Täitmine › Otsuse täitmise viisi määramine

2 (8)

hoiatuse kättetoimetamist ei ole ta võtnud ühendust kohtutäituriga ning pole tasunud elatisraha kohtutäituri vahendusel. Kuna võlgnik pole elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal kolme kuu jooksul maksnud elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, taotleb kohtutäitur võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamist või selle andmise keelamist. Puudutatud isikute seisukohad Võlgnik K. K. pole kohtu määratud tähtajaks esitanud oma seisukohta. Kohus on K. K. 22.augustil 2017.a. ära kuulanud, tema ütluste kohaselt on ta maksnud 2017.a. juulikuus elatist 100 eurot ja augustis 50 eurot ning varasemalt on ta panustanud lapse hammaste ravisse kokku 2300 eurot. Seetõttu ei pea K. K. õiglaseks tema suhtes kohtutäituri poolt taotletud abinõude kasutamist. Elatise maksed on tehtud lapse kontole K. K. õe M. O. kontolt, kuna K. K. endal puudub pangakonto. 12.09.2017.a. on M. O. edastanud kohtule maksekorraldused, millest nähtub, et tema kontolt on kantud K. K. kontole 28.07.2017. a 50 eurot, 12.08.2017. a 50 eurot ja 12.09.2017. a 200 eurot selgitusega „isalt“ ning „isalt K. K. elatisraha“. Sissenõudjat ei ole kohus menetluses ära kuulanud. Kohtu põhjendused Kohtul on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1772 lg 1 p 2 järgi õigus elatise võlgnevuse korral peatada mootorsõiduki juhtimisõigus, kui esinevad TMS §-s 1772 lõikes 1 sätestatud asjaolud ning ei esine TMS §-s 1774 lõikes 2 sätestatud asjaolusid. TMS § 1772 lg 1 alusel võib peatada mootorsõiduki juhtimisõiguse, kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist, kohtutäituril ei ole õnnestunud elatist sisse nõuda võlgniku vara arvelt, sissenõudja on andnud nõusoleku juhtimisõiguse peatamiseks, 3 (8)

kohtutäitur on esitanud kohtule avalduse juhtimisõiguse peatamiseks ja teinud eelnevalt võlgnikule hoiatuse. TMS § 1771 lg 2 teise lause järgi ei pea kohtutäitur tegema enne avalduse esitamist kohtule uut hoiatust, kui võlgnik katkestab hoiatuse kehtivuse aja jooksul elatise korrapärase maksmise ning ei esita selle kohta mõjuvat põhjendust. TMS § 1771 lg 2 esimese lause järgi kehtib TMS §-s 1771 lõikes 1 sätestatud hoiatus kaks aastat alates selle kättetoimetamisest. Tartu Maakohtu 27.09.2007. a määrusega (maksekäsk) (tl 5-6) kuulub K. K. sissenõudmisele elatis lapsele K. K. alates 11.12.2006 summas 1500 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Täitmisavaldus (tl 3-4) tõendab, et H. R. esitas 11.10.2007. a kohtutäitur Anne Böcklerile avalduse, mis palub alustada K. K. suhtes täitemenetluse elatise sissenõudmiseks. Täitetoimiku väljavõttest (tl 25-27)nähtub, et kohtutäitur Anne Böckler alustas 27.09.2007. a K. K. suhtes täitemenetlust Tartu Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr x-xxxxxxx välja mõistetud elatise sissenõudmiseks. Väljavõte väljaandest Ametlikud Teadaanded (tl 8-10) tõendab, et täitmisteade, täitedokument ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus toimetati K. K. kätte 11.12.2007. a avalikult teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tl 11 on sissenõudja H. R. 11.06.2016. a avaldus kohtutäiturile K. K. juhtimisõiguse peatamiseks. 24.07.2016. a on kohtutäitur saatnud K. K. TMS § 1771 lg 1 alusel hoiatuse õiguste ja lubade kehtivuse peatamise ja nende andmise keelamise suhtes (tl 14-15). Hoiatusest nähtub, et seisuga 20.06.2016. a oli elatise võlgnevus 7517,17 eurot. K. K. on hoiatus kätte toimetatud 28.07.2016. a. (tl.16). H. R. kirjadega (tl 17-21) ja elatise võla arvestusega (tl 7) on tõendatud, et K. K. tasus 14.12.2015. a elatist summas 10 eurot, seejärel tasus ta elatist 19.07.2016. a summas 50 eurot, ajavahemikul 29.03.2015. a kuni 14.12.2015. a on ta tasunud elatist ettenähtust väiksemas ulatuses, ajavahemikul 11.09.2016. a kuni 25.03.2017. a on ta tasunud elatist summas 100 eurot, 26.10.2016. a summas 50 eurot 4 (8)

ja 30.12.2016. a summas 50 eurot. Seega 25.03.2017. a seisuga on elatise võlgnevus 9226,22 eurot. Juhilubade andmete väljavõte (tl 13) ja juhiloa päringu väljavõte (tl 32) tõendavad, et K. K. on B, BE, C, CE ja T kategooria juhiluba, mis on välja antud 11.06.2015. a ja mis kehtib kuni 10.06.2025. a. Korrapärane elatise maksmine tähendab seda, et võlgnik maksab iga kuu elatist ettenähtud määras. Kuna võlgnik ei maksnud 2016. aasta esimesel poolaastal elatist ja ajavahemikul 29.03.2015 . a kuni 14.12.2015. a maksis võlgnik elatist ettenähtust väiksemas ulatuses ning sissenõudja oli teinud kohtutäiturile avalduse võlgniku juhtimisõiguse peatamiseks, oli põhjendatud kohtutäituri poolt võlgnikule TMS § 1771 lõike 1 alusel hoiatuse tegemine õiguste ja lubade peatamise ja nende andmise keelamise suhtes. Nimetatud hoiatus kehtib TMS § 1771 lg 2 esimese lause alusel kuni 28.07.2018. a. Pärast hoiatuse saamist tasus võlgnik 17.09.2016. a elatist summas 100 eurot, kuid hiljem on maksnud elatist korrapäratult- 26.10.2016. a ja 30.12.2016. a 50 eurot, mis on kaks korda vähem kui Tartu Maakohtu 27.09.2007. a määrusega välja mõistetud igakuine elatis. Pärast 30.12.2016. a pole võlgnik elatist maksnud. Arvestades asjaolu, et võlgnik katkestas hoiatuse kehtivuse ajal elatise korrapärase maksmise ning kohtutäituril pole õnnestunud elatist sisse nõuda võlgniku vara arvelt, on täidetud TMS § 1772 lõikes 1 sätestatud eeldused juhtimisõiguse peatamiseks. Kuid tulenevalt TMS § 1774 lg 2 p1 ei peata kohus võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt käesoleva seadustiku § 1773 lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise. Kohtule esitatud maksekorraldustest nähtub, et võlgniku eest on asunud kohustust täitma kolmas isik – M. O. . K. K. on kohtule selgitanud, et kuna tal puudub pangakonto, kasutab ta arveldamiseks oma õe kontot. 28.07.2017. a ja 12.08.2017. a on tasutud K. K. elatist 5 (8)

50 eurot ning 12.09.2017. a 200 eurot. Tartu Maakohtu 27.09.2007. a määrusega mõisteti võlgnikult lapse K. K. kasuks elatis välja summas 1500 krooni (95,87 eurot) kuus alates 11.12.2006. a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Seega on võlgnik pärast seda, kui kohtutäitur esitas kohtule avalduse tema juhtimisõiguse peatamiseks, tasunud kokku kolme kuu elatise, kuid ettenähtud ulatuses on ta elatist tasunud vaid septembrikuus, mil ta tasus elatist 200 eurot. Võlgnik on asunud elatisnõuet täitma, kui ta on hakanud igakuiselt tasuma kohtulahendiga välja mõistetud elatist kohtulahendiga ettenähtud ulatuses. Täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja järgi on täitemenetluse seadustiku regulatsiooni muutmise eesmärk motiveerida võlgnikku õiguste ja lubade kehtivuse peatamisega vabatahtlikult tasuma igakuist elatist ja tagada sellega lapsele piisav sissetulek oma vajaduste rahuldamiseks ajal, mil ta ei teeni iseseisvat sissetulekut. Täitemenetluse seadustiku regulatsiooni muutmise eesmärk ei ole saada õiguste ja lubade kehtivuse peatamisega võlgnikult kätte varasemat elatisevõlga. Seega esineb TMS §-s 1774 lõikes 2 punktis 1 sätestatud võlgniku õiguste ja lubade peatamist välistav asjaolu, kui võlgnik on kahel järjestikusel kuul tasunud kohtulahendiga ette nähtud elatise. Kui võlgnik on tasunud kahe kuu elatise igakuiste osamaksetega, mis on väiksemad kui kohtulahendiga välja mõistetud igakuine elatis, ei esine TMS §-s 1774 lõikes 2 punktis 1 sätestatud asjaolu. Kui võlgnik on teinud makse summas, mis on võrdne kahe kuu elatisega või suurem kui kahe kuu elatis, esineb TMS §-s 1774 lõikes 2 punktis 1 sätestatud asjaolu juhul, kui võlgnik on teinud makse igakuise elatise ja tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise katteks. Kui võlgnik on teinud makse varasema elatisevõlgnevuse katteks ja tal puudub tahe igakuise elatise maksmiseks, ei esine TMS §-s 1774 lõikes 2 punktis 1 sätestatud asjaolu. 12.09.2017. a maksekorraldusel selgituse lahtris on märgitud, et isalt K. K. elatisraha. 12.09.2017. a maksekorralduse selgituse lahtrist ei nähtu, kas tegemist on varasema elatisevõlgnevuse või igakuise elatise 6 (8)

tasumisega. Kuna võlgnik tasus kolmanda isiku vahendusel elatist pärast seda, kui kohtutäitur esitas kohtule avalduse juhtimisõiguse peatamiseks, ning ei esine asjaolusid, mis annaks alust arvata, et võlgnik tegi 12.09.2017. a makse varasema elatisevõlgnevuse katteks, arvestab kohus 12.09.2017. a tehtud makse igakuise elatise katteks. TMS §-s 1774 lõikes 2 punktis 1 sätestatud asjaolu esineb ka juhul, kui elatise tasub võlgniku asemel kolmas isik, sest TMS §-s 1774 lõikes 2 punktis 1 pole sätestatud, et elatise peab tasuma võlgnik isiklikult. Kuna võlgnik on kolmanda isiku vahendusel asunud täitma elatisenõuet ning on 12.09.2017. a tasunud kolmanda isiku pangakontolt kahe kuu elatise, esineb TMS §-s 1774 lõikes 2 punktis 1 sätestatud asjaolu, mis välistab juhtimisõiguse peatamise. Seega jätab kohus TMS § 1774 lõike 2 punkti 1 alusel kohtutäituri avalduse rahuldamata ning ei peata võlgniku mootorsõiduki juhtimisõigust. Kohus juhib võlgniku tähelepanu asjaolule, et kui võlgnik katkestab hoiatuse kehtivuse ajal elatise maksmise, võib kohtutäitur TMS § 1771 lõigete 2 ja 3 järgi esitada kohtule avalduse võlgniku õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks ning ta ei pea enne kohtule avalduse esitamist tegema võlgnikule uut hoiatust. Kuna kohus lahendab määrusega hagita menetluse avalduse, tuleb TsMS § 173 lg 1 järgi määruses märkida menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 2 järgi tuleb kohtulahendis märkida menetluskulude jaotus ka juhul, kui menetlusosalised seada ei taotle. Arvestades asjaolusid, et võlgniku õiguste ja lubade peatamise menetluse saab algatada üksnes kohtutäituri avalduse alusel ja kohtutäituri avaldus võlgniku juhtimisõiguse peatamiseks jäetakse rahuldamata, tuleb TsMS § 172 lg 7 teise lause järgi jätta menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja on vabastatud riigilõivu tasumisest riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 7 alusel. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et avaldajal ja puudutatud isikutel esineks muid menetluskulusid.

7 (8)

TMS § 1774 lg 3 sätestab, et kohus toimetab võlgnikule ja kohtutäiturile kätte võlgniku õiguse ja loa peatamise ning temale õiguse ja loa andmise keelamise kohtumääruse. TsMS § 479 lg 2 teise lause järgi toimetatakse avalduse rahuldamata jätmise määrus avaldajale kätte, kui asja võis lahendada avalduse alusel ja avaldus jäetakse rahuldamata. Kuna võlgniku juhtimisõiguse peatamise võis otsustada kohtutäituri avalduse alusel ja kohtutäituri avaldus jäetakse rahuldamata, tuleb TsMS § 479 lg 2 teise lause alusel määrus kätte toimetada avaldajale. Teistele menetlusosalistele tuleb määrus TsMS § 479 lg 3 alusel teatavaks teha. TMS § 1774 lg 6 esimene lause sätestab, et võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatamise ning temale õiguse ja loa andmise keelamise maakohtu määruse peale menetlusosalised esitada määruskaebuse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras. Arvestades asjaolu, et võlgniku õiguste ja lubade peatamise menetluse saab algatada üksnes kohtutäituri avalduse alusel ja kohtutäituri avaldus võlgniku juhtimisõiguse peatamiseks jäetakse rahuldamata, on TsMS § 660 lg 4 järgi õigus esitada määruse peale määruskaebus üksnes avaldajal. TsMS §-de 478 lg 3 ja 466 lg 3 esimese lause järgi jõustub hagita menetluses tehtud määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.