Tsiviilasi nr 2-15-2683
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Andrus Miilaste
Määruse avalikult teatavaks- 3. november 2017, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-15-2683
Tsiviilasi
L.P.i ja S.K.u hagi H.K.i vastu kaasomandi lõpetamiseks H.K.i vastuhagi L.P.i ja S.K.u vastu kaasomandi lõpetamiseks
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine, menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastuhagis kostja) L.P. (isikukood: XXX; epost:XXX) Hageja S.K. (isikukood XXX; e-post: XXX) Hagejate esindajad A.K. ja Agu Eichenbaum (e-post: [email protected]) Kostja (vastuhagis hageja) H.K. (isikukood: XXX, e-post XXX) Kostja esindajad A.R. ja vandeadvokaat Rene Varul (epost: [email protected])
Kohtuistungi toimimise aeg Protokollija
2. november 2017 Istungisekretär Mairit Sarapson
muutmiseks selliselt, et korteriomandi nr XXX registriosa teise jakku tehtud omanikukanded kustutatakse ja korteriomandi nr XXX ainuomanikuna kantakse kinnistusraamatusse H.K..
EE062200221059223099 (Swedbank), EE221700017003510302 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal) või EE513300333522160001 (Danske Bank AS Eesti Filiaal).
Tartu Maakohtu menetluses on L.P.i ja S.K.u hagi H.K.i vastu kaasomandi lõpetamiseks ning H.K.i vastuhagi L.P.i ja S.K.u vastu kaasomandi lõpetamiseks. Pooled saavutasid 2. novembri 2017. a kohtuistungil kompromissi. Pooled paluvad kompromissi kinnitada ja tsiviilasjas menetluse lõpetada. Lisaks paluvad pooled tagastada neile pool hagilt ja vastuhagilt tasutud riigilõivust.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 järgi võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et menetlus selles tsiviilasjas tuleb lõpetada, sest asja lahendamine kompromissiga on mõistlik ja täidetav. Kompromiss (transactio) muudab vaieldava ja kaheldava õigussuhte poolte vastastikuste järeleandmiste kaudu vaieldamatuks ja kaheldamatuks. Kompromiss on kantud otstarbekusest kõrvaldada vaieldavus ja kaheldavus poolte järeleandmise teel. Ühtlasi tagab kaasomandi lõpetamise kohta sõlmitav kompromiss õigusrahu. Kohus kinnitab kompromissi,
kuna see ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel tuleb asjas menetlus lõpetada. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissi sõlmimise tõttu on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kompromiss kehtib täitedokumendina (TsMS § 430 lg 5). TsMS § 6XXX lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on leppinud kompromissis kokku, et loobuvad edasikaebeõigusest. Eeltoodu tõttu välistab kohus TsMS § 6XXX lg 4 alusel määruskaebuse esitamise õiguse. Poolte menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 3 alusel nende endi kanda. Seetõttu ei ole kohtul vaja poolte menetluskulude rahalist suurust TsMS § 174 lg 2 alusel kindlaks määrata. Pool hagilt ja vastuhagilt tasutud riigilõivust tuleb TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 alusel tagastada riigilõivud tasunud isikutele.
/digitaalselt allkirjastatud/ Andrus Miilaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.