TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Määruse kehtivus ja viivitamatu täitmine

Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavakstegemisest (TsMS § 531 lg 1). Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (TsMS § 478 lg 3 ja 466 lg 3). Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse eestkostja, eestkostetav, samuti tema abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud usaldusisik või eestkostetava elukohajärgne valla-või linnavalitsus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse teatavaks tegemisest eestkostjale. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Asjaolud ja menetluse käik 07.07.2017 määrusega algatas kohus hagita menetluse Xxxx ́ile seatud eestkoste jätkumise vajalikkuse otsustamiseks ja talle määratud eestkostja ametiaja pikendamiseks kohtu algatusel. Kohus kohustas eestkostjat Kuusalu valda Kuusalu Vallavalitsuse kaudu esitama kohtule kirjaliku seisukoha Xxxx ́i eestkoste pikendamise vajaduse osas. Samuti andis kohus Xxxx ́ile riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ja kohustas esindajat andma oma arvamuse käesolevas menetluses. 07.07.2017 määrusega määras kohus läbi viia Xxxx ́i suhtes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. 07.07.2017 määrusega määras kohus erinõude korras Tartu Maakohtu Tartu kohtumajal ära kuulata ja võtta seletus Xxxx ́ilt Harju Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas 2-12-29658. 17.08.2017 esitas Xxxx ́ile RÕA korras määratud esindaja oma arvamuse. 02.10.2017 esitas Kuusalu vald kohtule oma seisukoha. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. PKS § 203 lg 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. PKS § 206 lg 2 kohaselt kui eestkostja saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, peab ta sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise, piiramise või laiendamise omal algatusel või eestkostja, valla- või linnavalitsuse või eestkostetava avalduse alusel. Harju Maakohtu 08.10.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-29658 rahuldati Kuusalu valla avaldus ja määrati Xxxx ́ile eestkostja tähtajaga kuni viis aastast alates määruse tegemisest. Kooskõlas PKS § 205 määrati, et kuni füüsilisest isikust eestkostja leidmiseni täidab Xxxx ́i eestkostja ülesandeid tema elukohajärgne eestkosteasutus (Kuusalu vald Kuusalu Vallavalitsuse kaudu).

Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 11.07.2017 aktist nr 132 (ekspert ) nähtub, et isikul esineb vaimuhaigus, kuid see ei piira oluliselt uuritava võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Tal ei esine nõrgamõistuslikkust ega muud psüühikahäiret. Isiku vaimne seisund võimaldab teda ära kuulata kohtuistungil. Isikut on võimalik ära kuulata nii kohtuistungil, kui tema tavalises keskkonnas. Isik on võimeline oma tegude tähendusest (tagajärgedest) aru saama ja neid juhtima, kuid sotsiaalsete probleemide lahendamisel vajab tugiisiku abi. Isik on võimeline mõistma menetlusõigusi ja -kohustusi. Eestkoste ei ole vajalik. Isikule on vajalik tugiisiku teenus. Isikul esinevad häired, kuid need ei piira käesoleval ajal tema võimet ümbrusest ja oma tegude iseloomust arusaamist, oma käitumise juhtimist ning oma tegude tagajärgede mõistmist. Isikul ei ole raskusi varasemate sündmuste ja arvuliste andmete täpseks meenutamiseks. Isik ei vaja kõrvalist abi igapäevaste toimingute juures. Isik vajab abi sotsiaalsete probleemide lahendamisel ja stabiilset kontrollitud keskkonda. Isiku arusaamisvõime on normaalne. Isik suudab adekvaatselt hinnata oma toimetulekuvõimet ja abivajadust, sh esitada seisukohta eestkostja määramise vajaduse ning temale usaldusväärsete isikute kohta. Isikul esinevad käesoleval ajal oma psüühilise seisundi poolest takistused ja piirangud sotsiaalsele toimetulekule piiratud ulatuses. Xxxx ́i esindaja RÕA korras on oma arvamuses märkinud, et 15.08.2017 toimunud kohtumisel selgitas Xxxx, et 2012. aastal olid tal viimased suuremad probleemid vaimse tervisega, kuid nüüd on tänu ravimitele tema olukord stabiliseerunud. Hetkel tarvitab ainult ravimeid uinumiseks, kuid soovib ka nende koguse vähendamist juhul, kui arst septembrikuus toimuval visiidil seda soovi toetab. Xxxx on oma eluga Xxxx rahul ning ta kinnitab, et „siin on ta õnnelik”. Xxxx asub looduskaunis kohas ning elatakse väikestes kaasaegsetes peremajades, kus igas u 12 inimest. Sealt Xxxx lahkuda ei soovi. Isik selgitas, tema pensionist tasutakse hooldekodu kulusid ning igakuiselt saab ta kätte 20 eurot, mille eest ostab ta peamiselt teadusajakirju. Hooldekodust viiakse kord kuus Elvasse poodi. Ta sooviks saada kätte 30 eurot, et mõnikord ka mõni raamat osta, sest ta loeb palju. Tallinnasse kohtusse ei tahaks tulla, aga Tartusse minemise vastu ei ole tal midagi. Tegevusterapeut selgitas, et hooldekodus pole Xxxx ́iga mingeid probleeme. Ta osaleb kõigis tegevustes ning on kõigiga sõbralik ja viisakas. Telefonivestluses kinnitas tugiisik , et Xxxx on ülimalt viisakas, sõbralik ning rahulik. Temaga pole kordagi mingeid probleeme olnud. Oma ravimeid võtab ta probleemideta, loeb palju ning osaleb kõigis majapidamistöödes. Rahaga ümber käia oskab, ei lase end nö ära rääkida ega usalda kedagi liigselt. Suudab end ise motiveerida ning hoolitseb enda eest. Mõnikord vajab küll suunamist, nt pesemise suhtes. Üldiselt väga korralik ning punktuaalne. Oma haigusest tingituna vajab selgeid reegleid ning tugevat rutiini. Tegeleb enda füüsilise vormis hoidmisega. Tugiisik, kes peaaegu igapäevaselt puutub isikuga kokku, on arvamusel, et Xxxx ei vaja eestkostet, kuid samas vajab ta kogukonnateenust, sest iseseisvalt ta oma eluga ikkagi toime ta ei tuleks. Esindaja veendus, et Xxxx ei suuda iseseisvalt oma elu korraldada, kuid samas ei ilmnenud tal ühtegi sellist tunnust, mis viitaks sügavale vaimsele häiritusele ning arusaamise puudulikkusele elust. Eelnevast tulenevalt leiab esindaja, et Xxxx ei vaja eestkostet ja seda kõigis, nii perekonna- kui ka teistes tsiviilõiguslikes tehingutes. Esindaja nõustub ekspertiisiaktis sedastatuga. Kohus kuulas Xxxx ́i ära erinõude korras 11.07.2017 Xxxx. Ärakuulamisel avaldas Xxxx, et ta on sündinud xxxx. Xxxx on pansionaadis Xxxx alates 28.01.2016. Xxxx saab kuus 22-23 eurot, et poes käia. Xxxx saab pensioni, suurust ei tea, talle pole öeldud. Xxxxon Xxxx ́il hea. Xxxx töötab siin köögis, valmistab toitu. Alates 01.11.2012 elab Xxxx rahulikult. Ta on hallipassi omanik. Lähedasi ei ole. Xxxx arvas, et eestkostet ta ei vaja. Xxxx käib xxxx poes kord kuusostab kogu raha eest ajakirju ja ajalehti, need on väga huvitavad. Xxxx ei tea midagi öelda eestkostja isiku osas, aga tal endal kedagi pakkuda ei ole. Eesti president on Kersti Kaljulaid.

Lennart Meri oli polüglott ja tark inimene. 5 aastat võtab rohtu, ei ole probleeme, konflikte. Ärakuulamisel avaldas tegevusjuhendaja xxxx, et Xxxx valmistab siin teistele süüa, ise koristab oma toa, hoolitseb hügieeni eest. Raha arvutab ise- palju on, palju saab osta. Ostab ainult ajakirju ja ajalehti. Xxxx on sõbralik, ei ole konflikte teiste elanikega. Samuti veendus kohus ärakuulamise käigus, et Xxxx on väga rikka sõnavaraga, tal ei olnud probleeme enese väljendamisega, tema laused olid arusaadavad ja korrektselt üles ehitatud. Tema teadmised olid väga head, mis näitab suurt lugemust. Vestlus toimus väga sõbralikus keskkonnas. Xxxx suur mure oli, et kohtuda oma eestkostjaga, kellega on vaja ka asju arutada. Siiani ei ole ta kedagi näinud vallast. Kuusalu vald pidas vajalikuks eestkoste pikendamist. Põhiseaduse (PS) § 19 lg 1 järgi on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on TsÜS § 8 lg 2 teise lause järgi piiratud teovõime. Seejuures mõjutab täisealise isiku piiratud teovõime isiku tehtavate tehingute kehtivust TsÜS § 8 lg 2 kolmanda lause järgi üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Seega võib isikul olla üksnes osaliselt piiratud teovõime, s.o osas, milles ta vaimse tervise seisundi tõttu ei saa oma tegude tähendusest aru ega suuda arukalt tegutseda. Neis küsimustes, kus isik saab oma tegude tähendusest aru ja suudab neid juhtida, ei ole isiku teovõime piiratud, st neis küsimustes tuleb austada isiku õigust vabale eneseteostusele ning selles osas võib isik iseseisvalt oma elu puudutavaid otsuseid vastu võtta ning iseseisvalt õiguskäibes osaleda (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-87-11, p 19). PKS § 203 lg 2 esimese lause järgi võib kohus määrata eestkostja ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Seega sõltub eestkostja ülesannete ulatus eelkõige sellest, milline on isiku eestkostevajadus. Eestkostja ülesandeks saab olla eestkostetava õiguste ja huvide kaitse üksnes neis eluvaldkondades, milles isiku enda teovõime on piiratud. Sellest lähtudes saab ka TsÜS § 8 lg 3 järgi juhul, kui isikule on määratud eestkostja, eeldada, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud. Kohus on seisukohal, et eestkoste jätkumine Xxxx ́i üle tema kõigi asjade ajamiseks ei ole Xxxx ́i huvide kaitseks vajalik. Ekspert on ekspertiisiaktis märkinud, et Xxxx ́il esineb vaimuhaigus, kuid see ei piira oluliselt uuritava võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Tal ei esine nõrgamõistuslikkust ega muud psüühikahäiret. Xxxx on võimeline oma tegude tähendusest (tagajärgedest) aru saama ja neid juhtima, kuid sotsiaalsete probleemide lahendamisel vajab tugiisiku abi. Eestkoste ei ole vajalik. Xxxx ́ile on vajalik tugiisiku teenus. 11.07.2017 toimunud ärakuulamisel avaldas Xxxx, et ta eestkostet ei vaja. Xxxx töötab Xxxxköögis, valmistab toitu. Samuti võtab Xxxx rohtu ja probleeme ei ole. Lisaks on ka Xxxx ́i esindaja seisukohal, et Xxxx eestkostet ei vaja. Esindaja arvamusest nähtuvalt puutub Xxxx peaaegu igapäevaselt ka tugiisikuga kokku. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et Xxxx on suuteline ise oma isiklikke huve ja õigusi kaitsma. Kohus leiab, et Xxxx ́ile määratud eestkostja Kuusalu vald (Kuusalu Vallavalitsuse kaudu) tuleb eestkostja ülesannete täitmisest vabastada. Nimetatud kohtu järeldus on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga lahendis 3-2-1-8711, mille kohaselt sõltub eestkostja ülesannete ulatus eelkõige sellest, milline on isiku eestkoste vajadus. Xxxx ́il puudub eestkoste vajadus. TsMS § 529 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kohus lõpetab eestkoste kui eestkostja määramise alused on täielikult või osaliselt ära langenud.

Kohus on seisukohal, et Xxxx ́i üle seatud eestkoste tuleb lõpetada ja TsMS § 530 lg 1 alusel vabastada Kuusalu vald (Kuusalu Vallavalitsuse kaudu) eestkostja ülesannete täitmisest. PKS § 199 sätestab, et eestkostja peab enda vabastamise korral eestkostetavale välja andma valitsetava vara ja esitama vara valitsemise kohta aruande. Kohus kohustab Kuusalu valda (Kuusalu Vallavalitsuse kaudu) esitama kohtule Xxxx ́i vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande 30 päeva jooksul tsiviilasjas nr 2-12-29658 tehtud lõpplahendi tegemisest. TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 koosmõjus jätab kohus menetluskulud neid kandnud isiku kanda, riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, samuti tasu ekspertiisi teostamise eest jätta Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.