Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud AS Raunisaar kanda.
2.4.Tühistada käesoleva kohtuotsuse jõustumisel Viru Maakohtu 28. septembri 2016 kohtumäärusega seatud hagi tagamise abinõu, millega kohus peatas täitemenetluse kohtutäituri Tatjana Afanasieva menetluses olevas täiteasjas nr 197/2016/386 kuni käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Valery Makushin (hageja) esitas 12.08.2016 hagi Raunisaar AS (kostja) vastu täitedokumendi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt sai hageja 18.07.2016 kätte kohtutäituri Tatjana Afanasieva poolt koostatud 15.07.2016 täitmisteate nr 197/2016/386 ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse nr 197/2016/386. Täitedokumendiks on Viru Maakohtu 29.03.2016 kohtumäärus nr 2-1248174, mille alusel mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks 2657 eurot, millele lisandub seadusjärgne viivis. Hageja leidis, et tal puuduvad kohustused kostja ees. Hageja omandas Tatjana Rõbaltšenko varalised õigused kostja vastu summas 3000 eurot. Kostjal oli nõudeõigus hageja vastu summas 2657 eurot. Hageja tasaarvestas nõuded kostja vastu summas 2657 eurot kostja nõudega summas 2657 eurot hageja vastu. Hageja nõue kostja vastu on 343 eurot. Nõue on rahuldatud, seega tuleb tunnistada sundtäitmine lubamatuks. Hageja esitas hagi tagamise taotluse täitemenetluse nr 197/2016/386 peatamiseks.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei nõustunud hageja seisukohaga, et nõue on rahuldatud. Selleks, et tegemist oleks kehtiva nõude loovutamisega VÕS § 170 järgi, peab nõude loovutamisest teavitama võlgnikku vana võlausaldaja (Tatjana Rõbaltšenko), mitte uus võlausaldaja ehk hageja. Hageja 28.07.2016 teatel ei ole õiguslikku tähendust. Hageja fail allkirjastati 28.07.2016, seega ei ole nõue täidetud vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 28. septembri 2016 määrusega hagi tagamise taotluse, millega peatas täitemenetluse kohtutäituri Tatjana Afanasieva menetluses olevas täiteasjas nr 197/2016/386 kuni käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
4.Viru Maakohus jättis 24. märtsi 2017 otsusega hagi rahuldamata ja poolte menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras tühistada kohtuotsuse jõustumisel Viru Maakohtu
28.septembri 2016 kohtumäärusega seatud hagi tagamise abinõu, millega kohus peatas täitemenetluse kohtutäituri Tatjana Afanasieva menetluses olevas täiteasjas nr 197/2016/386 kuni käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus järgmiste tähtsust omavate asjaolude üle: 1) kohtutäitur Tatjana Afanasieva alustas kostja avalduse alusel täitemenetlust nr 197/2016/386 hageja suhtes (tl 7). Täitedokumendiks on Viru Maakohtu Narva kohtumaja 29.03.2016 lahend nr 2-12-48174. Nõude sisu on menetluskulud 2 657 eurot, millele lisandub viivis alates 21.04.2016 kuni nõude tasumiseni; 2) hageja (võlgnik) on saanud täitmisteate 18.07.2016 kätte; 3) täitemenetlus nr 197/2016/386 ei ole lõppenud. Maakohus leidis, et nõude loovutamise kehtivus ei sõltu võlgniku nõusolekust ega ka nõude loovutamisest võlgnikule teatamisest. Nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe ning nõue loovutatakse sõltumata võlgniku tahtest. Pooled ei vaidle selle üle, et vana võlausaldaja, Tatjana Rõbaltšenko, ei teatanud kostjale kirjalikult nõude loovutamisest ja uus võlausaldaja, hageja, ei esitanud T. Rõbaltšenko poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta. Maakohus leidis, et VÕS § 169 kohaselt puuduvad uuel võlausaldajal nõuded võlgniku vastu, kellele senine võlausaldaja ei olnud nõude loovutamisest teatanud või kellele ei esitanud VÕS § 168 lg-s 2 nimetatud loovutamisdokumenti. Seega on õige kostja väide, et teade nõude loovutamise kohta pidi pärinema T. Rõbaltšenkolt ning et hageja teatel nõude loovutamisest ei ole õiguslikku tähendust. Tasaarvestada saab VÕS § 197 lg 1 kohaselt kahe isiku vastastikku suunatud nõudeid: kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse. Kuna lähtudes eeltoodust hagejal kostja vastu nõuded puuduvad, ei ole nõuet, mida saab tasaarvestada. Seega ei ole õige hageja seisukoht, et kostja nõue tema vastu on rahuldatud.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles maakohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi täies ulatuses. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus otsuse tegemisel rikkunud nii materiaalõiguse kui ka menetlusõiguse norme. Maakohus rikkus TsMS § 436 lõiget 1 ning otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Maakohus rikkus ka TsMS § 442 lg 8 ja § 232 lg 1; 2) ei ole maakohus piisavalt analüüsinud kõiki asjaolusid ja hageja väiteid. Maakohus põhjendas kohtuotsust mitte asjas kogutud tõendite ja tuvastatud asjaolude põhjal, vaid lihtsalt tsiteeris võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes sisalduvat arvamust;
3) leidis kohus õigesti, et nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe ning nõue loovutatakse sõltumata võlgniku tahtest; 4) jättis kohus analüüsimata hageja poolt kostjale e-postiga saadetud 28.07.2016 tasaarvestamise avalduse. Kostja ei esitanud vastuväiteid ega palunud esitada nõude loovutamist tõendavat dokumenti. Hageja on seisukohal, et nõude loovutamine ja nõuete tasaarvestamine on toimunud.
6.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, taotles selle rahuldamata jätmist ja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja kordas hagi vastuses esitatud seisukohti. Kostja on seisukohal, et hageja esitatud uus tõend (äriregistri väljavõte, tl 106) tuleb hagejale tagastada, kuna see on esitatud TsMS § 652 lg 4 rikkudes.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 24. märtsi 2017 otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusnormide rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi ja jätab menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme, sest maakohtu otsus ei vasta kohtuotsuse nõuetele, eelkõige TsMS § 442 lg-le 8. Maakohtu otsuse põhjenduste esimese lõigu kohaselt rahuldas maakohus hagi täies ulatuses, kuid põhjendustest ei saa seda järeldada ja otsuse resolutsiooniga jäeti hagi rahuldamata. Maakohtu otsuse põhjendav osa on ebaloogiline ja on toonud kaasa vastuolulise lahendi. Samuti on põhjendatud apellandi väide, et maakohus ei ole hinnanud asja juurde võetud tõendeid.
9.Käesolevas asjas esitas hageja sundtäitmise nõude kostja vastu põhjusel, et ta tasaarvestas talle loovutatud nõude kostja nõudega. Kostja esitas tasaarvestusele vastuväite, et talle ei ole esialgne võlgnik nõude loovutamisest teatanud ning talle ei ole ka nõude loovutamise dokumenti edastatud.
10.Hageja teatas kohtutäiturile ja kostjale tasaarvestusavalduse tegemisest 28.07.2016 ja esitas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi 30.08.2016. Tasaarvestuse kehtivuse eeldusteks on tasaarvestuse õigsus ja tasaarvestuse avalduse tegemine. Tasaarvestuse õigus tekib ja tasaarvestus on võimalik alates ajahetkest, mil tasaarvestava poole nõude täitmise tähtaeg on saabunud ja teisel poolel on nõue tasaarvestava poole vastu. Hagejal tekkis nõue kostja vastu alates nõude loovutamisest 03.05.2016, seega oli hagejal tasaarvestuse avalduse tegemise ajal tasaarvestuse aluseks olev õigus. VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostjal oli tasaarvestuse avalduse saamise hetkel õigus VÕS § 172 alusel keelduda oma kohustuse täitmisest selle tõttu, et talle ei olnud nõuetekohaselt loovutusest teatatud.
Ringkonnakohus leiab, et tegemist oli ajutise vastuväitega nõude täitmisele ning see vastuväide kaotas mõjujõu 23.01.2017, kui hageja esitas kohtule ja kostjale sai sellega teatavaks nõude loovutamise dokument. Ringkonnakohus möönab, et kuni selle ajahetkeni, kui vana võlausaldaja ei olnud võlgnikule (kostjale) teatanud nõude loovutamisest ja uus võlausaldaja (hageja) ei olnud esitanud nõude loovutamise lepingudokumenti VÕS § 170 kohaselt, oli kostjal õigus keelduda tasaarvestusega arvestamisest ja tal säilis õigus täita oma kohustus vana võlausaldaja ees. Tegemist on võlgniku kaitsesättega, et kaitsta teda olukorra eest, kus ta täidab kohustuse isikule, kes on nõudeõiguse loovutanud. Samas ei saa sellele sättele tuginedes võlgnik keelduda üldse oma kohustuse täitmisest.
11.Ringkonnakohus märgib, et maakohus andis 19.01.2017 pooltele 14-päevase tähtaja tõendite esitamiseks ja hageja esitas kohtu määratud tähtajaks tõendid, sh nõude loovutamise lepingu (lk 68). Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks nimetatud tõendi jätnud tsiviilasja juurde võtmata, kuid kohtuotsuses ei ole ka nimetatud tõendit hinnatud kohtu poolt. Ringkonnakohus leiab, et kuna nimetatud tõend on maakohtu poolt asja juurde võetud, siis on ringkonnakohus õigustatud seda hindama TsMS § 653 alusel. Ringkonnakohus leiab, et hageja tõendas maakohtus hagi aluseks olevaid asjaolusid ning nõude loovutamise lepingu esitamisega lõppes kostjal ajutise vastuväite esitamise õigus hageja tasaarvestusavaldusele.
12.Ringkonnakohtu hinnangul on TMS § 221 lg 2 eeldused täidetud ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tuleb rahuldada. Hagi rahuldamise tagajärjena peab kohtutäitur TMS § 48 p 4 alusel täitemenetluse lõpetama. TMS § 221 lg 1 kohaldamisel on määrav tasaarvestusolukorra tekkimise aeg, mitte tasaarvestusavalduse tegemise aeg. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis on võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Ringkonnakohus märgib, et kuigi loovutatud nõude aluseks olev 30.09.2013. a kohtulahend nr 2-12-48174 on varem jõustunud, siis tasaarvestusolukord, st hageja õigus tasaarvestada, tekkis talle nõude loovutamisega, s.o 03.05.2016.
13.Ringkonnakohus jätab TsMS § 162 lg1 ja § 171 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus möönab, et kostjal oli õigus hageja nõudele vastuväide esitada hagi esitamise ja kostja vastuse esitamise ajal, kuid samas esitas hageja kohtu määratud tähtajaks tõendid, mis kostja vastuväite kummutasid. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulud on alus jätta täies ulatuses selle poole kanda, kelle kahjuks tehakse otsus.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.