Artem Kinnisvara Haldamise OÜ hagi K. J. vastu tekitatud kahju hüvitamise nõudes. hageja Artem Kinnisvara Haldamise OÜ, registrikood 10899496, asukoht Metsa 18a-12 Pärnu, esindaja Katrin Prükk;
Menetlusosalised ja nende esindajad
kostja K. J. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, esindaja advokaat Andrus Lillo; kolmas isik kostja poolel Ergo Kindlustuse AS, registrikood 10017013, asukoht Lauteri 5 Tallinn. Kohtuistungi toimumise aeg
3. märts 2008
RESOLUTSIOON
Rahuldada Artem Kinnisvara Haldamise OÜ hagi K. J. vastu 111 150 krooni nõudes. Välja mõista K. J. lt Artem Kinnisvara Haldamise OÜ kasuks 111 150 (ükssada üksteist tuhat ükssada viiskümmend) krooni. Menetluskulude jaotus Jätta Artem Kinnisvara Haldamise OÜ menetluskulud K. J. kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED
Hagiavalduse kohaselt on hageja nõue ja selle põhjendused järgmised (tl 2-5). OÜ-le Piive Kinnisvara kuulus Valga Maakohtu Kinnistusameti Kinnistusregistri registriossa nr xxxx kantud xxxxxxxx kinnistu asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. OÜ Piive Kinnisvara ja OÜ Mark Oil vahel 5. veebruaril 2002 sõlmitud hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepinguga on tõendatud, et kinnistule seati OÜ Mark Oil kasuks hüpoteek summas 300 000 krooni, intressimääraga 15% aastas ja kõrvalnõuete rahalise suurusega 50 000 krooni. Hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu punktist 3.1 nähtuvalt tagati hüpoteegiga hüpoteegipidaja nõudeid kõigist hüpoteegipidaja ja OÜ Eksa Tõrva vahel juba sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest lepingutest. Seega tagas hüpoteek mitte kinnistu omaniku, vaid kolmanda isiku kohustusi hüpoteegipidaja ees. Kinnistamisotsusega on tõendatud, et hüpoteek kanti kinnistusraamatusse 18. aprillil 2002. OÜ Eksa Tõrva ei täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi OÜ Mark Oil ees. 7. juunil 2002 esitas OÜ Mark Oil kohtutäitur K. J. le avalduse täitemenetluse algatamiseks. Täitemenetluse algatamise avalduse kohaselt oli OÜ Mark Oil nõue OÜ Eksa Tõrva vastu täitemenetluse algatamise ajal 456 693,75 krooni. Hagejale teadaolevalt oli sellest 258 850 krooni põhivõlg ning ülejäänud moodustasid viivised. Arestimisaktist nähtuvalt arestis kohtutäitur K. J. kinnistu 8. juulil 2002. Eelnevalt, 3. juulil 2002, oli täitur arestinud ka kinnistul asuvad vallasasjad. Samade aktidega on tõendatud, et vara anti vastutavale hoiule A. M. . Arestimisaktide kohaselt määrati kinnistu hinnaks 420 000 krooni ja vallasvara hinnaks 164 000 krooni. Valga Maakohus otsustas 2. augustil 2002 pöörata kinnistule sissenõue sundenampakkumise teel. Enampakkumise aktiga on tõendatud, et kinnisasja enampakkumine toimus 10. septembril 2002. Kinnistu ostis AS Heelix Grupp, kes pakkus kinnistu eest 420 000 krooni. Hagejale teadaolevalt tasus ostja kogu ostuhinna kohtutäituri arvele. Kinnistusraamatu väljavõttest ilmneb, et 20. jaanuaril 2003 kanti kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse OÜ Heelix Grupp. OÜ Piive Kinnisvara esitas 27. septembril 2002 kohtutäiturile avalduse kinnistu sundmüügist ülejääva raha ülekandmiseks OÜ Piive Kinnisvara arvele. Kinnistu müügist ülejäänud raha OÜ-le Piive Kinnisvara ei tagastatud. OÜ Piive Kinnisvara loovutas 2. mail 2003 Artem Kinnisvara Haldamise OÜ-le kõik rahalised nõuded, mis tulenevad OÜ-le Piive Kinnisvara kuulunud kinnistu sundmüügist enampakkumise korras. Nõude loovutamisest teavitati ka kohtutäiturit. Ka loovutuse saajale pole hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamise järel ülejäänud raha tagastatud. Kohtutäitur tegi
21.juulil 2003 otsuse tagastada 150 000 krooni ostjale, Heelix Grupp AS-le. Artem Kinnisvara Haldamise OÜ kaebas selle otsuse kohtusse. Valga Maakohus leidis, et Artem Kinnisvara Haldamise OÜ-l puudus asjas kaebeõigus. Maakohtu määrus jõustus 6. novembril 2003. Pärast seda täituri otsuse peale kaebuse esitanud OÜ Piive Kinnisvara kaebuse esitamise tähtaeg jäeti ennistamata. Hüpoteegi seadmise lepingu kohaselt tagas hüpoteek OÜ Mark Oil nõudeid kinnistu omaniku suhtes kolmanda isiku - OÜ Eksa Tõrva - vastu. Seega ei olnud OÜ Mark Oil nõude näol tegemist OÜ Piive Kinnisvara võlaga ja ta vastutas OÜ Mark Oil ees vaid kinnistu müügist saadud raha ulatuses, kuid mitte rohkem kui kinnistusraamatusse kantud hüpoteegisumma, intresside ja kõrvalnõuete ulatuses. Hüpoteegisummaks oli 300 000 krooni aastas ja kõrvalnõuete suurus 50 000 krooni. Seega oli hüpoteegiga tagatud OÜ Mark Oil nõue OÜ Eksa Tõrva vastu 308 850 krooni ulatuses kuna põhivõlg oli 258 850 krooni ja ülejäänu oli kõrvalnõue. Nõude ülejäänud osas kinnistu OÜ Mark Oil nõuet OÜ Eksa Tõrva vastu ei taganud. Seega pidi täitur osa müügihinnast 420 000 – 308 850=111 150 krooni kinnistu omanikule OÜ-le Piive Kinnisvara tagastama, kuid täitur seda ei teinud. OÜ Piive Kinnisvara
2 (11)
on nõude loovutatud Artem Kinnisvara Haldamise OÜ-le. Kohtutäituril puudus õiguslik alus müügihinna osaliseks tagastamiseks ostjale ja see kohtutäituri toiming on õigusvastane. Kohtutäituri õigusvastase toiminguga tekitati kahju kinnistu omanikule, sest ostuhinna osalise tagastamise tõttu jäi kinnistu omanik ilma rahast, mis seaduse järgi oleks tulnud talle välja maksta. RVS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. KTS § 6 lg 1 kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametikohustuse süülise rikkumise eest. KTS § 162 lg 1 kohaselt vastutab ametist vabastatud kohtutäitur oma ametisoleku ajal toime pandud ametikohustuse süülise täitmata jätmise ja mittetäitmise eest ka pärast ametist vabastamist. KTS § 6 lg 3 kohaselt vastutab kohtutäitur kui avaliku võimu kandja riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses ja kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus. Neil asjaoludel palus Artem Kinnisvara Haldamise OÜ hagis K. J. vastu välja mõista K. J. lt Artem Kinnisvara Haldamise OÜ kasuks 111 150 krooni. Pärast kostja vastust esitas hageja arvamuse kostja vastuse kohta, selgitades hagiavaldusega seonduvat (tl 72-74). Menetluse käigus esitas hageja avalduse hagi asjaolude täiendava selgitamise kohta, kinnitades, et jääb hagis esitatud seisukohtade juurde, muutmata hagi aluseks olevaid asjaolusid ega haginõuet, kuid selgitab esitatud hagi (tl 160-171). Samas märkis hageja, et täiendab hagi õiguslikku alust ja palub juhul, kui kohus asub seisukohale, et ostuhinna osaline tagastamine ostjale ei lõpetanud hageja nõuet kostja vastu summas 111 150 krooni, mõista seesama summa kostjalt välja TMS § 6455 ning AÕS §-de 325 ja 327 alusel.
KOSTJA JA KOLMANDA ISIKU VASTUVÄITED
Kostja vaidleb kirjalikus vastuses hagile vastu (tl 61-63), viidates järgmistele asjaoludele. Kostja leiab, et hagejale ei ole kahju tekkinud. VÕS § 128 lg 1 kohaselt on hüvitamisele kuuluv kahju varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Hageja ei ole hagiavalduses täpsustanud, millist liiki varalist kahju peab ta endale tekkinuks, kuid eeldatavasti nõuab hageja saamata jäänud tulu hüvitamist, mis VÕS § 128 lg 4 järgi on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
10.septembril 2002 toimunud enampakkumisel võõrandati vaidlusalune kinnistu koos kinnistul asuvate päraldiste - kütusetankuritega. Kinnisasja arestimise aktis on määratud kinnisasja hinnaks 420 000 krooni, mis on maatüki ning päraldiste hind kokku. Kuna varasemalt olid vallasasjadena arestitud ka päraldised, siis on võimalik selle alusel kindlaks teha, et kinnisasja arestimise aktis märgitud hinnast, 420 000 kroonist, moodustas päraldiste hind 164 000 krooni, millest omakorda 150 000 krooni moodustas kolme kütusetankuri hind. Enampakkumisel pidi võõrandatama kinnistu koos päraldistega, tegelikult aga kinnistu omanik ostjale koos kinnisasjaga kõiki selle päraldisi - kolme tankurit koguhinnaga 150 000 krooni, üle ei andnud. Kuna ostja omandas tegelikkuses enampakkumisel kinnistu ilma päraldisteta, siis pidi päraldiste maksumuse võrra vähenema ka ostuhind, mistõttu ostja sellekohasel nõudel otsustas kohtutäitur õigustatult tagastada ostjale ostuhinna üleandmata jäänud päraldiste - kütusetankurite - väärtuses. Seega puudus ka alus, et kinnistu omanikule või tema õigusjärglasele enampakkumist puudutavate õiguste ja kohustuste osas makstaks välja kinnistu sundmüügist ülejääv raha.
3 (11)
Kui kohus asub seisukohale, et tulenevalt VÕS §-dest 127 1g 4, 1043, 1054 lg 1 p 7 on kostja käitunud õigusvastaselt, kahju tekitamises süüdi ning kostja õigusvastase käitumise ning kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos, palub kostja kohtul rakendada VÕS §-is 139 sätestatut. See säte reguleerib olukorda, kus kahju tekkimise eest vastutab ka kahjustatud isik ning kahju hüvitist vähendatakse ulatuses, milles kahjustatud isikust tulenevad asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Hageja õiguseellane, sundenampakkumisega seotud nõuete osas, Piive Kinnisvara OÜ, oleks saanud ära hoida kahju tekkimise, vaidlustades õigeaegselt kohtutäituri otsuse enampakkumise müügihinna osaliseks tagastamiseks ostjale. Kuna hageja õiguseellane seda õigeaegselt ei teinud, siis omandas hageja sundenampakkumisega seotud kahjunõude kujul, kus nõude omanik-kahjustatud isik oli jätnud kasutamata võimaluse hoida ära kahju tekkimist. Kaebuse õigeaegse esitamisega, kui sellega oleks kaasnenud kohtutäituri otsuse õigusvastasuse tunnistamine ning otsuse tühistamine, oleks ära saanud hoida kogu väidetava kahju. Neil asjaoludel palub kostja jätta Artem Kinnisvara Haldamise OÜ hagi K. J. vastu 111 150 krooni kahjuhüvitise nõudes rahuldamata. Kostja esitas vastuse hagiavalduse täiendusele (tl 179-181), mille kohaselt jääb kostja varasemalt esitatud seisukohtade juurde, kuid on neid täpsustanud. Kohus on kaasanud määrusega 14. detsembrist 2006 kolmanda isikuna kostja poolel Ergo Kindlustuse AS (tl 130-131). Kolmas isik ei ole ilmunud kohtuistungitele ja ei ole avaldanud hagi suhtes tervikuna seisukohta. Küll on toetanud kolmas isik kostja taotlust aegumise kohaldamiseks, kuna hageja on ise avaldanud, et tema nõue oli sissenõutav juba
27.septembril 2002, kuid hagi esitas alles 26. märtsil 2006 (tl 182). Ergo Kindlustuse AS on esitanud enne tema kaasamist kolmanda isikuna ka sisulisi arvamusi hagi kohta (tl 82-83), viidates järgmistele asjaoludele. ERGO Kindlustuse AS-i arvates tuleks käesolevas menetluses kohaldada aegumist. RVS § 17 lg 3 kohaselt tuleb taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust või selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Hageja esitas juba 27. septembril 2002 kostjale avalduse kinnistu sundmüügist ülejääva raha tagastamiseks. Järelikult on hageja võtnud omaks asjaolu, et tema nõue oli sissenõutav juba 27. septembril 2002 ja aegumise kulgemine algas vähemalt samast kuupäevast. Hageja esitas kohtusse hagi kostja tekitatud kahju hüvitamiseks alles
26.märtsil 2006. Selleks ajaks oli juba möödunud tähtaeg hagi esitamiseks. Kohtutäitur K. J. ei ole ERGO Kindlustuse AS-i teavitanud nendest asjaoludest, mida hageja hagis esile toob. Sellega vabaneb ERGO Kindlustuse AS oma kohustuse täitmisest kohtutäitur K. J. suhtes. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD PÕHJENDUSED, TEHTUD
JÄRELDUSED
1.Kinnistusregistri, kinnistamisotsuse ning hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu ärakirjadega (tl 7-18) on tõendatud järgmised asjaolud. Valga Maakohtu Kinnistusameti kinnistusregistri registriossa nr xxxx oli kantud xxxxxxxx kinnistu, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, omanikuna 11. augustil 1998 OÜ Piive Kinnisvara. OÜ Piive Kinnisvara ja OÜ Mark Oil sõlmisid 5. veebruaril 2002 hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu, millega seati sellele kinnistule OÜ Mark Oil kasuks hüpoteek summas 300 000 krooni, intressimääraga 15% aastas ja kõrvalnõuete rahalise suurusega 50 000 krooni. Hüpoteek kanti kinnistusraamatusse 18. aprillil 2002. Hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu punkt 3.1 kohaselt tagati hüpoteegiga hüpoteegipidaja nõudeid kõigist hüpoteegipidaja ja OÜ Eksa Tõrva vahel juba sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest lepingutest. Seega tagas hüpoteek mitte kinnistu omaniku, vaid kolmanda isiku, OÜ Eksa Tõrva, kohustusi hüpoteegipidaja OÜ Mark Oil ees. Avaldusega kohtutäiturile (tl 19) on tõendatud, et OÜ Mark Oil esitas 7. juunil
4 (11)
2002 kohtutäitur K. J. le avalduse täitemenetluse algatamiseks kinnistusregistri registriossa nr xxxx kantud hüpoteegi sundtäitmiseks. Avalduse kohaselt oli OÜ-l Mark Oil nõue OÜ Eksa Tõrva vastu täitemenetluse algatamise ajal 456 693,75 krooni. Neid asjaolusi ei ole menetlusosalised vaidlustanud.
2.Vallasvara arestimise aktiga on tõendatud, et kohtutäitur K. J. arestis 3. juulil 2002 hüpoteegi sundtäitmiseks 5 kütusetankurit koos juhtimispuldiga, määrates nende hinnaks kokku 164 000 krooni ja andes need hoiule A. M. (tl 23-24). Kinnisasja arestimise aktiga on tõendatud, et kohtutäitur K. J. arestis 8. juulil 2002 kinnistu, millel asusid tanklahoone ja kinnisasja päraldised, 5 kütuse tankurit, määrates kinnisasja hinnaks 420 000 krooni (tl 2022). Valga Maakohtu määrusega 2. augustist 2002 on tõendatud, et kohus määras pöörata kinnistule sissenõue sundenampakkumise teel (tl 25). Enampakkumise aktiga on tõendatud, et kinnisasja enampakkumine toimus 10. septembril 2002 ja kinnistu ostis Heelix Grupp AS hinnaga 420 000 krooni (tl 26-28). Pangatehingute väljavõttega on tõendatud, et Heelix Grupp AS on tasunud ostuhinna kahes osas ja
24.septembriks 2002 oli kohtutäituri arvele laekunud kogu ostuhind kokku 420 000 krooni (tl 149). Kohtutäitur on kirjadega 13. septembrist 2002 ja 19. septembrist 2002 ning
25.veebruarist 2003 teinud ettepaneku M. M. R-Jaamadele kütusetankurid tagastada ja üle anda ostjale Heelix Grupp AS-le (tl 143144, 146). Kohtutäitur on alates 12. novembrist 2002 arestist vabastanud 2 tankurit (tl 145). Kinnistusraamatu väljavõttega (tl 7-14) on tõendatud, et 20. jaanuaril 2003 kanti kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse Heelix Grupp AS. Ka neid asjaolusid ei ole menetlusosalised vaidlustanud.
3.Avaldusega (tl 29) on tõendatud, et OÜ Piive Kinnisvara esitas 27. septembril 2002 kohtutäiturile K. J. le avalduse kinnistu sundmüügist ülejääva raha ülekandmiseks OÜ Piive Kinnisvara arvele. Hagiavalduse kohaselt kinnistu müügist ülejäänud raha OÜ-le Piive Kinnisvara ei tagastatud (tl 2-5). Nõude loovutamise lepinguga (tl 30-31), mis on sõlmitud 2. mail 2003, on tõendatud, et OÜ Piive Kinnisvara loovutas Artem Kinnisvara Haldamise OÜle kõik rahalised nõuded, mis tulenevad OÜ-le Piive Kinnisvara kuulunud kinnistu sundmüügist enampakkumise korras. Hagiavalduse kohaselt teatati nõude loovutamisest ka kohtutäiturile, kuid ka loovutuse saajale ei ole hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamise järel ülejäänud raha tagastatud (tl 2-5). Otsusega (tl 32) on tõendatud, et kohtutäitur Kalle K. J. tegi 21. juulil 2003 otsuse tagastada 150 000 krooni ostjale, Heelix Grupp AS-le. Valga Makohtu 24. septembri 2003 määrusega (tl 33-38) on tõendatud, et Artem Kinnisvara Haldamise OÜ esitas kaebuse kohtutäituri selle otsuse peale, kuid kohus, andmata sisulist hinnangut, jättis kaebuse rahuldamata, leides, et Artem Kinnisvara Haldamise OÜ-l puudus asjas õigus kaebuse esitamiseks. Tartu Ringkonnakohus jättis määrusega
6.novembrist 2003 Valga Maakohtu määruse muutmata ja sellega maakohtu määrus jõustus (tl 39-42). Valga Maakohtu määrusega 30. märtsist 2004 (tl 43-44) on tõendatud, et OÜ Piive Kinnisvara esitas 26. novembril 2003 kaebuse kohtutäitur K. J. 21. juuli 2003 otsuse peale, taotledes kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, kuid kohus jättis avalduse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Justiitsministeeriumi asekantsleri kirjaga (tl 45) on tõendatud, et kohtutäitur K. J. on ametist vabastatud alates
10.augustist 2004.
4.Heelix Grupp AS on esitanud 9. detsembril 2003 kohtutäiturile avalduse 150 000 krooni tagastamiseks (tl 147). Pangatehingute väljavõttega (tl 151) on tõendatud, et täitur kandis Heelix Grupp AS-le 30. aprillil 2004 enampakkumisel müüdud vara väärtuse vähenemise põhjendusega ostjale tagasi 150 000 krooni, ehkki enampakkumist ei ole kehtetuks tunnistatud. Kostja selgitab kohtuistungil, et ta tagastas selle summa ostjale seetõttu, et ostjal jäi saamata 3 tankurit, kusjuures ühe tankuri hinnaks oli 50 000 krooni, mistõttu tuli ostuhinda
5 (11)
nende hinna võrra alandada (tl 214-226). Pangatehingute väljavõttega on tõendatud (tl 150), et OÜ Piive Kinnisvaralt on toimunud nõude rahuldamine Mark Oil OÜ-le summas 141 012 krooni. Valga Maakohtus on kohtutäitur selgitanud, et 261 000 krooni kandis ta Mark Oil OÜ-le ja 150 000 krooni jättis deposiiti (tl 33-38). Tartu Ringkonnakohtu määruses on märgitud, et kohtutäitur on tasunud sissenõudjale OÜ-le Mark Oil 261 012 krooni (tl 39-42). Kostja selgitab kohtus, et praeguseks ta ei mäleta sissenõudjale tasutud summa suurust, kuid ostusumma on täielikult jaotatud, sellest tasuti sissenõudjale teatud summa, ostjale tagastati 150 000 krooni ja ülejäänud summa, alla 10 000 krooni jäi täituri tasuks (tl 214-226). Kohus loeb neil asjaoludel tuvastatuks, et täitemenetluses on kinnistu müügist saadud summast tasutud sissenõudjale 261 012 krooni, ostjale on tagastatud 150 000 krooni ja ülejäänud summa on arvestatud täituri tasuks. Ergo Kindlustuse AS on keeldunud juhtumi kindlustusjuhtumiks tunnistamisest ja hagejale kindlustushüvise maksmisest (tl 46).
5.Kostja leiab, et hageja poolt esitatud asjaoludel on nõue aegunud, kostja ei ole hagejale kahju tekitanud, hageja ei ole tarvitusele võtnud abinõusid kahju tekkimise ärahoidmiseks (tl 61-63, 179-181). Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja talle tekitatud kahju hüvitamiseks kostjalt 111 150 krooni väljamõistmist (tl 2-5). Menetluse käigus täiendas hageja hagi õiguslikku alust ja palus juhul, kui kohus asub seisukohale, et ostuhinna osaline tagastamine ostjale ei lõpetanud hageja nõuet kostja vastu summas 111 150 krooni, mõista see summa kostjalt välja TMS § 6455 ning AÕS §-de 325 ja 327 alusel (tl 160-171) ja kohus lahendab kõigepealt poolte vaidluse hageja nõude osas sel alusel.
6.AÕS § 325 lg 1 kohaselt võib kinnisasja hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Seega ei pea hüpoteegipidaja ja kinnisasja omaniku vahel olema tekkinud hüpoteegiga tagatavat võlaõiguslikku nõuet. Hüpoteegi seadmise lepingu kohaselt tagas OÜ Piive Kinnisvara kinnisasjale seatud hüpoteek OÜ Mark Oil nõudeid OÜ Eksa Tõrva vastu, mitte nõudeid OÜ Piive Kinnisvara vastu. Kuna hüpoteegiga tagati kolmanda isiku kohustusi, siis kuulus sissenõue täitemenetluses rahuldamisele vaid hüpoteegi ulatuses. Hüpoteek oli kantud kinnistusraamatusse 18. aprillil 2002. Hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmise ajal kehtinud redaktsioonis AÕS § 327 kohaselt tuli kinnistusraamatu kandes hüpoteegi seadmise kohta märkida hüpoteegi rahaline suurus ja kõrvalnõuete rahaline suurus. Arvestades hüpoteegi kande tegemise ajal kehtinud redaktsioonis AÕS §-des 327 ja 346 sätestatut koostoimes, leiab kohus, et hüpoteegiga oli tagatud põhinõue ja kõrvalnõuded eraldi ulatuses, mille rahaline suurus oli kantud kinnistusraamatusse. Seega oli OÜ Mark Oil nõue tagatud kinnisaja väärtuse ulatuses, kuid mitte rohkem kui kinnistusraamatusse kantud hüpoteegisumma, intresside ja kõrvalnõuete ulatuses, kusjuures kõrvalnõuete all tuleks mõista AÕS § 346 kohaselt intressi, viivist jmt. Kinnistusraamatu kande kohaselt oli hüpoteegi rahaliseks suuruseks 300 000 krooni intressimääraga 15% aastas ja kõrvalnõuete rahaline suurus 50 000 krooni. Täitemenetluse algatamise avaldusest nähtub, et OÜ Mark Oil nõue OÜ Eksa Tõrva vastu oli 456 693,75 krooni. Debitoorsete võlgnevuste õiendi kohaselt oli OÜ Eksa Tõrva võlgnevus OÜ-le Mark Oil 258 850 krooni (tl 148). Ka kostja kinnitab kohtuistungil, et see oli põhinõue ja ülejäänud summa oli kõrvalnõue (tl 214-226). Seega oli OÜ Mark Oil nõudest 258 850 krooni põhinõue ja ülejäänu oli kõrvalnõue. Kostja on selgitanud kohtuistungil, et ostuhinnast on maha arvestatud ka täituri tasu (tl 214-226). Kohus tõlgendab AÕS §-s 346 sätestatut selliselt, et kõrvalnõuete rahaline suurus hõlmab ka sissenõudmise kulud, sealhulgas ka täituri tasu. Kuna kinnistusraamatu kandes hüpoteegi seadmise kohta näidatud kõrvanõuete rahalise suurusega on hõlmatud ka sissenõudmise
6 (11)
kulud, sh ka täituri tasu, siis ei muuda kohtutäituri tasu suurus ostuhinnast ülejääva osa suurust. Neil asjaoludel oli OÜ Mark Oil põhinõue OÜ Eksa Tõrva vastu kinnistule seatud hüpoteegiga tagatud täielikult summas 258 850 krooni, kuid kõrvalnõue osaliselt summas 50 000 krooni, so kokku oli nõue tagatud summas 308 850 krooni. Ülejäänud osas hüpoteek OÜ Mark Oil nõuet OÜ Eksa Tõrva vastu ei taganud. Kinnistu ostuhind enampakkumisel oli 420 000 krooni. Seega jäi müügihinnast üle 420 000 – 308 850 = 111 150 krooni. Kostja ei ole sellist arvestust vaidlustanud. OÜ Piive Kinnisvara on pöördunud avaldusega
27.septembrist 2002 täituri poole sundmüügist ülejääva summa tagastamiseks. Hageja leiab, et see summa oleks tulnud kostja poolt tagastada kinnistu omanikule OÜ-le Piive Kinnisvara, kuid kostja seda ei teinud. OÜ Piive Kinnisvara poolt on loovutatud hagejale, Artem Kinnisvara Haldamise OÜ-le, kõik rahalised nõuded, mis tulenevad OÜ Piive Kinnisvara kinnistu sundmüügist enampakkumise korras, kuid ka hagejale kostja seda summat tagastanud ei ole.
7.Täituri poolt vaidlusaluste toimingute tegemise ajal kuni 1. jaanuarini 2006 kehtinud TMS § 6455 sätestas, et täitekulude katmisest ja sissenõude rahuldamisest ülejääv summa tagastatakse võlgnikule. Seega oli seaduses sätestatud täituri kohustus kinnistu enampakkumisel müügi korral ostuhinna see osa, mis ületas hüpoteegi summat, tagastada kinnistu omanikule või pärast omaniku poolt nõude loovutamist, hagejale. TMS §-s 6455 on sätestatud täituri kohustus sissenõude rahuldamisest ülejääva summa tagastamiseks võlgnikule, kuid ei ole sätestatud selle kohustuse täitmise aega. Enampakkumine toimus
10.septembril 2002, enampakkumine ei nurjunud ja enampakkumist ei ole kehtetuks tunnistatud. Ostusumma tasuti ostja poolt täiturile täielikult 24. septembriks 2002 ja
20.jaanuaril 2003 kanti kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse Heelix Grupp AS. Kohus leiab, et hiljemalt mõistliku aja jooksul ostja kandmisest kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna, muutus sissenõutavaks ka võlgniku nõue sissenõudest ülejääva summa tagastamiseks. Kohtu arvates võiks olla selliseks mõistlikuks ajaks sellise toimingu tegemiseks aeg kuni 1. veebruarini 2003, arvestades ostja kinnistusraamatusse omanikuna kandmise aega.
8.Kostja tegi täiturina 21. juulil 2003 otsuse tagastada ostjale 150 000 krooni ja tagastas selle otsuse alusel 30. aprillil 2004 Heelix Grupp AS-le 150 000 krooni. Kohtuistungil selgitab kostja, et mõni päev pärast enampakkumise toimumist avastati 3 tankuri kadumine, neid tankureid oli hinnatud kokku 150 000 kroonile. Kostja leiab, et tegemist oli ostuhinna alandamisega (tl 214-226). Kohus leiab, et selline õiguskaitsevahend oleks kohaldatav müüja suhtes müügilepingu sõlmimise korral. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-84-04 selgitanud, et kohtutäituri korraldataval enampakkumisel ei sõlmita ostu-müügilepingut, vaid müüdav asi omandatakse avalik-õigusliku toimingu (kohtutäituri tegevus enampakkumise korraldamisel ja enampakkumise akt) tulemusel. Seega ei sõlmitud enampakkumisel ostu-müügilepingut, kohtutäitur ei ole tema poolt korraldataval enampakkumisel müüja ega müüja esindaja, vaid avalik-õigusliku toimingu teostaja, kelle pädevusse ei kuulu Võlaõigusseaduses hinna alandamise kohta sätestatu üle otsustamine. Ka Täitemenetluse seadustik ei ole sätestanud täituri õigust pärast enampakkumise toimumist ostuhinna alandamiseks või muuks taoliseks toiminguks, kui ei ole tegemist enampakkumise kehtetusega. Enampakkumist aga kehtetuks tunnistatud ei ole. TMS § 1 lg 1 kohaselt kuuluvad Täitemenetluse seadustiku alusel täitmisele ainult selles sättes ettenähtud lahendid, täitedokumendid. Kohtutäiturile ei ole esitatud täitmiseks täitedokumenti ostuhinna alandamise kohta. Ka Justiitsministeeriumi hinnangul puudus täituril seaduslik alus ostjale raha tagastamiseks (tl 45). Seega puudus täituril õiguslik alus ostuhinna alandamise otsustamiseks. Neil asjaoludel ostuhinnast ostjale osa tagastamine täituri poolt ei ole õiguslikus mõttes käsitletav ostuhinna alandamisena ja
7 (11)
selline õigusvastane käitumine kohtutäituri poolt ei muutnud ostuhinda ja ostuhinnaks on enampakkumise tulemusena saadud ostuhind 420 000 krooni. Kohus, arvestades kohtuotsuses eespool toodud arvestusega, loeb sissenõude rahuldamisest ülejäävaks summaks 111 150 krooni.
9.Kohus leiab, et hageja õigus nõuda kostjalt sissenõude rahuldamisest ülejääva summa tagastamist ei ole lõppenud ega aegunud. Kohus on kohtuotsuses eespool tuvastanud, et see nõue tuleneb seadusest, TMS §-st 6455 ja muutus sissenõutavaks vähemalt 1. veebruarist 2003. TsÜS § 149 kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses ei ole sätestatud selle nõude sissenõudmiseks teistsugust tähtaega ja aegumistähtaeg on sellega 10 aastat. Hagi on kohtusse esitatud 3. aprillil 2006. Seega ei ole nõue aegunud. Nõue ei oleks aegunud ka juhul, kui lugeda, et see muutus sissenõutavaks alates ostuhinna täielikust tasumisest ostja poolt 24. septembril 2002. Kohus on tuvastanud, et kostja pädevusse ei kuulunud ostuhinna alandamine, mistõttu ei muutnud kostja poolt ostjale ostuhinnast osa tagastamine enampakkumisel saadud ostuhinda ja ei lõpetanud hageja õigust nõuda sissenõude rahuldamisest ülejääva summa tagastamist. Kostjal puudus sellises olukorras, olenemata põhjendustest, seadusest tulenev õigus ostuhinna vähendamiseks ja sellest osa tagastamiseks. Neil asjaoludel on hagi sel alusel tõendatud ja kuulub rahuldamisele.
10.Hagiavalduse ja hagiavalduse täpsustuse kohaselt on hageja palunud juhul, kui kohus tuvastab, et hageja nõue TMS § 6455 alusel on lõppenud, välja mõista kostjalt kahju hüvitamiseks 111 150 krooni. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Seega on hagejal õigus kohustuse täitmise asemel nõuda õiguskaitsevahendina kahju hüvitamist. Kuna hagi on esitatud ka sel alusel, siis käsitleb kohus hageja nõuet ka sel alusel.
11.KTS § 2 lg 1 kohaselt on kohtutäitur avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik. KTS § 6 lg 1, 2 kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametikohustuse süülise rikkumise eest ja riik ei vastuta kohtutäituri tekitatud kahju eest. KTS § 6 lg 3 kohaselt vastutab kohtutäitur, kui avaliku võimu kandja riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus. KTS § 6 lg 3 kehtib küll alles alates
1.jaanuarist 2006, kuid kohus leiab, et kuna täitur on avalik-õiguslikku ametit pidav isik, Riigivastutuse seaduse reguleerimisalaks on RVS § 1 lg 1 kohaselt avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise aluste ja korra sätestamine, siis tuleb rakendada kohtutäituri suhtes alates Riigivastutuse seaduse jõustumisest 1. jaanuaril 2002 selles seaduses sätestatud tekitatud kahju hüvitamise aluseid ja korda. Alates 17. märtsist 2003 kehtiva KTS § 162 lg 1 kohaselt vastutab ametist vabastatud kohtutäitur oma ametisoleku ajal toime pandud ametikohustuse süülise täitmata jätmise ja mittetäitmise eest ka pärast ametist vabastamist. Kohus leiab, et sama põhimõte tuleneb ka KTS §-st 6 lg 1, 2 ning seega vastutab kohtutäitur ka enne KTS § 162 lg 1 kehtima hakkamist 17. märtsil 2003 oma ametisoleku ajal toime pandud ametikohustuse süülise täitmata jätmise ja mittetäitmise eest ka pärast ametist vabastamist. Neil asjaoludel kuulub kohtu pädevusse kahju hüvitamise nõue kostja, kui endise kohtutäituri vastu, ka pärast ametist vabastamist ja kostja vastutab ametikohustuse süülise rikkumise eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja korras.
12.Riigivastutuse seadus jõustus 1. jaanuaril 2002. RVS §-s 7 lg 1, 3, 4 on sätestatud vastutuse aluste kohta järgmist. Isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase
8 (11)
tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks samale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Seega vastutab kohtutäitur neil alustel, kui ta on oma õigusvastase tegevusega avalikõiguslikus suhtes, so ametiülesannete täitmisel, rikkunud kannatanu õigusi ja on sellise õiguste rikkumisega tekitanud kannatanule kahju. KTS § 6 lg 1 kohaselt vastutab täitur vaid süülise rikkumisega põhjustatud kahju eest. Kohus nõustub hagejaga, et VÕS § 1050 lg 1 kohaselt peab vaidluse korral täitur tõendama, et ta ei ole rikkumises süüdi.
13.Kahju hüvitamise nõude lahendamiseks käsitleb kohus järgnevalt poolte vaidlust selle üle, kas kostja tegevusega on hagejale tekitatud kahju või mitte. OÜ Piive Kinnisvara on kirjaga 12. septembrist 2002 teatanud täiturile, et kinnistul asuvad tankurid kuuluvad OÜ-le Piive Kinnisvara ning on selle päraldisteks (tl 142). Täitur on hüpoteegi sundtäitmisel arestinud ka tankurid, mis viitab sellele, et ka täitur on käsitlenud tankureid kinnisasja päraldistena (tl 23-24, 20-22). Sama asjaolu nähtub ka täituri
19.septembri 2002 kirjast (tl 144). TsÜS § 57 lg 1, 2, 3 kohaselt on päraldis vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Asi ei ole päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta. Peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi. Neil asjaoludel, arvestades TsÜS §-s 57 lg 1, 2, 3 sätestatut, leiab kohus, et tankurid olid kinnisasja päraldisteks ja kinnisasja võõrandamine hõlmas ka tankureid. Kostja on selgitanud, et tankurid olid enampakkumise teostamisel olemas. Ostja, Heelix Grupp AS, kanti kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse 20. jaanuaril 2003. Koos kinnistuga läks ostjale üle ka kinnistu päraldiste omandiõigus ja õigus asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest AÕS § 80 alusel. Riigikohus on selgitanud kohtuasjas nr 3-3-1-46-05, et täitemenetluses hoiule antud vara üleandmist saab omanik nõuda hoidjalt. OÜ Piive Kinnisvara ei saanud tankureid hoidjalt välja nõuda, et neid ostjale üle anda, sest tankurid olid arestitud ja hoiule antud A. M. ning hiljem ei olnud OÜ Piive Kinnisvara enam tankurite omanik. Ka täitur on pöördunud tankurite tagasisaamiseks Aare M. M. poole, kellele tankurid oli hoiule antud, märkides kirjades adressaadiks M. M. R-Jaamad (tl 143-144, 146, 214226). Kohus leiab, et hagejal puudub neil asjaoludel nõudeõigus hoidja vastu.
14.Kostja väidab, et kuna OÜ Piive Kinnisvara ei andnud ostjale üle kinnistu päraldisi, 3 tankurit hinnaga 150 000 krooni, siis ei ole OÜ-le Piive Kinnisvara kahju tekitatud. Kohus leiab seoses selle kostja väitega järgmist. Enne enampakkumise toimumist olid tankurid arestitud ning antud hoiule A. M. . Seega olid OÜ Piive Kinnisvara, kui omaniku õigused kostja, kui täituri toimingutega piiratud. Kinnisaja arestimise aktist nähtub, et kinnisasi jäeti võlgniku, OÜ Piive Kinnisvara, valdusse. Sel ajal kehtinud TMS § 6424 lg 1, 2 kohaselt olid võlgnikul sellest tulenevalt ainult kinnisasja majandamise ülesanded. Kostja seletab kohtus, et kinnistu müüdi koos tankuritega ja enampakkumise toimumise ajal olid need olemas, tankurite kadumisest teatas ostja mõne päeva pärast (tl 214-226). Sama kinnitab ka hageja (tl 160-171). Enampakkumise toimumise ajal kehtinud TMS §-s 64 43 lg 1 kohaselt saadab kohtutäitur kaks nädalat pärast enampakkumise päeva kinnistusametile enampakkumise akti ärakirja kinnisomandi ülemineku kohta kande tegemiseks kinnistusraamatusse. Kohus tõlgendab seda sätet selliselt, et enampakkumise käigus anti kinnisasi ostjale üle. Kuna
9 (11)
tankurid olid enampakkumise toimumise ajal olemas, siis anti nad enampakkumise võitjale kinnisasja päraldistena enampakkumisel üle. Seega ei ole ka seetõttu alust kostja väitel, et kinnistu omanik jättis osa kinnisasja päraldistest ostjale üle andmata. Alates 20. jaanuarist 2003 ei olnud OÜ Piive Kinnisvara enam kinnisaja ja selle päraldiste omanik ja OÜ-1 Piive Kinnisvara ja hiljem tema õigusjärglasel puudus nõudeõigus hoidja vastu. Neil asjaoludel ei ole OÜ Piive Kinnisvara rikkunud oma kohustusi kinnisasja päraldiste üleandmise osas ostjale. Kohus leiab ka, et sõltumata isegi hinnangust OÜ Piive Kinnisvara tegevusele tankurite üleandmisel, ei olnud kostjal täiturina õiguslikku alust jätta pärast enampakkumise toimumist tagastamata OÜ-le Piive Kinnisvara sissenõude rahuldamisest ülejääv summa 111 150 krooni.
15.Seega läks omand kinnistule OÜ Piive Kinnisvaralt koos päraldistega, tankuritega üle ostjale. Kostja, tagastades ilma õigusliku aluseta, ilma täitedokumendita 30. aprillil 2004 ostjale ostuhinnast 150 000 krooni ning jättes täitmata seadusest tuleneva kohustuse, tagastada sissenõude rahuldamisest ülejääva summa, 111 150 krooni, kinnistu omanikule või hiljem hagejale, tekitas oma õigusvastaste toimingutega hagejale täitemenetluses otsest varalist kahju 111 150 krooni. Hageja esindaja kinnitab, et hageja sai ostjale raha tagastamisest 30. aprillil 2004 teada mõnevõrra hiljem (tl 214-226). TsÜS 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaega kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust teada sai. Sama on aegumise kohta sätestatud ka RVS §-s 17 lg 3. Kohus leiab, et hageja sai kahjust teada, tal oli põhjust arvata, et täitur talle ettenähtud summat ei tagasta ja et talle on täituri poolt tekitatud kahju, alates ostuhinna ostjale osalisest tagastamisest teadasaamisest, so mitte varem, kui alates 30. aprillist 2004. Hageja esitas hagi kohtusse 3. aprillil 2006. Seega ei ole hageja nõue kahju hüvitamiseks aegunud. Kostja on leidnud, et kuna hageja õiguseellane täitemenetluses on olnud arvamusel, et tema nõue enampakkumisest ja nõuete rahuldamisest ülejääva raha tagastamiseks on sissenõutav olnud alates 27. septembrist 2002, siis oli ta sellest ajast teadlik kahju tekitamisest ja seetõttu on nõue aegunud (tl 179-181). Ka kolmas isik on taotlenud aegumise kohaldamist (tl 82-83, 182). Kohus kostja ja kolmanda isiku väitega ei nõustu, kuna nõude sissenõutavaks muutumine ei tähenda veel kahju tekitamisest teada saamist. Kohus on tuvastanud, et hageja sai kahju tekitamisest teada mitte varem kui
30.aprillil 2004. Neil asjaoludel ei ole põhjendatud väited, et hagejale ei ole kahju tekitatud või, et hageja sel alusel esitatud nõue on aegunud. Seega on kostja tekitanud täituri ülesannete täitmisel seadusest tulenevat kohustust rikkuva, VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes õigusvastase käitumisega süüliselt hagejale otsest varalist kahju 111 150 krooni.
16.Hageja on leidnud, et tal puudub VÕS § 127 lg 5 mõttes kasu, mida tuleks kahjuhüvitisest maha arvata. Kohus leiab, et hageja kasu aspektist oleks võimalik käsitleda kinnistu müügikulusid, kuid sellest ei saanud hageja kasu, kuna AÕS § 346 kohaselt on võla sissenõude kulud, st täitekulud, tagatud hüpoteegiga ning seega on hüpoteegi realiseerimise kulud hageja poolt kaetud ning ei ole tegemist tema kasuga. OÜ Piive Kinnisvara oli pöördunud täituri poole sissenõudes rahuldamisest ülejääva summa tagastamiseks juba 27. septembril 2002. Täitur ei selgitanud oma 21. juuli 2003 otsuses, kellel on õigus selle otsuse peale kaebus esitada. Kuna OÜ Piive Kinnisvara oli 2. mail 2003 loovutanud hagejale kõik rahalised nõuded, mis tulenevad kinnistu enampakkumise korras müügist, esitas hageja Valga Maakohtusse kaebuse täituri 21. juuli 2003 otsuse peale. Kohus jättis määrusega 24. septembrist 2003 kaebuse rahuldamata leides, et Artem Kinnisvara Haldamise OÜ-l puudus asjas õigus kaebuse esitamiseks. Maakohtu määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 6. novembri 2003 määrusega. Seejärel esitas OÜ Piive Kinnisvara täituri 21. juuli 2003 otsuse peale kaebuse, paludes kaebetähtaeg ennistada, kuid kohus jättis
10 (11)
30.märtsil 2004 kaebuse tähtaja ennistamata. Seega tegid OÜ Piive Kinnisvara ja hageja selles olukorras hagejal kahju vältimiseks kõik, mida oleks neist mõistlik oodata, kuid hagejal kahju vältida ning täituri õigusvastase otsuse tühistamist saavutada RVS § 7 lg 1 mõttes ei õnnestunud. Kohus leiab, et kostja, kui kohtutäituri otsuse tühistamata jäämine ei muuda seda õigusvastast otsust õiguspäraseks otsuseks. Neil asjaoludel ei esine OÜ Piive Kinnisvara ja tema õigusjärglase, hageja, tegevuses ka VÕS §-s 139 sätestatud asjaolusid, millega oleks soodustatud kahju tekkimist ja mis oleks aluseks hagetava kahjuhüvise vähendamisele. Seega on tuvastatud, arvestades Riigivastutuse seaduses sätestatud kahju hüvitamise aluseid ja korda, VÕS §-des 127 lg 4; 1043; 1045 lg 1 p 7 kahju, kahju tekitamise õigusvastasuse ja süü ning põhjusliku seose kohta sätestatut, et kostja on kohtutäituri ülesannete täitmisel õigusvastase käitumisega süüliselt põhjustanud hagejale otsese varalise kahju summas 111 150 krooni ja ka sel alusel on hagi tõendatud ja kuulub rahuldamisele.
17.TsMS § 173 lg 1, 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Seega tuleb kohtul esitada kohtuotsuses menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et puuduvad TsMS §-s 162 lg 4 sätestatud asjaolud, mis tingiksid menetluskulude jagamise erinevalt TsMS §-s 162 lg 1 sätestatust. Neil asjaoludel jätab kohus hageja menetluskulud seoses hagi rahuldamisega kostja kanda. Kohtunik: Tartu Ringkonnakohtu 04. juuli 2008 kohtuotsuse alusel Artem Kinnisvara Haldamise OÜ (registrikood: 10899496; asukoht: Pärnu Metsa 18a-12) hagis K. J. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) vastu tekitatud kahju hüvitamiseks
1.Tühistada Tartu Maakohtu 03.04.2008 otsus.
2.Teha uus otsus, millega jätta Artem Kinnisvara Haldamise OÜ hagi K. J. vastu tekitatud kahju hüvitamiseks rahuldamata.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada. Jätta kõik menetluses kantud kulud Artem Kinnisvara Haldamise OÜ kanda.
VÄLJAVÕTE ÕIGE:
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.