H.R. kaebus kohtutäitur Anne Böckleri 22. mai 2017. a otsuse ja tegevuse peale täiteasjades nr 182/2017/280, 182/2017/281, 182/2017/539, 182/2017/617
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 26. juuli 2017. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
H.R. määruskaebus
Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): H.R. (isikukood XXX) Vastustajad: (puudutatud isik I): kohtutäitur Anne Böckler (puudutatud isik II): G.R. (isikukood XXX) (puudutatud isik III): K.R. (isikukood XXX) Puudutatud isikute II ja III seaduslik esindaja T.R. (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 26. juuli 2017. a määrus muutmata ja H.R. määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuse menetluskulud H.R. kanda.
lahendamisega
seotud
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
1.H.R. (võlgnik) esitas 1. juunil 2017 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Anne Böckleri (kohtutäitur) 22. mai 2017 otsuse ja tegevuse peale täiteasjades nr 182/2017/280, 182/2017/281, 182/2017/539, 182/2017/617. Harju Maakohtu 18. novembri 2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-30314 on võlgnikult välja mõistetud elatis G.R. (sissenõudja I) ja K.R. (sissenõudja II) kasuks summas 139 eurot 1 sent kuni sissenõudjate täisealiseks saamiseni. Kaebuse kohaselt viib kohtutäitur läbi täitemenetlust elatise võlgnevuse sissenõudmiseks perioodil veebruar 2017 kuni aprill 2017 mõlema sissenõudja kasuks. Võlgnik on aastate jooksul kandnud sissenõudjatele igakuiselt elatisena suurema summa kui on kohtuotsusega välja mõistetud. Võlgnik on seisukohal, et on aastal 2016 ja varem tasunud kohtuotsusega välja mõistetud elatise sellises ulatuses, et see katab alates veebruarist kuni aprillini 2017 elatise tasumise kohustused. Elatist ei pea tasuma korraga ühe kuu ulatuses vaid elatis peab olema tasutud ette jooksva kuu jaoks. Seega on võlgnik teinud regulaarselt ettemakseid elatise katteks. Kaebuse kohaselt on võlgnik oma kohustused täitnud enne täitmise tähtpäeva ning kohtutäituri poolt täitemenetluse algatamine ei ole põhjendatud.
2.Kohtutäitur kaebusega ei nõustunud. Võlgnik ei ole esitanud kohtutäiturile dokumente, millest selgelt nähtuks sissenõudjate nõuete rahuldamine. Kohtutäitur ühendas 3. juulil 2017 sissenõudjate avalduste alusel alustatud täiteasjad ja viib sissenõudja I kasuks läbi täitemenetlust nr 182/2017/281 ja sissenõudja II kasuks täitemenetlust nr 182/2017/280.
3.Sissenõudjad selgitasid, et võlgnik on täitnud ülalpidamise kohustust, tasudes elatist seadusjärgses miinimummääras. Elatise ettemakseid võlgnik teinud ei ole. Alates 1. veebruarist 2017 ei ole võlgnik sissenõudjatele elatist tasunud.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Tartu Maakohus jättis 26. juuli 2017 määrusega võlgniku kaebuse kohtutäituri 22. mai 2017 otsuse ja tegevuse peale täiteasjades 182/2017/280, 182/2017/281, 182/2017/539 ja 182/2017/617 rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda ja määras, et kohtutäituril ja sissenõudjatel puuduvad hüvitatavad menetluskulud. Maakohus asus seisukohale, et võlgnik ei ole vaidlustanud erinevate täitemenetluste loomist ja täituritasu otsuseid. Kohtutäitur ühendas 3. juulil 2017 otsustega sissenõudjate avalduste alusel algatatud täitemenetlused. Tegemist on korduvate kohustuste täitmise nõudega, mitte ühekordse maksega. Maakohus oli seisukohal, et kohtutäituril, tulenevalt tema tegevuse formaliseerituse printsiibist, ei ole õigust hinnata, kas korduvad kohustused on võlgniku poolt täidetud või mitte, kui sissenõudjad on esitanud avaldused korduvate kohustuste täitmiseks. Õigusliku hinnangu korduvate kohustuste
täitmise ulatuse kohta saab anda kohus, kui võlgnik esitab sissenõudja(te) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Ainult sellist hagi rahuldav kohtulahend saab olla elatise maksmise nõudes täitemenetluse lõpetamise aluseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 4 kohaselt.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega kohustada kohtutäiturit lõpetama täitemenetlused. Menetluskulud jätta sissenõudjate kanda. Võlgnik on seisukohal, et maakohus on jätnud asjas olulised tõendid hindamata ning kohaldanud valesti kaebuse aluseks olnud õigusnorme. Võlgnik esitas kaebuse kohtutäituri tegevuse peale TMS § 48 lg 1 p 2 alusel. Maakohus jättis sisuliselt analüüsimata TSM § 48 lg 1 p 2-st tulenevalt kohtutäiturile esitatud dokumendid ning kohtutäituri seisukohad esitatud dokumentide suhtes. Maakohus on viidanud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-26-11 punkti 12 kolmanda lõigu viiendale lausele, kuid jätnud tähelepanuta sama punkti teise lõigu, mille kohaselt peab kohtutäitur TMS § 48 lg 1 p-s 2 sätestatud juhul kirjaliku dokumendi saamisel täitemenetluse lõpetama, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud. Sissenõudjad kinnitasid raha laekumist kohtuotsuses näidatud kontole ja kinnitasid, et see on olnud suuremas summas, kui oli kohtuotsuses määratud. Maakohus leidis valesti, et tähtsust omab, et tegemist on korduvate kohustuste täitmise nõudega. Tegemist on sissenõutavaks muutunud nõudega, mis on tasutud juba enne täitmise tähtaja saabumist. Võlgnik leiab, et elatise tasumisel kohaldub võlaõigusseaduse (VÕS) § 84, kui elatisena tasutakse ettenähtud kohustusest suuremad summad (kohustuse ennetähtaegne täitmine). Kui eksituse tõttu on raha üle kantud ettenähtust rohkem, siis on enammakstud osas tegemist kohustuse täitmisega enne täitmise tähtaja saabumist. Kohustatud isik annab vabatahtlikult sissenõudjatele otsest vahetut ülalpidamist, kui sissenõudjad on tema juures.
6.Sissenõudjad määruskaebusega ei nõustunud. Võlgnik ei ole teinud sissenõudjatele elatise ettemakseid ning täitmisavaldused elatise nõudes on kohtutäiturile esitatud õigustatult. Võlgnik on maksnud sissenõudjatele omal soovil elatist vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale. Sissenõudjad esitasid kohtutäiturile täitmisavaldused elatise nõudes alates 1. veebruarist 2017. Kuna elatis on igakuine perioodiline makse ja vanemad ei ole omavahel muus ajavahemikus kokku leppinud ning võlgnik ei ole kohtutäiturile esitanud kohustuse täitmist tõendavaid dokumente alates 1. veebruarist 2017, siis ei saa ka TMS § 48 lg 1 p 2 alusel täitemenetlust lõpetada.
7.Kohtutäitur omapoolset seisukohta võlgniku määruskaebusele ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 26. juuli 2017 määrus muutmata. Maakohtu järeldused on kooskõlas tsiviilasja materjalidega. Ringkonnakohus ei korda TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel kõiki maakohtu põhjendusi. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud jätab ringkonnakohus võlgniku kanda.
TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt täidetakse täitemenetluse seadustiku alusel nõudeid, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest ja –määrusest tsiviilasjas. TMS § 48 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud. TMS § 221 lg-st 1 tulenevalt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajattaud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 48 p 4 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
9.Ringkonnakohus ei nõustu võlgnikuga, et võlgnik on esitanud kohtutäiturile tõendid, et võlgnik on tasunud alates 1. veebruarist kuni aprillini 2017 sissenõudjatele elatist. Võlgnik on esitanud pangakonto väljavõtted (tl 28-35), millest nähtuvad võlgniku poolt sissenõudjate ülalpidamiskohustuse täitmiseks tehtud ülekanded alates 31. jaanuarist 2011 kuni
23.detsembrini 2016. Võlgnik ei ole esitanud ühtegi tõendit, et ta on sissenõudjatele alates
1.veebruarist 2017 elatist tasunud või on teinud varasemalt ettemakse elatise tasumiseks just vaidlusaluse perioodi jaoks. Elatise mittetasumist alates 1. veebruarist 2017 on kinnitanud ka sissenõudjad (tl 72). Vaidlus puudub, et võlgnik tasus kuni 1. veebruarini 2017 igakuiselt sissenõudjatele elatist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjakohased võlgniku tõlgendused erinevate Riigikohtu lahendite kohta (tl 84). Võlgniku poolt viidatud Riigikohtu lahenditest nähtub üheselt, et täitemenetluse lõpetamiseks tuleb esitada TMS § 221 lg-st 1 tulenevalt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ja ainuüksi kirjaliku tõendi esitamine ei ole täitemenetluse lõpetamise aluseks, kui tõendist ei nähtu üheselt võlgnevuse tasumine (vt Riigikohtu 28. aprilli 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-26-11, 18. septembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-13,
8.detsembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-15).
10.Ringkonnakohus on seisukohal, et võlgnik ei ole esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, vaid on vaidlustanud kohtutäituri otsuse, millega kohtutäitur jättis võlgniku suhtes alustatud täitemenetluse lõpetamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtutäitur peab oma tegevuses lähtuma formaliseerituse printsiibist. Kohtutäituril puudub olukorras, kus sissenõudjad on esitanud avaldused korduvate kohustuste täitmiseks ja kinnitanud, et võlgnik ei ole kohustust täitnud, õigus hinnata, kas korduvad kohustused on võlgniku poolt täidetud või mitte.
11.Ringkonnakohus selgitab, et kohtutäitur ei saa anda hinnangut, kas varem tasutud elatise summasid on võimalik lugeda 2017 veebruari, märtsi ja aprilli elatise katteks vastavate pädevuste puudumise tõttu. Ka ei saa kohus käesoleva menetluse raames anda hinnangut, kas varasemal perioodil tasutud elatist on võimalik arvestades 2017. aasta elatise katteks. Kohus saab kontrollida võlgniku poolt kaevatud kohtutäituri otsuse õiguspärasust. Ringkonnakohus on seisukohal, et nii maakohus kui kohtutäitur on õigesti leidnud, et puudub alus täitemenetluse lõpetamiseks.
12.Ringkonnakohus märgib, et võlgnikul on õigus esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi sissenõudjate vastu, kui võlgnik on seisukohal, et ta on oma kohustuse nõuetekohaselt täitnud. Sellise menetluse raames saavad menetlusosalised esitada oma seisukohad elatise tasumise ja mittetasumise kohta ning kohus annab hinnangu, kas sundtäitmine on lubatud või lubamatu.
Riigikohus selgitas 28. aprilli 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10 otsuse p-s 19, et täitemenetluse lõpetamiseks peab täitemenetlus olema TMS § 48 lg 1 p 4 alusel tunnistatud lubamatuks. See on võimalik üksnes TMS § 221 lg-s 1 nimetatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise teel. Riigikohus lisas, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldatakse, on sellekohane kohtulahend TMS § 48 lg 1 p 4 järgi kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise aluseks.
13.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Viivi Tomson
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.