Hageja: AM (isikukood xxx, elukoht xxx); Hageja esindaja: Aleksandr Otsalu; Kostja: A- OÜ (registrikood xxx, asukoht xxx); Kostja esindaja: vandeadvokaat Triin Biesinger- Jussmann (Alvin, Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ).
Kohtuistungi toimumise aeg
18.03.2008.a
Istungist osavõtnud isikud
Hageja esindaja Aleksandr Otsalu, kostja esindaja, vandeadvokaat Triin Biesinger- Jussmann
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata Kohtukulude jaotus Jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja esitas 19.06.2007.a kohtule hagi, milles palus tunnistada hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamine kostja poolt 16.02.2007.a TLS § 77 alusel tähtaja möödumisel ebaseaduslikuks ning välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest 45 099 krooni. Hagi esitamise ajendiks oli see, et kostja esitas 24.05.2007.a Harju Maakohtule taotluse hageja poolt 27.02.2007.a töövaidluskomisjonile esitatud avalduse töövaidlusasjas nr 9.01-02/495/07 hagimenetluse korras hagina läbi vaatamiseks. Eelnevalt esitas hageja töövaidluskomisjoni avalduse, mille töövaidluskomisjon rahuldas ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise summas 45 099 krooni. Kostja sellega ei nõustunud ja esitas Harju Maakohtusse taotluse, milles palus sama asi hagimenetluse korras läbi vaadata. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja määratud ajaks sõlmitud töölepingu alusel kostja juures. Töölepingus oli kokku lepitud, et tööd tehakse Tallinnas, hotelli ehitusel ning lepingu tähtaeg oli
Tsiviilasi nr: 2-07-20008 määratud peatöövõtja AS A poolt kostjale tellitud tööde tegemisega sellel objektil. 14.02.2007.a teatas kostja hagejale, et hageja viimane tööpäev on 16.02.2007.a. Hageja leiab, et töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik seetõttu, et torutööd, mille tegemiseks oli hageja palgatud, jätkusid sellel objektil ka peale hagejaga sõlmitud töölepingu lõppemist. Hageja leiab, et hageja ja kostja vahelisest töölepingust tulenes, et tööleping kehtib kuni vastaval objektil torutööde lõppemiseni. Seetõttu leiab hageja, et temaga töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik ning talle tuleb välja mõista hüvitis ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest kolme kuu palga ulatuses. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei vaidlustanud hageja poolt nimetatud kolme kuu töötasu summat, kuid leidis, et tööleping on lõppenud seaduslikult ning seetõttu ei ole alust hüvitist välja mõista. Kostja hinnangul saab töölepingus määrata lepingu kehtivus teatud töö tegemise ajaga. Nii oli ka käesoleval juhul tehtud. Töölepingus oli sätestatud, et leping on tähtajaline ja puudutab AS A poolt tellitud torutöid hotelli objektil. Sellest tulenevalt saab seda mõista vaid selliselt, et leping kehtib kuni lõpevad AS A poolt kostja käest tellitavad torutööd. See, et sellel objektil keegi kolmas hiljem veel torutöid edasi tegi, ei puutu asjasse. Kostja hinnangul ei saa lepingut tõlgendada selliselt, et tööleping peaks kehtima seni kuni ükskõik kes hotelli objektil torutöid teeb. Sellele lisaks viitas kostja tõendile, mille kohaselt pidid AS A poolt kostja käest tellitavad torutööd lõppema juba 2006nda aasta lõpuks, kuid AS A tuli kostjale vastu ja tellis töid veel kuni veebruari keskpaigani 2007. Kohtu põhjendused
3.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi rahuldamise esmaseks eelduseks on see, et hageja ja kostja vaheline tööleping oleks lõpetatud kostja poolt ebaseaduslikult. Seega tuleb seda asjaolu esmaselt kontrollida. 18.03.2008.a kohtuistungil täpsustas hageja, et ta leiab, et tegemist oli tähtajalise töölepinguga, kuid hageja hinnangul lõpetas kostja töölepingu enne lepingus ettenähtud tähtaega. Hageja esindaja leidis, et hageja võis soomekeelset töölepingut mõista just selliselt, et tööleping kehtib senikaua, kuni hotelli objektil torutöid tehakse, st senikaua, kuni ükskõik kes sellel objektil torutöid teeb. Hageja põhjendas seda sellega, et tähtajalise töölepingu sõlmimist võimaldava normi (TLS § 27 lg 2 p 1) eesmärgiks on anda töötajale teatud selgus ja kindlus töölepingu kehtivuse aja osas, et töötaja saaks sellega arvestada.
4.Kohus leiab, et kuivõrd töölepingu seadus võimaldab sõlmida tähtajalist töölepingut selliselt, et tähtpäevana määratletakse teatud kindel kuupäev või ka selliselt, et tähtpäevana määratletakse teatud sündmus – tööde lõppemine (TLS § 27 lg 1). Pooled vaidlevad antud juhul selle üle, kuidas konkreetset töölepingut tõlgendada. Kumbki pool ei tugine sellele, et töölepingut käesoleval juhul ei oleks saanud tähtajalisena, mingi kindla töö tegemise eesmärgil, sõlmida. Kohus nõustub sellega. Sellest tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas on oluline hinnata hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu tähtpäeva sisu. Hageja esitas kohtule töölepingu tõlke eesti keelde, mis on tõlgitud Galandrex tõlkebüroos (vt tlk 51). Selles tõlkes on vastav lause tõlgitud selliselt: „Töösuhe on tähtajaline ja on seotud A Oy-lt tellitud töid hotelli ehitamisel.“ Vastav tõlge haakub ka kostja seisukohtadega selles osas, kuidas vastavat lauset mõista tuleb. Seetõttu võtab kohus selle tõlke sõnastuse kõnealuse töölepingu tõlgendamisel aluseks. Vastavalt VÕS § 1 lg-le 1 kohaldatakse VÕSi üldosas sätestatut kõikidele lepingutele, sh töölepingule. Lepingu tõlgendamise reeglid on sätestatud VÕS §-s 29. Selle kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda primaarselt lepingu poolte ühisest tegelikust tahtest, mis esines lepingupooltel lepingu sõlmimise ajal. Käesolevas asjas vaidlevad pooled lepingu sisu üle, seetõttu tuleb asuda seisukohale, et lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei ole võimalik kindlaks teha. Kohus asub seisukohale, et käesolevas asjas ei ole poolte poolt esile toodud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et üks lepingu pooltest mõistis lepingu sõlmimise ajal lepingut teatud viisil ja et teine pool pidi sellest aru saama (lg 3). Seetõttu kuulub kohtu hinnangul rakendamisele VÕS § 29 lg 4, mille kohaselt tõlgendatakse, juhul, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, lepingut nii nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kusjuures kataloogi asjaoludest, mida sellisel kujul lepingu sisu määratlemisel arvesse tuleb võtta, annab seadusandja VÕS § 29 lg-s 5. Kohtu hinnangul tuleb lepingu tõlgendamisel arvesse võtta seda, et nii hagejale kui ka kostjale oli teada, et kostja eesmärgiks, hagejaga töölepingu sõlmimisel oli see, et kindlustada ennast tööjõuga selleks ajaks, kui kostjal on võimalus AS-ga A sõlmitud töövõtu lepingu alusel hotelli objektil torutöid teha. Kindlasti ei saanud kostja eesmärgiks olla see, et kostja kindlustab hageja tööga seniks kuni viimane torutöö vastaval objektil on tehtud, seda isegi siis, kui kostja seda tööd teha ei saa. Selline tõlgendus oleks meelevaldne ning ei haakuks kohtu hinnangul sellega, kuidas sarnases olukorras mõistlikud isikud vastavaid asjaolusid mõistaksid. Ilmselt võib asuda seisukohale, et hageja võis loota, et ta saab töötada kostja juures senikaua, kuni
2(4)
Tsiviilasi nr: 2-07-20008 kostja saab sellel objektil torutöid teha. Selline ootus tulenes hageja jaoks töölepingust. Kuid ebamõistlik oleks tõlgendus, et juhul, kui keegi, ükskõik kes, ükskõik millist torutööd veel täiendavalt vastaval objektil teha saab, siis on kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamine ebaseaduslik. Kostja saab lähtuda ikkagi üksnes nendest torutöödest, mida tema AS-ga A sõlmitud töövõtulepingu raames teha saab. Käesoleva asja raames ei vaidle hageja ja kostja selle üle, et need torutööd, mida kostja AS-ga A töölepingu alusel teha sai, tõepoolest sellel ajal, kui kostja hagejaga töölepingu lõpetas, ka lõppesid.
5.Eespool toodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et töölepingu lõpetamine hagejaga, ei olnud ebaseaduslik. Töölepingus sätestatud lepingu tähtpäeva määratlust tuleb mõista selliselt, et leping kehtib seni, kuni lõpevad kostjalt AS-i A poolt tellitud torutööd hotelli objektil ning senikaua hageja ja kostja vaheline tööleping ka kehtis.
6.Järgnevalt võtab kohus seisukoha hageja esindaja poolt esile toodud asjaolu osas, et hageja oli töödejuhataja käest kuulnud, et torutööd kestavad sellel objektil 2007nda aasta maini ja eeldas, et seetõttu saab ka hageja senikaua seal töötada. Hageja hinnangul vastavad tööd ka umbes nii kaua seal kestsid, kuid vastavaid töid tegi teine ettevõtja ja viimase poolt palgatud spetsialistid. Kohtu hinnangul ei anna see asjaolu, et hageja nägi ja kuulis ehitusega seotud inimeste käest, et torutööd kestavad maikuuni alust käesolevas asjas teistmoodi otsustada. Hageja sai arvestada üksnes nende torutööde kestvusega, mille tegemine on kokku lepitud AS A ja kostja vahel. Kostja esitas tõendina kohtule ka AS A projektijuhi poolt kostja esindajale saadetud kirja, milles AS A projektijuht kinnitab, et algselt oli kavandatud A- teenuseid kasutada vaid 2006nda aasta lõpuni (tlk 36). Sellega loeb kohus tõendatuks, et kostja ei saanud lepingu sõlmimisel anda kostjale põhjendatud lootust selles osas, et tööleping kehtib 2007nda aasta maikuuni. Vähemalt käesoleva asja raames ei viita sellele mitte miski. Samas on oluline lepingu tõlgendamisel lepingupoolte tahe ja asjaolud, mis esinesid just lepingu sõlmimise ajal. Kohus asub seisukohale, et töölepingu seadus võimaldab tähtajalist töölepingut sõlmida kahel erineval viisil, esiteks lepingu lõppemise kuupäeva ära näidates. Sellisel juhul kaitstakse töötajat kuupäevaliselt, st töötaja saab kindluse, et talle võimaldatakse tööd ja palka kuni kindla kuupäevani. Kuid töölepingu seadus võimaldab töölepingut sõlmida ka kindla töö tegemise ajaks. Selline tähtpäeva määratlus tähendab juba olemuslikult seda, et töötaja ei saa lepingu kehtivuse osas kuupäevalist kindlust, vaid saab kindluse, et tema töölepingu lõppemine on määratletud teatud muude, objektiivselt kontrollitavate kriteeriumide järgi. Ka käesoleva asja raames lõppes tööleping teatud kindlate asjaolude esinemisega – töö lõppemisega. See, et kostja ja AS A vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenevalt enam kostjal tööd ei olnud, on objektiivselt kontrollitav asjaolu ning selle loeb kohus tuvastatuks seetõttu, et pooled selle üle ei vaidle. Seega on selline töötaja asetamine mõnevõrra ebakindlamasse olukorda, kus töötaja ei saa arvestada töölepingu kehtivusega teatud kindla kuupäevani, seadusandja poolt aktsepteeritud ning ka käesoleval juhul esines vastav kokkulepe.
7.Järgnevalt võtab kohus seisukoha hageja väite osas, et ta sai töölepingust aru ülalkirjeldatud viisil seetõttu, et tööleping oli soomekeelne. Kohus märgib kõigepealt, et lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et leping oli sõlmitud muus keeles, kui eesti keeles. Samas leiab kohus, et lepingut ei saa seetõttu teisiti tõlgendada, et leping oli soome keeles, sest hageja poolt esile toodud tõlgendus oli niivõrd üllatuslik ja erandlik, et see ei vasta kindlasti sellele, kuidas mõistlik isik sellesarnast kokkulepet mõista saaks. Juhul kui hageja tõepoolest ei saanud päris täpselt töölepingu sisust aru, siis tuleks vastavat kokkulepet mõista nii nagu töötajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel oleks mõistnud (VÕS §29 lg 4). Selles osas, kuidas vastav tõlgendusviis oleks, võttis kohus seisukoha ülal. Eespool toodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on alusetu ning tuleb jätta rahuldamata. Kohtukulude jaotus
8.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg 2 ja 3 jätab kohus kohtukulud täies ulatuses hageja kanda. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174
3(4)
Tsiviilasi nr: 2-07-20008 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Kaupo Paal Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.