23. veebruar 2017. a, Tallinn kohtu kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-16-7999
Tsiviilasi
Sweco EST OÜ hagi sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastu võlgnevuse 175 841,51 euro ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
279 086,79 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Sweco EST OÜ (endine ärinimi Vealeidja Osaühing, registrikood 10633373, asukoht Valukoja tn 8, Lasnamäe linnaosa, Tallinn 13517); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Taivo Ruus (Advokaadibüroo Triniti, asukoht Tartu mnt 2, 10145 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (registrikood 90006399, asukoht J.Sütiste tee 19, 13419 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja lepingulised esindajad: Xxxx(isikukood xxxx) ja Xxxx(isikukood xxxx), e-post xxxx
Asja läbivaatamine
14.09.2016 kohtuistungil, osalesid hageja esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus ja kostja esindajad Xxxxja Xxxx; 12.12.2016 kohtuistungil, osalesid hageja esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus ja kostja esindajad Xxxxja Xxxx; 25.01.2017 kohtuistungil, osalesid hageja esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus ja kostja esindaja Xxxx.
RESOLUTSIOON
Rahuldada hageja 23.09.2016 taotlus Harju Maakohtu 14.09.2016 istungi protokolli parandamiseks. Parandada Harju Maakohtu 14.09.2016 kohtuistungi protokolli (II kd, t lk 32-34) ning lisada selle 4 lk hageja esindaja selgitustele järgmine tekst: „Pakkujal ei ole
võimalik juba esitatud pakkumusest lihtsalt loobuda. Riigihangete seadus ei näe sellist võimalust ette. Kui pakkuja oma pakkumuse tagasi võtab, peab ta maksma kinni enda pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse vahe.“ Rahuldada hageja 20.12.2016 taotlus Harju Maakohtu 12.12.2016 istungi protokolli parandamiseks. Parandada Harju Maakohtu 12.12.2016 kohtuistungi protokolli (II kd, t lk 192193) asendades 2 lk hageja esindaja lause: „ Nõude esitamine on loogiline“ järgmisega: „Hageja esitatud nõue on loogiline. Me nõuame tasu terve ehitusperioodi eest, sest me sõlmisime lepingu, mille järgi pidime osutama teenust 42 kuud.“ Jätta hagi rahuldamata. Jätta menetluskulud hageja kanda. Määrata kindlaks, et kostjal menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Menetluse käik
1.Sweco EST OÜ (hageja) esitas 20.05.2016 Harju Maakohtule hagi sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla (kostja) vastu võlgnevuse 108 210,16 euro ja viivise nõudes, mille kohus jättis 02.06.2016 määrusega käiguta. Hageja täpsustas nõuet 07.06.2016.
2.Harju Maakohtu 10.06.2016 määrusega võeti hagi menetlusse. Kostja vastas hagile 04.07.2016.
3.06.09.2016 esitas hageja nõude suurendamise avalduse, millele kostja vastas 08.09.2016. Nõude suurendamise avalduse võttis kohus vaikimisi menetlusse, mille kohta on tehtud protokolliline määrus Harju Maakohtu 25.01.2017 kohtuistungil (III kd, lk 21jj).
4.14.09.2016 toimus tsiviilasjas kohtuistung, millest võtsid osa poolte esindajad.
5.Kostja ja hageja esitasid täiendavad seisukohad 20.10.2016. Hageja seisukohale vastas kostja 28.10.2016. Hageja esitas täiendava arvamuse 07.11.2016.
6.12.12.2016 ja 25.01.2017 toimusid tsiviilasjas poolte esindajate osavõtul kohtuistungid, viimasel istungil kuulati ära ka tunnistaja Riho Koost.
7.31.01.2017 esitas kostja oma seisukoha hageja menetluskulude kohta. Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud
8.Hageja on esitanud kostja vastu järgmised nõuded: − mõista kostjalt välja hageja kasuks töötasu summas 175 841, 51 eurot ja 06.09.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis kokku summas 27 377 eurot. 14.09.2016 toimunud kohtuistungil täpsustas hageja, et hageja nõue on omaniku järelevalve teenuse osutamise lepingust tuleneva tasu nõue (II kd, lk 32 pöördel). − mõista kostjalt välja hageja kasuks viivis põhinõudelt 108 210,16 eurot 0,1% määras, s.o 108,21 eurot päevas alates 20.05.2016 kuni haginõude suurendamiseni 06.09.2016; − mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt 175 841, 51 eurot 0,1% määras, s.o 175,84 eurot päevas alates 06.09.2016 kuni võlgnevuse tasumiseni.
9.Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud. -
Poolte vahel on 03.04.2012 sõlmitud riigihanke nr 126091 „Mustamäe D-, C-korpuse ja kahetasandilise parkla ning B-korpuse liftide ehitustööde tarbeks omanikujärelevalve teenuse osutamine“ tulemusena Omanikujärelevalve teenuse osutamise leping nr 94.2/11 (edaspidi OJVL). Tegemist on käsunduslepinguga.
-
Lepingu esemeks on hageja poolt omanikujärelevalve (akronüüm: OJV) teostamine Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnakus tehtavate ehitustööde üle. Hageja kohustub teostama OJV-d ehitusprojekti ülevaatusel, ehitusperioodil ning ehitustööde valmimisel ning vastuvõtmisel. Lepingu p 3.2 järgi tuleb OJV-d teostada kuni tegeliku ehitusperioodi lõpuni, millena pooled mõistavad hetke kui tellija on allkirjastanud kõigi teostamisele kuulunud ehitusjärjekordade ehitustööde kohta lõpliku valmiduse aktid ja samuti on ehitised saanud kasutusload. Praeguseks ei ole kõiki lõpliku valmiduse akte veel koostatud.
-
Lepingu järgi kohustub kostja maksma hagejale omanikujärelevalve teenuse eest 568 103,50 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % ehk 113 620,70 eurot. Ühes kuus makstav tasu on seega 13 526,27 eurot.
-
Esialgse plaani järgi (riigihanke aruanne) pidi Merko Infra AS ehitustööd lõpetama 03.05.2015 (ehk 37 kuu jooksul). OJVL sõlmiti varuga (42 kuud) ehk pikemat perioodi silmas pidades juhuks, kui teenuse periood peaks pikenema. Ehitusperiood kujunes tegelikkuses veelgi pikemaks. Sellest tulenevalt on hageja teostanud OJV ka pärast 42 muu möödumist, alates 28.08.2015 kuni tänaseni.
-
Ehitustööde pikenemine on tingitud sellest, et ehitaja ei pidanud tähtaegadest kinni ja rikkus lepingut; ehitus ei olnud kvaliteetne ja kostja korraldas uue riigihanke V ehitusjärgi tööde kohta. Uue riigihanke tulemusena sõlmiti V ehitusjärgi tööde tegemiseks leping RIITO Ehituse AS-iga. Hagejal tuleb osutada OJV teenust kuni RIITO Ehituse AS tööde lõpuni. OJV teenuse maht on oluliselt suurenenud.
-
Hageja korduvatele ettepanekutele OJVL muutmiseks, on kostja vastanud, et Riigihangete seadus (RHS) seda ei luba. Hageja jaoks oli riigihankes pakkumuse tegemisel teada just OJV teostamise konkreetne kuudes arvestatav aeg 42 kuud, mis nähtus riigihanke hanketeate punktist II.3). Sellest tulenevalt on hageja teostanud OJVd ka pärast 28.08.2015 kuni hagiavalduse esitamise hetkeni. Kui selgus, et ehitustööde
valmissaamine kokkulepitud tähtajaks ei ole realistlik, tegi hageja kostjale ettepaneku hankelepingu muutmiseks. Esimene ettepanek tehti kostjale 27.10.2014. Kostja keeldus.
10.Tulenevalt eeltoodust leiab hageja, et poolte vahel on alates 28.08.2015 uus kehtiv võlasuhe. Hageja ja kostja vahel on konkludentselt sõlmitud leping. Sisult vastab leping samale OJVL-le, mis sõlmiti 03.04.2012. Põhimõtteliselt on tegemist olukorraga, kus OJVL on pikenenud pärast 28.08.2015.
11.Hagiavalduse esitamise hetkeks on hageja osutanud OJV teenust 8 kuud peale algse kokkulepitud teenuse lõpetamise tähtaja 28.08.2015 ning selles osas on tasunõue arvutatav ja muutunud sissenõutavaks 8 x 13 526,27 = 108 210,16 euro suuruses summas. Hageja nõuab kostjalt tasu 8 kuu jooksul osutatud omanikujärelevalve teenuse eest. Hageja suurendas menetluse kestel oma nõuet, kuna on lisaks veel viie kuu jooksul osutanud kostjale omanikujärelevalve teenust, selle eest tasu saamata. Põhinõue on 175 841,51 eurot (28.08.2015-august 2016).
12.Hageja vaidleb kostja vastuväidetele vastu. Hagejal puudus võimalus jätta kostjaga leping sõlmimata. Hageja tasustamata jätmine oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Tegemist on teenuse osutamisega, mille eesmärgiks on aidata kaasa ehitusnõuetele vastava meditsiinilinnaku valmimisele. Eesmärgi saavutamine ei sõltu ainult hagejast vaid eeskätt töövõtjatest ja kostjast. Kuna eesmärgi saavutamine sõltub suures osas teistest isikutest, vastab antud teenuse osutamise leping käsunduslepingu iseloomule. OJV teenus on olemuselt ajaline teenus, mitte tükitöö.
13.Lisaks põhinõudele tuleb kostjal tasuda ka viivist seaduses sätestatud määras perioodi eest 31.08.2015 – 06.09.2016 kokku summas 59 245,06 eurot ja edasiulatuvat viivist kuni nõude täitmiseni (I kd, lk 109, 124; II kd, lk 12-13).
15.04.07.2016 Harju Maakohtule esitatud seisukohtades vaidleb kostja hagile vastu. Selles ja edaspidistes menetlusdokumentides on kostja esitanud järgmised vastuväited hagile.
16.Poolte vahel ei tekkinud uut võlasuhet alates 28.08.2015 ning leping ei ole pikenenud. Lepingu järgi on hageja kohustatud teenust osutama kuni tegeliku ehitusperioodi lõpuni. Seega ei sätesta leping teenuse osutamiseks fikseeritud ajaühikus mõõdetavat tähtaega, vaid teenuse osutamise aeg on määratud teatud sündmuste saabumisega. Kuivõrd teenuse osutamise tähtaja lõppemist kaasatoov sündmus ei ole saabunud (tegelik ehitusperiood ei ole lõppenud), ei ole lepingujärgne teenuse osutamise kohustus veel lõppenud ning leping kehtib samal kujul edasi.
17.Riigihanke hankedokumentide kohaselt koostas kostja kõigi ehitusplatsil teostatavate tööde koondajakava, kuid sealjuures on samas ka selgitatud, et pakkuja peab arvestama, et ehitustööd teostatakse faktiliselt hilisemalt juhtivtöövõtja poolt koostatavate ja kostja poolt kinnitatavate täpsustavate ajakavade alusel. Hageja pidi aru saama ja arvestama ka pakkumuse esitamisel sellega, et tegelikud ehitustööde teostamise ajad selguvad ehitustööde teostamise käigus täpsustatud ajakavade alusel, st ehitustööde aeg võib olla pikem, kui ajakavas toodud tähtajad. Samuti pidi hageja lepingu sõlmimisel arvestama võimalusega, et ehituse lõpptähtajad võivad pikeneda, kuivõrd ehitustööde tähtaegade pikenemine on tavapärane nähtus ja sellest pidi hageja oma majandus- ja kutsetegevuse raames teadlik olema.
18.Hageja on kostjale teenust tänaseni osutanud mitte seetõttu, et kostja on sundinud hagejat tasuta teenust osutama, vaid seetõttu, et lepingu kohaselt on hageja kohustatud teenust osutama kuni tegeliku ehitusperioodi lõpuni. Kostja ei ole saanud hagejalt mingisuguseid täiendavaid
teenuseid, teenuste maht ja iseloom on jäänud samaks, vaid ajaliselt on ehitustegevus olnud pikem.
19.Teenuse eest makstav tasu on lepingus fikseeritud tükitööna, sõltumatult teenuse osutamise ajalisest kestvusest. Kostja leiab, et hageja poolt välja toodud arvutuskäik on poolte vahel sõlmitud lepingu tingimustega vastuolus. Lepingus on ette nähtud regulatsioon teenuse osutamise tasu ja tasustamise tingimuste osas ning ühestki lepingu sättest ei tulene, et lepingupooled on leppinud kokku igakuise fikseeritud tasu maksmises. Lepingu järgi kohustub kostja maksma hagejale teenuse eest tasu kokku summas 568 103,50 eurot, millele lisandub käibemaks, ning antud hind jaguneb teenuse osutamisel protsentuaalselt vastavalt ehitusjärjekordadele ja nende etappidele. Hageja arvutuskäik on oma olemuselt ekslik ja vastuolus lepinguga.
20.Kostja leiab, et antud vaidluse puhul ei saa lepingu muutmist ja lepingulise tasu kujunemist puudutavas osas võtta aluseks Omanikujärelevalve Käsunduslepingu Üldtingimuste (OKÜ) sätteid (I kd, lk 21-49). Lepingu kohaselt kohaldavad pooled OKÜ sätteid vaid ulatuses, mida ei ole lepingu dokumentides reguleeritud. Puudub alus OKÜ kohaldamiseks ja lepingu pikendamiseks, kuna teenuse osutamise lõpp on lepingus endas konkreetselt sätestatud (OJVL p 3). Hagejal oli võimalus jätta kostjaga leping sõlmimata.
21.RHS § 10 lg 1 p4 järgi on kostja kohustatud oma rahaliste vahendite kasutamisel järgima RHS-is sätestatud korda. Kostja ei ole soovinud uue võlasuhte tekkimist – selleks oleks vajalik uue riigihanke läbiviimine. Hageja mõttekäik hagi p-s 3.11 kinnitab (hageja ei saa kunagi kindel olla, kui palju teenuse osutamise periood pikeneb, sest see ei sõltu temast) hageja arusaama, et OJV-d ei saa piiritleda konkreetsete kuude arvuga, kuna teenuse vajadus sõltub mitmetest teguritest. Enne hankelepingu sõlmimist küsis kostja 27.02.2012 hagejalt, kas ta kinnitab, et saab aru teenuse osutamise kohustusest, kuni tegelike ehitustööde lõpuni ning hageja vastas 02.03.2012, et on sellest kohustusest teadlik (kostja 27.02.2012 järelepärimine, II kd, lk 23-24 ja hageja 02.03.2012 vastus, II kd, lk 25-27).
22.Kostja hinnangul nõuab hageja tasu V ehitusjärgu osas teenuste osutamise eest, kuna hageja 27.05.2015 hinnapakkumine on tehtud just ainult V ehitusjärgu kohta. Hankedokumentide p 6.3.5 järgi on V ehitusjärgu ehitustöö tulemiks A-korpuse fuajee ja parkla, mille hind OJVL p 4.1.5 järgi on 5% kogu lepingu hinnast ehk 28 405,18 eurot (+käibemaks). Seetõttu ei saa V ehitusjärgu OJV tasu olla 13 526,27 eurot kuus nagu väidab hageja.
23.RIITO Ehituse AS poolt teostamata V ehitusjärgi tööde osas, mida oli ca 80% ulatuses, sõlmis kostja 22.09.2016 uue ehituse töövõtulepingu AS-iga Remet ja OÜ-ga KRTL ning sellega seonduvalt ka uue OJV teenuse osutamise lepingu AS-iga Telora-E (II kd, lk 91-107), mille maksumus on 11 880 eurot (II kd, lk 117).
25.Esmalt lahendab kohus seni lahendamata taotlused. a) 23.09.2016 esitas hageja taotluse 14.09.2016 kohtuistungi protokolli parandamiseks (II kd, t lk 35). Hageja palus protokolli lk 4 lisada tema vastusele kostja selgituste kohta järgmist: „Pakkujal ei ole võimalik juba esitatud pakkumusest lihtsalt loobuda. RHS ei näe sellist võimalust ette. Kui pakkuja oma pakkumuse tagasi võtab, peab ta maksma kinni enda pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse vahe.“
Kostja on eeltoodud parandustaotlusega oma 30.09.2016 vastuses nõustunud (II kd, t lk 38). Kuna mõlemad pooled on nõus, siis rahuldab kohus hageja parandustaotluse ning vastav muudatus tuleb Harju Maakohtu 14.09.2016 istungi protokolli sisse viia (TsMS § 53 lg 4). b) 20.12.2016 esitas hageja taotluse 12.12.2016 kohtuistungi protokolli parandamiseks (II kd, lk 194) Hageja palub asendada enda lause „ Nõude esitamine on loogiline“ järgmisega: „Hageja esitatud nõue on loogiline. Me nõuame tasu terve ehitusperioodi eest, sest me sõlmisime lepingu, mille järgi pidime osutama teenust 42 kuud.“ Kostja on eeltoodud parandustaotlusega oma 21.12.2016 vastuses nõustunud (II kd, t lk 196). Kuna mõlemad pooled on nõus, siis rahuldab kohus hageja parandustaotluse ning vastav muudatus tuleb Harju Maakohtu 12.12.2016 istungi protokolli sisse viia (TsMS § 53 lg 4).
26.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse, kostja vastuväited, uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis ning kuulanud pooled ära kohtuistungil leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda.
27.Pooled vaidlevad selle üle, kas nende vahel riigihanke korras sõlmitud OJVL on sõlmitud tähtajaga 42 kuud või mitte ning kui on, siis kas ja mis tingimustel see pikenes. Samuti vaidlevad pooled OJV tööde mahu muutumise üle (kas see on suurenenud või mitte) ning tööde eest tasutava summa suuruse üle (kas kostja peab maksma hagejale lisaks riigihanke pakkumuses märgitule täiendavat tasu).
28.Kostja põhiväide on, et OJVL lepiti teadlikult kokku lepingu tingimuslik tähtaeg – OJV-d tuleb teostada kuni tegelike ehitustööde lõpuni. Kuna tingimus ei ole saabunud, siis leping ei ole lõppenud. Tasu lepiti kokku riigihanke tulemusena kogu lepinguperioodiks ning see tingimus on hagejaga eraldi läbi räägitud. Hageja peamine väide on see, et hankedokumentides, mis on OJVL osaks, oli fikseeritud konkreetne ehitustööde tähtaeg ning OJVL tähtaeg (42 kuud). Pakkumuse esitamisel lähtus hageja sellest lepinguperioodist ning pakutud tasu eest oli hageja nõus osutama teenust 42 kuu jooksul. Lepingu tähtaeg möödus hageja arvates 28.08.2015. Konkludentselt on pooled sõlminud või pikendanud lepingut pärast 28.08.2015, sest hageja on jätkanud teenuse osutamist ja kostja on seda aktsepteerinud. Hageja leiab, et lepingu pikenemise on tinginud ehitustöövõtja viivitus, mille eest hageja ei saa vastutada. Nõude aluseks on VÕS § 619 ja § 627 lg1 ning OJVL p 2.2. Hageja leiab, et ei saa kanda ehitusperioodi pikenemise riski seoses ehitajapoolse lepingu rikkumisega. Ehitajapoolse lepingu rikkumisega kostjale tekitatud kahju eest vastutab ehitaja.
29.TsMS § 4 lg 2 ja § 230 lg 1 kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme ja esitavad enda poolt välja toodud asjaolude kinnitamiseks tõendid. Asjaolud, mis pooled on kohtu ette toonud ja mille üle puudub vaidlus ning mis kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks, on järgmised: -
03.04.2015 sõlmis kostja riigihanke tulemusena AS-iga Merko Infra töövõtulepingu regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku D-, C-korpuste ja kahetasandilise parkla
ning B-korpuse liftide ehitustööde teostamiseks (ühendatult kui TVL). Ehitustööde tähtaeg oli 37 kuud lepingu sõlmimisest ehk kuni 03.05.2015 (I kd, lk 149-171). -
03.04.2012 sõlmisid pooled riigihanke tulemusena omanikujärelevalve teenuse osutamise lepingu nr 9-4.2/11 (I kd, lk 11-20). Vt ka Riigihanke aruanne ja hanketeade (I kd, lk 68-77, lk 174-187).
-
11.07.2012 vähendas kostja AS-iga Merko Infra sõlmitud TVL kogu V ehitusjärjekorra ulatuses ning sõlmis selles osas uue riigihanke tulemusena 28.04.2015 töövõtulepingu nr 2015/9-4.2/20-1 RIITO Ehituse AS-iga tööde teostamise tähtajaga 10 kuud ehk kuni 28.02.2016 (lühendatult TVL2, I kd, lk 50-67, lk 172).
-
17.05.2016 teatas kostja hagejale, et ütles RIITO Ehituse AS-iga sõlmitud TLV2 üles ning sellest tulenevalt tuleb hagejal osutada OJV teenust veel kuni parkla katuselae betoneerimis-pingestamistööde lõpetamiseni ja kogu RIITO Ehituse AS-i poolt teostatud ehitustegevuse dokumenteerimiseni (I kd, lk 80).
-
Ebakvaliteetse ehitamise ning töö tähtaegse valmimise võimatuse tõttu V ehitusjärgu osas, lõpetas kostja RIITO Ehituse AS-iga sõlmitud töövõtulepingu ja sõlmis 22.09.2016 uue töövõtulepingu AS-iga Remet ning KRTL OÜ-ga (II kd, lk 91-107). Selleks ajaks oli RIITO Ehituse AS teostanud V järgu ehitustöid ca 20% ulatuses. Nende tööde osas jäi OJV teostajaks hageja. Ülejäänud 80% tööde osas, mida asus teostama AS Remet ja KRLT OÜ, sõlmis kostja OJV teenuse lepingu AS-ga Telora-E (II kd, lk 108-114). Nendele kostja väidetele ei ole hageja vastu vaielnud.
30.Hageja on esitanud tasunõude alates 28.08.2015, mil tema väite kohaselt sõlmiti konkludentselt või pikenes 03.04.2012 poolte vahel sõlmitud OJVL igakuise 13 526,27 euro tasu maksmise kohustusega. Seega ei vaidle pooled ka kostja väite üle, et kõik muud töövõtulepingujärgsed ehitustööd peale V järgu, on valminud ja hagejale on kogu lepingujärgne tasu (568 103,50 eurot + käibemaks) välja makstud (seda kinnitab ka 25.01.2017 kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud Riho Koost). Hageja nõue on suunatud OJVL fikseeritud tasule lisaks täiendava tasu saamisele. Täiendav tasu on seotud V ehitusjärgu töödega, mis ainsana kogu ehitusest põhjustas sedavõrd suure viivituse valmimise tähtajas.
31.V ehitusjärjekord moodustas 5% OJVL kogumaksumusest (vt OJVL p 4.1.5, I kd, lk 14) ehk 28 405,18 eurot (II kd, lk 89). Sellest omakorda 80% ulatuses teostavad ehitustöid ja OJV uue hanke alusel teised isikud (vt kostja ja AS Remet ning KRTL OÜ vahel 22.09.2016 sõlmitud töövõtuleping (II kd, lk 91-107); kostja ja AS Telora-E vahelt sõlmitud OJV leping (II kd, lk 108-114), veebruar 2016 (II kd, lk 46-89). Seega on kohtu hinnangul vaidlus OJV teenuse osutamise tasu üle alates 28.08.2015 seoses V ehitusjärjekorra 20% ehitustööde teostamisega RIITO Ehituse AS-i poolt.
32.Hageja on seisukoha, et OJVL on olemusel käsundusleping. Kostja pole sellele vastu vaielnud ja kohus nõustub pooltega lepingu kvalifikatsiooni osas. (vt ka RKTKO tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15). Lepingu eripäraks on asjaolu, et see on sõlmitud riigihanke menetluse teel.
33.Vaidluse lahendamiseks tuvastab kohus esmalt, millistel tingimustel tuli kostjal maksta hagejale teenuse eest tasu ning millisel ajaperioodil pidi hageja kostjale teenust osutama.
34.Kohus ei nõustu hageja väitega, et pooled leppisid algselt kokku hagejale omanikujärelevalve teenuse osutamise eest igakuise tasu 13 526,27 euro maksmises (vt 06.09.2016 haginõude suurendamine p 3.4, II kd, lk 8). Selline kokkulepe ei tulene ei OJVL-st ega poolte varasemast käitumisest tasu kohta arvete esitamisel ja arvete maksmisel.
OJVL p 4.1 kohaselt maksab kostja hagejale OJV teenuse eest tasu kokku 568 103,50 eurot (+ käibemaks) ning selle summa jagunemine on määratud kindlaks ehitusjärjekordade ja etappide kaupa. Seejuures on tellijal õigus mõne ehitusjärjekorra osas teenusest loobuda, mille võrra väheneb ka teenuste maht ja makstav tasu. OJVL p 4.3 teise lause kohaselt kinnitab hageja, et lepingu hind on lõplik tasu kõigi OJVL kohustuste täitmise eest ega sõltu mistahes hageja kulutustest lepingu eesmärgi saavutamiseks. OJVL p 4.6 kohaselt on lepingu hind lõplik. Tasumine toimub mitte sagedamini, kui üks kord kuus arve ja sellele lisatud akti/aruande alusel, millest nähtub, millise ehitusjärjekorra suhtes ja millisel perioodil osutatud teenuste eest tasumiseks see on esitatud. Kohus lähtub lepingu tekstist arusaamisel VÕS § 29 lg 1, millest tuleneb, et määravaks on lepingu tekst, mis peaks kajastama poolte tahet. Kui lepingu tekstist pole poolte tahet võimalik välja lugeda, tuleb välja selgitada poolte tegelik tahe. Kohtu hinnangul on lepingu tekst ühene ja arusaadav – teenuse mahu moodustavad konkreetsed ehitusetapid. Igal etapil on teenuse osutamise seisukohast oma hind. Vastavalt ehitusjärjekorra ehitustööde valmimisele ning selle suhtes teostatud OJV-le, tasus kostja hagejale, kuid mitte rohkem, kui vastava ehitusjärjekorra kindlaksmääratud kogumaksumus. OJV teenuse osutamise aktid ja nende alusel esitatud arved (vt ka II kd, lk 46-89) kinnitavad, et tasumine on toimunud vastavalt OJVL punktis 4 (4.9) kokkulepitule ehitusjärjekordade valmimise (akteerimise) kaupa. Näiteks veebruaris 2016 on tasumisele kuuluvaks summaks 247,66 eurot ning V ehitusjärgust on selleks ajaks teenus osutamata veel 83,82 % tasu ulatuses (II kd, lk 46). Seega oli tasustamine poolte vahel kokku lepitud ehitusjärkude kaupa ning iga ehitusjärgu osas oli kindlaks määratud kindel teenuse hind. Sõltumata sellest, millise maatriksi järgi hageja oma ettevõtte siseselt tasu kalkuleeris, siis kestvas igakuises makses ei ole pooled kokku leppinud. See, kui palju hageja OJV teenuse osutamisele aega kulutas, ei oma tähtsust. Seega ei kuulu kohaldamisele hageja viidatud VÕS § 627 lg 1, kuna osundatud säte reguleerib olukorda, kui pooled pole tasus kokku leppinud. Käesoleval juhul on pooled OJVL p-s 4 nii tasu suuruses kui ka selle maksmise tingimustes kokku leppinud.
35.Kohus ei nõustu hagejaga, et alates 28.08.2015 on poolte vahel OJVL pikenemisest tulenev õigussuhe igakuise tasu maksmise kohustusega summas 13 526,27 eurot. Hageja väitel kinnitab sellega nõustumist see, et kostja on jätkanud teenuse vastuvõtmist. Teenuse osutamise aeg on OJVL p-s 3 kokku lepitud järgmiselt: teenuse osutamist tuleb alustada lepingu sõlmimisest ning teenust tuleb osutada kuni tegeliku ehitusperioodi lõpuni, millena pooled mõistavad hetke, kui tellija on allkirjastanud kõigi teostamisele kuulunud ehitusjärjekordade ehitustööde kohta lõpliku valmiduse aktid ja samuti on ehitused saanud kasutusload. Hankedokumentides (p 7, II kd, lk 180) on teenuse osutamise kestuse osas kõne all planeeritav ajakava ning tingimus, et OJV teostaja peab arvestama hilisema, faktilise ja täpsustatud ajakavaga. Hanketeates (I kd, lk 76) on hankelepingu või dünaamilise hankesüsteemi kestuseks märgitud 42 kuud. Seega esineb teatav vastuolu hankedokumentides ja OJVL-s kokkulepitud lepingu tähtaja osas. Kostja küll selgitas 14.09.2016 kohtuistungil, et hanketeate elektroonilisel täitmisel ei võimalda süsteem teadet muul viisil sisestada, kui tuleb täita lahter tähtaja kohta ning seetõttu ongi hankedokumentide tehnilistes kirjeldustes täpsustatud, et see on eeldatav ajakava.
Kohtu arvates ei pea pakkumuse esitaja teadma tellija infosüsteemide eripärasid - hanketeates näidatud tähtaeg on pakkuja jaoks konkreetne ajaline määratlus. Siiski leiab kohus, et viidatud vastuolul ei ole asja lahendamise seisukohalt määravat tähendust, sest OJVL p 1.2.2 on pooled leppinud kokku, mis saab siis, kui lepingu dokumentide sisu on vastuoluline. OJVL p 1.2.2 ja 1.2.1 järgi on vastuolu korral esmatähtis leping ja seejärel prioriteetsuse järjekorras muud loetletud dokumendid. Seega on lepingu lõppemine seatud sõltuvusse ehitustööde tegelikust lõppemisest ning pooled ei ole kuudes arvestatavat tähtaega kokku leppinud. Selline on olnud ka poolte tahe, mis nähtub muuhulgas sellest, et kostja on 27.02.2012 hagejalt üle küsinud, kas pakkuja on valmis osutama teenust kuni tegelike ehitustööde lõpuni, millele kostja on vastanud jaatavalt (II kd, lk 23-24 ja lk 25-27). Harju Maakohtu 25.01.2017 kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja Riho Koost ütlustega riimub kostja 14.09.2016 istungil selgitatu, et OJVL p 3 sätestatud lepingu kehtivuse määratlus oli kostja teadlik tahe ja soov. Nimelt lisas Riho Koost oma tunnistusele, et varasemate hangete raames on kostjal olnud analoogiline olukord – ehitustööde aeg pikenes ja OJV teenuse osutamist jätkati. Siis kostja maksis tasu juurde ja kuna projekti finantseeriti EL rahalistest vahenditest, siis tuli kostjal hiljem eelarvet ületanud summa tagasi maksta. Seega on kostja tahe olnud maandada ehitustegevusega seotud ekstsessidest tulenevad riskid ning hagejaga 03.04.2012 sõlmitud OJVL-s ei ole teadlikult tähtaega enam kuudes arvestatavana määratletud. Seega pole õige hageja väide, et poolte tahe oli suunatud 42-kuu pikkuse lepingu tähtaja kehtestamisele. Täiendavalt märgib kohus, et hageja algatatud läbirääkimised OJVL muutmiseks, millega kostja kordagi ei nõustunud (vt nt - Hageja 27.05.2015 hinnapakkumine kostjale (I kd, lk 7879); Kostja 17.05.2016 teade lepinguliste kohustuste täitmise perioodi kohta (I kd, lk 80); Hageja ettepanek alustada läbirääkimisi hankelepingu muutmiseks 27.10.2014 (I kd, lk 81-84); Kostja 12.11.2014 vastus hageja taotlusele lepingu muutmiseks (I kd, lk 85-88); Hageja 03.06.2015 korduv ettepanek OJVL muutmiseks (I kd, lk 89-92); Kostja 01.07.2015 vastus hageja korduvale taotlusele lepingu muutmiseks (I kd, lk 93-97); Hageja 01.10.2015 kiri hagejale (I kd, lk 98-101); Hageja 01.04.2016 e-kiri hagejale (I kd, lk 102); Hageja 03.05.2016 ettepanek lepingu muutmiseks (I kd, lk 103-105); Kostja 12.05.2016 vastus hageja ettepanekule hankelepingu muutmiseks (I kd, lk 106-107) kinnitavad, et hageja ei pidanud lepingut pikenenuks või uuesti sõlmituks - hageja soovis olemasolevat lepingut muuta. Kostja mittenõustumise tõttu jäi leping muutmata. Kostja ei ole aktsepteerinud ka hageja ettepanekut sõlmida uus leping uutel alustel tasu maksmisega – hageja 28.04.2015 hinnapakkumine V ehitusjärgu OJV-le tasuga 13 856 eurot kuus (I kd, lk 78). Kostja sellega ei nõustunud. Eelnevast järeldub, et hageja soovis sõlmida uut lepingut uutel tingimustel, kuid seda ei sõlmitud. Hageja korduvad katsed pidada läbirääkimisi lepingu muutmiseks kinnitavad, et hageja oli teadlik ja veendunud, et tema soovitud igakuise täiendava tasuga lepingut ei olnud tekkinud ega sõlmitud. Vastasel juhul puudunuks vajadus järjepidevalt taotleda lepingu muutmist või uue lepingu sõlmimist.
36.Seega leiab kohus, et OJVL ei ole pikenenud. See ei ole ka lõppenud, kuna lepingu lõppemise tingimuseks seatud asjaolu – ehitustööde lõpetamine ja akteerimine – ei ole RIITO Ehituse AS teostatud 20% V ehitusjärjekorra tööde osas saabunud.
37.Tööde mahu suurenemise sisu ja tähenduses osas valitseb poolte vahel ebakõla. Kostja peab tööde mahu suurenemiseks tööde sisulist muutumist ehk uute sisuliste tööde lisandumist, mida varem ei olnud kokku lepitud. Sellist olukorda praegu ei ole. Hageja peab tööde mahu suurenemiseks ka seda, kui töös sisuliselt ei muutu ning midagi ei lisandu, kuid töö ajaline kestus pikeneb. Pooled ei vaidle selle üle, et RIITO Ehituse AS on ehitustööd V ehitusjärgu 20% osas lõpetanud juunikuus 2016 (vt ka 25.01.2017 kohtuistungi protokoll, III kd, lk 19-24). Põhjus, miks OJVL lõppemise tingimus pole saabunud on see, et OJVL p 3.2 kohaselt on tegeliku ehitustööde lõppemise ajaks nende tööde akteerimine ja kasutusloa saamine. Kostja kinnitas 25.01.2017 kohtuistungil, et marginaalne osa RIITO Ehituse AS töid on veel akteerimata. Seega sisulist teenuse osutamist ei toimu juba alates juuni 2016, kuid OJVL-d ei saa lugeda lõppenuks. Tööde mahu suurenemise kui teatud mõiste sisu kohta ei osanud kindlat selgitust anda ka tunnistaja Riho Koost (25.01.2017 kohtuistungi protokoll), kes algselt kinnitas, et töö aeg ja töö maht on erinevad asjad ning hiljem selgitas, et tegelikult on OJV teenuse puhul aeg ja maht üks ja seesama asi. Ehk, kui teenuse osutamise aeg pikeneb, siis see tähendab automaatselt ka tööde mahu suurenemist.
38.Hageja esitatud ekspertarvamuse kohaselt (13.10.2016, II kd, lk 137-149) on ehitustööde kestus V ehitusjärgus pikenenud esialgselt plaanitust 16 kuu võrra. Osaliselt on see tingitud kostja otsusest võtta V ehitusjärk AS Merko Infra lepingust välja ja korraldada uue ehitaja leidmiseks uus hange. Uue hanke tulemusena leitud töövõtja RIITO Ehituse AS rikkus lepingut ning kostja ütles temaga sõlmitud lepingu 17.05.2016 üles. Selles osas vaidlust ei ole, et V ehitusjärgu ehitustööde osas toimus ettenägematu ajaline pikenemine. RIITO Ehituse AS poolt tegemata jäänud tööde osas V ehitusjärgus (ca 80 %) sõlmis kostja uue töövõtulepingu AS-iga Remet ja KRLT OÜ ja nende tööde osas hageja OJV-d ei teosta. Seega ei ole ekspert tuvastanud tööde mahu suurenemist vaid tööde valmimise tähtaja edasilükkumist. Kohtu hinnangul ei ole hageja tööde maht nende sisu mõttes suurenenud - vastupidi – hageja teenusest on välja jäänud ca 80% V ehitusjärjekorra töödest. Küll aga on juhtunud see, mida kumbki osapool ei osanud ette näha - et ehitusettevõtja ei suuda prognoositud ajakava piires oma kohustusi täita ja ehitustööd lõpetatakse üle aasta hiljem.
39.Tuginedes OJVL p 1.2.2 viimasele lausele (erinevuse korral OJV poolt osutatava teenuse mahu ja ulatuse osas kehtib põhimõte, et teostada tuleb suurem maht/ulatus) ning OJVL p-le 3 teenuse osutamise aja kohta ning sellele, et kuna lepingus endas on regulatsioon olemas ja seega puudub vajadus pöörduda OKÜ (I kd, lk 21-49) sätete poole, leiab kohus, et tööde ajalise pikenemise riski kannab antud juhul hageja. Kohtu arvamust ei muuda ka see, et tööde ajaline pikenemine sedavõrd suurel määral võib kohtu arvates teatud juhtudel olla hea usu põhimõttega vastuolus (VÕS § 6 lg 2) ja tingimus, millega hageja justkui ei vabanekski kunagi kohustusest temast mittesõltuva asjaolu tõttu, seda kindlasti ka on. Kohtu arvates ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas see, et hageja jääb OJVLga seotuks määramata ajaks, kui näiteks RIITO Ehituse AS-iga ei õnnestugi kõiki ehitustöid 100% akteerida. Hea usu põhimõttega oleks kooskõlas, kui ehitustööde lõppemisega lõpeks ka OJV kohustus. Kuid see asjaolu, ei anna alust hagi rahuldamiseks, sest teenuse osutamise eest täiendava tasu nõudmist ei pea kohus käesolevas tsiviilasjas esile toodud asjaoludel põhjendatuks: oluliselt üle
prognoositava ehitustähtaja läinud tööde osas OJV teenuse maht moodustas ca 5 % kogu teenuse mahust ning sellest 5 %-st omakorda vaid 20% oli hageja osutatud teenus. Seega pole kohtu arvates tegemist riskiga, mis ülemäära koormaks hagejat või oleks ebaproportsionaalselt hea usu põhimõttega vastuolus. Kohtu arvates oleks aga pooled pidanud kokku leppima lepingu lõppemise uutest tingimustes.
40.Kohus peab vajalikuks viidata ka RKTKO väljendatud seisukohale (kohtuasjas nr 3-2-1171-15), mille kohaselt RHS § 69 lg 3 järgi on hankijal lubatud töövõtjaga hankelepingu muutmises kokku leppida üksnes juhul, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida hankijal ei olnud võimalik hankelepingu sõlmimise ajal ette näha, ja hankelepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamine. Kuigi RHS § 69 lg 5 järgi ei mõjuta selle nõude rikkumine hankelepingu kehtivust, tähendab eelnev siiski seda, et hankelepingut saab muuta vaid kitsastes piirides, tagades menetluse läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise. RHS § 69 eesmärk on kaitsta teisi pakkujaid ja tagada avaliku raha kasutamise läbipaistvus ning takistada riigihanke menetlusest möödaminekut. Eeltoodust tulenevalt saab riigihanke tulemusena sõlmitud töövõtulepingus hilisema muutmise mõistlik võimalus olla vaid selline, mis on juba alguses avaldatud ja millest saavad lähtuda ka teised pakkujad. Vaid juhul, kui muutmise selge võimalus on hankemenetluses avaldatud, on hankija sellist võimalust pakkunud võrdselt kõigile pakkujatele ning ettenähtud muudatuse rakendamine lepingu täitmise käigus ei ole vastuolus hanke üldpõhimõtetega. Hageja taotletud ehk sedavõrd suures ulatuses täiendava tasu maksmine (ligi 2/3 OJVL maksumusest) moonutaks oluliselt hanke tingimusi ja tähendaks teiste pakkujate ebavõrdset kohtlemist, kuivõrd nende pakkumused on esitatud teadmisega, et pakutud tasu eest tuleb teenust osutada tegelike ehitustööde lõppemiseni.
41.Eeltoodud põhjustel jätab kohus hagi rahuldamata ning kuna kostja ei ole võlgnevuses puudub alus ka viivise väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
42.TsMS § 173 lg 1 tulenevalt ja TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
43.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab kohus kindlaks, et hagejalt väljamõistetavad menetluskulud kostjal puuduvad, kuna kostja on 25.01.2017 kohtuistungil kinnitanud, et tal ei ole menetluskulusid.
44.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.