Sweco EST OÜ hagi sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastu võla 175 841,51 eurot ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.02.2017 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
279 086,79 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Sweco EST OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/apellant: Sweco EST OÜ (registrikood: 10633373), lepinguline esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus Kostja/vastustaja: sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (registrikod: 90006399), lepingulised esindajad Hana-Maarja Helinurm ja Liisa Saamot
Istungi toimumise aeg
26.09.2017
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus ja seaduslik esindaja juhatuse liige TN ning kostja lepinguline esindaja Liisa Saamot
RESOLUTSIOON:
1.Muuta Harju Maakohtu 23.02.2017 otsuse põhjendusi, jättes lõppjärelduse hagi rahuldamata jätmise kohta muutmata.
Sweco EST OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
1(19)
Tsiviilasi nr: 2-16-7999
3.Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Sweco EST OÜ kanda. Sihtasutusel Põhja-Eesti Regionaalhaigla ei ole apellatsiooniastmes menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Sweco EST OÜ esitas 20.05.2016 Harju Maakohtule hagi sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastu võlgnevuse 108 210,16 eurot ja viivise saamiseks. 06.09.2016 esitas hageja nõude suurendamise avalduse.
2.Hageja esitas kostja vastu järgmised nõuded: - mõista kostjalt välja hageja kasuks tasu 175 841,51 eurot ja 06.09.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis kokku 27 377 eurot. 14.09.2016 toimunud kohtuistungil täpsustas hageja, et ta nõue on omaniku järelevalve teenuse osutamise lepingust tuleneva tasu nõue (II kd, lk 32 pöördel). - mõista kostjalt välja viivis põhinõudelt 108 210,16 eurot 0,1%, s.o 108,21 eurot päevas alates 20.05.2016 kuni haginõude suurendamiseni 06.09.2016; - mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt 175 841,51 eurot 0,1%, s.o 175,84 eurot päevas alates 06.09.2016 kuni võlgnevuse tasumiseni.
3.Hagiavalduse kohaselt oli 03.04.2012 hageja ja kostja vahel sõlmitud riigihanke nr 126091 „Mustamäe D-, C-korpuse ja kahetasandilise parkla ning B-korpuse liftide ehitustööde tarbeks omanikujärelevalve teenuse osutamine“ tulemusena omanikujärelevalve teenuse osutamise leping nr 9-4.2/11. Lepingu esemeks oli hagejapoolne omanikujärelevalve teostamine Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnakus teostavate hankedokumentides nimetatud ehitustööde üle.
4.Lepingu järgi kohustus kostja maksma hagejale omanikujärelevalve teenuse eest 568 103,50 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % ehk 113 620,70 eurot. Ühes kuus makstav tasu oli seega 13 526,27 eurot.
5.Esialgse plaani järgi (riigihanke aruanne) pidi Merko Infra AS ehitustööd lõpetama 03.05.2015 (ehk 37 kuu jooksul). Omanikujärelevalve leping sõlmiti varuga (42 kuud) ehk pikemat perioodi silmas pidades juhuks, kui teenuse periood peaks pikenema. Ehitusperiood kujunes tegelikkuses veelgi pikemaks. Sellest tulenevalt teostas hageja omanikujärelevalvet ka pärast 42 kuu möödumist, alates 28.08.2015 kuni augustini 2016. Ehitustööde pikenemine oli tingitud sellest, et ehitaja ei pidanud tähtaegadest kinni ja rikkus lepingut, ehitus ei olnud kvaliteetne ja kostja korraldas uue riigihanke V ehitusjärgu tööde kohta. Uue riigihanke tulemusena sõlmiti V ehitusjärgu tööde 2(19)
Tsiviilasi nr: 2-16-7999 tegemiseks leping RIITO Ehituse AS-ga. Hagejal tuli osutada omanikujärelevalve teenust kuni RIITO Ehituse AS tööde lõpuni. Omanikujärelevalve teenuse maht suurenes oluliselt.
6.Hageja korduvatele ettepanekutele omanikujärelevalve lepingu muutmiseks vastas kostja, et riigihangete seadus (RHS) seda ei luba. Hageja jaoks oli riigihankes pakkumuse tegemisel teada just omanikujärelevalve teostamise konkreetne kuudes arvestatav aeg (42 kuud), mis nähtus riigihanke hanketeate punktist II.3. Hageja teostas omanikujärelevalvet ka pärast 28.08.2015 kuni hagiavalduse esitamise hetkeni. Kui selgus, et ehitustööde valmissaamine kokkulepitud tähtajaks ei ole realistlik, tegi hageja kostjale ettepaneku hankelepingu muutmiseks. Esimene ettepanek tehti kostjale 27.10.2014. Kostja keeldus. Hageja leidis, et poolte vahel oli alates 28.08.2015 uus kehtiv võlasuhe. Omanikujärelevalve Käsunduslepingu Üldtingimuste p 6.1.1 (B) järgi oli juhul, kui lepingu täitmine jätkub poolte kokkuleppel ka pärast algselt lepingu lõppemiseks kokku lepitud tähtaega, kuulub lisaks tasumisele tasu, mis vastab võrdeliselt omanikujärelevalvele lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise eest makstavale tasule. Eeltoodust tulenevalt oli teenuse osutamise eest õigus saada hagejal tasu võrdeliselt lepingus kokkulepitud teenuse tasule, mis on 13 526,27 eurot kuus.
7.Hagi esitamise ajal teostasid töid peatöövõtjatena RIITO Ehituse AS ja Merko Infra AS töövõtulepingute alusel. Hageja teostas omanikujärelevalvet mõlema töövõtja poolt tehtava ehitustöö üle. Lisaks teostas hageja omanikujärelevalvet ka teiste, hankija leitud kaastöövõtjate poolt tehtava töö üle. Omanikujärelevalve lepingu p 2.1. järgi kohustus hageja teostama omanikujärelevalvet ehitusprojekti ülevaatusel, ehitusperioodil ning ehitustööde valmimisel ja vastuvõtmisel.
8.Hagiavalduse esitamise hetkeks oli hageja osutanud omanikujärelevalve teenust 8 kuud peale algse kokkulepitud teenuse lõpetamise tähtaja 28.08.2015 ning selles osas oli tasunõue arvutatav ja muutunud sissenõutavaks 8 x 13 526,27 = 108 210,16 euro suuruses summas. Hageja suurendas menetluse kestel oma nõuet, kuna oli lisaks veel viie kuu jooksul osutanud kostjale omanikujärelevalve teenust, selle eest tasu saamata. Pärast nõude suurendamise avaldust oli põhinõue 175 841,51 eurot (28.08.2015august 2016).
9.Hageja vaidles kostja vastuväidetele vastu. Hagejal puudus pärast hankemenetluses pakkumise esitamist võimalus jätta kostjaga leping sõlmimata. Hageja lähtus hanketingimustes toodud lepingu tähtajast ja lepinguperioodil lepingu täitmiseks tehtavate kulutuste järgi kujundas pakkumises toodud tasu suuruse. Hageja tasustamata jätmine oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Tegemist oli teenuse osutamisega, mille eesmärgiks oli aidata kaasa ehitusnõuetele vastava meditsiinilinnaku valmimisele. Eesmärgi saavutamine ei sõltunud ainult hagejast vaid eeskätt töövõtjatest ja kostjast. Omanikujärelevalve teenus on olemuselt ajaline teenus, mitte tükitöö. Kostja vastuväited
10.Kostja vaidles hagile vastu.
11.Poolte vahel ei tekkinud uut võlasuhet alates 28.08.2015 ning 03.04.2012 sõlmitud leping ei pikenenud. Lepingu järgi oli hageja kohustatud teenust osutama kuni tegeliku 3(19)
Tsiviilasi nr: 2-16-7999 ehitusperioodi lõpuni. Kuivõrd teenuse osutamise tähtaja lõppemist kaasatoov sündmus ei olnud saabunud (tegelik ehitusperiood ei ole lõppenud), ei olnud lepingujärgne teenuse osutamise kohustus veel lõppenud ning leping kehtis sõlmitud kujul edasi.
12.Riigihanke hankedokumentide kohaselt koostas kostja kõigi ehitusplatsil teostatavate tööde koondajakava, kuid samas oli ka selgitatud, et pakkuja peab arvestama, et ehitustööd teostatakse faktiliselt hilisemalt juhtivtöövõtja poolt koostatavate ja kostja poolt kinnitatavate täpsustavate ajakavade alusel. Hageja pidi aru saama ja arvestama ka pakkumuse esitamisel sellega, et tegelikud ehitustööde teostamise ajad selguvad ehitustööde teostamise käigus täpsustatud ajakavade alusel, s.t ehitustööde aeg võib olla pikem, kui ajakavas toodud tähtajad. Samuti pidi hageja lepingu sõlmimisel arvestama võimalusega, et ehituse lõpptähtajad võivad pikeneda, kuivõrd ehitustööde tähtaegade pikenemine on tavapärane nähtus ja sellest pidi hageja oma majandus- ja kutsetegevuse raames teadlik olema.
13.Hageja osutas kostjale teenust pärast 28.08.2015 mitte seetõttu, et kostja sundis hagejat tasuta teenust osutama, vaid seetõttu, et lepingu kohaselt oli hageja kohustatud teenust osutama kuni tegeliku ehitusperioodi lõpuni. Kostja ei saanud hagejalt täiendavaid teenuseid, teenuste maht ja iseloom jäid samaks, vaid ajaliselt oli ehitustegevus pikem.
14.Teenuse eest makstav tasu oli lepingus fikseeritud tükitööna, sõltumata teenuse osutamise ajalisest kestvusest. Kostja leidis, et hageja poolt väljatoodud arvutuskäik oli poolte vahel sõlmitud lepingu tingimustega vastuolus. Lepingus oli ette nähtud regulatsioon teenuse osutamise tasu ja tasustamise tingimuste osas ning ühestki lepingu sättest ei tulene, et lepingupooled oleks kokku leppinud igakuise fikseeritud tasu maksmises. Lepingu järgi kohustus kostja maksma hagejale teenuse eest tasu kokku summas 568 103,50 eurot, millele lisandub käibemaks, ning antud hind jagunes teenuse osutamisel protsentuaalselt vastavalt ehitusjärjekordadele ja nende etappidele. Hageja arvutuskäik oli oma olemuselt ekslik ja vastuolus lepinguga.
15.Kostja leidis, et antud vaidluse puhul ei saa lepingu muutmist ja lepingulise tasu kujunemist puudutavas osas võtta aluseks Omanikujärelevalve Käsunduslepingu Üldtingimuste (OKÜ) sätteid (I kd, lk 21-49). Lepingu kohaselt kohaldavad pooled OKÜ sätteid vaid ulatuses, mida ei ole lepingu dokumentides reguleeritud. Puudus alus OKÜ kohaldamiseks ja lepingu pikendamiseks, kuna teenuse osutamise lõpp oli lepingus endas konkreetselt sätestatud (omanikujärelevalve leping p 3).
16.RHS § 10 lg 1 p 4 järgi on kostja kohustatud oma rahaliste vahendite kasutamisel järgima RHS-s sätestatud korda. Kostja ei soovinud uue võlasuhte tekkimist – selleks oleks olnud vajalik uue riigihanke läbiviimine. Hageja mõttekäik hagi p-s 3.11 kinnitas (hageja ei saa kunagi kindel olla, kui palju teenuse osutamise periood pikeneb, sest see ei sõltu temast) hageja arusaama, et omanikujärelevalvet ei saa piiritleda konkreetsete kuude arvuga, kuna teenuse vajadus sõltub mitmetest teguritest.
17.Kostja hinnangul nõudis hageja tasu V ehitusjärgu osas teenuste osutamise eest, kuna hageja 27.05.2015 hinnapakkumine oli tehtud ainult V ehitusjärgu kohta. Hankedokumentide p 6.3.5 järgi on V ehitusjärgu ehitustöö tulemiks A-korpuse fuajee ja parkla, mille hind omanikujärelevalve lepingu p 4.1.5 järgi oli 5% kogu lepingu 4(19)
Tsiviilasi nr: 2-16-7999 hinnast ehk 28 405,18 eurot (+ käibemaks). Seetõttu ei saanud V ehitusjärgu omanikujärelevalve tasu olla 13 526,27 eurot kuus, nagu väitis hageja.
18.RIITO Ehituse AS poolt teostamata V ehitusjärgu tööde osas, mida oli umbes 80% ulatuses, sõlmis kostja 22.09.2016 uue ehituse töövõtulepingu AS-ga Remet ja OÜ-ga KRTL ning sellega seonduvalt ka uue omanikujärelevalve teenuse osutamise lepingu AS-ga Telora-E (II kd, lk 91-107), mille maksumus on 11 880 eurot (II kd lk 117). Esimese astme kohtu otsus
19.23.02.2017 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda ja määras kindlaks, et kostjal puudusid menetluskulud.
20.Asjaolud, mis pooled olid maakohtu ette toonud ja mille üle puudus vaidlus ning mis maakohus luges TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks, olid järgmised: - 03.04.2012 (kohtuotsuses ekslikult 2015) sõlmis kostja riigihanke tulemusena ASga Merko Infra töövõtulepingu regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku D-, Ckorpuste ja kahetasandilise parkla ning B-korpuse liftide ehitustööde teostamiseks (lühendatult TVL). Ehitustööde tähtaeg oli 37 kuud lepingu sõlmimisest ehk kuni 03.05.2015 (I kd lk 149-171). - 03.04.2012 sõlmisid pooled riigihanke tulemusena omanikujärelevalve teenuse osutamise lepingu nr 9-4.2/11 (I kd, lk 11-20). Vt ka Riigihanke aruanne ja hanketeade (I kd lk 68-77, lk 174-187). - 11.07.2012 vähendas kostja AS-ga Merko Infra sõlmitud TVL kogu V ehitusjärjekorra ulatuses ning sõlmis selles osas uue riigihanke tulemusena 28.04.2015 töövõtulepingu nr 2015/9-4.2/20-1 RIITO Ehituse AS-ga tööde teostamise tähtajaga 10 kuud ehk kuni 28.02.2016 (lühendatult TVL2, I kd lk 5067, lk 172). - 17.05.2016 teatas kostja hagejale, et ütles RIITO Ehituse AS-ga sõlmitud TVL2 üles ning sellest tulenevalt tuleb hagejal osutada omanikujärelevalve teenust veel kuni parkla katuselae betoneerimis-pingestamistööde lõpetamiseni ja kogu RIITO Ehituse AS poolt teostatud ehitustegevuse dokumenteerimiseni (I kd lk 80). - Ebakvaliteetse ehitamise ning töö tähtaegse valmimise võimatuse tõttu V ehitusjärgu osas, lõpetas kostja RIITO Ehituse AS-ga sõlmitud töövõtulepingu ja sõlmis 22.09.2016 uue töövõtulepingu AS-ga Remet ning KRTL OÜ-ga (II kd, lk 91-107). Selleks ajaks oli RIITO Ehituse AS teostanud V järgu ehitustöid ca 20% ulatuses. Nende tööde osas jäi omanikujärelevalve teostajaks hageja. Ülejäänud 80% tööde osas, mida asus teostama AS Remet ja KRLT OÜ, sõlmis kostja omanikujärelevalve teenuse lepingu AS-ga Telora-E (II kd lk 108-114). Nendele kostja väidetele ei vaielnud hageja vastu.
21.Pooled vaidlesid selle üle, kas nende vahel riigihanke korras sõlmitud omanikujärelevalve leping oli sõlmitud tähtajaga 42 kuud või mitte ning kui oli, siis kas ja mis tingimustel see pikenes. Samuti vaidlesid pooled omanikujärelevalve tööde mahu muutumise üle (kas see oli suurenenud või mitte) ning tööde eest tasutava summa suuruse üle (kas kostja pidi maksma hagejale lisaks riigihanke pakkumuses märgitule täiendavat tasu). 5(19)
Tsiviilasi nr: 2-16-7999
22.Kostja põhiväide oli, et omanikujärelevalve lepingus lepiti teadlikult kokku lepingu tingimuslik tähtaeg – omanikujärelevalvet tuleb teostada kuni tegelike ehitustööde lõpuni. Kuna tingimus ei olnud saabunud, siis leping ei olnud lõppenud. Tasu lepiti kokku riigihanke tulemusena kogu lepinguperioodiks ning see tingimus oli hagejaga eraldi läbi räägitud.
23.Hageja peamine väide oli see, et hankedokumentides, mis on omanikujärelevalve lepingu osaks, oli fikseeritud konkreetne ehitustööde tähtaeg ning omanikujärelevalve lepingu tähtaeg (42 kuud).
24.Täiendav tasu oli seotud V ehitusjärgu töödega, mis ainsana kogu ehitusest põhjustas sedavõrd suure viivituse valmimise tähtajas. Seega oli maakohtu hinnangul vaidlus omanikujärelevalve teenuse osutamise tasu üle alates 28.08.2015 seoses V ehitusjärgu 20% ehitustööde teostamisega RIITO Ehituse AS poolt.
25.Maakohus ei nõustunud hageja väitega, et pooled leppisid algselt kokku hagejale omanikujärelevalve teenuse osutamise eest igakuise tasu 13 526,27 euro maksmises (vt 06.09.2016 haginõude suurendamine p 3.4, II kd lk 8). Selline kokkulepe ei tulenenud ei omanikujärelevalve lepingust ega poolte varasemast käitumisest tasu kohta arvete esitamisel ja arvete maksmisel.
26.Omanikujärelevalve lepingu p 4.1 kohaselt maksab kostja hagejale omanikujärelevalve teenuse eest tasu kokku 568 103,50 eurot (+ käibemaks) ning selle summa jagunemine oli määratud kindlaks ehitusjärjekordade ja etappide kaupa. Seejuures oli tellijal õigus mõne ehitusjärjekorra osas teenusest loobuda, mille võrra vähenes ka teenuste maht ja makstav tasu.
27.Omanikujärelevalve lepingu p 4.3 teise lause kohaselt kinnitab hageja, et lepingu hind on lõplik tasu kõigi omanikujärelevalve lepingu kohustuste täitmise eest ega sõltu mistahes hageja kulutustest lepingu eesmärgi saavutamiseks.
28.Omanikujärelevalve lepingu p 4.6 kohaselt on lepingu hind lõplik. Tasumine toimub mitte sagedamini, kui üks kord kuus arve ja sellele lisatud akti/aruande alusel, millest nähtub, millise ehitusjärjekorra suhtes ja millisel perioodil osutatud teenuste eest tasumiseks see on esitatud.
29.Maakohus lähtus lepingu tekstist arusaamisel VÕS § 29 lg-st 1, millest tuleneb, et määravaks on lepingu tekst, mis peaks kajastama poolte tahet. Kui lepingu tekstist pole poolte tahet võimalik välja lugeda, tuleb välja selgitada poolte tegelik tahe.
30.Maakohtu hinnangul oli lepingu tekst ühene ja arusaadav – teenuse mahu moodustavad konkreetsed ehitusetapid. Igal etapil on teenuse osutamise seisukohast oma hind. Vastavalt ehitusjärjekorra ehitustööde valmimisele ning selle suhtes teostatud omanikujärelevalvele, tasus kostja hagejale, kuid mitte rohkem, kui vastava ehitusjärjekorra kindlaksmääratud kogumaksumus.
31.Tasustamine oli poolte vahe kokku lepitud ehitusjärkude kaupa ning iga ehitusjärgu osas oli kindlaks määratud kindel teenuse hind, kestvas igakuises makses pooled kokku ei leppinud. See, kui palju hageja omanikujärelevalve teenuse peale aega kulutas ei omanud tähtsust.
32.Maakohus ei nõustunud hagejaga, et alates 28.08.2015 oli poolte vahel omanikujärelevalve lepingu pikenemisest tulenev õigussuhe igakuise tasu maksmise
6(19)
Tsiviilasi nr: 2-16-7999 kohustusega summas 13 526,27 eurot. Hageja väitel kinnitab sellega nõustumist see, et kostja jätkas teenuse vastuvõtmist.
33.Teenuse osutamise aeg oli omanikujärelevalve lepingu p-s 3 kokku lepitud järgmiselt: teenuse osutamist tuleb alustada lepingu sõlmimisest ning teenust tuleb osutada kuni tegeliku ehitusperioodi lõpuni, millena pooled mõistavad hetke, kui tellija on allkirjastanud kõigi teostamisele kuulunud ehitusjärjekordade ehitustööde kohta lõpliku valmiduse aktid ja samuti on ehitused saanud kasutusload.
34.Hankedokumentides (p 7, II kd lk 180) on teenuse osutamise kestuse osas kõne all planeeritav ajakava ning tingimus, et omanikujärelevalve teostaja peab arvestama hilisema, faktilise ja täpsustatud ajakavaga. Hanketeates (I kd lk 76) on hankelepingu või dünaamilise hankesüsteemi kestuseks märgitud 42 kuud.
35.Seega esines teatav vastuolu hankedokumentides ja omanikujärelevalve lepingus kokkulepitud lepingu tähtaja osas. Kostja selgitas 14.09.2016 kohtuistungil, et hanketeate elektroonilisel täitmisel ei võimalda süsteem teadet muul viisil sisestada, kui tuleb täita lahter tähtaja kohta ning seetõttu ongi hankedokumentide tehnilistes kirjeldustes täpsustatud, et see on eeldatav ajakava. Maakohtu arvates ei pea pakkumuse esitaja teadma tellija infosüsteemide eripärasid – hanketeates näidatud tähtaeg on pakkuja jaoks konkreetne ajaline määratlus.
36.Siiski leidis maakohus, et viidatud vastuolul ei ole asja lahendamise seisukohalt määravat tähendust, sest omanikujärelevalve lepingu p 1.2.2 on pooled leppinud kokku, mis saab siis, kui lepingu dokumentide sisu on vastuoluline. Seega oli lepingu lõppemine seatud sõltuvusse ehitustööde tegelikust lõppemisest ning pooled ei olnud kuudes arvestatavat tähtaega kokku leppinud. Selline oli poolte tahe, mis nähtus muuhulgas sellest, et kostja küsis 27.02.2012 hagejalt üle, kas pakkuja on valmis osutama teenust kuni tegelike ehitustööde lõpuni, millele kostja vastas jaatavalt (II kd lk 23-24 ja lk 25-27).
37.Harju Maakohtu 25.01.2017 kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja XX ütlustega langeb kokku kostja 14.09.2016 istungil selgitatu, et omanikujärelevalve lepingu p 3 sätestatud lepingu kehtivuse määratlus oli kostja teadlik tahe ja soov. Nimelt lisas XX oma tunnistusele, et varasemate hangete raames on kostjal olnud analoogiline olukord – ehitustööde aeg pikenes ja omanikujärelevalve teenuse osutamist jätkati. Siis kostja maksis tasu juurde ja kuna projekti finantseeriti EL rahalistest vahenditest, siis tuli kostjal hiljem eelarvet ületanud summa tagasi maksta. Seega oli kostja tahe maandada ehitustegevusega seotud ekstsessidest tulenevad riskid ning hagejaga 03.04.2012 sõlmitud omanikujärelevalve lepingus ei olnud teadlikult tähtaega enam kuudes arvestatavana määratletud. Seega ei olnud õige hageja väide, et poolte tahe oli suunatud 42-kuu pikkuse lepingu tähtaja kehtestamisele.
38.Maakohus märkis, et hageja algatatud läbirääkimised omanikujärelevalve lepingu muutmiseks kinnitavad, et hageja ei pidanud lepingut pikenenuks või uuesti sõlmituks – hageja soovis olemasolevat lepingut muuta. Kostja mittenõustumise tõttu jäi leping muutmata. Hageja korduvad katsed pidada läbirääkimisi lepingu muutmiseks kinnitavad, et hageja oli teadlik ja veendunud, et tema soovitud igakuise täiendava tasuga lepingut ei olnud tekkinud ega sõlmitud. Vastasel juhul puudunuks vajadus järjepidevalt taotleda lepingu muutmist või uue lepingu sõlmimist. 7(19)
Tsiviilasi nr: 2-16-7999
39.Maakohus leidis, et omanikujärelevalve leping ei olnud pikenenud. See ei olnud ka lõppenud, kuna lepingu lõppemise tingimuseks seatud asjaolu – ehitustööde lõpetamine ja akteerimine – ei olnud RIITO Ehituse AS teostatud 20% V ehitusjärjekorra tööde osas saabunud.
40.Hageja esitatud ekspertarvamuse kohaselt (13.10.2016, II kd lk 137-149) oli ehitustööde kestus V ehitusjärgus pikenenud esialgselt plaanitust 16 kuu võrra. Osaliselt oli see tingitud kostja otsusest võtta V ehitusjärk AS Merko Infra lepingust välja ja korraldada uue ehitaja leidmiseks uus hange. Uue hanke tulemusena leitud töövõtja RIITO Ehituse AS rikkus lepingut ning kostja ütles temaga sõlmitud lepingu 17.05.2016 üles. Selles osas vaidlust ei olnud, et V ehitusjärgu ehitustööde osas toimus ettenägematu ajaline pikenemine. RIITO Ehituse AS poolt tegemata jäänud tööde osas V ehitusjärgus (umbes 80%) sõlmis kostja uue töövõtulepingu AS-ga Remet ja KRLT OÜ ja nende tööde osas hageja omanikujärelevalvet ei teostanud. Seega ei tuvastanud ekspert tööde mahu suurenemist vaid tööde valmimise tähtaja edasilükkumist.
41.Tuginedes omanikujärelevalve lepingu p 1.2.2 viimasele lausele (erinevuse korral omanikujärelevalve poolt osutatava teenuse mahu ja ulatuse osas kehtib põhimõte, et teostada tuleb suurem maht/ulatus) ning omanikujärelevalve lepingu p-le 3 teenuse osutamise aja kohta ning sellele, et kuna lepingus endas on regulatsioon olemas ja seega puudub vajadus pöörduda OKÜ (I kd lk 21-49) sätete poole, leidis maakohus, et tööde ajalise pikenemise riski kannab antud juhul hageja.
42.Maakohtu arvamust ei muutnud ka see, et tööde ajaline pikenemine sedavõrd suurel määral võis teatud juhtudel olla hea usu põhimõttega vastuolus (VÕS § 6 lg 2) ja tingimus, millega hageja justkui ei vabanekski kunagi kohustusest temast mittesõltuva asjaolu tõttu, seda kindlasti ka on. Maakohtu arvates ei olnud hea usu põhimõttega kooskõlas see, et hageja jääb omanikujärelevalve lepinguga seotuks määramata ajaks, kui näiteks RIITO Ehituse AS-ga ei õnnestugi kõiki ehitustöid 100% akteerida. Hea usu põhimõttega oleks kooskõlas, kui ehitustööde lõppemisega lõpeks ka omanikujärelevalve kohustus.
43.Kuid see asjaolu, ei andnud alust hagi rahuldamiseks, sest teenuse osutamise eest täiendava tasu nõudmist ei pidanud maakohus käesolevas tsiviilasjas esiletoodud asjaoludel põhjendatuks: oluliselt üle prognoositava ehitustähtaja läinud tööde osas omanikujärelevalve teenuse maht moodustas umbes 5% kogu teenuse mahust ning sellest 5% omakorda vaid 20% oli hageja osutatud teenus. Seega ei olnud tegemist riskiga, mis ülemäära koormaks hagejat või oleks ebaproportsionaalselt hea usu põhimõttega vastuolus.
44.Maakohus viitas ka RKTKO väljendatud seisukohale (kohtuasjas nr 3-2-1-171-15), mille kohaselt RHS § 69 lg 3 järgi on hankijal lubatud töövõtjaga hankelepingu muutmises kokku leppida üksnes juhul, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida hankijal ei olnud võimalik hankelepingu sõlmimise ajal ette näha, ja hankelepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamine. Kuigi RHS § 69 lg 5 järgi ei mõjuta selle nõude rikkumine hankelepingu kehtivust, tähendab eelnev siiski seda, et hankelepingut saab muuta vaid kitsastes piirides, tagades menetluse läbipaistvuse ja 8(19)
Tsiviilasi nr: 2-16-7999 pakkujate võrdse kohtlemise. RHS § 69 eesmärk on kaitsta teisi pakkujaid ja tagada avaliku raha kasutamise läbipaistvus ning takistada riigihanke menetlusest möödaminekut. Eeltoodust tulenevalt saab riigihanke tulemusena sõlmitud töövõtulepingus hilisema muutmise mõistlik võimalus olla vaid selline, mis on juba alguses avaldatud ja millest saavad lähtuda ka teised pakkujad. Vaid juhul, kui muutmise selge võimalus on hankemenetluses avaldatud, on hankija sellist võimalust pakkunud võrdselt kõigile pakkujatele ning ettenähtud muudatuse rakendamine lepingu täitmise käigus ei ole vastuolus hanke üldpõhimõtetega. Hageja taotletud sedavõrd suures ulatuses täiendava tasu maksmine (ligi 2/3 omanikujärelevalve lepingu maksumusest) moonutaks oluliselt hanke tingimusi ja tähendaks teiste pakkujate ebavõrdset kohtlemist, kuivõrd nende pakkumused olid esitatud teadmisega, et pakutud tasu eest tuleb teenust osutada tegelike ehitustööde lõppemiseni.
45.Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata ja leidis, et kostja ei ole võlglane puudus alus ka viivise väljamõistmiseks. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
46.29.03.2017 esitas Sweco EST OÜ apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 23.02.2017 otsuse ja teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus apellant jätta kostja kanda.
47.Harju Maakohtu otsus on märkimisväärses osas motiveerimata, mis raskendab selle õiguspärasuse kontrollimist. Maakohus on jätnud tähelepanuta ja hinnanguta hageja põhiväite kindla meeskonna palgal hoidmise kohustuse kohta kostjaga sõlmitud lepingu kestvuse ajal. Maakohus on hinnanud tõendeid valikuliselt ning jätnud osad tõendid üldse hindamata. See tingis asjas ebaõige otsuse tegemise.
48.Maakohus kohaldas valesti materiaalõigusnormi lepingu tõlgendamise kohta ning tuvastas seetõttu valesti poolte tahte lepingu sõlmimisel. Maakohus jättis tähelepanuta tõsiasja, et vastustaja muutis faktilise käitumisega riigihankemenetluses sõlmitud lepingut.
49.Maakohus on otsust tehes jätnud täiesti tähelepanuta hageja ühe põhiväite, milleks on viide pooltevahelise lepingu p-dele 2.2. ja 2.3., millest tulenevalt pidi hageja hoidma palgal peale 42-kuulise perioodi lõppu lepingu p-de 2.2. ja 2.3. kohaselt ainult kostja objektiga seotud spetsialiste täistööajaga ning kandma sellega seonduvaid tööjõukulusid ja –makse. Selles ei ole poolte vahel vaidlust. Seetõttu on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et lepingu tähtaja nihkumine ei olnud hea usu põhimõttega vastuolus.
50.Samuti on maakohus otsus tehes jätnud tähelepanuta ja arvestamata, et lepingu periood pikenes V ehitusjärjekorra osas üksnes tellija/vastustaja tegevuse tõttu, kuna ta arvas V ehitusjärjekorra AS Merko Infra töövõtust välja enda otsusega ja korraldas vahetult enne ehitusperioodi kavandatud lõppu sama töö osas täiesti uue hanke.
51.Tõendeid valikuliselt ja osaliselt hinnates on maakohus tuvastanud pooltevahelise vaidluse eseme põhimõtteliselt valesti. Nimelt leidis kohus, et poolte vahel on vaidlus üksnes OÜ RIITO Ehituse AS teostatava V ehitusjärjekorra omanikujärelevalve tasu üle. Sisuliselt nõustus maakohus kostja ebaõige käsitlusega sellest, et omanikujärelevalve teenus on tükitöö, mitte ajaline teenus, mistõttu tuleb täiendavalt 9(19)
Tsiviilasi nr: 2-16-7999 tekkinud töö maht määratleda V ehitusjärjekorra maksumuse järgi. Seejuures jättis kohus ebaõigesti hindamata tunnistaja XX ütlused selle kohta, et pakkumuse koostamisel lähtuti sellest, et kõik ehitusjärgud toimuksid ühes ajaraamis ning et mõne järgu ärajäämine ei mõjutanud teenuse ajalist mahtu.
52.Tõenditest nähtuvalt on maakohtu käsitlus omanikujärelevalve teenusest kui tükitööst põhimõtteliselt ebaõige. Antud juhul ei saanud hageja oma tööjõude mujal objektidel kasutada ja nagu üleval märgitud, pidi ehitusperioodi vältel hoidma pidevas valmisolekus tervet spetsialistide meeskonda, kelle kasutamine muudel objektidel oli selgesõnaliselt keelatud.
53.Ebaõige ja motiveerimata on maakohtu tuvastus ka sellest, nagu oleks poolte vahel tekkinud vaidlus üksnes V ehitusjärjekorra tööde nihkumise pärast. Selle järgu ootamatu nihutamine oli omanikujärelevalve kulude jaoks kahtlemata oluline faktor, kuid mitte ainuke. Hagiavalduse p-des 2.1.2 ja 2.4.2 viitas hageja, et ka esimesena leitud juhtivtöövõtja AS Merko Infra poolt teostatava ehitustöö aeg pikenes algselt kokkulepituga võrreldes ning et Merko teostas töid ka veel hagiavalduse esitamise ajal.
54.Maakohus jättis ebaõigesti ekspert AL arvamuse tähelepanuta. Tunnistaja XX selgitas, et täiesti uue ehitusettevõtja ilmumine tähendas omanikujärelevalve jaoks seda, et tuli arvestada tema ehitustööde graafikuga ja teostada uuesti näiteks kogu materjalide kontroll, mis oli 3 aastat varem juba tehtud. Maakohus ei ole tunnistaja neile ütlustele TsMS § 232 lg 1 sätestatud normi rikkudes mitte mingit tähelepanu osutanud.
55.Apellandi arvates on kostja tegevusest tulenev risk omanikujärelevalve teenuse osutaja majandustegevusele ebamõistlikult suur ning erinevalt maakohtust on apellant seisukohal, et vaidlus V ehitusjärjekorra „ettenägematust“ pikenemisest siiski esineb. Maakohus ei ole hinnanud hageja tõendeid selle kohta, et V ehitusjärjekorra pikenemise üle oli ka vaidlus. Seega on kohus tõendeid valikuliselt hinnates rikkunud TsMS § 232 lg-s 1 sätestatut ja teinud ebaõige ning motiveerimata järelduse ehitustööde perioodi justkui iseeneslikust pikenemisest ja selle pikenemisega kaasnevast väikesest riskist apellandile.
56.Maakohus on kohaldanud valesti VÕS § 29 sätestatud tõlgendamisnorme ning nõustunud ilma igasuguste põhjendusteta kostja käsitlusega sellest, et hageja kannab lepingu ebamõistliku pikenemisega seotud riski ning see risk ei ole suur, kuna pooled vaidlevad üksnes V ehitusjärjekorra tööde tasu osas. Kohus on VÕS § 29 lg 1, lg 3 ja lg 5 p 1 sätestatud tõlgendusnorme eiranud ning jätnud põhjendamatult tähelepanuta riigihanke hankedokumendid ja hanketeate ning tunnistaja XX kohtuistungil antud ütlused, millega selgitas hageja tahet lepingu sõlmimisel. Võtmetähtsusega on asjaolu, et nii hageja kui ka kostja soovisid lepingu sõlmimisel olla seotud enne sõlmimist teadaolevate asjaolude ja tingimustega, s.h lepingu tähtajaga. See nähtub muuhulgas kostja vastuse lisast nr 1, milleks on PERH 27.02.2012 kiri. Maakohus järeldas sellest kirjast ja apellandi vastusest sellele, nagu nähtuks kirjadest poolte tahe olla lepinguga seotud kuni tegelike ehitustööde lõpuni sõltumata sellest, kas need kestavad 42 või nt 82 kuud. Tegelikult nähtub PERH 27.02.2012 kirjast, milles paluti selgitada pakkumuse põhjendamatult madalat maksumust läbi spetsialistide palgakulu, et silmas peeti siiski 42 kuulist lepinguperioodi, sest ainult palgakulu korrutamisel 10(19)
Tsiviilasi nr: 2-16-7999 lepinguperioodi kuude arvuga on võimalik tuvastada pakkumuse maksumuse põhjendatust. Samuti nähtub sellest päringust, et vastustaja oli hästi teadlik, et omanikujärelevalve teenuse osutaja peab maksma töötasu spetsialistide meeskonnale kogu lepinguperioodi kestel ning ta muretses enne lepingu sõlmimist, kas pakutud hinnast jätkub 42 kuulise perioodi kulude katteks. Sellele viitas hageja 25.01.2017 kohtuistungil, kuid need asjaolud jättis maakohus tähelepanuta.
57.HD 3.2 ajakavast nähtuvalt oli ehitusperioodiks 37 kuud ja hanketeatest nähtuvalt 42 kuud. Just seda dokumenti tuleb poolte tahte tuvastamiseks VÕS § 29 lg 3 tulenevalt arvesse võtta. Sellest dokumendist ei nähtu, et omanikujärelevalve teenuse osutaja soovis osutada teenust pakutud hinnaga 2 korda pikema perioodi jooksul üksnes sellepärast, et lepingu p 3.2 kohaselt tuli teenust osutada kuni ehituse tegeliku lõpuni, vaid hoopis see, et ta on arvestanud, et ehitusperiood 37 kuud võib ootamatuste tõttu pikeneda ja ta peab olema valmis osutama teenust pakutud hinnaga kuni 42 kuu jooksul. Maakohus omistas apellandi vastusele aga sootuks teistsuguse tähenduse, jättes selgelt ajakava puudutava vastuse osa ilma igasuguse tähelepanuta.
58.Poolte tahte tuvastamiseks on VÕS § 29 lg 1 ja 5 tulenevalt oluliseks tõendiks ka apellandi endise juhataja, tunnistaja XX, kohtuistungil antud ütlused pakkumuse maksumuse kujunemisel. Ütlustest nähtub, et maksumuse määramisel võeti aluseks vajaliku personali palgakulu ja korrutati see lepingu teostamiseks plaanitud kuude arvuga. Seega pidasid pooled riigihankemenetluses enne lepingu sõlmimist silmas kindlasti seda, et lepingus sätestatud põhimõtet – töid tuleb teostada kuni ehituse tegeliku valmimiseni – tuleb mõista selliselt, et pakutud tasu eest peab olema valmis osutama teenus ka peale 37 kuulise ehitusperioodi lõppu, kuni need ei ületa reservis olevat 5 kuud, ehk kokku 42 kuud.
59.Antud asjas on selge, et leping pikenes AS Merko Infra töövõtu osas tellija ja ehitaja vaheliste lahkhelide tõttu ning V ehitusjärjekorra osas üksnes tellija enda tegevuse tõttu. Poolte tahtega ei olnud lepingu sõlmimisel kooskõlas see, et omanikujärelevalve teenuse osutaja peab arvestama tellija otsustega plaanitud ehitusperioodi pikendamiseks ja kandma sellest tulenevalt suurt majanduslikku kulu. Ei saa eeldada, et heas usus tegutsev tellija oleks soovinud lepingu sõlmimisel omanikujärelevalve teenuse osutajale sihilikult ebamõistlikku kahju tekitada, viia ehitusperioodi pikendamiseks läbi uue ehitushanke ja hoida pakkuja meeskonda ainult enda objektiga hõivatuna määramata tähtaja jooksul, kuid pakkumuses määratud hinnaga. Et tegelikkuses ei arvestanud ka tellija lepingu sõlmimisel tähtaja pikenemisega, kinnitas ka kostja esindaja 25.01.2017 kohtuistungil (vt protokoll lk 3 kõige alumine rida). Maakohus neid asjaolusid otsuse tegemisel ei arvestanud.
60.Täiendavalt märgib apellant, et omanikujärelevalve teenuse lepingu p 1.2. märgitud dokumentide prioriteetsusjärjekord, millele maakohus otsuses viitas, on ise tõlgendamist vajav. Nii on lepingu p 1.2.1. kohaselt lepingu dokumentideks leping ja selle sõlmisel lisadeks olevad dokumendid. Tähelepanuväärselt on lepingu p 1.2.1.2.4. kohaselt hankelepingu tingimused tähtsuselt alles neljandal järjekohal. Nende tingimuste osas läbirääkimisi ei peetud ja neid ei muudetud. Järelikult ei saanud mingisugust ajalist prioriteetide muutust toimuda lepingu allkirjastamisel 03.04.2012 ning punktist 1.2.1.2.4 tulenevalt on hankija enese lepinguprojektiga peetud silmas 11(19)
Tsiviilasi nr: 2-16-7999 seda, et lepingu sisulised tingimused on tähtsuselt alles neljandal järjekohal võrreldes eespool nimetatud dokumentidega. Maakohus ei ole otsust tehes sellele asjaolule mitte mingit tähelepanu osutanud, kuigi siit nähtub, et hankedokumentide osa 2 on tähtsuselt olulisem. Et HD osas 2 sisaldus viide ehitustööde ajakavale (HD 2 on esitatud kostja vastuse lisana 3, ajakava on selles p 7), on see ajakava tõlgendamise prioriteetsusest tulenevalt olulisem hankelepingu tingimuste punktist 3.2., mis kohustab töid teostama tegeliku ehitusperioodi lõppemiseni. Seoses eeltooduga viitab apellant, et poolte tahte tõlgendusest omanikujärelevalve teenuse lepingu sõnastusest tulenevalt tuli siiski 42kuulise kokkulepitud teenuse perioodi ületamise korral pöörduda lepingu p 1.3. viidatud OKÜ sõnastuse juurde, mis andis teenuse osutajale õiguse saada kokkulepitud perioodi ületamisel tavapärast tasu, nagu hagivalduses välja toodud on.
61.Maakohus on tunnistaja ütlustest teinud VÕS § 29 lg 5 p 6 sätestatut eirates kontrollimatu järelduse. Kohus leidis, nagu tuleneks tellija varasemast kogemusest, kus ta muutis ehituse rahastamist ja pidi hiljem EL fondidele tagasi maksma, et vaidlusaluses lepingus soovis tellija oma riske omanikujärelevalve arvel maandada, mistõttu ei määranud teenuse perioodi enam konkreetselt kuudega. Niisugune kohtu järeldus on kontrollimatu seetõttu, et tunnistaja ütlustest ei nähtu, et tellija varasem tagasimakse kogemus oleks olnud seotud omanikujärelevalve teenusega ja tegelikkuses oli see episood seotud ehitustöödega. Samuti ei nähtu tunnistaja ütlustest, miks ja missugustel asjaoludel tellija ehituse rahastamist muutis ning miks ta pidi hiljem raha tagasi maksma. Seega ei saa tunnistaja XX ütlustest tuvastada PERH tahet käesoleva omanikujärelevalve hankelepingu perioodi määratlemisel.
62.Apellant ei nõustu maakohtu otsuse p-s 40 esitatud käsitlusega RHS § 69 sätestatud regulatsioonist. Kuna faktiliselt muutis tellija ise oma käitumisega omanikujärelevalve riigihankelepingu perioodi, ei ole sellele muutmisele tagantjärele tehtavad viited RHS § 69 sätestatud eeldustele kohased. Võimalus nõuda hankija tegevuse tõttu pikenenud lepinguperioodi ületavas osas algselt kokkulepitud tasuga sarnast tasu oli lepingu p-s 1.3 tehtud viite läbi OKÜ-le olemas, see oli arusaadav kõikidele samas valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele ja vastas ka vaidlevate poolte tahtele, mistõttu pakkujate ebaõiglast kohtlemist ei esine. Vastus apellatsioonkaebusele
63.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
64.Kolleegium, ära kuulanud kohtuistungil pooled ja tutvunud tsiviilasja toimikus olevate dokumentidega, leiab, et maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmise kohta on lõppjäreldusena õige, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi.
65.Maakohus on õigesti tuvastanud järgnevad asjaolud, mille osas ei olnud poolte vahel vaidlust: 03.04.2012 sõlmis kostja riigihanke tulemusena AS-ga Merko Infra töövõtulepingu regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku D-, C-korpuste ja kahetasandilise parkla 12(19)
Tsiviilasi nr: 2-16-7999 ning B-korpuse liftide ehitustööde teostamiseks (lühendatult TVL). Ehiustööde tähtaeg oli 37 kuud lepingu sõlmimisest ehk kuni 03.05.2015 (I kd lk 149-171). 03.04.2012 sõlmisid hageja (lepingu sõlmimise ajal ärinimi Vealeidja OÜ) ja kostja riigihanke tulemusena omanikujärelevalve teenuse osutamise lepingu (lühendatult OJVL) nr 9-4.2/11 (I kd lk 11-20). 11.07.2012 vähendas kostja AS-ga Merko Infra sõlmitud TVL mahtu kogu V ehitusjärjekorra ulatuses ning sõlmis V ehitusjärjekorra ehitamiseks uue riigihanke tulemusena 28.04.2015 töövõtulepingu nr 2015/9-4.2/20-1 RIITO Ehituse AS-ga. Tööde teostamise tähtajaks oli 10 kuud ehk kuni 28.02.2016 (lühendatult TVL2, I kd lk 50-67, lk 172). 17.05.2016 teatas kostja hagejale, et ütles RIITO Ehituse AS-ga sõlmitud TVL2 üles ning sellest tulenevalt tuleb hagejal osutada omanikujärelevalve teenust veel kuni parkla katuslae betoneerimis-pingestamistööde lõpetamiseni ja kogu RIITO Ehituse AS poolt teostatud ehitustegevuse dokumenteerimiseni (I kd lk 80). Ebakvaliteetse ehitamise ning töö tähtaegse valmimise võimatuse tõttu V ehitusjärgu osas lõpetas kostja RIITO Ehituse AS-ga sõlmitud töövõtulepingu ja sõlmis 22.09.2016 uue töövõtulepingu AS-ga Remet ning KRTL OÜ-ga (II kd lk 91-107). Selleks ajaks oli RIITO Ehituse AS teostanud V järgu ehitustöid ca 20% ulatuses. Nende tööde osas jäi omanikujärelevalve teostajaks hageja. Ülejäänud 80% tööde osas, mida asusid teostama AS Remet ja KRLT OÜ, sõlmis kostja omanikujärelevalve teenuse lepingu AS-ga Telora-E (II kd lk 108-114). Hageja teostas omanikujärelevalvet kuni august (kaasaarvatud) 2016.
66.Pooled ei vaidle, et nendevaheline leping oli käsundusleping. VÕS § 619 sätestab, et käsundiandja on käsundisaajale kohustatud käsundi täitmise eest maksma tasu.
67.Hageja soovib omanikujärelevalve teenuse osutamise eest tasu perioodil 28.08.2015 kuni august 2016, väites, et poolte vahel oli kehtiv võlasuhe ja kostja oli kohustatud hagejale teenuse eest tasuma põhimõttel, mis tulenes omanikujärelevalve käsunduslepingu üldtingimuste (OKÜ 2005) p-st 6.1.1 b. Kostja leiab, et kogu ehituse järelevalveteenuse tasus oli lepingus kokku lepitud ja tasu suurus ei olenenud ajaperioodist, mille vältel teenust osutatakse.
68.Vaidlus on poolte vahel lepingu tingimuste tõlgendamise üle, ennekõike selle üle, kas leping oli sõlmitud kuudes määratud tähtajaga või sündmuse saabumisega seotud tähtajaga. Hageja väidete kohaselt oli 03.04.2012 leping sõlmitud tähtajaga 42 kuud, kuid kostja väitis, et hageja pidi teenust osutama kuni tegeliku ehitusperioodi lõpuni ja hankedokumentides märgitud lepinguperiood 42 kuud oli orienteeruv ning ei olnud siduv.
69.VÕS § 29 lg 1 järgi lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Maakohus tuvastas, et 03.04.2012 lepingu tekstist tuleneb poolte ühine tegelik tahe lepingu sõlmimisel ja lepingus on kokku lepitud, et lepingu tähtaeg on määratud ehituse tegeliku valmimisega. Pooltevahelise lepingu p-s 3.2 on kokku lepitud, et teenust tuleb osutada kuni tegeliku ehitusperioodi lõpuni, millena pooled mõistavad hetke, kui tellija on allkirjastanud kõigi teostamisele
13(19)
Tsiviilasi nr: 2-16-7999 kuulunud ehitusjärjekordade ehitustööde kohta lõpliku valmiduse aktid ja samuti on ehitised saanud kasutusload. Lepingu hinnaks oli 568 103,50 eurot, millele lisandus käibemaks (p 4.1), mis jagunes teenuse osutamisel seonduvalt ehitusjärjekordade ja nende etappidega. Eeltoodust järeldas maakohus, et kostja poolt teenuse osutamise periood oli määratletud ainult kostjast sõltumatu sündmuse saabumisega. Kolleegium eeltooduga täiel määral ei nõustu. Eelviidatud OJVL p-st 3.2 tulenes teenuse maht, see tähendab milliste ehitustööde teostamisel pidi kostja teenust osutama ja selles osas ei olnud poolte vahel vaidlust, kuid vaidlus oli selles, kas pooled olid p-s 3.2 toodud teenuse mahu saavutamiseks kokku leppinud ka kindla ajamäära või mitte. Lepingus lepingu kestvust kindlas ajaühikus määratud ei olnud.
70.Poolte arusaamad lepingu ajalise kestvuse osas on kardinaalselt erinevad ja seetõttu ühist tegelikku tahet, millest saaks järeldada, kas lepingu tähtaeg oli kokku lepitud määratud sündmuse saabumisega (ehituse valmimine) või kindla ajaühikuga, tuvastada ei ole võimalik, mistõttu tuleb kolleegiumi arvates lähtuda VÕS § 29 lg-st 5, mille kohaselt, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma ja lg 4 p-dest 1, 3, 4, 5 ja 6, mis sätestavad, et lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki ja vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust ja tavasid ning lepingupoolte vahelist praktikat. VÕS § 29 lg 6 järgi lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist.
71.03.04.2012 OJVL p-s 1.2.1 on pooled kokku leppinud, millised on lepingu dokumendid ja nende pädevusjärjekord. Pädevusjärjekord on järgmine: OJVL, riigihanke menetluses esitatud küsimustele tellija poolt antud vastused, riigihanke menetluse käigus HD muudatused ja täiendused, HD 2 „Hanke eseme tehniline kirjeldus“, HD 3 „Hankelepingu tingimused“, OJV pakkumise hind, OJV pakkumus ülejäänud osas. OVJL p 1.2.2 järgi tuleb lepingu sisu vastuolulisuse korral lähtuda p-s 1.2 toodud prioriteetsuse järjekorrast. OVJL p 1.3 järgi juhinduvad pooled osas, mis ei ole lepingu dokumentides reguleeritud, Omanikujärelevalve Käsunduslepingu Üldtingimustest (OKÜ 2005).
72.OJVL oli sõlmitud riigihanke korras, mistõttu lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda mh ka riigihanke dokumentidest. Riigihanke läbiviimise ajal kehtinud RHS § 43 lg 1 järgi on pakkumus pakkuja tahteavaldus hankelepingu sõlmimiseks, mis on pakkujale siduv alates pakkumuste esitamise tähtpäevast vähemalt kuni hankedokumentides määratud pakkumuse jõusoleku minimaalse tähtaja lõppemiseni ja lg 2 kohaselt pakkumus peab vastama hanketeates, hankedokumentides ja juhul, kui hankija teeb käesolevas seaduses sätestatud korras eraldi pakkumuse esitamise ettepaneku, selles ettepanekus sätestatud tingimustele. Seega sai hageja pakkumust tehes lähtuda ainult hankedokumentides toodud tingimusest ja oli nendega pakkumust tehes seotud. Kostja poolt 19.12.2011 avaldatud hanketeate (hanke viitenumber nr 126091) p II.3 järgi oli hankelepingu või dünaamilise hankesüsteemi kestuseks 42 kuud. Hanketeate p-s II 1.5 kirjeldati ehitustöid, milliste teostamisel tuleb omanikujärelevalve teenust osutada (I 14(19)
Tsiviilasi nr: 2-16-7999 kd tl 76). Riigihanke viitenumbriga nr 126091 dokumendi HD 2.1 p 7.1 (planeeritav ajakava) järgi on tellija koostanud kõigi ehitusplatsil teostatavate tööde koondajakava HD 3.2. Pakkuja peab arvestama, et ehitustööd teostatakse faktiliselt hilisemalt juhtivtöövõtja poolt koostatavate ja tellija poolt kinnitatavate täpsustavate ajakavade alusel, vt HD 2.3.1 p 3.6 (I kd tl 180). Dokumendi HD 3.2 ajakava järgi pidid kõik tööd olema lõpetatud 01.05.2015 (I kd tl 74). AS-ga Merko Infra (juhtivtöövõtja) 03.04.2012 sõlmitud lepingu p 3.3 järgi on ehituse valmimise tähtaeg 37 kuud alates lepingu sõlmimisest ja p-des 3.3.1-3.3.13 on kokku lepitud ehitusjärjekordade valmimise vahetähtajad (I kd tl 154-155). Ebaõige on kostja väide, et juhtivtöövõtja võis lepingu täitmisel kokkulepitud tähtaegu muutes muuta ka ehitustööde valmimise lõpptähtaega. Juhtivtöövõtjaga sõlmitud lepingu järgi sai muuta ainult vahepealsete järkude tähtaegu, kuid mitte lõpptähtaega 37 kuud.
73.Kostja on enne lepingu sõlmimist 27.02.2012 pöördunud hageja poole kirjaga nr 61/5-, milles palub hagejalt kinnitust, kas ta on valmis täitma lepingut kuni ehituse tegeliku valmimiseni, millest tuleneb, et ehituse aeg ei ole piiratud konkreetse ajavahemikuga ja sõltumata ehitamise kestusest ei ole hagejal õigust täiendavale tasule või hüvitisele. Samuti palus kostja selgitada, milliseks hindas hageja pakkumist tehes ehitusperioodi (II kd tl 23-24). Hageja 02.03.2012 vastuse nr 013 kohaselt ehitusperioodi eeldatava kestuse määramise aluseks võttis hageja HD 3.2 ajakava ja hanketeate (viitenumber 126091) p-s II.3 esitatud perioodi (II kd tl 25-26). Eeltoodud kirjavahetusest tuleneb, et hageja tegi pakkumise hanketeates toodud teenuse osutamise ajast lähtudes. Kostja väide, et OVJ teenuse osutamise tähtaeg seotuna tööde tegeliku valmimisega oli poolte poolt enne lepingu sõlmimist eraldi läbi räägitud, on tõendamata.
74.Hinnates OJVL-s, hankedokumentides, juhtivtöövõtjaga sõlmitud lepingus ja pooltevahelises kirjavahetuses (nii enne lepingu sõlmimist kui ka lepingu lõppemisel) väljendatut, leiab kolleegium, et leping oli sõlmitud kuudes määratud tähtajaks, s.t 42 kalendrikuuks. Ennekõike lähtub selline järeldus hageja poolt koostatud hankedokumentidest, mille tingimused olid pooltele siduvad. Kolleegiumi arvates ei tõenda lepingueelne pooltevaheline kirjavahetus vastupidist.
75.OVJL p 4.1.1 järgi oli hagejale makstav tasu seotud ehitusjärjekordade valmimisega, kuid sellest ei saa järeldada, et olenevalt ehitusjärjekordade valmimisest pidi hageja osutama teenust üle 42 kuu. Lepingus nimetatud ehitusjärjekorrad pidid juhtiva töövõtjaga sõlmitud lepingu ja ajakava kohaselt olema teostatud 37 kuu jooksul.
76.Eelnevalt tuvastatule vastupidist järeldust ei anna alust teha ka pooltevaheline kirjavahetus 2015. aastal seoses lepingu perioodi lõppemisega ja kostja poolt uue ehitushanke väljakuulutamisega töödele, mida esimese hanke järgi pidi teostama AS Merko Infra ja mille suhtes oli uueks töövõtjaks RIITO Ehituse AS. 27.05.2015 kirjas on hageja rõhutanud, et nõustub seoses lepingu mahu ja tähtaja muutmisega osutama edasist teenust tasuga 13 856 eurot kuus (I kd tl 78). Kostja vastuse kohaselt RIITO Ehituse AS poolt teostatakse töid orienteeruvalt kuni juunini 2016 ja hageja on kohustatud lepingu järgi tööde tegemist jätkama tasuga, nagu oli OJVL-s kokku lepitud (I kd tl 80). Juba enne lepinguperioodi lõppu tegi hageja ettepaneku seoses lepingu täitmise aja ja mahtude muutmisega lepingu muutmiseks (I kd tl 83), kuid 15(19)
Tsiviilasi nr: 2-16-7999 kostja sellega ei nõustunud ja vastas, et hageja on kohustatud osutama teenust OJVL p 3.2 järgi kuni tegeliku ehitusperioodi lõpuni (I kd tl 85-87). Ka 03.06.2015 kirjas (I kd tl 89-92) on hageja korranud oma seisukohta lepinguperioodi lõppemise kohta ja kostja on 01.07.2015 vastuskirjas (I kd tl 93-96) nõudnud lepingu täitmist kuni tegeliku ehitusperioodi lõpuni. Ülejäänud teineteisele saadetud kirjades ei ole poolte seisukohad muutunud.
77.Lisaks leiab kolleegium, et lepingu sisu arvestades, ei saa hagejale panna kohustust osutada teenust kindlaksmääramata aja jooksul. Hageja on lepingu täitmiseks kohustatud tagama, et igal tööpäeval viibiks objektil vähemalt 4 isikut tavapärase tööpäeva vältel ja ülejäänud valdkondade spetsialistid peaks olema objektil vähemalt 2 tundi, kui vastavaid töid teostatakse või kui neid tuleks teostada ja samuti on nad kohustatud osa võtma ehitusnõupidamisest (riigihanke viitenumbriga 126091 dokument 2.1 p 8.2.1). 03.04.2012 OJVL p 2.3 järgi kohustus hageja kaasama lepingu täitmisse kõik riigihankes loetletud spetsialistid ja kasvõi ühe mitteosalemist loetakse lepingu oluliseks rikkumiseks. Kolleegium leiab, et eeltoodud tingimuse täitmine hageja poolt eeldab igakuiselt palgakulutuste tegemist mitmele inimesele, mistõttu lepingu sõlmimine viisil, kus selle lõpptähtaeg ei sõltu hagejast ja hageja peab ehitustööde perioodi pikenemisel kandma kulude kandmise riski, ei ole vastavuses ka teenuse osutamise majandusliku loogikaga. Ka eeltoodu viitab sellele, et leping sõlmiti määratud tähtajaks, milleks oli 42 kuud. Arvestades ehitustööde spetsiifikat, võib tavapäraseks pidada, et ehitused ei valmi tähtajaks, kuid seda arvestades oligi hankedokumentides märgitud OJV tööde osas 5 kuu võrra pikem tähtaeg, kui oli seda juhtivtöövõtjale tehtud pakkumises.
78.Ebatäpne on hageja käsitlus, mille kohaselt algas kostjale teenuse osutamine 27.02.2012. Vastavalt OJVL lepingu p-le 3.1. pidi hageja alustama teenuse osutamist lepingu sõlmimisest, s.o 03.04.2012. Samuti pidi juhtivtöövõtja alustama lepingu p 3.1 järgi tööde teostamisega lepingu allakirjutamisest, s.o 03.04.2012. Seega OJVL lepingu lõpptähtaeg oli 02.10.2015.
79.Järgnevalt tuleb tuvastada, kas pärast 02.10.2015 pikendasid pooled lepingut ja pärast lepingu pikendamist on hagejal õigus nõuda tasu OKÜ 2005 p 6.1.1 b järgi või oli poolte vahel sõlmitud uus lepinguline suhe. Kolleegium leiab, et uue lepingu sõlmimise asjaolusid, s.t vastavate tahteavalduste olemasolu, ei ole hageja esile toonud ega tõendanud.
80.Lepingu oluliste tingimuste, s.h tasu ja tähtaeg, muutmine saab toimuda VÕS § 13 lg 1 järgi poolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ette nähtud muul alusel. OJVL p 10.2 kohaselt võib lepingut muuta ainult poolte kirjalikul kokkuleppel ja p 10.3 järgi igasugune lepingu muudatus peab olema vormistatud kirjalikult ning selles peab olema väljendatud muuhulgas muudatuse mõju lepingu tasule, lepingu täitmise tähtajale ning muudatuste jõustumise algus. Vaidlust ei ole, et pooled ei ole kirjalikult OJVL muutnud.
81.VÕS § 13 lg 3 järgi, kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Hageja väidete kohaselt väljendus 16(19)
Tsiviilasi nr: 2-16-7999 kokkulepe lepingu tähtaja pikendamise ja tasu maksmise aluste muutmise osas selles, et hageja osutas pärast kokkulepitud perioodi lõppu teenust edasi ja kostja võttis osutatud teenuse vastu. Kostja vastuväidete kohaselt lisaks OJVL-s kokkulepitud viisil tööde akteerimisele ei ole hageja talle ühtegi kuutasu arvestusega arvet esitanud, vaid on jätkanud arvete esitamist vastavalt tema enda poolt koostatud ja esitatud aktidest tulenevatele ehitusmahtudele (I kd tl 147, 04.07.2016 menetlusdokumendi p 3.5.3). Kolleegiumi arvates ei saa eeltoodust järeldada, et kostja nõustus tasu maksmisega hageja poolt soovitud viisil. Kostja on hageja poolt tehtud tööd hageja koostatud omanikujärelevalve teenuse osutamise aktide alusel vastu võtnud ka pärast 02.10.2015 samal viisil, kui lepingu kehtivuse ajal, s.o tulenevalt peatöövõtjate poolt vastaval perioodil akteeritud ehitustööde mahust OJVL p-st 4.9.2 lähtudes, ja hageja on esitanud kostjale tasumiseks arved mitte kuutasu, vaid aktide järgi. Nii on oktoobris 2015 akteeritud tööde järgi hageja esitanud kostjale 51 563,18 euro tasumiseks arve nr 20150685 (I kd tl 192), jaanuarikuus akteeritud tööde eest arve nr 20160035 2 219,82 euro tasumiseks (I kd, tl 194) ja veebruaris 2016 akteeritud tööde eest 247,66 euro tasumiseks arve nr 20160091 (I kd tl 196). Hageja väitis, et ta on kostjalt nõudnud pärast lepingu tähtaja möödumist seoses lepingu pikenemisega tasu OKÜ 2005 p 6.1.1 b järgi, kuid kohtule ei ole esitatud ühtegi arvet, kus hageja sellist tasu oleks nõudnud. OJVL p 4.7 järgi pidi kostja tasuma hagejale 30 päeva jooksul pärast arve kättesaamist.
82.Maakohus on õigesti rõhutanud, et lepingu muutmise aspektist oli oluline arvestada, et OJVL oli sõlmitud riigihanke läbiviimise tulemusel ja eeltoodu tõttu on hankijal võimalik sõlmitud lepingut muuta väga piiratud mahus ja ainult juhul, kui sellise muutmise võimalus on olemas hankedokumentides. Asjaolu, et pooled lepingu tähtaja ja tasu muutmise piirangutest teadlikud olid, tuleneb ka tunnistaja XX ütlustest, mille kohaselt oli kostjaga varasemalt X-korpuse ehitamisel OJV teenuse osutamisel praegusega analoogne olukord, kus ehitaja ei lõpetanud lepingut kokkulepitud tähtajaks ja siis vormistati lepingu pikendamine ja maksti täiendav tasu. X-korpuse osas hüvitas hagejale juurdemakstu kostjale ehitaja, kelle süül ehitus pikenes. Kuna ehitust rahastati EL rahadest, siis pidi kostja hagejale juurdemakstu pärast finantseerijale tagastama (III kd tl 20). Ka eeltoodust tuleneb, et pooled olid teadlikud RHS-st tulenevatest piirangutest lepingu muutmisele, kuid vaatamata sellele jätkas hageja teenuse osutamist pärast lepingu tähtaega.
83.Kolleegium järeldab eeltoodust, et hageja on pärast 02.10.2015 jätkanud OJVL täitmist viisil, kus ta on jätnud kostjale mulje, et ta on nõus pärast 02.10.2015 täitma lepingut edasi tasu eest, mis oli OJVL-s kindla summana kokku lepitud ja kuulus väljamaksmisele vastavalt ehitusjärkude valmimisele. Vaidlust ei ole, et 02.10.2015 ei olnud kokkulepitud ehitustöid lõpetatud ja osa poolte vahel kokkulepitud tasust oli välja maksmata. Kuigi lepingu muutmise kohta käivas kirjavahetuses on kostja selgesõnaliselt avaldanud, et ta ei nõustu lisaks lepingus kokkulepitule hagejale tasu maksma, ei ole hageja lõpetanud teenuse osutamist lepingu lõppedes, vaid on jätkanud teenuse osutamist ja esitanud kostjale omanikujärelevalve teenuse osutamise akte ja teenuse eest arveid tasu arvestusega mitte kuupõhise arvestuse järgi, vaid vastavalt valminud ehitustöödele ehk vastavalt OJVL-le. Pooltevahelises kirjavahetuses on 17(19)
Tsiviilasi nr: 2-16-7999 hageja küll nõudnud kuuarvestuse järgi tasu, kuid tema poolt koostatud arvetest ja teostatud tööde aktidest, mis on tasumise aluseks, see ei nähtu. Seega on hageja ise käitunud viisil, millest kostja sai järeldada, et hageja on nõus teenust osutama edasi, saades tasu OJVL p-s 4.1 kokkulepitule vastavalt ja lepingut tasu osas OJVL-i muudetud ei ole.
84.Lisaks märgib kolleegium, et tuvastatud asjaoludest tulenevalt ei saa järeldada, et isegi juhul, kui hagejal oleks õigus nõuda kostjalt tasu OJVL p 3.1 ja OKÜ 2005 p 6.1.1 b järgi kuuarvestusest lähtuvalt, on tasu nõue muutunud sissenõutavaks. Nimelt OJVL p 4.7 järgi pidi kostja tasuma hagejale 30 päeva jooksul pärast arve kättesaamist. Seega olid pooled VÕS § 82 lg 1 järgi kokku leppinud, millal tuleb kostjal tasu maksmise kohustus täita. Kuna hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjale arveid igakuise tasu 13 526,27 eurot saamiseks esitanud, siis ei oleks vastav nõue, kui see oleks olemas, VÕS § 82 lg 1 alusel muutunud sissenõutavaks.
85.Kuna hageja on nõudnud käsundi täitmise eest tasu, siis ei kontrolli kolleegium, kas hagejal võiks olla kostja vastu muid nõudeid, näiteks kulude hüvitamise nõue (VÕS § 628 lg 2).
86.Arvestades eeltoodut on maakohtu poolt hagi rahuldamata jätmine lõppkokkuvõttes õige.
87.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole ebaõigesti hinnanud tõendeid või jätnud neid hindamata. Selles, et ehitustööd pikenesid, ei olnud poolte vahel vaidlust ja vaidlust ei olnud ka selles, et pärast lepingu tähtaja möödumist on hageja teenust osutanud. Kostja ei vaielnud vastu sellele, et hageja on pidanud ka pärast 02.10.2015 tegema kulutusi lepingu täitmiseks.
88.Maakohus on õigesti seoses hagi rahuldamata jätmisega jätnud menetluskulud TsMS § 162 järgi hageja kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta apellandi kanda. Vastustajal menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam
Jõustunud Riigikohtu 23.04.2018 otsuses toodud muudatustega
RESOLUTSIOON
18(19)
Tsiviilasi nr: 2-16-7999
1.Jätta muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 18. oktoobri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 216-7999, muutes otsuse põhjendusi.
2.Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud Riigikohtus Sweco EST OÜ kanda. Sihtasutusel Põhja-Eesti Regionaalhaigla puuduvad kassatsiooniastmes menetluskulud.