TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-17-13038 tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti Xxxx ́i esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes.

2-17-13038

22.09.2017 esitas Xxxx ́ile RÕA korras määratud esindaja kohtule oma arvamuse. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 8 lõike 2 teise lause kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Eestkoste seadmise eelduseks täisealisele isikule on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 203 lõike 1 kohaselt asjaolu, et isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Avalduse kohaselt sai Xxxx 21.05.2017 peatrauma ning toimetati raskes seisundis haiglasse. Avalduse esitamise hetkel asub Xxxx ravi ja taastuse jätkamiseks xxxx. 13.09.2017 Haigekassa poolt finantseeritav taastusravi lõpeb. Kuigi taastusravi on andnud tulemusi, ei saa Xxxx aru, kus ta viibib, mis temaga juhtus, ajab segamini inimesi ega orienteeru ajas ega ruumis. Xxxx ei suuda oma tegudest aru saada ega neid juhtida, vajab pidevat järelevalvet ning abi igapäevastes toimetustes nagu näiteks riietumine, isiklik hügieen, toitumine. Avaldajal puudub võimalus koduseks jäämiseks ning Xxxx tuleb suunata hooldekodusse. Enne traumat oli avaldaja suhtlus Xxxx ́iga harv ning ülevaade tema majanduslikust olukorrast on ebaselge. Peale traumat võttis avaldajaga ühendust Xxxx ́i viimase elukoha (üürikorteri) omanik ning teatas, et korteril on üürivõlg summas 1 686 eurot ning üürileping lõpetatakse. Avaldaja tasus korteri kasutamisega tekkinud võlad, kuid lepingu jätkamiseks teadmata, millal tervislikust seisundist tulenevalt ja kas üldse eluruumi jälle kasutada on võimalik, ei tundunud mõistlik ning leping lõpetati. Enne traumat töötas Xxxx sõiduõpetajana xxxx OÜ-s, töösuhe on ametlikult lõpetamata, kuid tervislik seisund ei võimalda töösuhte jätkumist. Avaldaja poole on pöördunud mitmed eraisikud, kelle sõnul on Xxxx nende käest laenu võtnud ning soovivad laenude tagasimaksmist. Avaldaja poole on pöördunud kontaktisooviga ka Julianus Inkasso OÜ. Avaldajale teadaolevalt on Xxxx ́il suures ulatuses täitmata kohustusi nii eraisikute kui äriühingute ees. Xxxx ́i nimele ei ole registreeritud kinnisvara, autoregistri andmetel kuulub Xxxx ́ile registrist ajutiselt kustutatud sõiduauto Renault. Avaldaja andmetel jääb edaspidi Xxxx ́i ainsaks sissetulekuks vanaduspension, mis ei kata hooldekodu kulusid. Avaldaja on Xxxx ́i ainus täisealine laps. Avaldaja on konsulteerinud eestkoste määramise küsimuses Mustamäe Linnaosa Valitsusega. Seoses Xxxx ́i hooldekodusse paigutamiseks vajalike toimingute tegemisega, varandusliku seisu ja kohustuste väljaselgitamisega on vajalik eestkoste seadmine. Tulenevalt võlgadest on oht Xxxx ́i huvidele ja eestkostet vaja kiiresti. Avaldaja palus määrata avaldaja Xxxx ́i piiratud teovõimega täisealisele isikule Xxxx ́ile eestkostjaks. Xxxx ́i esindaja RÕA korras on oma arvamuses märkinud, et Xxxx oli kohtumise alguses hajevil ning liikus ratastooli abil. AS xxxx töötaja sõnul on isik nende asutuses viibinud alates 02.08.2017 ning temaga ei ole suuremaid probleeme esinenud, küll aga on juhtunud, et Xxxx on ette teatamata majast väljunud ning ta on juhuslikult üles leitud maja ümber uitamast. Advokaadi esitatud küsimustele vastas Xxxx pigem ebamääraselt ja kõheldes, mitu korda mõtles pikalt enne, kui üldse midagi vastas. Isik teadis nimetada oma sünnikuupäeva ning seda,

2-17-13038 et tal on tütar Kairit ja eksabikaasa Ruth, kes on teda vaatamas käinud (eksabikaasa külastuse tõelevastavust advokaat ega taastusravikeskuse töötajad ei tea). Samas avaldas Xxxx advokaadile, et tal on veel üks tütar ning ta teenib elatist lendurina. Advokaadile teadaolevalt ei vasta need asjaolud tõele. Kohaliku omavalitsuse esitatud arvamusest nähtub, et isikul on üksnes tütar Kairit ning alaealine poeg Kristjan. Samuti selgitas avaldaja Xxxx esindajale, et tema isa pole kunagi lennundusega kokku puutunud ning kui ta isa vaatamas käis, siis rääkis isa talle samamoodi oma elukutsest lendurina. Ilmselt on tegemist peatrauma järgse segadusega ning isik ei mäleta, mis elukutset ta tegelikkuses pidas (Xxxx oli enne õnnetust xxxx). Avaldaja selgitas esindajale, et eestkostja määramine on oluline ka seetõttu, et Xxxx ́ile on määratud vanaduspension ning sellele ligipääsu avaldajal hetkel ei ole, kuid eestkostjana saaks ta ligipääsu pangakontole ning saaks tulevase hooldekoduga seonduvaid kulusid osaliselt Xxxx ́i vanaduspensionist kanda. Xxxx ́il ei ole piisavalt rahalisi vahendeid, et tasuda kõiki Xxxx ́i professionaalse ravi ja hooldusabiga seonduvad kulusid, kuid nende kandmine oleks võimalik, kui selleks saaks lisaks kasutada Xxxx ́i pensionit. Ühtlasi on Xxxx ́i huvides talle eestkostja määramine, sest avaldusest nähtuvalt on isikul erinevad võlgnevused kiirlaenufirmade ja füüsiliste isikute ees, mille kohta avaldajal puudub selge ülevaade. Vajalik on vältida võlgnevuste kasvu ning seetõttu tuleb avaldajal selgeks teha Xxxx ́i laenudega seonduvad asjaolud ning vajadusel tagada kohustuste täitmine võlausaldajate ees. Esindaja küsis ka Xxxx ́ilt endalt tema võimalike võlgnevuste kohta, kuid isik teatas advokaadile, et temal võlgnevusi pole. Seega ei oma Xxxx käesoleval ajal adekvaatset ülevaadet oma rahalisest olukorrast ning tütre abi on talle hädavajalik. Avaldaja sõnul pole Xxxx ́il rohkem läbisugulasi, kes võiks täita tema eestkostja kohustusi. Esindaja hinnangul on Xxxx ́i näol tegemist kohusetundliku isikuga, kes võib täita eestkostja kohustusi. Xxxx ́i eestkostjaks määramist on toetanud ka menetlusse kaasatud eestkosteasutusMustamäe Linnaosa Valitsus. Xxxx pole suuteline oma tegudest aru saama ja tal on seetõttu piiratud teovõime. Kui jätta eestkostja määramata, siis on raskendatud isikule vajalike ravi- ja sotsiaalteenuste pakkumine ning tema muu elu korraldus (võlgnevustest ülevaate saamine, nende vähendamine, muude kulude kandmine). Professionaalse ravi ja ööpäevaringse hoolduse tagamine on Xxxx ́i mälu ja tervise taastumise huvides. Esindaja hinnangul võib isiku üle seada eestkoste näiteks kolmeks aastaks ning seejärel on võimalik hinnata, kas Xxxx ́i mälu ning iseseisvalt hakkama saamine on sedavõrd taastunud, et ta ei vaja enam eestkostja abi ja hoolt, vaid saab omapäi hakkama. Esindaja ei soostu täielikult eksperdi hinnanguga, et isikule võib eestkoste olla vajalik terveks ülejäänud eluks, sest taastusravi tulemusel võib isiku olukord paraneda. Seega tuleb välistada olukord, kus isikule seatakse eestkoste liialt pikaks ajaks ning kohtul peab olema võimalik mõne aasta möödudes kontrollida, kas eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Esindaja on seisukohal, et Xxxx ́ile eestkostja määramise avaldus kuulub rahuldamisele ning täisealisele isikule Xxxx ́ile tuleb seada eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks vähemalt järgnevaks kolmeks aastaks ning tema eestkostjaks tuleb määrata tema tütar Xxxx. Esindaja palus avalduse rahuldada ning määrata Xxxx ́i kõigi asjade ajamiseks tema eestkostjaks tema tütar Xxxx järgnevaks kolmeks aastaks. Tallinna linna arvamuse kohaselt on Xxxx vanaduspensionär, kelle suhtes on avaldajast tütar algatanud eestkoste seadmise. Xxxx viibib alates 13.09.2017 SA Xxxxjärelravi osakonnas, varasemalt viibis AS xxxx peatrauma järgsel taastusravil.

2-17-13038

Eestkosteasutuse esindaja külastas Xxxx ́i 14.09.2017 Xxxxjärelravi osakonnas. Külastuse hetkel oli Xxxx kontaktne, kuid eneseväljendamine oli raskendatud suutmatusest leida lause moodustamiseks õigeid sõnu ja mäluhäirete tõttu. Xxxx ́i sõnul on tal olemas isa Xxxx ja ema xxxx ning kaks õde ja kaks tütart, kelle nimesid ta ei mäleta (tegelikkuses on tema isa surnud ning tal on täisealine tütar xxxx ja alaealine poeg xxxx). Teab, et temaga juhtus käesoleva aasta maikuus õnnetus, väidetavalt kukkus õues, mistõttu sai peatrauma ning edasi viidi taastusravikeskusesse, kus ta oli 10-20 päeva (tegelikkuses kukkus ta suvila sauna pesemisruumis ning ta on taastusravis viibinud rohkem päevi). Praeguses viibimiskohas, milleks arvab olevat Silmaravi, on ta olnud enda sõnul paar tundi (tegelikkuses aga on Xxxx viibinud üks ööpäev). Enda vanuseks pakub 36 eluaastat (päris vanus on 65). Sünnipäeva ja aastat mäletab. Väidab, et elas xxxx ja enne õnnetust elas xxxx turu vastas koos naise xxxx (tegelikkuses elas viimased kaks aastat üksi xxxx üürikorteris). Xxxx väitis, et ta töötab xxxx taastusravikeskuses ja tema sissetulekuks on palk suuruses 500-600 eurot kuus (tegelikkuses töötas kuni õnnetuseni xxxx , hetkel on ainsaks sissetulekuks vanaduspension ligi 400 eurot). Eestkosteasutuse esindaja hinnangul ei ole Xxxx suuteline end asjaajamistel esindama, kuna ta ei suuda oma mõtteid adekvaatselt väljendada. Xxxx ́il esinevad tugevad mäluhäired. Tema kõne on aeglane ja mõnevõrra ka ebaselge. Ajas ja kohas on desorineteeritud. Eestkosteasutus Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu on seisukohal, et eestkoste seadmine Xxxx ́i suhtes on vajalik ning Xxxx on sobiv isik täitma eestkostja ülesandeid. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 18.09.2017 aktist nr 452 (ekspert ) nähtub, et Xxxx ́il esineb traumaatiline dementsus F02.8. Isik ei ole võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Oma elu ta iseseisvalt korraldada ei suuda. Isiku vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid, teha tehinguid, teostada valimisõigust. See suutmatus on kestev. Vaimne seisund ei võimalda isikut kuulata kohtuistungil, kus arutatakse tema eestkoste küsimust. Tavalises keskkonnas on isikut võimalik ära kuulata ja see ei tekita tervisele kahjulikke tagajärgi. Isikule on vajalik määrata eestkostja. Isiku vaimne seisund ei võimalda tal anda seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku osas. Eestkostja ülesandeks jäävad kõik tehingud kuni elupuhuselt. Eeltoodust tulenevalt on Xxxx TsÜS § 8 lõike 2 tähenduses piiratud teovõimega isik. Kohtu hinnangul ei ole võimalik Xxxx ́i huve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu ja tema üle tuleb seada eestkoste. Ekspert on ekspertiisiaktis nr 452 märkinud, et Xxxx ́i vaimne seisund ei võimalda tal anda seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku osas. Kohus on esitatud materjalide põhjal veendunud, et Xxxx ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama talle eestkoste seadmise küsimuses (TsMS § 524 lg 5 p 2). PKS § 203 lõige 1 sätestab, et juhul kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus talle eestkostja. Kohus on seisukohal, et avaldus Xxxx ́ile eestkoste seadmiseks on põhjendatud. PKS § 204 lõige 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isiku-omadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Kohus leiab, et Xxxx ́i eestkostjaks tuleb määrata tütar Xxxx, kes on Xxxx ́i eest ka siiani hoolt kandnud ja andnud eestkostjaks hakkamise kohta oma kirjaliku nõusoleku. Kohus leiab, et

2-17-13038 Xxxx on oma isikuomaduste ja võimete poolest sobilik isik täitma Xxxx ́i eestkostja ülesandeid. Xxxx ́i eestkostjaks määramiseks takistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Tulenevalt asjaolust, et Xxxx ́ile tuleb seada eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks, tuleb vastavalt TsMS § 526 lõikes 5 sätestatule tunnistada Xxxx ka valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja hääleõiguse kaotanuks. Kohus on seisukohal, et tulenevalt kõigest eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et Xxxx ei ole võimeline aru saama ka perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. TsMS § 526 lõike 2 punkti 5 kohaselt märgitakse kohtumääruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui 5 (viis) aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lõike 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Xxxx ́i esindaja hinnangul võib Xxxx ́i üle seada eestkoste näiteks kolmeks aastaks ning seejärel on võimalik hinnata, kas Xxxx ́i mälu ning iseseisvalt hakkama saamine on sedavõrd taastunud, et ta ei vaja enam eestkostja abi ja hoolt, vaid saab omapäi hakkama. Kooskõlas PKS § 203 lõikes 4 sätestatuga asub kohus seisukohale, et Xxxx ́ile tuleb eestkostja määrata kolmeks (3) aastaks, so kuni 27.09.2020. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Vastavalt PKS § 184 lõikele 1 esitab eestkostja kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Tulenevalt nimetatud seadusesättest kohustab kohus esitama eestkostjat eestkostetava vara nimekirja eestkoste seadmise aja seisuga 1 (ühe) kuu jooksul ning koos vara nimekirjaga tuleb eestkostjal esitada kohtule ka Xxxx ́i vara tõendavad dokumendid. PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab Xxxx ́i esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 10. oktoobril. Vastavalt PKS § 206 lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 179 lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt PKS § 187 kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava

2-17-13038 nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Samuti on vastavalt PKS § 188 lõikele 1 vajalik kohtu nõusolek teisteks tehinguteks. Näiteks ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa, loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut, sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut, võtta laenu jne. Vastavalt PKS § 207 lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks. Kui eestkoste seatakse eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, teatab kohus TsMS § 531 lg-st 6 tulenevalt sellest ka valijate nimekirja pidavale asutusele. TsMS § 172 lõige 3 sätestab, et täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avalduse esitamisel tasutud riigilõivu avaldaja kanda ning puudutatud isikule Xxxx ́ile riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindajakulu ning tasu ekspertiisi teostamise eest Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.