2-07-23573
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Kohtuistungisekretär
Kristi Rekand
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.04.2008. a Tallinn Tartu mnt 85
Tsiviilasja number
2-07-23573
Tsiviilasi
xxx hagi xxx ja xxx vastu annaku üleandmiseks nõusileku saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja xxx (isikukood xxx, elukoht Tallinn xxx) esindaja Roman Maksimenko (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostjad xxx (isikukood xxx, registreeritud elukoht xxx, tegelik elukoht teadmata- kostja sõnul puudub) ja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
20.03.2008. a
Hagi rahuldada. Tuvastada, et xxx ja xxx on andnud nõusoleku annaku, milleks on korter asukohaga xxx, üleandmiseks xxx. Kohtukulude jaotus Jätta xxx poolt kantud menetluskulud xxx ja xxx kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused
Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kohistada kostjaid andma nõusolek hagejale annaku üleandmiseks. Hagiavalduse ja lisade kohaselt suri 18.02.2004.a hageja elukaaslane xxx, kes oli 06.01.2004.a teinud koduse testamendi, millega määras temale kuuluva korteri (xxx) pärijaks hageja. Hageja esitas pärandi saamiseks avalduse notarile. Pärandi saamiseks esitasid 27.05.2004.a notarile avalduse ka kostjad, kes olid xxx seadusjärgseteks pärijateks. Kostjad esitasid kohtule hagi testamendi tühisuse tuvastamise nõudega, kuid 10.10.2005.a ja 30.05.2005.a otsustega jättis kohus nende hagi rahuldamata. Seega on testament kehtiv. Hageja ei ole saanud pärandit vormistada, kuna notari arvates on hageja määratud annakusaajaks ja annaku saamiseks on vajalik pärijate- kostjate nõusolek. Kostjad ei ole ilmunud notari juurde nõusoleku andmiseks. Kostja vastuväited Kostjad kohtule kirjalikult ei vastanud. xxx teatas kohtuistungil, et sooviks siiski päritavast korterist mingi osa saada. xxx kohtuistungile ei ilmunud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Poolte vahel ei ole enam vaidlust selles, et xxx poolt 06.01.2004.a koostatud ja allkirjastatud testamendi kohaselt on ta määranud korteri, mis asub Tallinnas xxx pärijaks xxx (t lk 7). Notarile on esitanud pärmisavaldused nii xxx ja kostjad Igor ja xxx (t lk 11-13). ja xxx on xxx vennapojad- seega teise järjekorra pärijad vastavalt Pärimisseaduse (edaspidi PärS) § 14. PärS § 54 lg 1 kohaselt juhul, kui testaator ei ole testamendis isikule määranud kogu oma vara või selle mõttelist osa, vaid teatud varalise hüve, loetakse see annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Kuna xxx ei määranud testamendis hagejale kogu oma vara ega ka selle mõttelist osa, on hageja annakusaajaks ja talle testamendiga määratud korter annakuks. PärS § 133 lg 1 sätestab, et pärandi vastuvõtnud pärija on kohustatud täitma testamendi või pärimislepinguga ettenähtud korraldused, annakud, sihtkäsundid, sihtmäärangud ja muud kohustused. Seega on kostjad, kes on xxx pärijateks, kohustatud täitma testamendiga määratud annaku- s.t nad on kohustatud annaku hagejale üle andma või tegema võimalikuks selle üleandmise. Seni nad seda vabatahtlikult teinud ei ole. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Kuna kostjad vabatahtlikult ei ole teinud tahteavaldust, et anda annak üle annakusaajalehagejale- on hagejal põhjendatud õigus nõuda kostjate tahteavalduse asemel kohtult vastava otsuse tegemist. Kostjad sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja tõendatud. Kohtukulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg 2 ja 3 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi
jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.