TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-11-25771

ASJAOLUD

07.09.2017 määrusega algatas kohus hagita menetluse Xxxx ́ile seatud eestkoste jätkumise vajalikkuse otsustamiseks ja talle määratud eestkostja ametiaja pikendamiseks. Kohus kohustas eestkostjat Xxxx ́it esitama kohtule kirjaliku seisukoha Xxxx ́i eestkoste pikendamise vajaduse osas. Kohus kaasas tsiviilasja menetlusse arvamuse andmiseks Xxxx ́i elukohajärgse kohaliku omavalitsuse Tallinna linna Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu ja kohustas Tallinna linna esitama kohtule kirjaliku seisukoha. Lisaks andis kohus Xxxx ́ile riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ja kohustas esindajat andma oma arvamuse käesolevas menetluses. 21.09.2017 esitas Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) arvamuse tsiviilasjas nr 2-1125771. 25.09.2017 esitas Xxxxkohtule oma seisukoha. 02.01.2017 esitas Xxxx ́ile RÕA korras määratud esindaja kohtule oma kirjaliku arvamuse.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA JÄRELDUS

Kohus, tutvunud kohtule esitatud eestkosteasutuse ja Xxxx ́i esindaja seisukohaga, Xxxx ́i arvamusega ning eksperdiarvamusega, leiab, et on põhjendatud pikendada Xxxx ́i üle seatud eestkostet. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 528 lg 1 kohaselt kohaldatakse eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele eestkostja määramise kohta sätestatut.

2-11-25771 Tallinna Linnakohtu 01.11.2005 kohtuotsusega tsiviilasjas 2/25-3922/05 määrati Xxxx ́ile eestkostjaks Xxxx. Harju Maakohtu 17.12.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-25771 rahuldati Tallinna linna avaldus ja pikendati Xxxx eestkostja ametiaega Xxxx ́i suhtes kuni 16.12.2017, s.o 5 aastat. Harju Maakohtu 28.06.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-25771 rahuldati Tallinna linna avaldus ja vabastati Xxxx Xxxx ́i eestkostja ametist ning määrati Xxxx ́i uueks eestkostjaks Xxxxtähtajaga kuni 16.12.2017. Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) on märkinud, et Xxxx ́il on tuvastatud puuduv töövõime ja tema töövõimetoetuseks on määratud 208,86 eurot. Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi andmetel on Xxxx ́il tuvastatud xxxxja muu funktsiooni häire kehtivusega kuni 08.02.2020 ning talle on määratud riiklik puudega inimese sotsiaaltoetus 49,86 eurot. Xxxxon määratud Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnajuhataja 31.08.2017 otsusega nr xxxxXxxx ́i hooldajaks. 18.09.2017 tegi eestkosteasutuse esindaja etteteatatud kodukülastuse Xxxx ́i juurde koju, kuid kohale jõudes selgus, et Xxxx, kes oli leidnud endale tüdruksõbra, kelle juures ta nüüd meelsasti viibib, oli kodukülastuse ajaks juba kodust lahkunud. Vestlus toimus Xxxx ́i eestkostja ja isa Xxxx ́i ning ema Xxxx ́ga. Xxxx ́i sõnul pole Xxxx ́i olukord eestkoste seadmise ajast alates paremuse suunas muutunud. Xxxx käitub kodustega halvasti, isegi agressiivselt, ravimeid võtab ainult pideva järelevalve korral, ise nende võtmist eriti oluliseks ei pea. Xxxx vajaks mitmeid erihoolekande teenuseid ja seda eriti tulevikku vaatavalt ajaks, kui eakad vanemad ei suuda enam Xxxx ́it toetada, kuid nende saamise eeltingimuseks on rehabilitatsiooniplaani olemasolu. Xxxxsoovis algatada Xxxx ́ile rehabilitatsiooniplaani koostamise, kuid viimane keeldus sellest. Lihtsamaid teenuseid saaks ka psühhiaatrilt saadud tõendi alusel, kuid arstile minemisest Xxxx samuti keeldus. Veel iseloomustab Xxxx ́it ebaadekvaatne suhtumine oma võimekusse: ta tahaks töötada, kuna see tähendab talle suuremat sissetulekut, millest on ta väga motiveeritud, kuid Xxxx ́i arvates peaks tema töötasu algama vähemalt 700-800 eurost kuus. Xxxx aga ei ole paraku võimeline sellistel ametikohtadel töötama, kus oleks võimalik teenida talle sobivat töötasu, kuid väiksema palgaga eest ei ole ta nõus tööd tegema. Ta on end seni tööandjatele esitanud kui tervet, täistööjõus inimesest, varjates igati, et tegelikult on tema teovõime piiratud ja reaalselt oleks ta suuteline töötama vaid osalise tööajaga. Täiskoormusega töö on Xxxx ́ile liiga väsitav, mistõttu ei ole ta olnud suuteline viimaks oma temperamenti vaos hoidma ning varem või hiljem lõppeb töösuhe riiuga. Kuna kõik rahasse puutuv lummab Xxxx ́it jätkuvalt, siis juhtub, et Xxxxavastab vahetevahel suure ehmatusega, et Xxxx on taaskord leidnud võimaluse võtta suures summas laenu või osta järelmaksuga moodsaid tehnikavidinaid. Raha saamiseks pandib Xxxx ka asju, näiteks jalgratta, mida isa hiljem välja lunastab. Positiivne on aga praegu see, et tänu suhtele oma tüdrukuga, jättis Xxxx maha joomise ja suitsetamise. Samuti avaldas Xxxx Xxxx ́ile, et soovib saada Eesti kodakondsust ning palus isal kui eestkostjal sellega tõsiselt tegeleda. Xxxxja Xxxx olid seisukohal, et eestkoste jätkumine Xxxx ́i üle on tema huvides ja vajalik, kuna Xxxx ei suudaks ennast esindada ametiasutustes, kaitsta enda huve või lahendada oma tervise probleeme. Xxxxkinnitas, et on nõus jätkama poja Xxxx ́i eestkostjana. Põhja-Tallinna Valitsuse arvamuse kohaselt on vajalik Xxxx ́i üle seatud eestkoste jätkumine. Xxxx vajab jätkuvalt oma igapäevase elu korraldamisel kõrvalabi ja juhendamist. Eestkoste tuleks seada Xxxx ́i üle kõigi tema asjade ajamiseks, tema esindamiseks ja tehingute tegemiseks. Eestkostja ülesanneteks peaksid olema Xxxx ́i varaliste ja isiklike õiguste ning tervisega seotud küsimuste lahendamine. Põhja-Tallinna Valitsus leiab, et Xxxx ́i senine eestkostja Xxxxvastab PKS § 204 lg 1 sätestatud eestkostjale esitatavatele nõuetele. Xxxxon nõus olema Xxxx ́i eestkostjaks ja jätkama eestkostja ülesannete täitmist.

2-11-25771

Xxxx ́i esindaja RÕA korras arvamuse kohaselt on Xxxx ́il tuvastaud raske psüühikahäire. Praegu käib ta tööl Xxxx nõudepesijana. See töö hõlmab endas 12-tunniseid vahetusi, mis on tegelikult tema jaoks liiga kurnavad. Kahjuks töötukassas paremaid pakkumisi pole. Xxxx ise tahaks õppida kokaks ja minna eesti keele kursustele. Samuti tahab ta Eesti kodakondsust kui invaliid. Kuna tal on nüüd tüdruksõber, siis kogub raha, et üürida korter ja abielluda. Lähemal täpsustamisel tegelikult igasugune konkreetne plaan oma soovide täitmiseks puudub. Teab, et on võlgu kiirlaenu firmadele ja et seda arvestatakse tema sissetulekust maha. Teab, mida üürimine maksab. Tüdruksõber on samuti puudega ja ei tööta. Xxxx ́i sõnul on ta kunstnik. Kus, millest ja kuidas nad koos abielus olles elama hakkaksid, ei oska öelda. Asjaajamise kohta arvab, et isa peab ta kodakondsuse dokumente korraldama, aga abiellumise avalduse suudab ta ise ära täita. Vanemate sõnul on Xxxx nendega tihti agressiivne ja oma elu korraldamisega iseseisvalt toime ei tule. Ka esindaja juuresolekul ähvardas vanemaid. Esindaja leiab, et eestkoste seadmise alused pole ära langenud ja Xxxx ́i huve ei ole võimalik kaitsta muude abinõudega. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 19.09.2017 aktist nr 461 (ekspert ) nähtub, et Xxxx ́il esineb püsiv xxxx; Vaimne alaareng näol, mille tõttu ei suuda ta kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Isiku vaimne seisund ei võimalda teda ära kuulata kohtuistungil, sest ta ei mõista vaimse alaarengu tõttu eestkoste sisu, vajadust ega eesmärki. Teda on võimalik ära kuulata tema tavalises keskkonnas, ilma et see ei tekitaks uuritava tervisele kahjulikke tagajärgi. Vaimse alaarengu tõttu ei ole uuritav võimeline mõistma menetlusõigusi ja -kohustisi. Ta ei saa oma huve kaitsta volituste andmise või muude abiliste kaudu ja vajab eestkostjat. Xxxx tulenevalt temal esinevast psüühikahäirest ei tule toime iseseisva elukorraldusega, mistõttu vajab eestkoste määramist mitte vähem kui viieks aastaks või kuni elupuhuselt, jättes eestkostjale kõigi tehingute sooritamise, välja arvatud pisitehingud. Uuritav ei ole võimeline aru saama perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Tema seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust. Xxxx ́i seisund ei võimalda tal anda seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku kohta. Lähtudes eeltoodust ja arvestades Xxxx ́i psüühilist seisundit, leiab kohus, et Xxxx ́i eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Seega tuleb eestkoste aega pikendada. Kohtu hinnangul ei ole võimalik Xxxx ́i huve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu. Tulenevalt puudutatud isiku Xxxx ́i psüühilisest seisundist, eksperdiarvamusest, Xxxx ́ile riigi õigusabi korras määratud esindaja, Xxxx ́i, Tallinna linna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) esindaja seisukohtadest, asub kohus seisukohale, et Xxxx ́i eestkostja ülesanneteks tuleb jätta jätkuvalt Xxxx ́i esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute (va pisitehingute) sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti Xxxx ́i esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Vastavalt PKS § 207 lõikele 1 on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. PKS § 206 lõike 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 19.09.2017 aktist nähtuvalt on ekspert märkinud, et Xxxx tulenevalt temal esinevast psüühikahäirest ei tule toime iseseisva elukorraldusega, mistõttu vajab eestkoste määramist mitte vähem kui viieks aastaks või kuni elupuhuselt, jättes eestkostjale kõigi tehingute sooritamise, välja arvatud pisitehingud. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-132-17 märkinud, et eestkostetava iseseisvalt tehingute tegemise õiguse kajastamine eestkostemääruses on vajalik selleks, et tagada õigusselgus, kas eestkostetava eeskostja nõusolekuta tehtud tehingud on kehtivad. Kohus ei saa delegeerida eestkostjale otsustusõigust, milliste summade ulatuses võib eestkostetav iseseisvalt tehinguid teha, vaid seda peab otsustama

2-11-25771 kohus ning kohtu seisukoht peab TsMS § 526 lg 2 p-st 4 lähtudes kajastuma ka eestkostemääruses (p 15). Kui eestkostemäärusega on eestkostetavale antud võimalus teha iseseisvalt pisitehinguid TsMS § 526 lg 2 p 4 mõttes, ei ole eestkostet seatud kõigi asjade ajamiseks ning isik ei ole valimisõiguse osas teovõimetu TsMS § 526 lg 5 mõttes (p 16). Tsiviilasjas nr 2-11-25771 on kohus 17.12.2012 määruses lubanud Xxxx ́il iseseisvalt teha tehinguid nädalas 25 euro ulatuses. Kohus on seisukohal, et Xxxx võib eestkostja nõusolekuta teha pisitehinguid nädalas 25 euro ulatuses. TsMS § 526 lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kuna Xxxx ́ile jääb pisitehingute tegemise õigus, siis tuleb Xxxx lugeda valimisõiguse tähenduses teovõimeliseks. Kohus on ka seisukohal, et tulenevalt kõigest eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et Xxxx ei ole jätkuvalt võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Käesoleva ajani on Xxxx ́i eestkostja ülesandeid täitnud isa Xxxx, kes on siiani täitnud eestkostja ülesandeid kohusetundlikult ja eestkostetava huvides. Xxxxon andnud kohtule kirjaliku nõusoleku eestkostja ülesannete täitmise jätkamiseks. Kohtu hinnangul on põhjendatud pikendada Xxxx ́i volitusi Xxxx ́i eestkostjana. Xxxx ́i eestkostja ametiaja pikendamiseks takistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. TsMS § 526 lõike 2 punkti 5 kohaselt märgitakse kohtumääruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui 5 (viis) aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lõike 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PKS § 203 lõikes 4 sätestatuga asub kohus seisukohale, et Xxxx ́ile tuleb eestkostja määrata viieks (5) aastaks, so kuni 06.10.2022. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Samuti peab eestkostja teatama kohtule oma elukoha muutusest. PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab Xxxx ́i esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 10. detsembril. Vastavalt PKS § 206 lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Lisaks selgitab kohus, et vastavalt PKS § 179 lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega

2-11-25771 tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt PKS § 187 kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Samuti on vastavalt PKS § 188 lõikele 1 vajalik kohtu nõusolek teisteks tehinguteks. Näiteks ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa; loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut; sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut; sõlmida üüri-, rendi-, kindlustus- ja muud kestvuslepingut, mis ei lõpe või mida ei saa üles öelda 1 (ühe) aasta jooksul pärast eestkostetava täisealiseks saamist; võtta laenu jne. Vastavalt PKS § 207 lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks. Lähtudes TsMS § 172 lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas riigi õigusabi kulud ja tasu ning tasu ekspertiisi teostamise eest riigi kanda, ülejäänud menetluskulud neid kandnud isiku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.