R J (J; R J õigusjärglane) kaebus kohtutäitur V Karja 14.05.2004. a otsusele täiteasjas nr 006/2003/656
Menetlusosalised ja nende esindajad
Ärakuulamise aeg
Avaldaja R J (isikukood xxx, surnud ) Avaldaja õigusjärglane R J (isikukood xxx, elukoht xxx) Puudutatud isikud kohtutäitur V Karja (xxx, ametist vabastatud alates 01.03.2005) kohtutäitur K Põlts (xxx) sissenõudja AS H (registrikood xxx; asukoht xxx) sissenõudja esindaja I –H Hõrrak (AS H , xxx) 26. veebruar 2008. a
Ärakuulamisel osalenud isikud
Sissenõudja esindaja Ilo-Hanna Hõrrak
RESOLUTSIOON
Jätta R J (avaldaja R J õigusjärglane) kaebus kohtutäitur V Karja 14.05.2004. a otsusele täiteasjas nr 006/2003/656 (uus täiteasja nr 025/2005/3364) rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud R J kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Avalduse sisu ja menetluse käik
1.26.05.2004. a esitas R J (R J õiguseellane) Tallinna Linnakohtule kaebuse kohtutäitur V Karja 14.05.2004. a otsusele täiteasjas nr 006/2003/656. Avalduse ja sellele lisatud materjalide kohaselt mõisteti Tallinna Linnakohtu 17.04.2002. a otsusega nr 2-2/468/02 M J AS H kasuks välja 6 500 000 krooni. 27.04.2004. a esitas kohtutäitur V Karja avalduse Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonnale, paludes kanda AS H kasuks kinnistusraamatusse keelumärge võõrandamise ja koormamise kohta kinnistule asukohaga xxx, Tallinnas, registriosa xxx, omanik R J. R J esitas kaebuse kohtutäituri tegevusele, kuid oma otsusega 14.05.2002. a jättis kohtutäitur R J kaebuse rahuldamata. Avaldaja leiab, et kohtutäituri otsus on ebaseaduslik. 1(5)
2-04-2201 Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 28 lg 4 kohaselt on kohtutäituril õigus täitedokumendi täitmiseks võtta tarvitusele sunniabinõud üksnes võlgniku varale. Avaldaja suhtes pole algatatud täitemenetlust ja ta ei ole võlgnik täitemenetluse seadustiku mõttes ning seega puudub kohtutäituril alus avaldaja vara arestimiseks. Vaidlustatavas otsuses tehtud viide TMS § 641o on asjakohatu, kuna nimetatud sätte kohaselt on sissenõude pööramine kohaldatav vaid ühisele varale. Tallinna Linnakohtu kinnistusameti 11.06.1999. a kandeotsusega rahuld M J ja R J avaldus ja av Tallinna Linnakohtu kinnistusameti Tallinna kinnistusjaoskonnas abieluvararegistri registrikaarst nr 183 ning tehti sinna teise veergu kanne: “R J lahusvaraks jääb Tallinna Linnakohtu kinnistusameti Tallinna kinnistusjaoskonna registriossa nr xxx sisse kantud kinnistu xxx ja sõiduauto xxx, riiklik registreerimismärk xxx, tehasetähis XXX. Edaspidi abielu kestel omandatav vara jääb selle abikaasa lahusvaraks, kelle nimele see omandatud on.“ Seega ei ole kinnistu xxx ühisomand, vaid R J lahusvara. Avaldaja palus tühistada Harjumaa ja Tallinna kohtutäitur V Karja 14.05.2004. a otsus, millega jäeti rahuldamata R J kaebus ning tühistada Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatust AS H kasuks tehtud keelumärge võõrandamise ja koormamise kohta kinnistule xxx, registriosa xxx, katasrtitunnus xxx(omanik R J, isikukood xxx) ning jätta kohtukulud kohtutäitur V Karja kanda.
2.Sissenõudja AS H leiab 11.08.2004. a kohtule esitatud vastuses, et sissenõudja peab R J poolt esitatud kaebust alusetuks ja eksitavaks. Kohtutäitur on oma 14.05.2004. a otsuses avaldaja kaebuse rahuldamata jätmisel viidanud perekonnaseaduse (PKS) §10 lg-le 6 ja TMS § 641o lg-le 3. Avaldaja leiab, et kohtutäituri viide TMS §-le on asjakohatu ning viidet PKS §-le avaldaja ei analüüsi. Sissenõudja leiab, et olulist tähendust vaidluses omab just nimetatud kahe sätte koos kohaldamine. PKS § 10 lg 6 kohaselt kehtivad abieluvaralepingust tulenevad õigused kolmandate isikute suhtes juhul, kui abieluvaralepingu registrisse on tehtud kanne enne kolmandate isikute nõude tekkimist Avaldaja poolt esitatud abieluvaralepingu kandeotsusest nähtub, et abieluvararegistri kanne Tallinnas, xxx asuva kinnistu R J lahusvaraks jäämise kohta on tehtud 11.06.1999. a. M J suhtes sundtäitmisel oleva kohtuotsusega väljamõistetud võlgnevus tuleneb 23.01.1997. a AS Eesti Hoiupank (AS H õiguseellane) ja M J vahel sõlmitud käenduslepingust, mille kohaselt võttis M J endale kohustuse vastutada tagatavate nõuete täitmise eest põhivõlgnikuga solidaarselt. Seega lasus M J abieluvaralepingu sõlmimise ajal kohustus AS H ees käenduslepingu alusel. Sissenõudja lõpetas põhivõlgnikul, AS-il O (pankrotis) arvelduskrediidi kasutamise võimaldamise alates 10.06.1999. a ning sundtäitmisele saadetud kohtulahendiga kohustub M J solidaarselt teiste isikutega arvelduskrediidi kohustuse täitma 6 500 000 krooni ulatuses. Kohtutäitur on õigesti lähtunud vara arestimisel ja kaebuse lahendamisel leides, et avaldaja ja M J vahel sõlmitud abieluvaralepingust tulenevad õigused ei kehti AS H suhtes, kuna kanne ei olnud registrisse tehtud enne sissenõudja nõude tekkimist. Avaldaja märgib, et TMS 2. jao kohaselt saab sissenõude pöörata üksnes võlgniku varale, kuid avaldaja suhtes ei ole täitemenetlust algatatud. Sissenõudja juhib tähelepanu, et TMS 2. jao jaotis 5 käsitleb kinnisvarale sissenõude pööramist eritingimustel. Käesoleval juhul on kohtutäitur viinud läbi kinnisvara arestimise ühe toimingu – palunud kanda vara võõrandamise keelumärge registrisse. Kuna keelumärke tegemist ühises omandis olevale kinnisasjale TMS lubab, täiturit vara arestimiseks ka kohustades, on kohtutäitur talitanud seadusekohaselt. Avaldaja leiab, et kohtutäitur on rikkunud seadust ning keelumärge kuulub tühistamisele, kuid kaebusest ei nähtu, millist konkreetset seaduserikkumist on silmas peetud. Eeltoodust tulenevalt leiab sissenõudja, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
3.Kohtutäitur V Karja nõustus 25.08.2004. a kohtule saadetud kirjas sisenõudja poolt kohtule saadetud vastusega.
4.Seoses avaldaja R J surmaga 07.08.2004. a peatas kohus 30.08.2004. a määrusega menetluse kuni R J õigusjärglase kindlakstegemiseni. Alates 01.03.2005. a vabast kohtutäitur V Karja omal soovil ametist ning tema menetluses olnud toimikud anti üle kohtutäitur K Põltsile. 2(5)
2-04-2201 03.11.2005. a andis Tallinna notar E Uri välja seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse, mille järgi on R J vara pärija ja seega õigusjärglane antud tsiviilasjas R J poeg R J. Eeltoodu alusel uuendas kohus 04.05.2006. a määrusega menetluse R J kaebuses kohtutäitur V Karja 14.05.2004. a otsusele täiteasjas nr 006/2003/656.
5.07.06.2006. a toimunud kohtuistungil esitas sissenõudja kohtule taotluse menetluse peatamiseks. Taotluse kohaselt on AS H esitanud R J ja M J vastu hagiavalduse pärandi arvel kohustuse täitmise nõudes, milles palub tunnustada AS H õigust sissenõude pööramiseks 1⁄2 mõttelisele osale Tallinna Linnakohtu Kinnistusosakonna Kinnistusraamatusse registriosa nr xxx01 kantud kinnistust. Ühe hagi aluseks oleva asjaoluna toob AS H oma avalduses ära kohtutäituri poolt arestitud vara kuulumise ühisvara hulka. AS H on seisukohal, et kohtutäitur on lähtunud vaidlustatud otsust tehes temale teadaolevatest andmetest ning vara kuulumine või mittekuulumine ühisvara hulka kuulub tuvastamisele sissenõudja AS-i H , võlgniku M J ning ühise vara omaniku R J pärija R J vahelise vaidluse lahendamisel. Eeltoodu alusel palus sissenõudja peatada menetlus käesolevas tsiviilasjas kuni AS H poolt M J ja R J vastu esitatud hagi menetluse lõppemiseni.
6.Seoses kohtunik Arne Kolnese pensioneerumisega anti käesolev tsiviilasi kohtunik Kaija Kaijaneni menetlusse. Kuivõrd tsiviilasja toimikus puudusid andmed 07.06.2006. a sissenõudja taotluse lahendamise kohta, kohustas kohus 29.10.2007. a määrusega AS-i H teatama 12.11.2007. a kohtule kirjalikult, kas ta jääb esitatud menetluse peatamise taotluse juurde või loobub sellest. 02.11.2007.a teatas sissenõudja, et jääb menetluse peatamise taotluse juurde.
7.17.01.2008. a esitas puudutatud isik AS H kohtule taotluse menetluse uuendamiseks. Taotluse kohaselt rahuldas Harju Maakohus 23.11.2007. a otsusega AS-i H hagi R J ja M J vastu. Nimetatud kohtuotsus jõustus 03.01.2008. a. ning seega on menetluse peatamise aluseks olevad asjaolud ära langenud. 06.02.2008. a määrusega jättis kohus sissenõudja taotluse rahuldamata. Kohus asus määruses seisukohale, et kuna käesoleva tsiviilasja toimikus sisalduvate materjalide kohaselt ei ole kohtunik Arne Kolnes sissenõudja poolt 07.06.2006. a toimunud kohtuistungil esitatud taotlust menetluse peatamiseks lahendanud ja vastavat kohtumäärust ei ole teinud ka kohus käesolevas kohtukoosseisus, siis ei ole menetlust tsiviilasjas peatatudki, mistõttu puudub alus ka selle uuendamiseks. Määruses kohus kohustas muuhulgas menetlusosalisi teatama kirjalikult, kas nad jäävad oma seniste seisukohtade juurde ning esitama kohtule kõik asja menetlemiseks tähtsust omavad taotlused ja tõendid.
8.Avaldaja õigusjärglase R J 18.02.2008. a esitatud seisukohtade kohaselt lähtus kohtutäitur kinnistusraamatusse xxx kinnistu võõrandamise ja koormamise keelumärke kandmise alusena väärast eeldusest, et xxx kinnistu oli abikaasade ühisvara. R J omandas kõnealuse kinnistu seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse alusel 18.09.1993. a oma isalt E V . Seega kuulus xxx kinnistu ka enne abieluvaralepingu sõlmimist R J lahusvara hulka. Arvelduskrediidileping nr 75 (M J käendusega tagatud kohustus) lõppes pärast abieluvaralepingu sõlmimist. Ekslik on sissenõudja käsitlus, mille kohaselt tekib käenduskohustus kohe pärast käenduslepingu sõlmimist, kuna tsiviilkoodeksi (TsK) § 207 lg 1 järgi tekkis võlgniku ja käendaja solidaarne vastutus põhivõlgniku poolt kohustise mittetäitmise korral, mitte käenduslepingu sõlmimise momendist. 1999. a kehtinud TsK järgi ei olnud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud ning arvelduskrediidilepingu ennetähtaegne lõpetamine oli võimalik üksnes kohtuotsuse alusel. Pankrotiseaduse § 21 kohaselt loeti AS O (pankrotis) kõigi võlgnevuste, s.h AS-iga H sõlmitud arvelduskrediidilepingu, maksetähtpäev saabunuks AS O pankroti väljakuulutamisega 10.08.1999. a. Samast kuupäevast muutus sissenõutavaks ka M J käenduskohustus. Seega sõlmiti M ja R J abieluvaraleping enne sissenõudja nõude tekkimist 10.08.1999. a ning M ja R J 11.06.1999. a sõlmitud abieluvaralepingust tulenevad õigused kolmandate isikute suhtes on kehtivad ja sissenõudjal ei ole õigust nõuda M J võlgnevuse
3(5)
2-04-2201 sundtäitmist R J lahusvara hulka kuulunud xxx kinnistu arvel. Lisaks teatas R J, et on nõus kirjaliku menetlusega.
9.26.02.2008. a toimunud ärakuulamisel palus sissenõudja jätta avaldus rahuldamata. Avaldaja ja kohtutäitur ärakuulamisele ei ilmunud. Kohtumääruse põhjendused
10.Kohus leiab, et kohtutäituri otsus tuleb jätta muutmata ja esitatud kaebus rahuldamata. Mitte ükski kaebuses esitatud väide ei ole kohtutäituri otsuse tühistamise aluseks.
11.Kohus juhindub asja lahendamisel järgmistest tuvastatud asjaoludest: • 11.06.1999. a M J ja R J vahel 11.06.1999. a sõlmitud abieluvaralepingu ja selles sisalduva avalduse alusel on abieluvararegistrisse tehtud muuhulgas kanne, mille kohaselt R J lahusvaraks jääb Tallinna Linnakohtu kinnistusameti Tallinna kinnistusjaoskonna registriossa nr xxx sisse kantud kinnistu xxx ja sõiduauto xxx, riikliku registreerimismärgiga xxx (asjaolu on tuvastatud Tallinna Linnakohtu kinnistusameti kohtunikuabi Ü Toominga kandeotsusega, I kd, tl 5). • Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr xxx kantud R J kuuluvale kinnisasjale on 27.04.2004. a kohtutäituri avalduse aluse kantud 27.05.2004. a kinnistu võõrandamise ja asjaõigustega koormamise keelumärge AS-i H kasuks (asjaolu on tuvastatud väljatrükiga kinnistusraamatu elektroonilisest registriosast I kd, tl 85). • AS-i H nõue M J vastu 23.01.1997. a AS-i H ja M J vahel sõlmitud käenduslepingust muutus sissenõutavaks 31.05.1999. a. Asjaolu on tuvastatud Harju Maakohtu 23.11.2007. a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-06-32740 (jõustunud kohtute infosüsteemist KIS nähtuvalt 03.01.2008. a. II kd tl 108-110).
12.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-is 6 sisalduvast ja menetlusõiguse üldpõhimõttest, mille järgi menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi, juhindub kohus vaidlustatud täitetoimingu tegemise ajal kehtinud täitemenetluse seadustikus sätestatust (TMS). Vaidlustatud täitetoimingu tegemise ajal kehtinud TMS § 1 lg 1 p 1 järgi kuulusid täitemenetluse seadustiku alusel täitmisele kohtuotsused ja -määrused tsiviilasjades. Vastavalt TMS § 23 lg-le 1 algat täitemenetlus sissenõudja avalduse ja sellele lisatud täitedokumendi alusel. Täiteasja nr 025/2005/3364 (006/2003/656) kohta avatud täitetoimikust nähtub, et AS H on esitanud kohtutäitur V Karjale Tallinna Ringkonnakohtu 17.04.2002. a otsuse tsiviilasjas nr 2-2/468/02 ning 04.09.2003. a dateeringuga avalduse täitemenetluse algatamiseks võlgniku M J suhtes ning täitemenetlus on algatatud kohtutäitur V Karja poolt 23.09.2003. a. Kohtumääruse p-is 11 tuvastatu kohaselt on kohtutäitur teinud 27.04.2004. a. avalduse Tallinna Linnakohtu Kinnistusosakonnale R J nimele registrisse kantud kinnisasja suhtes käsutamise keelumärke seadmiseks. Kaebaja leiab, et kohtutäituril puudus alus tema kinnisasja arestimiseks ning on sisuliselt vaidlustanud täitetoimingu, millega keel tema kinnisasja käsutamine põhjusel, et kinnisasi, mille suhtes käsutuskeeld seati, jäi abieluvaralepingu järgi R J lahusvaraks, kuid sissenõuet saab pöörata vaid võlgniku varale. Iseenesest on õige kaebaja väide, et sundtäitemenetluses saab üldjuhul sissenõuet pöörata vaid võlgnikule kuuluvale varale, kuid esitatud ja tuvastatud asjaoludel oli kohtutäitur õigustatud võtma tarvitusele seaduses sätestatud täitemenetluse abinõu ning taotlema kinnisasjale keelumärke seadmist, sest vaidlusalusele kinnisasjale laienes vaatamata abieluvararegistrisse kantud abikaasade vahel sõlmitud abieluvaralepingule sissenõudja AS-i H suhtes abielulise ühisvara režiim. Vastavalt perekonnaseaduse (PkS) § 10 lg 6 teisele lausele kehtivad abieluvaralepingust tulenevad abikaasa varalised õigused kolmandate isikute suhtes, kui abieluvaralepingu kohta on tehtud kanne abieluvaralepingu registrisse enne kolmanda isiku nõude tekkimist. Kohus on 4(5)
2-04-2201 tuvastanud käesoleva kohtumääruse p-is 11, et sissenõudjal AS-il H tekkis nõue võlgniku M J vastu 31.05.1999. a. s.t. enne R J ja M J vahel sõlmitud abieluvaralepingu registrisse kandmist 11.06.1999. a. Nimetatud asjaolust tulenevalt ei kehtinud R J ja M J vahel sõlmitud abieluvaralepingus sisalduvates ühisvara jagamise ja lahusvararežiimi kehtestamise kokkulepetest R J tekkinud ainuomandiõigus kolmanda isiku, AS-i H , suhtes.
13.Vastavalt TMS § 28 lg-le 1 on kohtutäitur kohustatud tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. TMS § 6421 kohaselt seisneb kinnisasja arestimine kinnisasja ja selle päraldiste üleskirjutamises, käsutamise keelamises ja nende üle valitsemise sisseseadmises. TMS § 6422 lg 1 järgi saadab kohtutäitur täitemenetluse algatamisel kohtutäitur kinnistusametile täitedokumendi ärakirja ja kohtutäituri ühepoolse avalduse kinnisasja käsutamise keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse. Vastavalt TMS § 6450 lg-le 1 sissenõude pööramisel ühises omandis olevale kinnisasjale arestitakse ja hinnatakse kinnisasi tervikuna, müüakse ainult võlgnikule kuuluv mõtteline osa. Täiteasja nr 025/2005/3364 (006/2003/656) kohta avatud täitetoimikust nähtuvalt ei ole kohtutäitur vaidlusaluse kinnisasja suhtes arestimisakti koostanud, vaid taotlenud kinnisasja suhtes võõrandamise ja asjaõigustega koormamise keelumärke kandmist kinnistusraamatusse. Kuivõrd TMS § 6450 lg 1 järgi on ühises omandis oleva kinnisasja arestimine lubatav ning arestimise üheks toiminguks on kinnisasja käsutamise keelamine, oli kohtutäitur ülaltoodud põhjendusi arvestades õigustatud ja kohustatud tegema avalduse kinnistusraamatus R J nimele kantud kinnisasjale võõrandamise ja asjaõigustega koormamise keelumärke kandmiseks. Kohus leiab, et kohtutäituri otsuse tühistamiseks puudub alus.
14.Kohus ei analüüsi kaebaja 18.02.2008. a avalduses esitatud väiteid kinnisasja kuulumise kohta R J enne abieluvaralepingu sõlmimist ning AS-i H nõude tekkimise aja kohta, kuna kohus saab käesolevas menetluses hinnata vaid kohtutäituri tegevuse seaduslikkust täitetoimingu läbiviimisel, mistõttu on esitatud väited asjakohatud (TsMS § 475 lg 1 p 15). Nimetatud väited ei ole enam asjassepuutuvad ka seetõttu, et jõustunud Harju Maakohtu 23.11.2007. a otsusega ts asjas nr 2-06-32740 on kohus muuhulgas tunnustanud AS H õigust sissenõude pööramiseks 1⁄2 mõttelisele osale Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatusse registriossa nr 75201 kantud kinnistust ning tuvastanud nõude rahuldamise eelduseks olevad asjaolud.
15.Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.
Kaija Kaijanen Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.