TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-08-1046

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada kirjaliku määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määrati, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Määruskaebus esitatakse 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

11.01.2008.a. esitas Kärla vald Vallavalitsuse kaudu maakohtule perekonnaseaduse § 94, 103 ja TsMS §-de 110 lg 7, 530 lg 1 ja 477 lg 2 alusel avalduse piiratud teovõimega täisealisele isikule määratud eestkostja ametist vabastamiseks. Avaldaja palub vabastada eestkostja ametist E. K., kes määrati Saare Maakohtu 6.10.2000.a. kohtuotsusega (tsiviilasi nr 271/2000) teovõimetuks tunnistatud T. A. eestkostjaks. Avalduse kohaselt viibis T. A. kohtuotsuse tegemise ajal Kärla vallas Saare maakonnas asuvas Sõmera Hooldekodus. Kuna T. A. paigutati Sotsiaalkindlustusameti suunamiskirjaga Sõmera Hooldekodust 15.01.2005.a. ümber MTÜ Valgamaa Tugikeskusesse (asukoht Kungla 28 Valga linn), ei ole avaldaja väitel E. K.l, kui Saare maakonnas elaval isikul, enam võimalik täita T. A. eestkostja ametist tulenevaid kohustusi. 17.01.2008.a. määrusega võttis maakohus asja menetlusse ja kaasas asjasse arvamuse andmiseks eestkosteasutusena ka Valga Linnavalitsuse /t.l 11/.

ASJAST PUUDUTATUD ISIKUTE ARVAMUS

E. K. palub kohtule esitatud kirjalikus avalduses vabastada ta T. A. eestkostja kohustuste täitmisest ja ta soovib eestkostest loobuda seoses tema eestkostetava T. A. lahkumisega Sõmera Hooldekodust teisele teenusele MTÜ-sse Valgamaa Tugikeskus. E.K. leiab, et tal ei ole võimalik seetõttu oma eestkostja kohustusi täita /t.l 6/. Valga Linnavalitsus oma 18.02.2008.a. kohtule esitatud kirjalikus arvamuses /t.l. 13-15/ märgib, et tal ei ole vastuväiteid Kärla Vallavalitsuse avaldusele selles osas, mis puudutab E. K. eestkostja ametist vabastamist ning ta palub kohtul jätta T. A. puhul eestkosteasutuse ülesannete täitmine Kärla Vallavalitsusele. Valga Linnavalitsus ei soovi osa võtta kohtuistungist. Valga Linnavalitsus peab aga oluliseks märkida, et kohtumääruses oleks vajalik fikseerida see isik või asutus, kes asub täitma eestkostja ülesandeid praeguse eestkostja ametist vabastamise järel. Arvamuse esitaja põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 530 lg 1 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel eestkostja ametist vabastada. E. K. avalduse kohaselt ei saa ta eestkostja ülesandeid täita, kuna eestkostetav on paigutatud teise omavalitsuse territooriumil asuvasse hoolekandeasutusse. Arvamuse esitaja on seisukohal, et füüsilisest isikust eestkostja ei saa oma ülesandeid piisavas ulatuses täita suure vahemaa tõttu, sest see toob kaasa suure aja- ja rahakulu. Vähem oluliseks ei saa pidada ka seda, et eestkostjaks peaks olema isik, kes tahab olla eestkostja. Kui isikul puudub huvi olla eestkostja, siis võivad jääda eestkostetava õigused ja huvid kaitseta. T. A. puhul on jätkuvalt tegemist piiratud teovõimega isikuga, kes ei suuda aru saada oma tegude tähendusest, adekvaatselt juhtida oma käitumist ning teostada tsiviilõiguslikke tehinguid ega vajalikke toiminguid. Perekonnaseaduse § 92 lg 4 järgi ei tohi piiratud teovõimega isiku huvid jääda kaitseta. Seega on oluline, et asja menetlemisel võtaks kohus seisukoha selles osas, milline kohalik omavalitsus peab peale E. K. eestkostja ametist vabastamist täitma T. A. suhtes eestkosteasutuse ülesandeid. Perekonnaseaduse § 95 lg 5 kohaselt täidab eestkosteasutus eestkostja ülesandeid kuni eestkostja määramiseni. Ka

2-08-1046 Riigikohus on leidnud 30. novembri 2006.a. kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-3-1-42-06, et PeS § 95 lg 5 kohaselt täidab kuni kohtu poolt eestkostja määramiseni eestkostja ülesandeid eestkosteasutus. Kui isikule ei ole määratud eestkostjat, siis on kohalik omavalitsus eestkosteasutus, kes täidab kuni eestkostja nõuetekohase määramiseni eestkostja ülesandeid. Rahvastikuregistri seaduse § 45 lg 3 järgi ei ole isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise aluseks isiku asumine või paigutamine hoolekandeasutusse või eestkosteasutusse. Seega ei ole kohalikul omavalitsusel võimalik muuta isiku elukohta juhul, kui isik asub või paigutatakse hoolekandeasutusse või eestkosteasutusse. T. A. puhul on aga tegemist sellise isikuga, kes viibib hetkel Valga linnas asuvas hoolekandeasutuses teenuse osutamise raames. Järelikult ei muuda T. A. viibimine teises kohalikus omavalitsuses asuvas hoolekandeasutuses tema elukohta. Käesoleval ajal on T. A. elukohaks rahvastikuregistri andmetel Kärla vald. Sellest tulenevalt on T. A. eestkosteasutuseks samuti Kärla vald. Seega ei saa nõustuda Kärla Vallavalitsuse seisukohaga, et kuna T. A. viibib Valga linna territooriumil asuvas hoolekandekeskuses, siis on Valga linn T. A. eestkosteasutuseks. Erinevalt füüsilisest isikust eestkostjast ei saa eestkosteasutuse kui eestkostja ülesannete täitja funktsioonide täitmisel olla takistuseks suur vahemaa eestkostetavast. Väljakujunenud praktika kohaselt täidavad kohalikud omavalitsused oma eestkostja funktsioone ka nende eestkostetavate suhtes, kes ei viibi selle haldusterritooriumil. Nii näiteks täidab Valga linn eestkosteasutusena eestkostja ülesandeid Kärla vallas asuvas hoolekandeasutuses viibiva ja Valga linnas elukoha registreerinud isiku suhtes. Rahvastikuregistri andmetel on T. A. elukoht registreeritud Kärla vallas alates 1995. aastast ning on seda käesoleva ajani. Oluline on ka märkida, et Kärla Vallavalitsus on ka alates 2005. aastast tunnistanud oma funktsioone T. A. eestkosteasutusena, kuigi juba alates 15.01.2005.a. viibib T. A. Valga linna territooriumil asuvas hoolekandeasutuses. Isiku registreeritud elukoht aluseks omavalitsusele tema funktsioonide täitmiseks eraldatavatele riigieelarvelistele vahenditele. Riigieelarvest eraldatud rahalised vahendeid on käesoleva ajani saanud Kärla vald. Arvamuse esitaja arvates ei oleks käesoleva kaasuse puhul hea usu põhimõttega kooskõlas selline olukord, kus riigieelarvest eraldatud vahendid saaks endale Kärla vald, kuid kõik kohustused T. A. suhtes jääksid Valga linnale.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus leiab, et antud asja saab lahendada kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. TsMS § 530 lg 1 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel eestkostja ametist vabastada. TsMS § 530 lg 2 ja 3 kohaselt kui eestkostetav vaidleb eestkostja vabastamisele vastu, peab kohus eestkostetava isiklikult ära kuulama, välja arvatud juhul, kui see võib oluliselt ohustada eestkostetava tervist või kui eestkostetav ei suuda ilmselt tahet väljendada. Uue eestkostja määramisel eelmise eestkostja surma või ametist vabastamise tõttu tuleb eestkostetav isiklikult ära kuulata, välja arvatud juhul, kui eestkostetav nõustub uue eestkostjaga, ärakuulamine võib oluliselt ohustada eestkostetava tervist või eestkostetav ei suuda ilmselt tahet väljendada. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) §-le 93 lg 3 korraldab eestkostet eestkosteasutus. Vastavalt PKS §-le 94 seatakse eestkoste eestkostet vajava isiku elukoha järgi.

2-08-1046 PKS § 95 lg 1 kohaselt teostab eestkostet kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. PKS § 95 lg 5 kohaselt täidab kuni eestkostja määramiseni eestkostja ülesandeid eestkosteasutus. Saare Maakohtu 6.10.2000.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-71/2000 tunnistati Sõmera Hooldekodu hoolealune T. A. teovõimetuks ja tema üle seati eestkoste ning määrati eestkostjaks E. K.. Kohus määras, et teovõimetu isik T. A. ei või ise teha mingeid tehinguid /t.l. 8/. Sõmera Hooldekodu 13.01.2005.a. käskkirjast nr 7h /t.l. 7/ nähtub, et seoses suunamisega Valgamaa Tugikeskusesse võeti T. A. alates 15.01.2005.a. Sõmera Hooldekodus arvelt maha. Aluseks oli Sotsiaalkindlustusameti 10.01.2005.a. suunamiskiri nr 18. Rahvastikuregistri andmetel on T. A. registrijärgseks elukohaks käesoleval ajal endiselt Saare maakond Kärla vald Kärla alevik Sõmera Hooldekodu /.l. 9-10/. Esitatud avalduses palub Kärla Vallavalitsus vabastada E. K. eestkostja ametist, kuna eestkostetav T. A. paigutati 15.01.2005.a. Sotsiaalkindlustusameti suunamiskirjaga Sõmera Hooldekodust ümber MTÜ Valgamaa Tugikeskusesse (asukoht Kungla 28 Valga linn), mistõttu ei ole avaldaja väitel E. K.l kui Saare maakonnas elaval isikul enam võimalik täita T. A. eestkostja ametist tulenevaid kohustusi. E. K. oma avalduses palub end eestkostja ametist vabastada, kuna tal ei ole seoses T. A. lahkumisega Valga linna eestkostja kohustusi täita. Valga Linnavalitsus oma kirjalikus arvamuses nõustub E. K. vabastamisega T. A. eestkostja ametist ja palub tulenevalt perekonnaseaduse §-st 95 lg 5, rahvastikuregistri seaduse §-st 45 lg-st 3 ja Riigikohtu 30.11.2006.a. lahendist tsiviilasjas nr 3-3-1-42-06, et T. A. eestkostja ülesannete täitmine jääks Kärla Vallavalitsusele kuni T. A. eestkostja määramiseni kohtu poolt. Eeltoodu alusel leiab kohus, et antud asjas esineb mõjuv põhjus E. K. T. A. eestkostja ametist vabastamiseks. Kohus võtab E.K. eestkostja ametist vabastamisel arvesse ka asjaolu, et eestkostjaks peaks olema isik, kes tahab olla eestkostja. Kui isikul puudub huvi olla eestkostja, siis võivad jääda eestkostetava õigused ja huvid kaitseta. Tsiviilasjas nr 2-71/2000 on T. A. suhtes teostatud kohtupsühhiaatriaekspertiis, millest nähtuvalt on T.A. muuhulgas nõrgamõistuslik, tal esineb raske vaimne alaareng väljendunud käitumishäiretega, mis oma olemuselt on kestva iseloomuga. Seega osundab Valga Linnavalitsus õigesti, et T.A. puhul on jätkuvalt tegemist piiratud teovõimega isikuga, kes ei suuda aru saada oma tegude tähendusest, adekvaatselt juhtida oma käitumist ning teostada tsiviilõiguslikke tehinguid ega vajalikke toiminguid. Perekonnaseaduse § 92 lg 4 järgi ei tohi piiratud teovõimega isiku huvid jääda kaitseta. Perekonnaseaduse § 95 lg 5 kohaselt täidab eestkosteasutus eestkostja ülesandeid kuni eestkostja määramiseni. Ka Riigikohus on leidnud 30. novembri 2006.a. kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-3-1-42-06, et PeS § 95 lg 5 kohaselt täidab kuni kohtu poolt eestkostja määramiseni eestkostja ülesandeid eestkosteasutus. Kui isikule ei ole määratud eestkostjat, siis on kohalik omavalitsus eestkosteasutus, kes täidab kuni eestkostja nõuetekohase määramiseni eestkostja ülesandeid.

Seetõttu jääb kuni eestkostja määramiseni T. A. eestkostja ülesandeid täitma tema elukoha järgne eestkosteasutus - Kärla vald. T. A. ärakuulamist antud asjas ei pidanud kohus tema tervislikust seisundist tulenevalt vajalikuks.

2-08-1046

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigilõivuseaduse § 56 lg 2 kohaselt avalduse esitamisel hagita asjas, kui tsiviilasja hinda ei ole võimalik kindlaks määrata, sealhulgas kinnituse taotlemisel Euroopa Liidu õigusakti alusel, mis reguleerib kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviilasjades, ning eeltõendamismenetluse algatamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 200 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hagita asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel, mõistab kohus menetluskulude kandmiseks kohustatud isikult riigi kasuks riigilõivuna välja 200 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna Kärla vald ei ole avalduse esitamisel kohtusse seaduses ettenähtud riigilõivu tasunud leiab kohus, et Kärla vallalt tuleb riigituludesse välja mõista riigilõiv 200 krooni. Riigilõiv tasuda Rahandusministeerium SEB Pank AS arvelduskonto nr 10220034796011, Hansapank konto nr 221023778606, viitenumber 2900072369). Menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda.

R.Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.