Asjaõigus › Piiratud asjaõiguse asjad

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

OÜ Eksa Tõrva vastu 308 850 krooni ulatuses, kuna põhivõlg oli 258 850 krooni ja ülejäänu oli kõrvalnõue. Kohtutäitur pidi osa müügihinnast, 420 000 – 308 850 = 111 150 krooni, OÜ-le Piive Kinnisvara tagastama. Kohtutäituril puudus õiguslik alus müügihinna osaliseks tagastamiseks ostjale. Kohtutäituri õigusvastase toiminguga tekitati kinnistu omanikule kahju, sest kinnistu omanik jäi ilma rahast, mis seaduse järgi oleks tulnud talle välja maksta. Artem Kinnisvara Haldamise OÜ palus 03.04.2006 maakohtule esitatud hagiavalduses, viidates RVastS § 7 lg 1 ja kohtutäituri seaduse (KTS) §-dele 6 lg 1, 3; 162 lg 1, K.J. lt välja mõista Artem Kinnisvara Haldamise OÜ kasuks 111 150 krooni. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et ostuhinna osaline tagastamine ostjale ei lõpetanud hageja nõuet kostja vastu summas 111 150 krooni, palus hageja mõista seesama summa kostjalt välja TMS § 6455 ning AÕS §-de 325 ja 327 alusel.

MAAKOHTU LAHEND

summas 50 000 krooni, s.o kokku oli nõue tagatud summas 308 850 krooni. Seega jäi müügihinnast üle 420 000 – 308 850 = 111 150 krooni. Vaidlusaluste toimingute tegemise ajal kuni 01.01.2006 kehtinud TMS § 6455 sätestas, et täitekulude katmisest ja sissenõude rahuldamisest ülejääv summa tagastatakse võlgnikule. Kohus leidis, et hiljemalt mõistliku aja jooksul ostja kandmisest kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna muutus sissenõutavaks ka võlgniku nõue sissenõudest ülejääva summa tagastamiseks. Mõistlikuks ajaks sellise toimingu tegemiseks võiks arvestades ostja kinnistusraamatusse omanikuna kandmise aega (20.01.2003) olla aeg kuni 01.02.2003. Kostja tegi täiturina 21.07.2003 otsuse tagastada ostjale 150 000 krooni ja tagastas selle otsuse alusel 30.04.2004 Heelix Grupp AS-le 150 000 krooni. Kostja leiab, et tegemist oli ostuhinna alandamisega, kuna mõni päev pärast enampakkumise toimumist avastati kolme tankuri, milliseid oli hinnatud kokku 150 000 kroonile, kadumine. Selline õiguskaitsevahend oleks kohaldatav müüja suhtes müügilepingu sõlmimise korral. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-84-04 selgitanud, et kohtutäituri korraldataval enampakkumisel ei sõlmita ostumüügilepingut, vaid müüdav asi omandatakse avalik-õigusliku toimingu (kohtutäituri tegevus enampakkumise korraldamisel ja enampakkumise akt) tulemusel. Seega ei sõlmitud enampakkumisel ostu-müügilepingut, kohtutäitur ei ole tema poolt korraldataval enampakkumisel müüja ega müüja esindaja, vaid avalik-õigusliku toimingu teostaja, kelle pädevusse ei kuulu võlaõigusseaduses hinna alandamise kohta sätestatu üle otsustamine. Ka täitemenetluse seadustik ei ole sätestanud täituri õigust pärast enampakkumise toimumist ostuhinna alandamiseks või muuks taoliseks toiminguks, kui ei ole tegemist enampakkumise kehtetusega. Enampakkumist kehtetuks tunnistatud ei ole. TMS § 1 lg 1 kohaselt kuuluvad täitemenetluse seadustiku alusel täitmisele ainult selles sättes ettenähtud lahendid, täitedokumendid. Kohtutäiturile ei ole esitatud täitmiseks täitedokumenti ostuhinna alandamise kohta. Ka Justiitsministeeriumi hinnangul puudus täituril seaduslik alus ostjale raha tagastamiseks. Seega puudus täituril õiguslik alus ostuhinna alandamise otsustamiseks. Neil asjaoludel ei ole ostuhinnast ostjale osa tagastamine täituri poolt õiguslikus mõttes käsitletav ostuhinna alandamisena ja selline õigusvastane käitumine kohtutäituri poolt ei muutnud ostuhinda, ostuhinnaks on enampakkumise tulemusena saadud hind 420 000 krooni. Hageja õigus nõuda kostjalt sissenõude rahuldamisest ülejääva summa tagastamist ei ole lõppenud ega aegunud. See nõue tuleneb seadusest, TMS § 6455, ja muutus sissenõutavaks vähemalt 1. veebruarist 2003. TsÜS § 149 järgi on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses ei ole sätestatud selle nõude sissenõudmiseks teistsugust tähtaega ja aegumistähtaeg on seega 10 aastat. Hagi on kohtusse esitatud 03.04.2006. Nõue ei oleks aegunud ka juhul, kui lugeda, et see muutus sissenõutavaks alates ostuhinna täielikust tasumisest ostja poolt 24.09.2002. Kuna kostja pädevusse ei kuulunud ostuhinna alandamine, ei muutnud kostja poolt ostjale ostuhinnast osa tagastamine enampakkumisel saadud ostuhinda ja ei lõpetanud hageja õigust nõuda sissenõude rahuldamisest ülejääva summa tagastamist. Kuna hageja on palunud juhul, kui kohus tuvastab, et hageja nõue TMS § 6455 alusel on lõppenud, välja mõista kostjalt kahju hüvitamiseks 111 150 krooni, käsitles kohus hageja nõuet ka sel alusel. Viidates KTS §-dele 2 lg 1; 6 lg 1, 2, 3; 162 lg 1 leidis kohus, et kohtu pädevusse kuulub kahju hüvitamise nõue kostja kui endise kohtutäituri vastu ka pärast ametist vabastamist ja kostja vastutab ametikohustuse süülise rikkumise eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja korras. Kohtutäitur vastutab RVastS § 7 lg 1, 2, 3, 4 toodud alustel, kui ta on oma õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes, s.o ametiülesannete täitmisel, rikkunud kannatanu õigusi ja on sellise õiguste rikkumisega tekitanud kannatanule kahju. KTS § 6 lg 1

kohaselt vastutab täitur vaid süülise rikkumisega põhjustatud kahju eest. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt peab vaidluse korral täitur tõendama, et ta ei ole rikkumises süüdi. Kohus leidis, et kostja, tagastades ilma õigusliku aluseta, ilma täitedokumendita 30.04.2004 ostjale ostuhinnast 150 000 krooni ning jättes täitmata seadusest tuleneva kohustuse tagastada sissenõude rahuldamisest ülejääv summa kinnistu omanikule või hiljem hagejale, on tekitanud täituri ülesannete täitmisel seadusest tulenevat kohustust rikkuva, VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes õigusvastase käitumisega süüliselt hagejale otsest varalist kahju 111 150 krooni. Arvestades TsÜS § 57 sätestatut olid tankurid kinnisasja päraldisteks ja kinnisasja võõrandamine hõlmas ka tankureid. Kostja on selgitanud, et tankurid olid enampakkumise teostamisel olemas. Ostja, Heelix Grupp AS, kanti kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse 20.01.2003. Koos kinnistuga läks ostjale üle ka kinnistu päraldiste omandiõigus ja õigus asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest AÕS § 80 alusel. Riigikohus on selgitanud kohtuasjas nr 3-3-1-46-05, et täitemenetluses hoiule antud vara üleandmist saab omanik nõuda hoidjalt. OÜ Piive Kinnisvara ei saanud tankureid hoidjalt välja nõuda, et neid ostjale üle anda, sest tankurid olid arestitud ja hoiule antud A. Moorale ning hiljem ei olnud OÜ Piive Kinnisvara enam tankurite omanik. Ka täitur on pöördunud tankurite tagasisaamiseks A. Moora poole, kellele tankurid olid hoiule antud, märkides kirjades adressaadiks Marko Moora R-Jaamad. Hagejal puudub neil asjaoludel nõudeõigus hoidja vastu. Kostja väidab, et kuna OÜ Piive Kinnisvara ei andnud ostjale üle kinnistu päraldisi, kolme tankurit hinnaga 150 000 krooni, siis ei ole OÜ-le Piive Kinnisvara kahju tekitatud. Enne enampakkumise toimumist olid tankurid arestitud ning antud hoiule A. Moorale. Seega olid OÜ Piive Kinnisvara kui omaniku õigused kostja kui täituri toimingutega piiratud. Kinnisaja arestimise aktist nähtub, et kinnisasi jäeti võlgniku, OÜ Piive Kinnisvara, valdusse. Sel ajal kehtinud TMS § 6424 lg 1, 2 kohaselt olid võlgnikul sellest tulenevalt ainult kinnisasja majandamise ülesanded. Enampakkumise toimumise ajal kehtinud TMS § 6443 lg 1 kohaselt saadab kohtutäitur kaks nädalat pärast enampakkumise päeva kinnistusametile enampakkumise akti ärakirja kinnisomandi ülemineku kohta kande tegemiseks kinnistusraamatusse. Kohus tõlgendas seda sätet selliselt, et enampakkumise käigus anti kinnisasi ostjale üle. Kuna tankurid olid enampakkumise toimumise ajal olemas, siis anti nad enampakkumise võitjale kinnisasja päraldistena enampakkumisel üle. Seega ei ole alust kostja väitel, et kinnistu omanik jättis osa päraldistest ostjale üle andmata. Alates 20.01.2003 ei olnud OÜ Piive Kinnisvara enam kinnisaja ja selle päraldiste omanik ning OÜ-l Piive Kinnisvara ja hiljem tema õigusjärglasel puudus nõudeõigus hoidja vastu. Neil asjaoludel ei ole OÜ Piive Kinnisvara rikkunud oma kohustusi päraldiste üleandmise osas ostjale. Kohus leidis ka, et sõltumata isegi hinnangust OÜ Piive Kinnisvara tegevusele tankurite üleandmisel, ei olnud kostjal täiturina õiguslikku alust jätta pärast enampakkumise toimumist tagastamata OÜ-le Piive Kinnisvara sissenõude rahuldamisest ülejääv summa 111 150 krooni. TsÜS 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaega kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust teada sai. Sama on aegumise kohta sätestatud ka RVastS § 17 lg 3. Kohus leidis, et hagejal oli põhjust arvata, et täitur talle ettenähtud summat ei tagasta ja et talle on täituri poolt tekitatud kahju, alates ostuhinna ostjale osalisest tagastamisest teadasaamisest, s.o mitte varem kui alates 30.04.2004. Hageja esitas hagi kohtusse 03.04.2006. Seega ei ole hageja nõue kahju hüvitamiseks aegunud. Kohus ei nõustunud kostja ja kolmanda isiku väitega, et kuna hageja õiguseellane on olnud arvamusel, et tema nõue enampakkumisest ja nõuete rahuldamisest ülejääva raha tagastamiseks on sissenõutav olnud alates 27.09.2002, siis oli ta sellest ajast teadlik kahju tekitamisest ja seetõttu on nõue aegunud, sest nõude sissenõutavaks muutumine ei tähenda veel kahju tekitamisest teada saamist.

OÜ Piive Kinnisvara oli pöördunud täituri poole sissenõude rahuldamisest ülejääva summa tagastamiseks juba 27.09.2002. Täitur ei selgitanud oma 21.07.2003 otsuses, kellel on õigus selle otsuse peale kaebus esitada. Kuna OÜ Piive Kinnisvara oli 02.05.2003 loovutanud hagejale kõik rahalised nõuded, mis tulenevad kinnistu enampakkumise korras müügist, esitas hageja Valga Maakohtusse kaebuse täituri 21.07.2003 otsuse peale. Kohus jättis 24.09.2003 määrusega kaebuse rahuldamata leides, et Artem Kinnisvara Haldamise OÜ-l puudus õigus kaebuse esitamiseks. Maakohtu määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 06.11.2003 määrusega. Seejärel esitas OÜ Piive Kinnisvara täituri 21.07.2003 otsuse peale kaebuse, paludes kaebetähtaeg ennistada, kuid kohus jättis 30.03.2004 kaebuse tähtaja ennistamata. Seega tegid OÜ Piive Kinnisvara ja hageja hagejal kahju vältimiseks kõik, mida oleks neist mõistlik oodata, kuid kahju vältida ning täituri õigusvastase otsuse tühistamist saavutada RVastS § 7 lg 1 mõttes ei õnnestunud. Kohus leidis, et kostja kui kohtutäituri otsuse tühistamata jäämine ei muuda seda õigusvastast otsust õiguspäraseks otsuseks. Neil asjaoludel ei esine OÜ Piive Kinnisvara ja tema õigusjärglase, hageja, tegevuses ka VÕS § 139 sätestatud asjaolusid, millega oleks soodustatud kahju tekkimist ja mis oleks aluseks kahjuhüvitise vähendamisele. Seega on tuvastatud, arvestades riigivastutuse seaduses sätestatud kahju hüvitamise aluseid ja korda ning VÕS §-des 127 lg 4; 1043; 1045 lg 1 p 7 kahju, kahju tekitamise õigusvastasuse ja süü ning põhjusliku seose kohta sätestatut, et kostja on kohtutäituri ülesannete täitmisel õigusvastase käitumisega süüliselt põhjustanud hagejale otsese varalise kahju summas 111 150 krooni ning ka sel alusel on hagi tõendatud ja kuulub rahuldamisele.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

kas kohtutäitur oleks pidanud vaidlusaluse rahasumma tagastama või mitte. Täitur hoidis raha enda kontol üheksa kuud. Enne väljamakse tegemist saab süülise käitumise olemasolu eelduseks olla sellises olukorras selgelt seaduse ühetaoline kohaldamispraktika või seaduses otsesõnu sätestatud sellekohane norm. Õigust rakendav ametiisik, sh kohtunik, ei saa toime panna süülist rikkumist olukorras, mil kohaldamisele kuuluva õigusnormi valik ei ole selge, ühene ja ei tulene piisavast praktikast. Ei ole mõeldav olukord, mil juhul, kui jõustunud kohtuotsusega tuvastatakse õigusnormi kohaldamise ainuõigsus teatud olukorras, langeb automaatselt süüline vastustus isikutele, kes varasemalt on seda normi tõlgendanud teisiti. 3) Kohus on märkinud, et VÕS § 1050 lg 1 kohaselt peab vaidluse korral täitur tõendama, et ta ei ole rikkumises süüdi. Kostja on tõendanud, et tema käitumine ei olnud süüline. Kohus on jätnud sellele seisukohale hinnangu andmata. Kohus on viidanud, et lisaks riigivastutuse seadusele kohaldatakse ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, samas jätnud aga käsitlemata, et hageja õiguseellasele anti hoiule kinnistu koos selle päraldistega ja hageja õiguseellase juhatuse liige kirjutas kinnistu ja selle päraldiste hoiuaktile alla. VÕS § 139 lg 1 kohaselt kuulub kahju suurus vähendamisele olukorras, mil kannatanu tahtliku tegevusega on kahju tekitamisele kaasa aidatud. Antud juhul on kujunenud olukord, mil isik nõuab tema õiguseellase poolt hoiukohustust rikkuvalt kaotatud tankurite eest kolmanda isiku poolt makstud tasu, kusjuures kolmandale isikule neid tankureid hageja õiguseellase süü tõttu üle ei antud. 4) Kohus on ebaõigesti määratlenud päraldiste omandiõiguse ülemineku. Kinnistu omand läheb üle kande tegemisega kinnistusraamatusse. Tankurid olid kadunud peale enampakkumise toimumist ja OÜ Piive Kinnisvara teatas sellest oma kirjaga 12.09.2002. Kohus on ebaõigesti tuvastanud asjaolu, kes oli kinnistul asuvate kütusetankurite hoidmise ja säilimise eest vastustav, leides, et tankurid olid hoiule antud A. Moorale. Kohus on jätnud tähelepanuta 08.07.2007 kohtutäituri poolt koostatud arestimise akti, mille kohaselt anti kinnisasi ja aktis nimetatud päraldised üle OÜ-le Piive Kinnisvara, kelle juhatuse liige akti allkirjastas. Seega on endine omanik tankurid süüliselt kõrvaldanud. TsÜS § 57 lg 3 järgi eeldatakse, et asja võõrandamise kohustus hõlmab ka päraldisi. See eeldus kehtis aga enne omandi üleminekut, mitte enam sellel hetkel, kui kinnistu omand oli ostjale üle läinud. Kinnistu omandi ülemineku ajal ei olnud tankurid enam kinnistuga seotud. Kuna tankurid puudusid (OÜ Piive Kinnisvara oli need endale jätnud või rikkudes hoiukohustust kaotanud), vähenes vastavalt ka Heelix Grupp AS poolt enampakkumisel kinnistu eest tasutud hind, milline oli makstud eeldusel, et kinnistul paiknevad kõik arestimise aktis märgitud kütusetankurid. Täitur on kohtus selgitanud, et vallasvara arestimise akt koostati 03.07.2002 akti põhjal, et tagada kinnistul asuva vara säilimine. Kohus on tuvastanud, et kinnistu ja päraldised anti OÜ Piive Kinnisvara valdusse. Tekib küsimus, miks ei laienenud OÜ-le Piive Kinnisvara arestimise aktist tulenevaid kohustusi, millest OÜ Piive Kinnisvara oli teadlik (andis selle kohta allkirja). Jääb arusaamatuks, miks kohus väidab, et OÜ-l Piive Kinnisvara tekkis TMS § 6424 lg 1, 2 toodud majandamise kohustus. Omandi ülemineku kohta akti saatmine kinnistusametile kinnisomandi ülemineku kohta kande tegemiseks kinnistusraamatusse ei tähenda automaatselt ühes sellega enampakkumise aktis fikseeritud vara osas valduse üleminekut. Omand läheb üle seaduses sätestatud alustel ja valdus vastavalt tegeliku valduse ülevõtmisega. Valduse ülevõtmise kohta ei ole asja materjalides mistahes märget. Seega ei näe kostja alust, et ostjal tekkisid kinnistu suhtes mingid õigused (valdus vms) enne 20.01.2003, kui ta kanti omanikuna kinnistusraamatusse.

Veel enam, tulenevalt enampakkumise aktist kohustus ostja tasuma kinnistu eest kahe nädala jooksul, enne ostuhinna täielikku tasumist puudus ostjal aga mistahes õigus kinnistule. Seega, kui tankurid kadusid, oli tankurite valdus OÜ-l Piive Kinnisvara. Tankurid olid antud temale hoiule ja temal on ka tõendamiskoormus, et ta ei ole tankurite kadumises süüdi. VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust endast tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Riigikohtu otsuses nr 3-3-16-08 on kolleegium lisaks märkinud, et ehkki VÕS § 139 lg 1 reguleerib grammatiliselt võttes üksnes juhtumit, kus kahju osaliselt tekkis kannatanust tulenevatel asjaoludel ning võimaldab selles ulatuses kahjuhüvitist üksnes vähendada, tuleb sätet tõlgendada selliselt, et see võimaldab kahjuhüvitist vähendada ka nullini. Vastasel juhul puuduks võimalus lahendada õiglaselt juhtumeid, kus kannatanu oma tegevusetusega laskis endale kahju tekitada ning põhjuslikku seost ei saa täielikult välistada, kuid kannatanu oleks saanud kahju tekkimist täielikult ära hoida. Kohus ei ole hinnanud, milline on kinnisvara hoiuleandmise akti tähtsus. Hinnates OÜ Piive Kinnisvara poolset käitumist seaduspäraseks, on kohus lubamatult jätnud tähelepanuta, et võlgniku selline käitumine on efektiivne moodus võlausaldaja huvide kahjustamiseks. Jääb arusaamatuks, miks ei ole kohus pidanud vajalikuks põhjendada seisukohta, mille kohaselt sõltumata isegi hinnangust OÜ Piive Kinnisvara tegevusele tankurite üleandmisel, ei olnud kostjal täiturina õiguslikku alust jätta pärast enampakkumise toimumist tagastamata OÜ-le Piive Kinnisvara sissenõude rahuldamisest ülejääv summa. Kohus ei ole tuvastanud, kas 20.01.2003, kui ostja kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse kanti, olid tankurid füüsiliselt kinnistul olemas. 5) Kohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata riigivastustuse seaduse. RVastS § 7 lg 3 kohaselt on kahju hüvitamiseks alus üksnes juhul, kui kahju kandnud isik on teinud kõik endastoleneva kahju ärahoidmiseks. Kui kaebeõigust oleks hageja asemel kasutanud tema õiguseellane, oleks kohtud saanud teha asjas sisulise otsuse, sh otsustada, kellele peab kohtutäitur üle kandma tankurite eest tasutud summad. Kui esialgne võlgnik oleks esitanud probleemide tekkimisel õigeaegselt (septembris 2002) nõude, ei oleks antud olukorda tekkinud. Täituri suhtes ei oma siinkohal tähtsust hilisem nõude loovutamine Artem Haldamise OÜ-le ja see, et OÜ Piive Kinnisvara esitas hilisemalt samuti kohtutäituri otsusele kaebuse. Kohtutäitur ootas oma ametialasel kontol olevate summade ülekandmisega üheksa kuud. Selle aja jooksul jõustusid otsused, milles leiti, et Artem Haldamise OÜ-l puudub asjas nõudeõigus ja OÜ Piive Kinnisvara antud aja jooksul enda nõudeõiguse teostamisest ei teatanud. VÕS § 171 lg 1 tulenevalt on nõude loovutamisel võlgnikul lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, võimalik esitada uue võlausaldaja vastu ka kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Kohus on leidnud, et kohtutäituri otsuse (tagastamata jätmine) tühistamata jäämine ei muuda kohtutäituri tegevust õiguspäraseks. Tähelepanuta on aga jäetud, et kohtutäituri otsuse tühistamist ei ole taotletudki. Kui OÜ Piive Kinnisvara oleks taotlenud otsuse tühistamist, ei oleks kohtul olnud vastuargumente vastava nõude sisulise lahendamise osas. 6) Vaatamata asjaolule, et täitemenetluses vara võõrandamise korda ja tingimusi reguleerib seadus, toimub vara omandamine siiski vara omandaja poolt tahteavalduse tegemisega ja täituri poolt seaduses sätestatud korras sellele tahteavaldusele omapoolse tahteavaldusega vastamisega. Seega ei toimu vara omandamine mitte seaduse, vaid tehingu alusel ning vara omandajal on võimalus kasutada ka võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Kohus on selle võimaluse välistanud, sh välistanud võimaluse, et kohtutäitur võiks alandada ostu-müügi objekti väärtust selles osas, millist kaupa reaalselt ostjale üle ei antud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

kohaselt on kahju suuruseks 111 150 kr, kostja kahju suuruse osas vastuväiteid esitanud ei ole.

Käesolevas asjas koostatud kinnisvara arestimise akti kohaselt jäeti kinnisasi võlgniku valdusesse, kohtutäitur ei määranud vara valitsejat ega ka järelvaatajat (I kd lk 20-21). Kohtutäituri poolt vara arestimise aktide koostamise ajal kehtinud TMS § 6424 lg 1 kohaselt kui kohus ei määra valitsejat, jääb arestitud kinnisasi võlgniku valdusse. Sama paragrahvi

Üllar Roostoja

Egon Konsand

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.