne, kuid tõenäoliselt väljaspool kontrollitud keskkonda ta hakkama ei saa. Tal puudub haiguskriitika, ta vajab kontrolli ja järelevalvet ravimite tarvitamisel. Tema iseseisev toimetulek on tugevalt häiritud ebareaalsete ettekujutuste, luululiste ja tagakiusamismõtete tõttu, tal puudub toetav lähivõrgustik ning elamispind. Tema kõrvalabi, juhendamise ja järelevalvevajadus esineb määral, mida on võimalik tagada erihoolekandeteenusel.
3.KJ ärakuulamisel erinõude korras kohtuniku poolt on puudutatud isik nõustunud talle eestkostja määramisega, kui eestkostjaks saab Tartu Linnavalitsus. 18.08.2017 on isik kohut informeerinud, et ta siiski eestkoste määramisega nõus ei ole.
4.KJ esindaja leidis, et puudutatud isik vajab eestkostet igapäevaelu korraldamiseks ning isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks suuremate tehingute tegemisel. Muus osas ei pidanud esindaja eestkoste määramist vajalikuks.
5.Tartu Linnavalitsus leidis, et KJ vajab haiguslikust seisundist tulenevalt isiklike ja varaliste õiguste ning huvide kaitseks eestkostet täies ulatuses. Esimese astme kohtu määrus
6.Pärnu Maakohus tegi 21.08.2017 määruse, millega seadis KJ üle eestkoste ja määras tema eestkostjaks Tartu Linnavalitsuse tähtajaga 5 aastat, arvates määruse tegemisest. Kohus seadis eestkoste KJ kõigi asjade ajamiseks, kõigi tehingute tegemiseks ja tema esindamiseks. Eestkostjana on Tartu Linnavalitsus eestkostetava seaduslik esindaja ning tema ülesanneteks on KJ kõigi asjade ajamine, sh eestkostetava õiguste maksmapanek kolmandate isikute vastu. KJ-l on keelatud eestkostja nõusolekuta tehinguid teha. Tartu Linnavalitsus on eestkostjana kohustatud: kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ja huve, samuti hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid (PKS § 206 lõige 1); teatama kohtule, kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada või eestkostja ülesandeid piirata või laiendada (PKS § 206 lõige 2); teatama kohtule oma asukoha muutusest (PKS § 202; § 193 lõige 1); valitsema eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega ja hoidma oma vara eraldi eestkostetava varast. Eestkostja ei tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides (PKS § 183 lõiked 1 ja 3); esitama kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta hiljemalt 15.09.2017. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta (PKS §-d 202, 184); esitama kohtule kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta iga aasta augustikuu viimaseks tööpäevaks. Esimene aruanne tuleb esitada augustis 2018. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ja lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata (PKS § 202, § 194 lõige 2). Kohus luges, et KJ: ei saa aru perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest; on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ning on kaotanud hääleõiguse. Kohus
kontrollib iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine KJ üle on tema huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Määrus eestkostja määramise osas kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest Tartu Linnavalitsusele. Kohus jättis menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda.
7.Kohus viitas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lõikele 2 ja PKS § 203 lõikele 1. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 126 kohaselt on ekspert seisukohal, et KJ põeb raskel kujul väljendunud skisofreeniat, mistõttu ta ei saa aru oma tegude tähendusest ega suuda neid juhtida ning selline suutmatus on kestev. KJ ei ole oma vaimse seisundi tõttu võimeline iseseisvalt tehinguid teostama või teostama valimisõigust, samuti ei ole ta võimeline aru saama perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Ekspert leidis ka, et eestkostja ülesannete ring peab olema kõikehõlmav (k.a pisitehingud) ning tema eestkoste vajadus on kestev (t lk 71-74). Samane on Türi Vallavalitsuse tervishoiuspetsialisti ja Tartu Linnavalitsuse arvamus (t lk 24-25; 49-50). SA Viljandi Haigla kinnitab KJ-l diagnoositud püsikululist paranoilist skisofreeniat, samuti eestkostevajadust (t lk 17-18). Tartu Maakohtu 22.02.2016 määruse alusel on KJ kriminaalmenetlus karistusseadustiku (KarS) § 266 lõike 2 punkti 1 järgi inkrimineeritud tegudes (sissetungimine vägivallaga) lõpetatud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 199 lõike 1 punkti 1 järgi, kuna ta pani teod toime süüdimatus seisundis 2014.a ning ta paigutati kohtumääruse alusel psühhiaatrilisele sundravile SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku sundravi osakonnas (t lk 26-30). Ka KJ esindaja leiab, et esindatav vajab eestkostet.
8.Kuigi KJ on kohtule edastatud avalduses vaidlustanud enda eestkostevajaduse, nähtub kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist, et ta ei ole võimeline oma tahet avaldama. Eeltoodust lähtudes ja hinnates asjas uuritud tõendeid kogumis leidis kohus, et KJ ei ole vaimse seisundi tõttu võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, sh ei saa ta aru tehingute tähendusest ja nende võimalikest tagajärgedest. Seega on KJ piiratud teovõimega isik TsÜS § 8 lõike 2 mõttes, kellele tuleb tema varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks seada eestkoste.
9.Ekspert, Türi Vallavalitsus ja Tartu Linnavalitsus olid seisukohal, et arvestades KJ vaimset seisundit, peaks eestkostja ülesandeks jääma eestkostetava kõigi asjade ajamine. Kohus nõustus nimetatud seisukohtadega, arvestades eelkõige eksperdi kui oma eriala spetsialisti arvamusega. Eeltoodut arvestades määras kohus eestkostja ülesandeks eestkostetava kõigi tehingute tegemise. Mh peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Eestkoste seatakse KJ kõigi asjade ajamiseks, seepärast tunnistas kohus ta TsMS § 526 lõike 5 kohaselt valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.
10.Kohus viitas TsMS § 526 lõike 2 punktile 5 ja lõikele 3, PKS § 203 lõikele 4. Arvestades asjas kogutud tõendeid ning menetlusosaliste, samuti eksperdi arvamust, on mõistlik otsustada eestkoste lõpetamine või pikendamine maksimaalse tähtaja (viie aasta) möödudes.
11.Kohtule ei ole teada füüsilist ega juriidilist isikut, keda määrata KJ eestkostjaks. KJ seotus Türiga on olnud lühiajaline, samas on ta omanud kinnisvara Tartu maakonnas, Tartumaal elavad kohtu andmetel tema kolm last ning ta on ka ise nimetanud oma
elukohaks Tartut. Seega leidis kohus, et KJ on kõige tugevamalt seotud Tartuga. Tartu Linnavalitsus on nõustunud enda määramisega eestkostjaks, kui füüsilisest isikust eestkostjat ei leita. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
12.05.09.2017 määruskaebuses vaidlustab KJ maakohtu määruse osaliselt, s.o resolutsiooni punktide 4 ja 6.2 osas, mille kohaselt on puudutatud isikul keelatud eestkostja nõusolekuta tehingute tegemine ning tunnistatud ta valimisõiguse tähenduses teovõimetuks. Kaebaja palub teha tühistatud osas uue määruse, millega lubada tal pisitehingute tegemine minimaalselt 35 euro ulatuses nädalas ning lugeda ta valimisõiguse tähenduses teovõimeliseks. Määruskaebuse esitamisega kaasnevad menetluskulud jätta riigi kanda.
13.Kaevatavas osas on määrus põhjendamata ja vastuolus materiaalõigusega. Ekspert ei ole põhistanud, millest tulenevalt jõudis ta seisukohale, et KJ eestkostevajadus on kõikehõlmav, sh pisitehinguid hõlmav. Ekspertiisiaktist ja kohaliku omavalitsuse arvamusest lähtuvalt puudub KJ-l toetav sotsiaalvõrgustik. Sellest tulenevalt on kuni praeguseni oma rahalisi vahendeid käsutanud puudutatud isik iseseisvalt. Puuduvad andmed, et ta oleks olemasolevate rahaliste vahendite arvelt teinud endale otseselt kahjulikke tehinguid. Esindaja hinnangul puuduvad sellest tulenevalt kahtlused, et isik ei saaks hakkama pisitehingute tegemisega ega mõistaks raha väärtust. Probleemiks on olnud üksnes elukorralduse ja elamispinna planeerimine, mitte poest igapäevase toidu ostmine. Kohus on jätnud arvestamata, et puudutatud isikul on olemas arvutamis- ja lugemisoskus ning oskus kasutada pangakaarti ja maksta sularahaga. Ka menetluse kestel puudutatud isiku poolt esindajale ja kohtule kõrvalise abita saadetud kirjad kinnitavad, et ta on osalise teovõimega isik, kes saab lihtsamatest asjadest ja ühiskonnaelu korraldustest aru. Kuigi ekspert on asunud seisukohale, et puudutatud isik ei ole võimeline oma tahet avaldama, ei saanud kohus jätta puudutatud isiku avaldatud tahet (esindajale ja kohtule edastatud kirju) tähelepanuta. Eeltoodust tulenevalt on KJ-le põhjendatud jätta õigus pisitehingute tegemiseks minimaalselt 35 eurot nädalas. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-32-17 tulenevalt tuleb osalise teovõime korral jätta isikule alles valimisõigus.
14.Tartu linn linnavalitsuse kaudu leidis, et määruskaebus tuleb rahuldada.
15.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Pärnu Maakohtu 21.08.2016 määrus tuleb tühistada TsMS § 659 ja § 657 lõike 1 punkti 2 alusel osas, milles kohus ei jätnud eestkostetavale õigust teha rahalisi pisitehinguid (resolutsiooni punkt 4) ja luges eestkostetava valimisõiguse tähenduses teovõimetuks (resolutsiooni punkt 6.2). Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega määrab, et eestkostetaval on õigus teha rahalisi pisitehinguid nädalas 35 euro ulatuses, ja loeb KJ valimisõiguse tähenduses teovõimeliseks. TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusega on KJ vaidlustanud määruse üksnes resolutsiooni punkti 6.2 ja osaliselt punkti 4 osas. Ülejäänud osas ei ole maakohtu määruse peale edasi kaevatud. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
17.Kolleegium nõustub kaebajaga, et maakohtu määrus ei ole vaidlustatud osas TsMS § 465 lõike 2 punkti 8 kohaselt põhjendatud. Määruskaebuse rahuldamist on toetanud ka eestkostja, leides, et KJ on võimeline tegema rahalisi tehinguid nädalas 35 euro ulatuses ja teostama valimisõigust. Asjas läbiviidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist (t lk 71-74), millele kohus suuresti määruse tegemisel tugines, ei nähtu põhjendused, miks ekspert on jõudnud seisukohale, et KJ eestkostevajadus on mh pisitehinguid hõlmav. Selliseid põhjendusi ei nähtu ka kaevatavast määrusest. Kaebuses on märgitud, et kuna KJ-l puudub toetav sotsiaalvõrgustik, on ta kuni praeguseni käsutanud oma rahalisi vahendeid iseseisvalt. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et käesolevas asjas puuduvad andmed KJ poolt endale rahaliselt kahjulike igapäevaste tehingute tegemise kohta, mistõttu ei saa antud juhul eeldada, et puudutatud isik ei saa hakkama pisitehingute tegemisega ega mõista raha väärtust. Põhjendatud on kaebuse väide, et ka puudutatud isiku poolt kohtule saadetud kirjad kinnitavad, et isik saab ühiskonnaelu korraldusest ja lihtsamatest asjadest aru. Seega on ringkonnakohtu hinnangul praegusel juhul põhjendatud jätta KJ-le õigus teha iseseisvalt rahalisi pisitehinguid. Kaebuses on taotletud lubada puudutatud isikul teha rahalisi pisitehinguid nädalas vähemalt 35 euro ulatuses. Kolleegiumi hinnangul on 35 eurot nädalas mõistlik summa igapäevaste sisseostude tegemiseks.
18.Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-32-17 (punktid 16 ja 17) tuleneb, et kui eestkoste seadmine kõikide asjade ajamiseks ei ole põhjendatud, on isikul valimisõigus. Seega tuleb ka antud juhul lugeda KJ valimisõiguse tähenduses teovõimeliseks.
19.TsMS § 172 lõike 3 teise lause alusel jäävad menetluskulud ringkonnakohtus riigi kanda. Määratud esindaja riigi õigusabi tasu taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.