lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-14004/19

Täitmine › Otsuse täitmise viisi määramine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 06.10.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-14004/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Otsuse täitmise viisi määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
06.10.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1087
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Määruse tegemise aeg ja koht

06. oktoober 2017.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-14004

Tsiviilasi

Tallinna kohtutäitur Risto Sepp avaldus Xxxx õiguste peatamiseks

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Avaldaja: Tallinna kohtutäitur Risto Sepp (Narva mnt 7D, 10117 Tallinn, e-post: [email protected]) Puudutatud isik I (sissenõudja): Xxxx(isikukood xxxx) Puudutatud isik I esindaja: Xxxx(isikukood xxxx, xxxx, e-post: xxxx) Puudutatud isik II (võlgnik): Xxxx (isikukood xxxx, xxxx, e-post: xxxx) Puudutatud isiku II esindaja: xxxx, e-post xxxx

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta asja materjalide juurde Xxxxu poolt 11.09.2017 esitatud seisukoht ja tõendid.
2.Jätta Tallinna kohtutäitur Risto Sepp avaldus Xxxx’u õiguste peatamiseks rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 kättetoimetamisest.

esitada määruskaebuse päeva jooksul arvates

Tallinna määruse

Avaldaja nõue ja põhjendused

1.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtutäitur R. Sepp esitas kohtule avalduse võlgniku Xxxxu õiguste peatamiseks.
2.Avalduse kohaselt on kohtutäituri menetluses võlgniku suhtes algatatud täiteasi nr 027/2016/479 elatise võlgnevuse sissenõudmiseks.
3.Avaldaja selgitab, et Xxxx suhtes on sissenõudja täitemenetlus elatise võlgnevuse sissenõudmsieks.

Xxxx avalduse alusel algatatud

4.Täitmisteade on võlgnikule saadetud aadressile Xxxx. Kinnistu aadressil Järve 31-9 üks omanikest on võlgnik Xxxx. Omniva kirjakandja on täitmisteate teisel katsel (21.03.2016.a.) jätnud võlgniku postkasti aadressil Xxxx.
5.Kohtutäitur on 04.04.2016 arestinud võlgnikule kuuluvad pangakontod, millekohane teade on võlgnikule edastatud aadressile xxxx. Aresti tulemusena on võlgniku kontolt võla katteks laekunud : 1. 18.04.2016 summa 72,75 eurot; 2. 23.05.2016 summa 116,62 eurot;
3.20.06.2016 summa 8.02 eurot; 4. 06.07.2016 summa 25.20 eurot.
6.Kohtutäitur on seadnud keelumärke võlgnikule kuuluvale äriühingule xxxxOÜ (xxxx), mille ainuosanikuks ja juhatuseliikmeks on Xxxx. Antud äriühingu aadressiks on samuti xxxx.
7.Laekumistest hoolimata on elatisraha võlgnevus 6005,40 eurot ja võlgnik ei ole näidanud ülesse mingit initsiatiivi võla likvideerimiseks. Sellest tulenevalt on sissenõudja esindaja edastanud taotluse võlgniku lubade piiramiseks.
8.Kohtutäiturile teadaolevalt omab võlgnik BC1 kategooria juhiluba. Juhilubade väljastamisel on võlgniku aadressiks samuti märgitud Xxxx.
9.Hoiatus lubade ära võtmiseks on edastatud võlgnikule e-posti teel aadressile xxxx, kui ka Xxxx. Omniva kirjakandja on hoiatuse teisel katsel (06.06.2016.a.) jätnud võlgniku postkasti aadressil xxxx. Kohtutäitur kinnitab, et võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte TMS § 177' lõikes 1 nimetatud tingimust.
10.Kohtutäitur taotles kohtult TMS § 1773 lg 1 alusel võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamist. Võlgniku seisukoht
11.Võlgnik esitas kohtule korduvaid seisukohti, selgitades, et ta on osalenud lapse kasvatamises, kandnud osaliselt temaga seonduvaid kulusid. Ühtlasi leidis võlgnik, et tema juhtimisõiguse piiramine oleks ebaõiglane ja asetaks nii tema kui ta lähedased raskesse olukorda.
12.Vastuseks kohtu korduvatele selgitustele esitas võlgnik Xxxx 11.09.2017 kohtule enda täiendavad seisukohad ja tõendid, millest nähtuvalt ta on tasunud enda lapsele peale kohtutäituri poolt kohtusse avalduse esitamist elatisena kokku 705,25 eurot (tl 121-134). Võlgnik palus jätta kohtutäituri avalduse rahuldamata. Sissenõudja seisukoht
13.Sissenõudja leidis, et kuna Xxxx ei ole täitnud kohtuotsust, tasunud elatist ega vabatahtlikult vähendanud elatisnõuet, on kohtutäitur Risto Sepp avalduse esitamine võlgniku Xxxx õiguste piiramiseks õigustatud. Puudutatud isik I toetas kohtutäitur Risto Sepp avaldust ja on seisukohal, et võlgnik Xxxx õiguste piiramine on põhjendatud. Kohtu seisukoht ja põhjendused
14.Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 17 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei

ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

15.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isiku seisukohaga, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata.
16.Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-14-8149 mõisteti kostjalt Xxxx hageja Xxxx kasuks välja alates 01.06.2014 elatis summas 214,39 eurot kalendrikuus, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatise tasumise korra osas määras kohus, et elatis tuleb perioodiliselt kanda iga kalendrikuu eest ette Xxxx SEB Pank pangakontole nr xxxxxxxx, selgitusse märkida „Xxxx elatisraha“. Kohus selgitas, enda 31.07.2017 kirjas võlgnikule, et lapse huvides tehtud kulutused ja sisseostud elatise tasumisena arvesse ei lähe. Elatis tuleb tasuda selleks kohtu poolt ettenähtud kontole (käesoleval juhul lapse ema kontole). Seega ei saa kohus võtta elatise tasumisena arvesse xxxx poolt (väidetavalt) lapse huvides tehtud kulutusi, vaid ainult elatise tasumisena kohtutäiturile või sissenõudja esindajale tehtud ülekandeid ja sularahamakseid.
17.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1774 lg 2 p 1 sätestab, et kohus ei peata võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt käesoleva seadustiku § 1773 lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise. Seega ei piira kohus võlgniku juhtimisõigust, kui ta on tasunud sissenõudjale vähemalt 2*214,39 ehk 428,78 eurot. Võlgnik on esitanud kohtule maksekorraldused (tl 124-133), millest nähtub, et võlgnik on teostanud kohtutäiturile perioodil 20.02.2017 - 13.09.2017 makseid summas 705,25 eurot. Seega on võlgnik peale avalduse esitamist kohtule tasunud vähemalt kahe kuu elatise. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et TMS § 1774 lg 2 p-s 1 sätestatud eeldus on täidetud, mistõttu puudub alus juhtimisõiguse peatamiseks ning kohtutäituri avaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei pea tõendite selgusest tulenevalt vajalikuks teistelt menetlusosalistelt täiendavate seisukohtade küsimist antud asjaolu suhtes.
18.Kohus selgitab, et juhul, kui võlgnik ei täida edaspidiselt lapsele elatise tasumise kohustust, on kohtutäituril võimalik esitada TMS §-s 1771 sätestatud eelduste esinemisel kohtule uus avaldus elatise võlgniku õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning nende andmise keelamiseks.
19.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
20.Kohtutäitur on selles menetluses vaid nii-öelda vahendaja rollis, mistõttu menetluskulude jätmine tema kanda ei oleks õiglane. Kuivõrd avalduse kohtule esitamise ajaks oli elatise võlgnik tasunud elatist väga kaootiliselt ja väikestes summades, siis oli avaldusega kohtusse pöördumine ka igati põhjendatud, mistõttu menetluskulude jätmine kohtutäituri või alaealise lapse kanda (kelle huvides seda menetlust tegelikult peetakse), oleks samuti ebamõistlik ja ebaõiglane. Ainus menetlusosaline, kellel võivad olla antud tsiviilasjaga seonduvalt tekkinud kulud, on võlgnik, kes andis enda käitumisega kohtutäiturile alust enda vastu lapse huvide kaitseks kohtusse pöörduda. Arvestades kohtule esitatud nõuet

ning avalduse aluseks olevaid asjaolusid, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium