Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 08.04.2008, Rapla Tsiviilasja number 2-07-50086 Tsiviilasi Eesti Vabariigi Rapla Maavalitsuse kaudu hagi Maria Rüsse vastu kohustuse täitmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Eesti Vabariik Rapla Maavalitsuse kaudu (reg.nr 70002880, Rapla Tallinna mnt 14), hageja esindaja Liina Valler, kostja Maria Rüsse ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxx, xxxxxxxx xxx xxx-xxx) Resolutsioon Välja mõista Maria Rüsselt 2867,90 krooni ning viivis alates 01.12.2007 0,1% põhinõudest, s.o 1,70 krooni päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni Eesti Vabariigi kasuks. Edasikaebamise kord Maria Rüsse võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud Kostja on korteri asukohaga xxxxxxxxxx, xxxx xx-x omanik. Korteriomandi kohta avatud kinnistusregistriosa kolmandasse jakku kanti 28.05.2001 reaalkoormatis Eesti Vabariigi kasuks summas 1700.- kr intressiga 10% aastas tasumisele kuuluvast summast ja tähtajaga 1 aastat kinnistusraamatusse sissekandmisest. Järvakandi Vallavalitsus andis 05.09.2001 korralduse nr 197 koormata xxxxxxxxxx, xxxx xx-x korteriomand avalik-õigusliku reaalkoormatisega riigi kasuks. 15.01.2002 õiendi kohaselt on kostja kohustatud reaalkoormatise tasuma Rapla Maavalitsuse erastamisväärtpaberiarvele või erastamise eriarvele vastavalt järgmisele maksegraafikule: maksegraafik 1 aasta, põhiosa võlg 1700.- kr, intress 170.- kr, kokku 1870.- kr. Kostja reaalkoormatisest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud ei ole ja 30.11.2007 seisuga võlgneb hagejale 1700.-kr tähtaegselt tasumata võla põhiosa ja 170.- kr intressi. Kostja kohustus reaalkoormatise tasuma 17.04.2003. Hageja arvestuste kohaselt on kostja olnud võla tasumisega viivituses 1687 päeva,

viivis päevas 0,1% põhinõudelt, s.o 1,70 kr. Seisuga 30.11.2007 on viivis 2867,90 kr. Kostjale on mitmel korral saadetud tähitud kirjaga meeldetuletused võla seisu ja tasumise kohustuse kohta ning antud täiendav tähtaeg maksete sooritamiseks. Kostja käesoleva ajani võlga tasunud ei ole, samuti ei ole ta teatanud hagejale asjaoludest, mis takistavad kohustuse täitmist. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja L.Valler palub Eluruumide erastamise seaduse § 215 lg 1, Maareformi seaduse § 223 lg 1, Korteriomandi seaduse § 13 lg 1, AÕS § 229 lg 1; VÕS §-de 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 108 lg 1; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista võla 1700.- kr, intressi 170.- kr, viivise 2867,90 kr ning viivise alates 01.12.2007 0,1% põhinõudest, s.o 1,70 kr päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 24.03.2007. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Eluruumide erastamise seaduse § 215 lg 1 sätestab, et eluruumi vallasasjana omandanud isikule kuuluva korteriomandi registriosa avamisel koormatakse korteriomand avalik-õigusliku reaalkoormatisega riigi kasuks osas, mis korteriomandite maa mõtteliste osade summana ületab selle ehitise aluse maa ulatust, välja arvatud, kui maa mõttelise osa hind on tervikuna tasutud. Reaalkoormatise rahaliseks väärtuseks on korteriomandi mõtteliseks osaks oleva maa mõttelise osa hind, mis määratakse maa maksustamishinna alusel, arvestades maareformi seaduse § 223 1.lõikes sätestatud erisusi ja § 223 2.lõikes sätestatud koefitsienti. Korteriomandi omanik maksab reaalkoormatise eest tasumisel intressi 10% igal aastal tasutavalt summalt ja viivist tähtaegselt tasumata summalt 0,1 protsenti iga viivitatud päeva eest. Korteriomandiseaduse § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. AÕS § 229 lg 1 sätestab, et kinnisasja võib koormata selliselt, et kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid. AÕS § 239 lg 1 sätestab, et reaalkoormatisest tulenevate üksikkohustuste täitmise eest vastutab omanik koormatud kinnisasjaga. Kolme aasta möödumisel nõudeõiguse tekkimisest muutub iga üksikkohustus omaniku isiklikuks võlaks. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.