Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

2 (4)

Tsiviilasi nr 2-07-17555

Kohaldatavad õigusnormid, tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 kohaselt otsustab nõude tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus, kui nõuete kaitsmise koosolekul see tunnustamata jäeti. Kui nõude vastu vaidles haldur, on kostjaks võlgnik, keda esindab haldur. PankrS § 107 kohaselt saab nõude tunnustamist kohtus taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille võlausaldaja oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Käesolevas asjas väidab hageja, et poolte vahel oli sõlmitud suuline leping, mille alusel osutas hageja kostjale konsultatsiooniteenust ning vastavalt kohtuistungil selgitatule esitas osutatud teenuse ja sellega seonduvate kulude eest arveid. Arvetel märgitud teenuse hinna määras hageja esindaja väitel hageja ise, kuid selles oli väidetavalt poolte vahel kokku lepitud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooles kohustuvad midagi tegema. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Leping võib VÕS § 11 lg 1 kohaselt olla ka suuline, kui seadus ei sätesta lepingu kohustuslikku vormi. Hageja väidetud konsultatsiooniteenus (retseptide väljatöötamine kostja tehases juurutamiseks) on kohtu hinnangul oma õiguslikult olemuselt käsundusleping, millele kohalduvad VÕS 35. peatüki sätted. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja, antud juhul hageja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja, antud juhul kostja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Olles uurinud esitatud tõendeid, asub kohus seisukohale, et hageja ei ole suutnud kohut veenda nõude aluseks olevatel arvetel märgitud teenuste ja kulude tegeliku osutamise/kandmise osas, samuti ei ole hageja suutnud selgitada pooltevahelise lepingu sisu, esitatud pakkumusi, nõustumusi ja lepingu tingimusi, seda ka nt teenuse hinna osas (vastavalt VÕS § 627 sätetele ja konsultatsioonilepingu üldisele olemusele tuleb eeldada, et nõustamine peaks olema tasuline). Kohus nõustub kostjaga, et haginõue on paljasõnaline ja tõendamata. Kohus märgib, et: 1) hageja väide, et sarnaseid arveid esitati regulaarselt ja nende eest maksti kostjalt hagejale varasemalt aastate jooksul ja pretensioone esitamata, on küll tõendatud esitatud varasemate arvetega (nr 1001, 1012 ja 1013), kostja pangakonto väljavõtte ja tunnistaja A. O. ütlustega, ent see ei muuda tõendatuks asjas vaidlusalustel arvetel olevate teenuste osutamist. VÕS § 23 lg 1 p 2 kohaselt võivad lepingupoolte kohustused tuleneda muuhulgas ka lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast, kuid olukorras, kus ilma selgelt määratletud hinnakokkulepeteta esitab üks lepingupool arveid erinevatele summadele ilma sisu selgituseta (kõik arved konsultatsiooni eest on erinevates summades, mis erinevad rahalises väärtuses kordades – vrd 2500 EUR ja 850 EUR) ei saa lugeda üksnes arvete esitamisega tõendatuks lepingulist suhet, mille sisuks oleva teenuse saamist arve saanud pool eitab, ja on lisaks täiesti kõrvale jäetud teenuse hinna määramisest; 2) vaatamata kohtu ettepanekuile ei ole hageja suutnud esitada täiendavaid tõendeid arvetel lisaks konsultatsiooniteenusele või sellest eraldi märgitud erinevate kulutuste kohta, nagu nt „Patrick Leja reisikulud summas 182.71 EUR“ (arve nr 1019), „Lukumeister a.conto töötasud summas 1300 EUR“, „Böcker summas 96 EUR“, „Lend ja konsultatsioon summas 810 EUR“, „Äriregistri tõlge summas 140 EUR“ (arve nr 1020 31. augustist 2006) jne. Milline on nende erinevate kulutuste seos väidetava konsultatsiooniteenusega, jääb kohtule selgusetuks; 3) hageja esitatud leivatoodete nimekiri ei tõenda, et just selles nimekirjas toodud tooted juurutati kostja tootmisse, pealegi puudub nimetatud tõendil kuupäev ja viide või seos AS

3 (4)

Tsiviilasi nr 2-07-17555 Haapsalu Leivatehasele või selle toodangule. Tunnistaja A. O. ütlused, et ta on Haapsalu Leivatehases maitsnud väidetavalt hageja väljatöötatud retseptide alusel kohapeal toodetud leivatooteid, ei anna alust esitatud leivatoodete nimekirja seostamiseks kostjaga, pealegi on hageja nõue rajatud konsultatsiooniteenustele 2006.aastal, millisel ajal tunnistaja väitel ta enam leivatehase toodangut maitsmas ei käinud. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 sätetele jäävad menetluskulud hageja kanda.

Toomas Talviste Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.