lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-10377/57

Tööõigus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.04.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-10377/57
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.04.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1006
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Piirmets ja Kaija Koik

Määruse kuupäev

16.04.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-10377

Tsiviilasi

Q.L.P OÜ hagi H.K vastu ning H.K vastuhagi töövaidluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.09.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

H.K apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) Q.L.P OÜ (registrikood XXX), seaduslik esindaja juhatuse liige X ning lepingulised esindajad advokaadid Cristen Helendi ja Kalev Pihlak Kostja (apellant) H.K (isikukood XXX), lepinguline esindaja Kunnar Korsten

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 11.04.2025, millel osalesid pooled ja nende lepingulised esindajad

RESOLUTSIOON

I. Tühistada Harju Maakohtu 06.09.2024 otsus osas, millega lahendati hagi ja vastuhagi ning jaotati ja määrati osaliselt kindlaks menetluskulud (resolutsiooni p-d 3–9). Kinnitada tühistatud osas Q.L.P OÜ (hageja) ja H.K (kostja, koos: pooled) kompromiss järgmistel tingimustel:

1.poolte 01.07.2020 tööleping lõppes 28.06.2022 kostja ülesütlemisega TLS § 91 lg 1 alusel;
2.hageja teeb Töötamise registris hiljemalt 18.04.2025 kande p-s 1 nimetatud alusel töölepingu lõppemise kohta;
3.pooled avaldavad, et neil ei ole töösuhtest ega käesolevast kohtuasjast tulenevalt teineteise vastu muid nõudeid;

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.pooled kannavad ise oma menetluskulud. II. Punktis I viidatud otsus on edasi kaebamata jõustunud osas, milles maakohus võttis vastu vastuhagist osalise loobumise, lõpetas loobutud nõuete osas menetluse ja määras vastuhagilt asja hinna (resolutsiooni p-d 1–2). III. Tsiviilasja nr 2-22-10377 menetlus lõpetada. IV. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta iga poole enda kanda ja rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust ja see jõustub teatavaks tegemisel.

MENETLUSE KÄIK

1.Q.L.P OÜ (hageja, tööandja) esitas 15.07.2022 Harju Maakohtule hagi H.K (kostja, töötaja) vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning leppetrahvi, kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks.
1.1.Hageja tõi esile, et pooled sõlmisid 01.07.2020 töölepingu, mille alusel asus kostja hageja juures tööle müügiesindajana. Kostja saatis 28.06.2022 hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Kostja põhjendas töölepingu ülesütlemist ületundide vale arvestusega. Kostja töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine. Pooled ei sõlminud kokkulepet ületunnitöö tegemises ja selle tasustamises. Hageja ei kohustanud kostjat ületunde tegema. Hageja ei ole töölepingu kestel kordagi hüvitanud kostjale väidetavaid ületunde vaba ajaga ega rahas. Kostja teadis oma väidetavast õiguste rikkumisest juba alates oktoobrist 2021. Avalduse töölepingu ülesütlemiseks esitas töötaja alles juunis 2022. Seega ei öelnud kostja töölepingut üles mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai.
1.2.Pooled sõlmisid kokkuleppe, et kui töötaja lahkub töölt omavoliliselt töölepingu ülesütlemise kohta avaldust esitamata või seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu järgimata, on tööandjal õigus nõuda töötajalt leppetrahvi kuni töötaja keskmise kalendrikuu töötasu ulatuses. Kuivõrd kostja ütles töölepingu erakorraliselt üles ilma seadusest tuleneva aluseta ning lahkus töölt enne seaduses ettenähtud etteteatamistähtaega, tuleb kostjalt välja mõista leppetrahv 1700 €
1.3.Kostja rikkus töölepingut, öeldes ilma seadusest tuleneva aluseta töölepingu erakorraliselt üles. Kostja rikkumise tõttu pöördus hageja advokaadi poole. Hagejale osutati õigusabi 918 € ulatuses. Kuigi õigusabi arve maksab esialgu kolmas isik, peab hageja kolmandale isikule kantud kulusid hüvitama. Kostjalt tuleb välja mõista kahjuhüvitis õigusabikulude katteks 918 €.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja esitas 12.09.2022 vastuhagi. Peale osadest nõuetest loobumist palus kostja hagejalt välja mõista töötasu ületunnitöö eest kokku 854,34 €, hüvitise seoses töölepingu erakorralise ülesütlemisega 4161 € ning viivise rahalistelt nõuetelt seaduses sätestatud määras alates vastuhagi esitamisest.
2.1.Kostja edastas igakuiselt tööandjale ja raamatupidajale andmed ületundide kohta ning hageja hüvitas kooskõlas töösuhte alguses sõlmitud suulise kokkuleppega ületunde vaba ajaga. Hageja andis korduvalt lubadusi ületunde rahas hüvitada, kuid seda ei teinud. Hageja asus juunis 2022 toimunud vestluses eitama ületundide ja nende kostjale vaba ajaga asendamise kokkuleppe olemasolu ja kehtivust. Hageja väitis, et kostja ei ole ületunde teinud. Kostja sai aru, et hageja ei täida kokkulepet ületundide hüvitamise kohta ja ta otsustas töölepingu lõpetada. Töötaja poolseks töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjuseks oli tööandja poolne ületundide hüvitamise kokkuleppest mittekinnipidamine ning ületundide töötajale kompenseerimata jätmine kas vaba ajaga või rahas.
2.2.Hageja leppetrahvi ja kahjuhüvitise nõuded on alusetud ja need tuleb rahuldamata jätta. Kui kohus leiab, et leppetrahvi nõue on põhjendatud, tuleb summat ühe euroni vähendada. Hageja kohtueelsed õigusabikulud on põhjendamatult kõrged. Advokaadi õigusabi osutamise ajakulu on ülepaisutatud. Mõistlikuks ei saa lugeda advokaadi tunnitasu 170 € (käibemaksuta). Õigusabi arve on väljastatud kolmandale isikule, kellel ei ole vaidlusega mingit seost.
2.3.Hageja ei ole kostjale ületunde rahas hüvitanud. Hagejalt tuleb välja mõista töötasu ületunnitöö eest 2020. a 150,99 €, 2021. a 330,54 € ja 2022. a 372,81 €.
2.4.Kostja ütles töölepingu erakorraliselt üles ja tal on õigus nõuda kostjalt hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 4161 €. 2 (3)
3.Hageja vaidles vastuhagile vastu.
4.Maakohus tegi 06.09.2024 otsuse (vaidlustatud otsus), millega rahuldas hagi osaliselt ja jättis vastuhagi rahuldamata. Maakohus tuvastas, et kostja ülesütlemine on tühine, ja lõpetas töölepingu 28.07.2022. Mõlema poole rahalised nõuded jäid rahuldamata. Hagiga seotud menetluskulud jäid TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda ja rahaliselt kindlaks määramata, aga vastuhagi kulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda – need määras maakohus kindlaks rahaliselt, mille tulemusel pidi kostja hagejale hüvitama 3166,25 €. Sama otsusega võttis maakohus vastu kostja vastuhagist osalisel loobumise.
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse hagi ja vastuhagi sisulise lahendamise ning menetluskulude osas tühistada. Kostja soovis hagi tervikuna rahuldamata jätmist ja vastuhagi menetlusse jäänud nõuete rahuldamist. Menetluskulud palus kostja panna hageja kanda.
6.Hageja vaidles kaebusele vastu.
7.Pooled esitasid 11.04.2025 ringkonnakohtu istungil kohtule kompromissi määruse resolutsiooni p I tingimustel, mille palusid kinnitada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus kinnitab esitatud kompromissi, tühistab maakohtu otsuse vaidlustatud osas ja lõpetab tsiviilasja menetluse (TsMS § 645 lg 1 ja § 428 lg 1 p 4).
9.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks asja lahendamist kompromissiga. Pooled kinnitasid kompromissi esitamisel, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh TsMS §-des 430 ja 432 sätestatust. Ringkonnakohus on pooltele selgitanud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgi kaebuse menetlusse võtmise määruses.
10.Menetluskulud jäävad vastavalt poolte kokkuleppele ja TsMS § 168 lg-le 3 poolte endi kanda ning neid pole vaja rahaliselt kindlaks määrata. Apellatsioonkaebuse esitamisel ei tasutud riigilõivu, mistõttu ei teki selle tagastamise küsimust.
11.Pooled välistasid kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õiguse, mistõttu ei saa käesolevat määrust vaidlustada – see on kooskõlas TsMS § 661 lg-ga
4.(allkirjastatud digitaalselt)

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja