Xxxxhagi XxxxValla (Xxxx kooli kaudu) vastu hüvitise, töötasu ja mittevaralise kahju saamiseks
Hagihind
5544 eurot 62 senti
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx), lepinguline esindaja Jüri Asari (Õigusbüroo Invictus) e-post [email protected]) Kostja XxxxVald (Xxxx Kooli kaudu, asukoht xxxx, e-post: esindaja Anti xxxx, e-post: [email protected]
Asja läbivaatamise kord
24.jaanuari 2017 kohtuistungil, edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1) Jätta Xxxxhagi XxxxValla (Xxxx kooli kaudu) vastu hüvitise, töötasu ja mittevaralise kahju saamiseks täies ulatuses rahuldamata. 2) Jätta menetluskulud hageja kanda. Kuivõrd kostja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. 3) Toimetada otsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud
2-16-14660 esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Hageja nõue ja põhjendused
1.Xxxx(hageja) esitas 29. septembril 2016 XxxxValla (Xxxx Kooli kaudu; kostja) vastu hagi, milles palub kostjalt välja mõista hüvitise kahe kuu keskmise töötasu ulatuses 2044 eurot 62 senti, saamata jäänud töötasu (tulu) 4. juulist 2016 kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning töölepingu ebaseadusliku ülesütlemisega tekitatud mittevaralise kahju, mille suuruse määramise hageja jätab kohtu äranägemisele. Hageja palub jätta kohtu- ja menetluskulud kostja kanda. Hagiavaldusest nähtub, et Töövaidluskomisjoni (TVK) 13. septembri 2016. a otsusega tuvastati Xxxxja Xxxx Kooli vahel 24. augustil 2015 sõlmitud töölepingu nr 41 ülesütlemise tühisus töölepingu seaduse (TLS) § 79 alusel 4. juulist 2016 ning lõpetati tööleping TLS § 107 lg 2 järgi 4. juulist 2016. Kostjalt mõisteti hageja kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 aluse töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses 1022 eurot 31 senti. TVK jättis rahuldamata nõuded maksta välja töötasu ja mittevaraline kahju, mistõttu hageja esitab hagi asja lahendamiseks selle rahuldamata osas. Hageja toob esile, et pooled sõlmisid 24. augustil 2015 tähtajatu töölepingu nr 41, mille alusel asus hageja täiskoormusega tööle klassiõpetajana vene keelega poole palgaga 900 eurot kuus. Hageja sai 4. juulil 2016 Xxxx kooli direktori käskkirja nr 30-k, mille kohaselt hageja esitas töölepingu ülesütlemise avalduse poolte kokkuleppel ja tööleping temaga lõpetati 4. juulist 2016 TLS § 79 alusel. Hageja märgib, et ta ei ole avaldanud soovi töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel ei otseselt ega ka kaudselt ning tulenevalt sellest on töölepingu lõpetamine temaga seaduse vastane ja tühine. Hagejal oli raske leida suvisel ajal erialast tööd, kuna õpetajate koosseis reeglina komplekteeritakse ja õppekoormus jaotatakse juba eelmise õppeaasta lõpus ning suvisel ajal on koolide juhid puhkusel. Seetõttu on hageja hagi esitamiseni töötu. Hageja esitab kohtule Tallinna Xxxxgümnaasiumi teatise selle kohta, et hageja esitas CV ja taotluse vene keele õpetajana tööle asumiseks, kuid konkursiga osutus tööle valituks teine taotleja. Xxxx gümnaasiumi ja Tallinna Xxxx teatistest ilmneb, et hageja pöördus nende poole 25. augustil 2016 sooviga asuda tööle õpetajana, kuid kuna gümnaasiumitel ei olnud vabu töökohti, ei saanud töölepingut sõlmida. Nende tõenditega soovib hageja tõendada, et ta otsis uut töökohta, kuid töölepingut temaga ei sõlmitud. Hageja on seisukohal, et töölepingu lõpetamisega tekkis talle mittevaralist (moraalset) kahju. Kooli direktor eiras teadlikult töölepingu lõpetamisel seadust. Töösuhe hagejaga lõpetati ootamatult päevapealt, mis tekitas hagejale stressi. Samuti oli töölepingu lõpetamine üllatuslik
2-16-14660 ja mõjutas oluliselt hageja tavapärast elukorraldust, tulevikuplaane ning varalist seisundit, jättes ta ilma loodetust sissetulekust. Hagejale ei antud aega uue töökoha leidmiseks. Lisaks sellele, et tööleping lõpetati hageja jaoks väga ebasoodsal ajal, mis oluliselt raskendas teise töökoha leidmist. Kõik see tekitas hagejal hingelisi üleelamisi ja piinu. Hageja esitab kohtule Ida-Tallinna Keskhaigla tõendi, millest nähtub, et hagejat on vaevanud depressioon, mis ägenes 2016. aasta septembris. Selle tõendiga soovib hageja tõendada mittevaralise kahju tekkimist ja töölepingu lõpetamise mõju tema tervisele. TLS § 107 lg 1 sätestab, et kui töövaidlusorgan tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Seevastu TLS § 107 lg 2 kohaselt, kui esineb TLS § 107 lg-s 1 sätestatud olukord ja tööandja esitab töölepingu lõpetamise taotluse, lõpetab töövaidlusorgan töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Riigikohtu tsiviilkolleegium on väljendanud seisukohta, et kohus lõpetab töölepingu kooskõlas TLS § 107 lg-ga 2 ja § 97 lgtega 1 ja 2 ajast, kui see oleks lõppenud etteteatamistähtaja möödumise. TLS § 109 lg 1 esimene lause sätestab, et kui töövaidlusorgan lõpetab töölepingu TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Samas on Riigikohtu Üldkogu leidnud lahendis nr 3-2-1-79-13 leidnud, et ainuüksi kolme kuu keskmine töötasu ei pruugi olla töötajale piisav hüvitis selle eest, et tööandja oli töölepingu üles öelnud ebaseaduslikult. Seega, kuigi töösuhte lõpetamisel TLS § 107 lg 2 alusel ei ole jäetud töövaidlusorganile kaalumisruumi, on seadusandja TLS § 109 lg 2 teise lausega jätnud töövaidlusorganile kaalumisruumi töötajale tööandjalt väljamõistetava hüvitise suuruse kindlaksmääramisel. Töövaidlusorgan võib kalduda kõrvale töötaja kolme kuu keskmise töötasu suurusest hüvitisest ja hüvitist kas vähendada või suurendada. Kui töötaja saamata jäänud tulu suureneb seoses töövaidluse kestmisega, peab töövaidlusorgan (sh nii töövaidluskomisjon kui ka maa-, ringkonna- ja Riigikohus) seda TLS § 109 lg 1 alusel väljamõistetava hüvitist suuruse määramisel arvestama. Töövaidlusorgan peab TLS § 109 lg 1 kohaldamisel mõistma oma lahendi resolutsioonis tööandjalt välja ühtse rahasumma, kuid põhjendama selle summa suurust oma lahendi põhjendavas osas. Kohaldatavateks säteteks on mh võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg-d 5 ja 6, § 128 lg 4, § 134 lg 1, § 139 ja § 140. Hageja märgib, et tema töötasu suuruseks oli 1022 eurot 31 senti. Hageja palub jätta kõik kohtukulud kostja kanda.
2.Hageja täiendas 12. oktoobril 2016 avaldust. Hageja loeb, et mittevaralise kahju hüvitamise õiguslikuks aluseks on VÕS § 127 lg 6, mille alusel kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. VÕS § 134 lg 1 alusel lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 366 alusel võib mittevaralise kahju hüvitamise hagis nõutava hüvitise summa hagis märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Kostja vastuväited
3.Kostja esitas 10. novembril 2016 vastuse hagiavaldusele. Hageja palub välja mõista hüvitise kahe kuu keskmise töötasu ulatuses. Kostja märgib, et TVK otsusega mõisteti hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Seejuures märgib kostja,
2-16-14660 et TVK arvestas otsuse tegemisel asjaolu, et kostja oli juba eelnevalt hagejale tasunud tema kahe kuu keskmise palga suuruse hüvitise, mille tasumine ei tulenenud töölepingust, seadustest ega ka muudest kokkulepetest. Kostja tasus nimetatud hüvitise vabatahtlikult. Seega on hageja nõue täiendava hüvitise saamiseks alusetu. Hageja on märkinud, et töölepingu lõpetamine oli talle ootamatu, üllatuslik ja talle ei antud aega uue töökoha leidmiseks ning töölepingu lõpetamine toimus väga ebasoodsal ajal, mis oluliselt raskendab töökoha leidmist. Kostja kordab TVK avaldatud seisukohta, et õpetaja kutse on seotud mitmete normidega, mis väljenduvad tema enda kutsealaga seonduvates hoiakutes, vastutuses ning töösse suhtumises. Oluline on siinkohal õpetaja võime osata ja suuta kuulata, vaadata, mõelda, keskenduda ja analüüsida. Õpetaja lahkumine on, seda just maakoolis, milleks Xxxx Kool ka on, alati seotud raske uue õpetaja leidmise probleemiga. Seetõttu püütakse sellist olukorda igal juhul vältida. Hagejal tekkis Xxxx Koolis töötamise ajal konflikt kolleegide, õpilaste ja samuti lapsevanematega. 4. märtsil 2016 määras Xxxx Kooli direktor (käskkiri nr 9-k) hagejale hoiatuse TLS § 15 lg 2 p-de 1, 3 ja 9 täitmata jätmise eest. Kostja lootis, et pärast vestlusi hagejaga ja talle hoiatuse määramist, muutub olukord paremaks, kuid paraku konflikt kolleegide, õpilaste ja lapsevanematega hoopis süvenes. Õppeaasta jooksul püüdsid kooli direktor ja XxxxVallavalitsuse haridusnõunik vestelda hagejaga tekkinud probleemidest ning leida osapooltele parimat lahendust. Hageja lükkas kohtumisi aegajalt edasi, kui vestlused toimusid, siis vaid tema lähedaste (abikaasa, poeg), aga ka kooli määratud mentori juuresolekul, sest hageja ei suutnud keskenduda toimuva vestluse sisule. Ühe kohtumise juures avaldas hageja soovi (suuliselt), et teda koondataks. Kostja leiab, et hageja jaoks parimaks lahenduseks oli lõpetada tööleping osapoolte kokkuleppel. Kuigi kostjal oli võimalus öelda tööleping hagejaga üles erakorraliselt töötajast tulenevatel põhjustel (TLS § 88), ei olnud seda inimlikust kaalutlusest mõistlik rakendada. Enne 4. juuli 2016. a käskkirja nr 30-k allkirjastamist toimus osapoolte vahel pikem vestlus ning käskkirja allkirjastas direktor alles pärast seda, kui hageja oli andnud nõusoleku (suulise) lõpetada tööleping poolte kokkuleppel. Vestlus töösuhte lõpetamise küsimuses toimus
10.märtsil 2016, milles osales lisaks pooltele ka valla haridusnõunik. Lisaks oli hageja keskendumise probleemide tõttu kaasatud vestluse juurde tema poeg ja abikaasa. Samasugused vestlused toimusid 24. märtsil 2016, 15. aprillil 2016, 6. mail 2016 ja 10. mail 2016. Pereliikmete kaasamine vestlustesse tingis see, et hagejal on puudulik keskendumisvõime, probleemides teiste süüdistamine, kõige eitamine jne. Seega arvestades eeltoodut, aga samuti asjaolu, et kohtumistel teavitati suuliselt hagejat, et kostja ei soovi temaga jätkata koostööd, ei saa kuidagi väita, et pooltevahelise kokkuleppega töölepingu lõpetamise ettepanek oleks hagejale tulnud suure üllatusena Arusaamatu ja ebakompetentne on hageja seisukoht, et tal on raske leida suvisel ajal erialast tööd. Kostja selgitab, et just suvise koolivaheaja ajal otsivad koolid omale järgmiseks õppeaastaks õpetajaid. Õpetajate koosseisu komplekteerimine langeb üldjuhul just juuni või augustikuusse, sest tavaliselt lõpetavad koolid samade õpetajatega õppeaasta. Vaatamata Xxxx Koolis olnud konfliktidele töötas hageja õppeaasta lõpuni. Seega jättis töölepingu lõpetamine hagejale piisavalt aega uue töökoha leidmiseks ja toimus õpetajale uue töökoha leidmise seisukohalt just kõige sobivamal ajal. Lisaks hagejaga töölepingu võimalikult soodsal ajal lõpetamisele, pidas mõistlikuks ja väärikaks maksta hagejale lisaks saamata jäänud töötasule ja puhkusekompensatsioonile ka kahe kuu töötasu ulatuses hüvitist. Hageja ei ole vaidlustanud seda, et tööleping on lõppenud TVK 13. septembri 2016. a otsuse alusel 4. juulist 2016. Pärast töölepingu lõppemist ei ole pooltel töölepingulist suhet, mis annaks
2-16-14660 aluse töötasu (tulu) nõudmiseks 4. juulist 2016 kuni kohtuotsuse jõustumiseni, samuti ei anna sellisele nõudele alust kehtivad töösuhteid reguleerivad õigusaktid. Mittevaralise kahju tõendamiseks esitas hageja Ida-Tallinna Keskhaigla tõendi, millest ilmneb, et hagejat on vaevanud depressioon, mis ägenes 2016. aasta septembris. Tõendi sisust selgub, et teda on vaevanud mitmed vaegused, mida on ravitud, kuid ei ole saavutatud rahuldavaid tulemusi. Kostja leiab, et nimetatu ei tõendata, et hagejal esinevad vaegused oleks põhjuslikus seoses tema töölepingu lõppemisega Xxxx Koolis. Isegi mitte seda, et need oleks seotud tema kutsetegevusega. Hageja ei ole märkinud, kui suur võiks kahjunõue olla ning millised võiksid hageja arvates olla mittevaralise kahju hüvitamise võimalused. Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Hageja vastus kostja seisukohtadele
4.Hageja ei tunnista kostja vastuses toodud seisukohti. Töövaidlust lahendav organ ei ole piiratud hüvitise suuruse kindlaksmääramisel. Hagejal on võimalus esitada hüvitise nõudeid ka suuremas ulatuses kui kolme kuu töötasu suurus. Hageja jääb oma seisukoha juurde, et töölepingu ülesütlemine oli üllatuslik. Hageja kutsuti kooli direktori juurde 4. juulil 2016, kuid ta ei teadnud mis eesmärgil. Seal esitati hagejale töölepingu ülesütlemise avaldus ning selgitusi andmata nõuti sellele allkirja. Hageja ei sõlminud kokkulepet töölepingu lõpetamiseks, vaid hageja kinnitas kostja avalduse kättesaamist. Tähtsust ei oma see, kas kostja väljendas varem mingit rahulolematust hageja tööga või mitte. Konkreetset juttu temaga töölepingu lõpetamisest ei ole kunagi olnud ja käskkiri oli ilmselgelt tühine. Kõik toimuv oli hageja jaoks üllatav, tekitas temas hingelisi üleelamisi ja stressi. Xxxx Xxxx. märtsi 2016. a direktori käskkirjaga nr 9-k määrati hagejale hoiatus, kuid see ei ole hageja hinnangul karistus. Hoiatuse eesmärk on säilitada töösuhet, juhtides samal ajal töötaja tähelepanu tema töös ilmnenud puudustele, näidata teed nende kõrvaldamiseks ja hoiatada võimalusest tööleping üles öelda kui töötaja puudusi ei kõrvalda. Hoiatuses ei ole hagejat hoiatatud, et toimunu kordumisel võidakse temaga tööleping lõpetada. Samuti ei ole selles ka juhiseid, mida hageja oleks pidanud ette võtma olukorra parandamiseks. Seega ei pidanud hageja hoiatusest järeldama, et kostja plaanib temaga töölepingu lõpetada. Hageja on tõendanud, et ta ei olnud töölepingu lõpetamise järgsel perioodil tegevusetu. Kuna hagejal, vaatamata kõigile tarvitusele võetud meetmetele, ei õnnestunud uut töökohta leida, tekkis temal kahju saamata jäänud töötasuna. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista töölepingu ebaseadusliku ülesütlemisega tekitatud mittevaralise kahju, mille suuruse määramise hageja jättis kohtu äranägemisele. Kohtu selgitused eelmenetluses
5.Kohus arutas tsiviilasja avalikul eelistungil 24. jaanuar 2017. istungil pooled ei näinud võimalust lõpetada asja kompromissiga. Hageja ja kostja jäävad oma varem esitatud seisukohtade juurde ja täiendavaid tõendeid esitada ei soovi. Kohus otsustas asjas lõpetada eelmenetluse ja asi sisuliselt arutada.
6.Kohus otsustas 21. veebruari 2017 määrusega uuendada. Kohus leidis, et hageja on esitanud omapoolse seisukoha ja nõuded. Samas leidis kohus, et hagejale tuleb anda täiendav võimalus
2-16-14660 selgitada töölepingu lõpetamisega seotud asjaolusid kokkuvõtvalt ning hagejal tuleb kohtule esitada tõendid oma väidete kinnitamiseks sh mittevaralise kahju tekkimise kohta. Hageja täiendavad seisukohad
7.Hageja esitas 15. märtsil 2017 vastuse kohtunõudele, milles hageja selgitab täiendavalt töölepingu ülesütlemise asjaolusid. Koolis oli juba koolivaheaeg, kui hagejale helistati koolist ja kutsuti direktori kohustäitja juurde. Hageja arvas, et plaanitakse arutada küsimusi, mis on seotud õppetöö korraldamisega uuel õppeaastal. Kohtumine toimus 4. juulil 2016 kooli direktori kabinetis, kus viibis peale direktori kohusetäitja Xxxxveel Xxxx. Xxxx näitas hagejale mingit dokumenti ja osutas kuhu kindlasti peaks allkirja andma ning keeldumise korral ütles, et siis olukord muutub halvemaks. Kui hageja luges läbi käskkirja, sai ta aru, mis tegelikult toimub ja et tööleping temaga on lõpetatud. Seda hageja ei soovinud, ega ka ei sõlminud kokkulepet lepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel. Kuna mittevaralise kahju täpse suuruse tõendamine ei ole võimalik, on mittevaralise kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-16 p 15). Mittevaralise kahju eest välja mõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel. Hageja leiab, et tal on õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude sellega, et pooltel puudub vaidlus selles, et tööleping hagejaga oli ülesöeldud seadusvastaselt. Hageja arvates on ebaseaduslik töölepingu ülesütlemine juba iseenesest mittevaralist kahju tekitav. Samas ei olnud ülesütlemine mitte ainult seadusvastane, vaid ka ootamatu ja sõnamurdlik. Hagejal ei õnnestunud ka tööd leida, mistõttu süvendasid korduvad äraütlemised töökoha otsingutel veelgi stressi. Kuna hageja on kogu elu harjunud tööl käima, avaldas kodus olemine talle suurt negatiivset mõju. Lisaks jäi hageja ilma ka oma tavapärasest sissetulekust. See tingis vajaduse ümber korraldada oma tavapärase elu, loobuda mitmetest varem plaanitud vajalikest ostudest ja piirata igapäevast tarbimist. Lisaks eeltoodule jääb hageja varem esitatud põhjenduste ja tõendite juurde.
8.Hageja on 20. septembri 2017 esitanud menetluskulude nimekirja, millega palub kostjalt välja mõista kohtu- ja kohtueelsed kulud suurused 3588 eurot. Kostja täiendavad seisukohad
9.Kostja esitas 17. märtsil 2017 täiendavad seisukohad, milles märgib taaskord, et ei nõustu hageja nõudega. TVK 13. septembri 2016. a otsusega mõisteti kostjalt TLS § 109 lg 1 alusel hageja kasuks välja hüvitis töötaja ühe kuu keskmise töötasu suuruses. Lisaks on kostja omal algatusel iseseisvalt, hagejale välja maksnud tema kahe kuu keskmise palga suuruse hüvitise. Seega on kostja juba tasunud hagejale kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise. Asjakohane ei ole ka hageja nõue tasuda talle kahjuhüvitisena pärast töölepingu lõppemist saamata jäänud töötasu (tulu) kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Hageja on taotlenud vaidluse kestel tema ja kostja vahelise töölepingu lõpetamist omal soovil 4. juulist 2016. TVK rahuldas selle nõude ning hageja ei ole seda vaidlustanud. Pärast töölepingu lõppemist ei ole pooltel töölepingulist suhet, mis annaks aluse töösuhteid reguleerivate õigusaktide alusel töötasu (tulu või kahjutasu) nõudmiseks 4. juulist 2016 kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
2-16-14660 Kostja hinnangul on ebakompetentne hageja seisukoht, et õpetajate koosseis reeglina komplekteeritakse ja õppekoormus jaotatakse juba eelmise õppeaasta lõpus. Just suvise koolivaheaja ajal otsivad õppeasutused omale õpetajaid. Jagada õppekoormust eelmise õppeaasta lõpus ei ole võimalik, sest õpilaste arv, kes asuvad uuel õppeaastal õppima selgub alles augusti lõpuks. Seetõttu toimuvad ka õppeaasta alguse õpilaste ja õpetajate andmevahetused registritega ka kõige varem 10. septembri seisuga. Muidugi ei tähenda see, et igas koolis vajatakse õpetajaid, kuid asjaolu, et hageja ei osutunud kandideerimisel valituks ei tähenda mingil juhul, et aeg kandideerimiseks olnuks ebasoodne. Tõendatud ei ole ka hageja väide, et just töölepingu lõpetamine tekitas temas hingelisi üleelamisi ja piinu. Ida-Tallinna Keskhaigla tõendist ilmneb, et hagejat on vaevanud depressioon, mis ägenes 2016. aasta septembris. Nimetatud tõendiga ei tõendata, et hagejal esinevad vaegused oleks põhjuslikus seoses tema töölepingu lõppemisega Xxxx Koolis. Ka Töövaidluskomisjon leidis, et hageja ütlused tervise probleemide osas seoses töölepingu lõppemisega on paljasõnalised ning tõendamata. Kostja on oma vastustes ja kohtuistungil nimetanud, et vestlused töösuhte lõpetamise osas toimusid Xxxx Kooli ja hageja, valla haridusnõuniku osalemisel 10. märtsil 2016 ja lisaks osapoolte kokkusaamistel 24. märtsil 2016, 15. aprillil 2016, 6.mail 2016 ja 10. mail 2016. Lisaks oli hageja keskendumise probleemide tõttu kaasatud vestluse juurde tema poeg ja/või abikaasa. Seega, ei saa kuidagi väita, et viimane vestlus töölepingu lõpetamise osas tuli hagejale üllatusena. Kostja jätkuvalt kinnitab, et otsuseid õpetajatega töösuhteid lõpetada ei tehta kergekäeliselt. Xxxx Kooli ja Xxxxvalla juhtkond ei ole kordagi kahtluse alla seadnud hageja teadmisi, kuid õpetaja töö eeldab lisaks teadmistele ka oskust neid edasi anda, oskust suhelda, oskust keskenduda olulisemale jne. Kahjuks just vajakajäämised nendes oskustes olid põhjuseks nii tihedale osapoolte kokkusaamistele. TVK leidis 13. septembri 2016. a otsuses, et mittevaralise kahju väljamõistmine hagejale ei ole põhjendatud. Kostja on korduvalt märkinud, et õpetaja kutse on seotud mitmete normidega, mis väljenduvad tema enda kutsealaga seonduvates hoiakutes, vastutuses ning töösse suhtumises. Kostja on juba TVK-le edastanud iseloomustava materjalina Harju Maavalitsuse Haridus- ja kultuuritalituse juhataja 16. veebruari 2016. a e-kirja, mille teine lõik iseloomustab avaldaja sobimatut käitumist õpetajana. Samuti 4. märtsi 2016.a Xxxx Kooli direktori käskkirjaga nr 9-k (Lisa 2) tehti hagejale hoiatus TLS § 15 lg 2 p-de 1, 3 ja 9 täitmata jätmise eest. Kooli juhtkonna poole pöördusid 22. juunil 2016. a avaldusega õpilaste vanemad, kes palusid hagejaga lõpetada tööleping. Seejuures on vajalik märkida, et allakirjutanutest osad olid need, kes veel 2016. aasta märtsis palusid, et õpetaja Xxxxvaatamata oma eksimustele saaks jätkata õpetaja ametis.
10.Kostja on esitanud 21. septembril 2017 hageja menetluskulude kohta seisukoha, milles leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tegemist nii keeruka menetlusega, kus esindaja töömaht on kokku 27,4 tundi (sellest vaid 8 tundi TVK ja hagimaterjalide koostamine). Kostja leiab, et hageja kulude suurus ei ole asja sisu ja menetluslikku käiku arvestades põhjendatud. Kostja ei esita menetluskulude väljamõistmise taotlust. Muus osas jääb kostja esitatud seisukohtade ja kinnituste juurde.
Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused
11.Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud seisukohti ja tõendeid leiab, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
2-16-14660
Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
12.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: - hageja ja kostja sõlmisid 24. augustil 2015 tähtajatu töölepingu nr 41 (TVK toimik lk 15-17), mille alusel asus hageja kostja juurde tööle klassiõpetajana vene õppekeelega poolel; - hageja sai 4. juulil 2016 Xxxx Kooli direktori käskkirja nr 30-k töölepingu lõpetamise kohta (TVK toimik lk 18); - TVK tegi 13. septembril 2016 otsuse, millega tuvastas töölepingu nr 41 ülesütlemise tühisuse TLS § 79 alusel ning TVK lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel 4. juulist 2016; - TVK mõistis 13. septembri 2016. a otsusega kostjalt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel töötaja ühe kuu keskmise töötasu; - TVK jättis rahuldamata hageja nõuded mõista välja saamata jäänud töötasu ja mittevaraline kahju; - hageja pöördus 29. septembril 2016 hagiavaldusega kohtu poole asja lahendamiseks rahuldamata osas.
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal peab hagejale hüvitama hageja nõude saada saamata jäänud töötasu kahe kuu töötasu suuruses ning töötasu 4. juulist 2016 kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal on õigus saada kostjalt mittevaralise kahju hüvitamiseks hüvitist kohtu määratud suuruses.
14.Hageja soovib esitatud hagis kostjalt täiendavalt saada hüvitist kahe kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o 2044 eurot 62 senti. Hageja tugineb TLS § 109 lg-le 1, mis näeb ette, kui töövaidlusorgan lõpetab töölepingu TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu töötasu ulatuses. Hageja on esile toonud, et töövaidlusorgan võib kõrvale kalduda töötaja kolme kuu keskmise töötasu suurusest hüvitisest ja hüvitist kas vähendada või suurendada. Kostja selgitab, et TVK mõistis hageja kasuks välja ühe kuu keskmise töötasu ning enne seda oli kostja juba hagejale tasunud kahe kuu keskmise palga suuruse hüvitise, mille tasumine ei tulenenud ei töölepingust, seadusest ega muudest kokkulepetest, st nimetatu hüvitise tasus kostja vabatahtlikult. TVK tuvastas oma 13. septembri 2016. a otsuses, et töösuhte lõppemisel on kostja maksnud hagejale tema kahe kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitist. Nimetatu nähtub 4. juuli 2016. a käskkirjast nr 30-k (TVK toimik lk 18).Hageja ei ole menetluses eitanud, et ta ei oleks töösuhte lõpetamisel juba saanud kahe kuu töötasu suurust hüvitist. Kuivõrd TVK mõistis kostjalt välja ühe kuu töötasu suuruse hüvitise, on hageja kokku saanud TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise, mis vastab tema kolme kuu töötasule.
15.TLS § 109 lg 1 alusel kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107 lgs 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kohus märgib, et TLS § 109 lg 1 alusel makstav hüvitis on mõeldud tervikliku kahju hüvitisena, mis hõlmab kogu töötaja töölepingu
2-16-14660 ebaseaduslikust ülesütlemisest tingitud kahju. Praeguses asjas ei ole kohtu hinnangul hageja taotletud suuruses hüvitise väljamõistmine põhjendatud, s.o suuremas määras kui kolme kuu keskmine töötasu. Seda eelkõige põhjusel, et ta on juba kostjalt saanud enne TVK otsust kahe kuu töötasu suuruse hüvitise ning TVK on kostjalt välja mõistnud ühe kuu töötasu suuruse hüvitise. Seega on hageja kokku saanud kolme kuu töötasu suuruse hüvitise. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse välja mõista hüvitis suuremas summas kui seaduses märgitud kolme kuu suurune töötasu.
16.Kohus arvestab hüvitise suuruse kindlaksmääramisel sellega, et töölepingu lõpetamisel TLS § 107 lg 2 alusel on hagejal töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 6 kohaselt end töötuna arvele võttes õigus töötuskindlustushüvitisele. Seda tuleb arvestada hüvitise suuruse määramisel (vt Riigikohtu Üldkogu 14. mai 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-13, p 32.7) Arvestades hageja töösuhte kestust, oli tal TKindlS § 8 lg 1 p 3 kohaselt õigus saada töötuskindlustushüvitist 180 päeva jooksul. Hüvitise suurus on TKindlS § 9 lg 4 kohaselt esimese 100 päeva jooksul 50% töötaja eelnenud sissetulekust ja pärast seda 40% sissetulekust.
17.Samuti arvestab hüvitise suuruse määramisel kohus ka asjaoluga, et hageja töötas koolis pedagoogina, kellele on ühiskondlikult kõrgemad ootused töösuhtes osalemisel ning kostja on esile toonud, et õppeaasta jooksul esinesid konfliktid lapsevanemate ja hageja vahel. Töösuhte lõpetamise põhjusena on kostja on muu hulgas esile toonud, et vestlused hagejaga toimusid
10.märtsil 2016, 24. märtsil 2016, 15. aprillil 2016, 6. mail 2016 ja 10. mail 2016. Hageja ei ole ümber lükanud sellise sagedusega vestluste toimumist. Kohtu hinnangul näitab sellise sagedustega vestluste toimumine tööandja märkuste tegemist töötajale, isegi kui nende vestluste tulemusena ei vormistatud kirjalikku hoiatust. Selliselt on kostja näidanud, et ta on tegelenud sooviga parandada hageja võimalust jätkata töösuhet määral, mis tagaks kõikide osapoolte rahulolu (sh õpilaste) hageja kui pedagoogi tööga. TVK toimikust nähtub, et Xxxxkooli õpilaste vanemad on 29. juunil 2016 pöördunud kostja poole avaldusega paludes teistkordselt kõike võimalikke reegleid rikkunud õpetaja Xxxxlõpetada tööleping ning juhul, kui olukord ei muutu, viivad vanemad oma lapsed teistesse koolidesse (TVK toimik lk 14). Eluliselt usutav on kostja selgitus, et alati püütakse vältida pedagoogi lahkumist koolist, kuna maakooli ei ole lihtne õpetajaid leida. Kostja jätkuvalt kinnitab, et otsuseid õpetajatega töösuhteid mitte jätkata ei tehta kergekäeliselt. Kostja on märkinud, et ta ei ole kordagi kahtluse alla seadnud hageja teadmisi, kuid õpetaja töö eeldab lisaks teadmistele ka oskust neid edasi anda, oskust suhelda, oskust keskenduda olulisemale jne. Kahjuks just vajakajäämised nendes oskustes olid põhjuseks nii tihedale osapoolte kokkusaamistele.
18.Hageja soovib kostjalt välja mõista mittevaralise kahju, mida hageja on põhjendanud sellega, et kooli direktor on eiranud teadlikult töölepingu lõpetamisel seadust, lõpetades ootamatult päevapealt töölepingu ja seega rikkunud hea usu ja hoolsuse põhimõtet käitudes hagejale kahju tekitavalt. Töölepingu lõpetamine oli hagejale üllatuslik ja oluliselt mõjutas hageja tavapärast elukorraldust, tulevikuplaane ning varalist seisundit, jättes tema ilma loodetust sissetulekust ning hagejale ei antud aega uue töökoha leidmiseks ehk tööleping oli lõpetatud hageja jaoks väga ebasoodsal ajal, mis oluliselt raskendas teise töökoha leidmist.
19.Kohus leiab, et töösuhet hagejaga ei lõpetatud ootamatult. Selle kohta on kohus andnud hinnangu otsuse p-s 17. Kohus kordab, et vestlused hagejaga toimusid 10. märtsil 2016,
24.märtsil 2016, 15. aprillil 2016, 6. mail 2016 ja 10. mail 2016 ning sellise sagedustega vestluste toimumine tööandja märkuste tegemist töötajale, isegi kui nende vestluste tulemusena ei vormistatud kirjalikku hoiatust. TVK toimikust nähtub, et õpilaste vanemad on 29. juunil 2016 pöördunud kostja poole avaldusega paludes teistkordselt kõike võimalikke reegleid rikkunud õpetaja Xxxxlõpetada tööleping ning juhul, kui olukord ei muutu, viivad vanemad oma lapsed teistesse koolidesse (TVK toimik lk 14). Kostja on märkinud, et ta ei ole kordagi
2-16-14660 kahtluse alla seadnud hageja teadmisi, kuid õpetaja töö eeldab lisaks teadmistele ka oskust neid edasi anda, oskust suhelda, oskust keskenduda olulisemale jne. Kohus leiab, et hagejale oli enne
4.juulit 2016 teada, et kostjal on etteheiteid tema töösse puutuvalt, kuivõrd nii tihedasti toimuvad tööalased vestlused osutavad tavaliselt töötaja tööga seonduvatele probleemidele.
20.Kohus nõustub kostja selgitusega, et töösuhet hagejaga ei lõpetatud hagejale ebasobival ajal, kuivõrd just suvise koolivaheaja ajal otsivad koolid omale järgmiseks õppeaastaks õpetajaid. Hageja ei ole ümber lükanud kostja väidet selle kohta, et õpetajate koosseisu komplekteerimine langeb just augustikuusse, sest õppekoormuse jagamine eelmise õppeaasta lõpus ei ole võimalik, kuivõrd õpilaste arv, kes asuvad uuel õppeaastal õppima selgub alles augusti lõpuks. Seetõttu toimuvad ka õppeaasta alguse õpilaste ja õpetajate andmevahetused registritega ka kõige varem 10. septembri seisuga.
21.Hageja on kohtule esitanud Tallinna XxxxGümnaasiumi 27. septembri 2016. a järelepärimise kandideerimise kohta, millest nähtub, et konkursiga osutus nimetatud kooli valituks teine taotleja ning hageja ei osutunud valituks (I kd, tl 8). Samuti on hageja esitanud Xxxx Gümnaasiumi 26. septembri 2016. a tõendi selle kohta, et hageja on pöördunud sooviga asuda tööle õpetajana, kuid koolis puudusid vabad töökohad (I kd, tl 10) ning Tallinna Xxxx
22.septembri 2016. a tõendi selle kohta, et hagejaga ei ole võimalik sõlmida töölepingut, kuna koolil puuduvad vabad töökohad. Need tõendid näitavad kohtu hinnangul küll seda, et hageja soovis uuesti tööle asuda pedagoogina teistesse koolidesse, kuid need tõendid ei anna alust kostjalt välja mõista kahjuhüvitis hageja taotletud suuruses, sest kostjale ei saa panna tööandjana kohustust hüvitada kahju, mille tekkimine ei ole põhjuslikus seoses tema käitumisega. Kohus saab hüvitise suuruse kindlaksmääramisel hinnata tööandja käitumist töösuhte lõpetamisel, kuid kohus ei näe põhjuslikku seost kostja käitumise ja selle vahel, et kahel koolil ei olnud hagejale pakkuda vaba töökohta ning ühes koolis eelistati teist kandidaati. Muidugi ei tähenda see, et igas koolis vajatakse õpetajaid, kuid asjaolu, et hageja ei osutunud kandideerimisel valituks ei tähenda mingil juhul, et aeg kandideerimiseks on ebasoodne.
22.Tõendatud ei ole ka hageja väide, et just töölepingu lõpetamine tekitas temas hingelisi üleelamisi ja piinu, mis annaksid aluse mittevaralise kahju välja mõistmiseks. Hageja kohtule esitatud Ida-Tallinna Keskhaigla tõendist ilmneb, et Xxxxon vaevanud depressioon, mis ägenes 2016. aasta septembris. Tõendi sisust selgub, et isikut on vaevanud mitmed vaegused, mida on ravitud, kuid ei ole saavutatud rahuldavaid tulemusi. Nimetatud tõendiga ei tõendata, et hagejal esinevad vaegused oleks põhjuslikus seoses tema töölepingu lõppemisega Xxxx Koolis. Hageja ütlused tervise probleemide osas seoses töölepingu lõppemisega on paljasõnalised ning tõendamata. Tsiviilasja hinna määramine.
23.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind (2044 eurot 62 senti) ja TsMS § 132 lg-st 1 sätestatust, mille kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
24.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, mistõttu kannab käesoleva asja menetluskulud täies ulatuses hageja. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
2-16-14660
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Kuivõrd kostja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, tuleb jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.