Harju Maakohus
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev
18.03.2008, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja tsiviilkantselei
Tsiviilasja number
2-06-22138 GK’u hagi MA vastu õigussuhte puudumise tuvastamise nõudes
Tsiviilasi
Menetlusosalised, andmed
Hageja GK (XXX elukoht XXX), hageja lepinguline esindaja advokaat Ulla Belovas Kostja MA(XXX, elukoht XXX)
Istungi aeg, koht, osalenud isikud
20.02.2008, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja, Hageja GK. hageja lepinguline esindaja advokaat Ulla Belovas Kostja MA
Resolutsioon Hagi rahuldada. Tuvastada, et MA ei ole EA järelejäänud pärandi sundosa pärima õigustatud isik. Jätta GK menetluskulud MA kanda. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Nõue ja põhjendused Kostja on jõudnud vanaduspensioni ikka, kuid ta ei ole töövõimetu. Pärandaja ei pidanud kostjat oma surma ajal üleval, ei olnud temaga püsivalt ega ka ajutiselt seotud ning nende kontaktid on olnud pealiskaudsed, seejuures viimaste aastate kestel olematud. Seega ei mõjutanud pärandaja surm kostja varanduslikku seisukorda ega saa põhjustada ka kostja vaesusesse langemist. Pärandajat pidasid oma vahendite arvel üleval hageja ja tema vend RK. Vanaduspensioniikka
jõudnud isik ei saa olla abivajav, sest teatud ikka jõudmine iseenesest ei tähenda, et isik tööd teha ja ennast elatada ei suudaks. Sundosa saamist pretendeeriv isik peab tõendama, et ta on töövõimetu, st et tal ei ole võimalik elatist teenida, puuduvad piisavad vahendid enda elatamiseks muul viisi. Sundosa saamise vajadus peab olema pärandi avamise ajal, mida kostjal ei ole. Kostja ei ole suhelnud aastaid EA. Hageja palub tuvastada, et kostja ei ole E. A pärandi sundosa pärima õigustatud isik ja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Tõendid: pärimistoimikust pärandi vastuvõtmise avaldus, kostja avaldus sundosa saamiseks, videosalvestus. Kostja vastuväited hagile Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja on vanaduspensionär ja talle on määratud keskmine puue, mis on tuvastatud arstliku ekspertiisi otsusega nr XXX. Kostja ei saa endale ise elatist teenida ning vajab toimetulekuks kõrvalist abi. Kostja on seisukohal, et töövõimetu on isik, kes ei ole võimeline tööd tegema ja endale tööga elatist teenima. Kostja märgib, et ta ei saaks töötada ka juhul, kui ta ei oleks vanaduspensionär, kuna tema puude tõttu ei ole töötamine võimalik. Kostja ei ole endale võimeline elatist teenima isegi juhul, kui ta ei oleks pensionil, mistõttu saame kostjat käsitleda kui töövõimetut isikut. Kostjal puudus seoses tervisliku seisundiga faktiline võime töötada ka 2004.a oktoobris so pärandi avanemise hetkel, kostja tervis halvenes 1997.a. Kostja on EA suhelnud. Tõendid: arstliku ekspertiis otsus XXX, pensionitunnistus, tervisekaardi väljavõte. Kohtu põhjendused EA tegi 10.02.1995 notariaalselt tõestatud testamendi, millega pärandas kogu vara GK . EA suri 04.10.2004. Notar tõestas 15.12.2004 pärimisavalduse, millega GK võttis pärandi vastu. MA on EA poeg, kes tegi avalduse 25.01.2005 sooviga pärida sundosa. Testamendiga ei ole pärandanud E. A kostjale ehk oma seadusjärgsele pärijale midagi. PärS § 104 sätestab, et kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud pärandist ilma seaduse järgi pärima õigustatud töövõimetu üleneja või alaneja sugulase või töövõimetu abikaasa või on seadusjärgse pärimisega võrreldes nende pärandiosi vähendanud, on nendel sugulastel ja abikaasal õigus pärida sundosa. PärS § 104 tulenev sundosa saamise õiguse seostub faktiliselt töövõimetu seadusjärgse pärija abivajadusega ja märgitud töövõimetuse aluseks võib olla esmajoones eluiga, tervisekahjustus või puue, millest tulenevalt ei ole võimalik kas veel või enam endale elatist teenida. Lisaks tuleb aluseks võtta ka abivajaduse kriteerium, sest lisaks võimetusele endale elatist teenida on PärS § 104 kohaldamise eelduseks ka asjaolu, et isikul puuduvad piisavad vahendid enda elatamiseks muul viisil. Abivajaduse kindlaksmääramisel tuleb hinnata, kas sundosa saama õigustatud isik oli pärandaja surma hetkel tema ülalpidamisel või oli abivajaduse tõttu õigustatud ülalpidamist saama. Kostja esitas kohtule väljavõtte tervisekaardist, mille kohaselt on kostja käinud pidevalt arsti visiidil alates 02.08.1996, millest ilmneb, et kostjal on tervisehäireid küünarliigsega, seljavaludega, kostjal on XX, 1997.a. viibis ravil neuroloogia- ja neurokirurgia osakonnas 16.05.-30.05.97 diagnoosiga - XXX . XXX., 96.a. augustis on tehtud kopsu röntgenülesvõte, 2006.a. teostatud uuringuid seoses kaebustega seljavalude üle. Esitatud tõenditega on kostja küll tõendanud oma tervisehäireid, kuid ei ole tõendanud, et 2004.a oktoobris, kui pärand avanes, oleks tal olnud tervisehäiretest tingitud töövõimetus, sj töövõimetusest tingitud võimatus endale elatist teenida, ennast ülal pidada ning sellest tulevalt olla sõltuv pärandajast ehk olla abivajav.
Kostja poolt kohtule esitatud arstliku ekspertiisi otsusest nr 255852 22.03.2006 ilmneb, et kostjal on keskmine puue, mis põhjustab lisakulutusi, kostja vajab kõrvalabi, kuna ei tule ise toime, puue on tingitud lülisamba radikulopaatiast, kaasneb kõrgvererõhutõbi, kuid nimetatud tõendist ei nähtu seda, et kostjal oleks olnud puue, mis tingis pärandi avanemise ajal, so 2004. oktoobris võimatuse endale elatist teenida ja ennast ülal pidada. Veelgi enam nähtub hageja poolt kohtule esitatud 26.04.2006, so kuu hiljem kui tehti kostja suhtes ekspertiisiotsus, saate „Pealnägija” salvestusest, et kostja liigub vabalt, kergelt ja demonstreerib nii saatejuhile kui ka vaatajaile oma erinevaid jooksustiile, millega on ümber lükatud kostja väited tema abivajadusest endaga toime tulla, elatist teenida. Kostja esitas kohtule pensionitunnistuse, mille kohaselt on ta juba 2002.a. pensionär, kuid nimetatud asjaolu, et kostja on pensionär ei tähenda, et ta isik oleks abivajav, võimetu endale elatist teenima selleks, et olla sundosa saama õigustatud isik pärimisseaduse tähenduses. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et kui EA suri , oli kostja faktiliselt töövõimetu ja sealjuures abivajav, mis oleks tingitud tema elueast või tervisesekahjustusest, puudes ja millest omakorda tingituna ei olnud ta võimeline endale elatist teenima ja et ta oleks seetõttu olnud sellel ajal abivajav. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et kostja ei ole õigustatud saama sundosa E. A järeljäänud pärandist ning seetõttu on hageja nõue põhjendatud ja tõendatud, ja kuulub rahuldamisele. Asjaolu, kui tihti suhtles kostja oma emaga, ei oma vaidluses sundosa saamise õiguse üle, tähendust ja seetõttu ei anna kohus poolte vastavatele väidetele täiendavat hinnangut. Kohtukulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kasuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad GK menetluskulud MA kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulud proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumist.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.