Viru Maakohus, Narva kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Geete Lahi
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
07. aprill 2008.a. kell 14.00 Narva kohtumaja kantselei
Tsiviilasja number
2-04-263 (kuni 01.01.2006 nr 2-279/04)
Tsiviilasi
S D hagi Korteriühistu T 2 vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, tööle ennistamiseks, tööandja kohustamiseks tegema vajalikke makseid sunnitud tööltpuudumise aja eest, töötasu, sellelt viivise ja puhkusekompensatsiooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja S D xxx Hageja lepinguline esindaja A K Kostja KÜ T xxx Kostja seaduslik esindaja L V Kostja lepinguline esindaja A G
Kohtuistungi toimumise aeg
Istungil osalenud isikud
Hageja S D Hageja esindaja A K Kostja seaduslik esindaja L V Kostja lepinguline esindaja A G
Resolutsioon
Jätta rahuldamata S D hagi Korteriühistu T 2 vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, tööle ennistamise ja sunnitud töölt puudumise aja eest töötasu nõudes. Lõpetada menetlus Korteriühistult T 2 S D kasuks töötasu, sellelt viivise ja puhkusekompensatsiooni väljamõistmiseks seoses loobumisega.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 07. aprillil 2008.a. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 22.märtsil 2004.a. esitas S D kohtule hagiavalduse, milles palus tunnistada ebaseaduslikuks 01.04.2003.a. töölepingu lõpetamine, ennistada hageja tööle, kohustada kostjat tegema vajalikke makseid sunnitud tööltpuudumise aja eest, välja mõista kostjalt tasumata töötasu 2004.a. jaanuarikuu ja osa veebruarikuu eest 340 krooni ulatuses, samuti viivise 0,5 % iga viivitatud päeva eest väljamaksmisele kuuluvast töötasust, välja mõista kostjalt toetus 2003.a. puhkuse 28 kalendripäeva eest. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja vahel sõlmiti 01.04.2003.a. tööleping, mille alusel hageja töötas kostja juures koristajana. 20.02.2004.a. teatas kostja juhatuse esimees hagejale, et ta vallandatakse töölepingu seaduse § 86 punkti 6 alusel. Hagejale tehti ettepanek allkirjastada käskkiri, mille sisu keelduti hagejale teatavaks tegemast. Hageja keeldus sellele käskkirjale alla kirjutamast, peale mida anti hagejale kätte töölepingu variant juba tehtud märkega lepingu lõpetamise kohta. Samal päeval anti hagejale kätte tööraamat. 20.02.2004.a. palus hageja kirjalikult saata talle käskkiri, mille alusel temaga tööleping lõpetati. Hageja ei tea ka praegu, mis oli aluseks tema töökohustuste täitmata jätmise süüdistusel, samuti usalduse kaotusel hageja suhtes. Kuni käesoleva ajani pole hageja vastust saanud. 12.02.2004.a. laekus hageja arveldusarvele töötasu jaanuarikuu eest 2120 krooni ja osa veebruarikuu eest summas 2500 krooni. See summa on ettenähtust väiksem, seoses sellega, et miinimumpalga määr on alates 01.01.2004.a. 2480 krooni. Hagejale on maksmata jäetud töötasu 340 krooni. Kostja ei ole maksnud hagejale ka puhkusekompensatsiooni 28 kalendripäeva eest. Hageja leiab, et kostja on lõpetanud hagejaga töölepingu ebaseaduslikult. Käskkirja enda vallandamise kohta pole hageja kunagi näinud ja sellele alla kirjutanud.
Kostja hagi ei tunnista. Hagejaga lõpetati tööleping täielikus vastavuses seaduse nõuetega 19.02.2004.a. käskkirjaga nr 3 TLS § 86 p 6 alusel (töökohustuste rikkumine töötaja poolt). 10.02.2004.a. kell 7.33 hageja ei töötanud jättes põhjendamata oma jõudeoleku. 13.02.2004.a. 3- liikmeline komisjon tuvastas, et trepikojad on koristamata. 14.02.2004.a. keeldus hageja seletuskirjast. 17.02.2004.a. käskkirjaga nr 2 loeti hageja tööajaks kell 6.00-14.00, lõunavaheaeg 10.00-11.00, laupäeval tööpäeva pikkus 5 tundi kella 6.00-11.00. Töölepingu 01.04.2003.a. punktis 3.2. oli viga, nimelt tööpäeva kestuse 7 tundi asemel 5 tundi. Hageja keeldus kategooriliselt töölepingut allkirjastamast ja seda täitmast. Oma töölepingu eksemplari esitamisest paranduse tegemiseks hageja keeldus. Hageja lahkus töölt kaks tundi varem. 19.02.2004.a. keeldus hageja seletusi andmast töölt varem lahkumise kohta. 20.02.2004.a. tunnistajate juuresolekul tutvustati hagejale käskkirja nr 3, 19.02.2004.a. töölepingu lõpetamise kohta, kuid hageja keeldus kategooriliselt selle allkirjastamisest ja kättesaamisest. Lõpparve summa on raamatupidamise poolt õigesti arvestatud ja hagejale välja makstud. 28.12.2003.a. sai hageja eksliku arvestuse tõttu kahekordse kuupalga. Hageja
töökvaliteeti arutati ühistu juhatuse istungil. Hageja ei muutnud oma suhtumist tööülesannete täitmisse isegi peale hoiatust. KÜ esimees otsustas hageja vallandada. Kohtukulud jätta hageja kanda, kes esitas põhjendamatu hagi.
Kohus, kuulanud ära poolte ja nende esindajate seisukohad, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud neid kogumis leiab, et S D hagi KÜ T 2 vastu
töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, tööle ennistamiseks ja sunnitud töölt puudumise aja eest töötasu nõudes tuleb jätta rahuldamata. Menetlus kostjalt hageja kasuks töötasu, sellelt viivise ja puhkusekompensatsiooni väljamõistmiseks tuleb lõpetada seoses nõuetest loobumisega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg- le 1 menetletakse hagi poolte poolt esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Osundatud paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 91 kohaselt ja ka alates 01.01.2006.a. kehtima hakanud TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Pooled vaidlevad, kas hageja on oma töökohustusi rikkunud, mis lubas kostjal töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 86 p 6 alusel lõpetada hagejaga töölepingu. Poolte vahel ei ole vaidlust, et 20.02.2004.a. teatas KÜ juhatuse esimees S. D, et temaga lõpetatakse tööleping TLS § 86 p 6 alusel. Hagejale esitati allkirjastamiseks käskkiri nr 3, 19.02.2004.a. hagejaga töölepingu lõpetamise kohta. 20.02.2004.a. koostatud aktiga (tlk 88) on tõendatud, et hagejale oli tunnistajate juuresolekul tutvustatud käskkirja nr 3, hageja loobus käskkirjale alla kirjutamast. Hageja väited, et talle keelduti teatavaks tegemast käskkirja sisu, kohtus tõendamist ei leidnud. Seega on tuvastatud, et hagejal puudus tahe võtta vastu käskkiri nr 3, 19.02.2004.a. ja tutvuda hagejale määratud distsiplinaarkaristusega. Hageja käskkirjale allakirjutamisest keeldumisel anti hagejale kätte tööleping märkega lepingu lõpetamise kohta ja tööraamat (tlk 38-39). Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (edaspidi TDVS) § 2 p 1 kohaselt on distsiplinaarsüütegu töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 48 ja § 50 nimetatud kohustuse töötajapoolne süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. TLS § 48 kohaselt on tööandja ja töötaja vastastikku kohustatud täitma töölepingu tingimusi, hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole vara, olema teineteise suhtes viisakad. TLS § 50 sätestab töötaja põhikohustused. Töötaja kõige olulisemaks kohustuseks on teha kokkulepitud tööd ning täita erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust (TLS § 50 p 1). Kokkulepitud tööga seonduvate ülesannete ring määratakse üldjuhul ametijuhendiga. Töötaja peab täitma kõiki ametijuhendis loetletud ülesandeid. Töötaja on kohustatud töö iseloomust tulenevaid ülesandeid täitma ka siis, kui need üheski dokumendis loetletud polegi. Töötaja kohustuseks on täita oma tööülesandeid kogu tööpäeva jooksul, st järgida tööajanormi (TLS § 50 p 2). TLS § 50 p 3 sätestab töötaja kohustuse õigeaegselt ja täpselt täita tööandja seaduslikke korraldusi. Poolte vahel sõlmitud töölepingu (tlk 14) p 2.4. kohaselt tööülesandeid hagejale andis ja nende täitmist kontrollis juhataja. 01.04.2004.a. KÜ juhatuse esimehe poolt kinnitatud koristaja ametijuhendis (tlk 16-17), millega hagejat on tutvustatud allkirja vastu 01.04.2003.a., on ette nähtud tööd, mida koristaja peab tegema. Vastavalt TDVS § 3 p 4 distsiplinaarkaristuseks on töölepingu lõpetamine töölepingu seaduse paragrahv 86 punktide 6-8 alusel. Distsiplinaarsüüteoks on töötajapoolne töökohustuste süüline täitmatajätmine või selle mittenõuetekohane täitmine. Distsiplinaarsüütegudeks on kõik töötaja seaduslike kohustuste süülised rikkumised. Töökohustuste täitmata jätmine või
nõuetele mittevastav täitmine (rikkumine formaalses mõttes) iseenesest ei saa olla töötajale distsiplinaarkaristuse määramise aluseks. Töötaja karistamiseks peab tööandja tuvastama töötaja teo sisulist külge iseloomustavad asjaolud, eelkõige töötaja süü. Töötaja üleastumise raskuse määravad töökohustuste rikkumise tagajärjed, tema suhtumine oma käitumisse ja selle tagajärgedesse. Distsiplinaarkaristuse valiku üle otsustamisel peab tööandja arvestama töötaja üleastumise raskust, selle toimepanemise asjaolusid ja töötaja varasemat tööd, üldist suhtumist oma tööülesannetesse jmt (TDVS § 8). TDVS § 11 lõikes 2 on sätestatud distsiplinaarkaristuse vormistamisel dokumenti kantavad kohustuslikud andmed (karistatava töötaja nimi, süüteo asjaolud, toimepanemise aeg jne). KÜ T 2 19.02.2004.a. käskkirjast nr 3 hagejale distsiplinaarkaristuse määramisest nähtuvad järgmised süüteo asjaolud: „KÜ T 2 koristaja S D suhtub süstemaatiliselt hooletult oma ülesannete täitmisse. Nii 10.02.2004.a. ei teostanud ta koristamist, asudes töökohal. 14.02. keeldus S. D seletamast oma ametiülesannete mittetäitmise fakti. 17.02. tutvustati S. D käskkirja nr 2 tööaja vastavusseviimiseks seadusandlusega töölepingus 01.04.03.a. 18.02.04.a. S. D keeldus kategooriliselt allkirjastada käskkirja nr 3 17.-st veebr. 2004.a. kätteandmisest ja lahkus töökohalt kell 12.00. 19.02.04.a. keeldus S. D seletuskirjast omavolilise töölt lahkumise fakti kohta 18.02.04.a.“ Karistuse määramise käskkirjas on märgitud määratav karistus ja selle õiguslikud alused: „Lõpetada tööleping koristaja S D 10-st veebruarist 2004.a. töölepingu seaduse § 86 lg 6 järgi (töökohustuste rikkumine töötaja poolt). Alus: distsiplinaarvastutuse seadus; aktid 10.02.04.a.; 13.02.04.a. ning 14.02.04.a., käskkiri nr 2 17.02.04.a. aktid 18.02.04.a. ja 20.02.04.a.; juhatuse istungi protokoll 28.01.04.a. Distsiplinaarkaristuse määramise ja töölepingu lõpetamise aluseks olnud asjaolude esinemist peab vaidluse korral tõendama kostja. Kohus leiab, et käskkirjas S D süüks pandud töökohustuse rikkumine- S. D keeldumine käskkirja nr 2, 17.02.2004.a. (tlk 79) töölepingu 01.04.2003.a. p
(tööaja)vastavusseviimiseks seadusandlusega allkirjastamisest keeldumine, S. D töölt lahkumine 17.02. 2004.a. ja 18.02.2004.a. kell 12 (aktid tlk 81, 83) ei ole töötajapoolne töökohustuste rikkumine. TLS § 59 kohaselt töölepingu muutmine on lubatud vaid poolte kokkuleppel, välja arvatud §des 61-66 ette nähtud juhtudel, mil töötajal või tööandjal on õigus nõuda töölepingu ühepoolset muutmist. TLS §-des 61-66 sätestatud juhte antud asjas ei esinenud. Järelikult puudus tööandjal õigus ühepoolselt käskkirjaga muuta S D töölepingut, kui viimane töölepingus tööaja muutmisega ei nõustunud. Hageja väited, et ta ei ole mingeid töökohustusi rikkunud, kohtus tõendamist ei leidnud. Juba 28.01.2004.a. toimunud juhatuse koosolekul (tlk 71) vesteldi S. D trepikodade kvaliteetsema koristamise teemadel. S. D kinnitas kohtuistungil, et viibis 28.01.2004.a. toimunud KÜ juhatuse koosolekul. 10.02.2004.a. koostatud aktiga (tlk 73) on tõendatud, et S D keeldus seletamast mis põhjusel ta õigeaegselt ei alustanud tööd; vastas jämedalt juhataja märkustele elamu koristamise
kvaliteedi kohta, väites, et kõik, mida ta ehk D teeb on õige. Nimetatud akti kohaselt elamu trepikojad on antisanitaarses seisundis: radiaatorid on räpased, koristaja ei pese käsipuid ja aknaid. S. D asub oma töökohal mitte rohkem kui 1,5- 2 tundi päevas. Akti kohaselt töötasu maksti tööaja arvestuse tabeli kohaselt (tlk 28). 13.02.2004.a. koostatud aktiga (tlk 75) on tõendatud et koristamata on trepikojad nr 1, 7, 8, 9, 10, 11. S D mitu korda vesteldi trepikodade kvaliteetsemast koristamisest. Aga S. D ei teinud vastavaid järeldusi, mida kinnitab nimetatud akt. Aktides kirjeldatud asjaolud, mis olid aluseks käskkirja väljaandmiseks distsiplinaarkaristuse määramisel, tõendavad, et hageja ei ole täitnud töölepinguseadusest, tema töölepingust ja ametijuhendist tulenevaid ülesandeid täielikult. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mille alusel kohus saaks tuvastada töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkuse. Hageja esitatud elanike allkirjad, kes on rahul S. D koristamisega, ei ole tõend TsMS § 229 lg 2 tähenduses. Tunnistajate ärakuulamist hageja ei taotlenud. Seega tuleb hageja nõue töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hageja tööle ennistamiseks jätta rahuldamata. Kuna kohus ei tuvastanud töölepingu lõpetamise ebaõigsust, siis jätab kohus rahuldamata hageja nõude töölt sunnitud puudumise aja eest keskmise töötasu summas 130 000 krooni nõudes.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku /TsMS/ ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne 01.01.2006.a. alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS-s sätestatut. TsMS § 60 lg 1 järgi mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostja on esitanud kohtule 21.11.2007.a. KÜ juhatuse esimehe L V ja jurist A G vahel sõlmitud lepingu (tl 66), milles lepiti kokku, et A G esindab korteriühistu huve Viru Maakohtus tsiviilasjas nr 2-08-263-279, osutab õigusabi ja Korteriühistu tasub talle selle eest 1500 krooni. Kohtuistungil kohtukulude nimekirja ja kuludokumente kohtule ei esitatud. TsMS § 60 lg 3 kohaselt kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda. Eeltoodust tulenevalt ei mõista kohus hagejalt kostja kasuks välja õigusabikulusid.
/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.