Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

Hagiavalduse kohaselt suri hageja isa K.V. 9. augustil 2007. a. Pärandi vastuvõtmisel ilmnes, et K.V. oli 28. mail 2007. a tunnistajate juuresolekul alla kirjutanud kodusele testamendile, millega määras oma kauaaegse elukaaslase ja abikaasa M.V. lastele M.V. ja K.S. annakuna kummalegi võrdsetes (1/2) osades temale kuuluva kinnistu asukohaga Tallinna linnas, X tee 17, pannes annakusaajatele kohustuse tasuda eelnimetatud kinnistut koormavate hüpoteekidega tagatud ASi Hansapank nõuded ning tema lastele K.V. ’le ja V.V. ’le kummalegi 750 000 krooni rahalist kompensatsiooni. Samuti määras K.V. koduse testamendiga oma lastele K.V. ’le ja V.V. ’le annakuna kummalegi võrdsetes (1/2) osades kogu oma ülejäänud nimetatud testamendis nimetamata vara. Hageja on seisukohal, et K.V. 28. mai 2007. a koduse testamendi koostamisel on rikutud pärimisseaduse (PärS) norme. Järgitud ei ole testaatori kohustust informeerida tunnistajaid, et viimased on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab testaatori viimset tahet. Hagejal on alust arvata, et koduse testamendi allakirjutamisel ei viibinud tunnistajateks kutsutud isikud üheaegselt kohapeal. Vaidlusaluses testamendis ei kinnita tunnistajad asjaolu, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud. Tunnistajad kinnitavad ainult asjaolu, mille kohaselt K.V. on teo- ja otsustusvõimeline. Pärimisseaduses sätestatud vorminõuete mittejärgimine tuleb lugeda oluliseks seaduse rikkumiseks, mis toob kaasa tehingu tühisuse. Täiendavalt on hagejal alust eeldada, et vaidlusalune K.V. 28. mai 2007. a kodune testament võib olla võltsitud, mis muudab nimetatud testamendi samuti tühiseks. KOSTJATE VASTUS (tl 69-71) Kostjad esitasid 8. veebruaril 2008. a kohtule vastuse, milles teavitasid, et võtavad hagi õigeks ning nõustuvad hageja väitega, et K.V. 28. mai 2007. a kodune testament on tühine vorminõuete rikkumise tõttu. K.V. koduses testamendis puudub üheselt mõistetav tunnistajate kinnitus selle kohta, et testamendile on alla kirjutanud K.V. isiklikult. Samuti on kostjatele teatavaks saanud, et tunnistajad ei allkirjastanud testamenti viivitamatult pärast selle allkirjastamist K.V. poolt, vaid tegid seda hiljem erinevatel aegadel. Seetõttu on rikutud PärS § 23 lõigetes 1 ja 3 sätestatud vorminõudeid, mis toob tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lõike 1 kohaselt kaasa koduse testamendi tühisuse. Kostjad ei nõustu hageja väitega testamendi võltsituse osas. Kostjad leiavad, et testamendi mittevõltsituse tuvastamine on võimalik üksnes ekspertiisi läbiviimise kaudu, mis ei ole aga käesolevas asjas vajalik, kuivõrd kostjad nõustuvad hageja väitega koduse testamendi tühisuse osas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostjad on seisukohal, et nad ei ole käesolevas asjas andnud oma käitumisega alust hagi esitamiseks. Hageja ei ole pärast K.V. kodusest testamendist teadasaamist esitanud kostjatele mingeid pretensioone seoses testamendi kehtivusega. Kui hageja oleks kostjatega enne hagiavalduse esitamist suhelnud ning selgitanud oma seisukohti, oleks kostjatel olnud võimalik K.V. pärandit notari poolt määratud tähtaja jooksul mitte vastu võtta. Pärandi vastuvõtmisest loobumisega oleks kostjad minetanud kõik võimalused pärida K.V. vara, mistõttu oleks puudunud ka vajadus hagi esitamiseks. Ühtlasi on kostjad seisukohal, et koduse testamendi tühisusest tuleneva õigusvaidluse oleks pooled saanud lahendada kohtuväliselt ka pärast pärandi vastuvõtmist kostjate poolt. Kostjad paluvad jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda ning kostjate menetluskulud kostjate endi kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kostjad on oma vastuses hagile hageja nõuet tunnustanud, seega on kostjad hagi õigeks võtnud. TsMS § 444 lõike 1 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. TsÜS § 67 lõike 1 kohaselt tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus (TsÜS § 67 lg 2).

PärS § 19 lõike 1 kohaselt testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. PärS § 20 lg 3 sätestab, et kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament. PärS § 23 lõike 1 kohaselt testaator võib teha koduse testamendi, millele ta kirjutab alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning milles märgib ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajad peavad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab testaator tunnistajatele teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Ei ole nõutav, et tunnistajad teaksid testamendi sisu. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, kohe pärast seda, kui testaator on testamendile alla kirjutanud, kirjutavad sellele alla tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustusvõimeline. Testament on tühine TsÜS-s sätestatud alustel, samuti kui testamendi kõik korraldused on arusaamatud, mõttetud või üksteisele vastukäivad või kui testament on muutunud tühiseks PärS §des 86 ja 92 sätestatud alustel (PärS § 93). TsÜS § 83 lg 1 sätestab, et tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1 esimene lause). Seega tuvastab kohus 28. mail 2007. a koostatud K.V. koduse testamendi tühisuse. Tartu Maakohus tagas hageja taotlusel 18. jaanuaril 2008. a kohtumäärusega hagi ning keelas notar Jaan Hargi’l pärimistunnistuse väljastamise K.V. järelt pärimiseks kuni hagi lahendamiseni. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Kohus leiab, et kohaldatud hagi tagamise abinõu tuleb jätta jõusse kui kohtulahendi täitmist tagav abinõu.

KOHTUKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostjad võtsid hagi kohe õigeks. Kohus leiab, et kostjad ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostjad on märkinud, et neil puuduvad vajalikud õigusteadmised, mille alusel saanuks kindlaks teha testamendi tühisus tingituna vormipuudusest enne pärandi vastuvõtmise avalduse esitamist. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks esitanud pärast K.V. kodusest testamendist teadasaamist 19. novembril 2007. a kostjatele kohtuväliselt mingeid pretensioone seoses koduse testamendi kehtivusega. Koduse testamendi võimaliku tühisuse kohta kostjatele pretensiooni esitades oleks kostjad nõustumise korral saanud pärandi vastuvõtmisest loobuda ja seda enne 20. jaanuari 2008. a. Alles kostjate mittenõustumisel tulnuks hagejal hagiavaldusega kohtusse pöörduda. Kostjatega mittesuhtlemine on tinginud hagiavalduse esitamise ja menetluskulude tekkimise. Kuivõrd kostjad ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks ja on palunud jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda ning kostjate menetluskulud kostjate endi kanda, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.