TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-07-52688 eestkostetavat vaidlustes iseenda ja oma abikaasa, alanejate ja ülenejate sugulaste ja õdede ja vendadega. Sel juhul esindab eestkostetavat eestkosteasutus (PerekS § 100 lg 1-3); 4) kui eestkostja jätab oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, lõpetab kohus eestkostja volitused eestkosteasutuse nõudel (PerekS § 102).

AVALDUSE PÕHJENDUSED

17.12.2007.a. esitas Pihtla Vallavalitsus kohtule avalduse hagita menetluses piiratud teovõimega täisealisele isikule M. M.le eestkostja määramiseks, milles palutakse seada eestkoste M. M.le tema varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks ja määrata tema eestkostjaks ema A. M. /t.l 2-21/. Avalduse kohaselt sai 06. novembril 2007.a. M. M. 18-aastaseks. Kuni selle ajani kanti M. M.le ettenähtud töövõimetuspension ja puudega inimeste toetus M. ema A. M. pangaarvele, siis alates

ASJAST PUUDUTATUD ISIKUTE ARVAMUS

2-07-52688 Kohtuistungil asjast puudutatud isikute ärakuulamisel kinnitas avaldaja, et jääb esitatud avalduse juurde. A. M. selgituste kohaselt on pojale M. M.le eestkostja määramine vajalik tema enda huvides. A. M. kinnitas samuti oma nõusolekut eeskostjaks hakkamisel. M. M. isa H. M. on kohtule kirjalikult teatanud, et tema on nõus abikaasa A. M. määramisega poja eestkostjaks. Kohus TsMS § 524 lg5 alusel, tuginedes psühhiaatriaekspertiisiaktis märgitule ning M. M. emalt A. M.lt saadud andmete, ei pidanud võimalikuks M. M. isiklikku ärakuulamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, ära kuulanud menetlusosalised ning uurinud kirjalikke tõendeid, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsÜS § 8 lg3 kohaselt kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Asjas teostatud kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti kohaselt on M. M. nõrgamõistuslik, mõõduka vaimse alaarenguga, mis väljendub kestva iseloomuga mõtlemisprotsesside primitiivsuses, abstraktse mõtlemise puudulikkuses, tahte- ning tundeelu ebaküpsuses ja puudulikus võimes omandada igapäevase eluga toimetulekuks vajalikke kogemusi M. M. ei suuda oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida , mistõttu ta ei ole võimeline osalema piiratud teovõimega isikule eestkoste määramise avalduse läbivaatamisel kohtus. M. M. vajab talle eestkostja määramist, kelle ülesandeks on kestvalt tema hooletuse ja järelevalve tagamine, teda puudutavate küsimuste ja asjaajamise korraldamine ning rahaliste ja varaliste küsimuste lahendamine /tl.3335/. Ekspertiisiaktist nähtub, et ekspertiisi tegemisel uuritavaga sisuline kontakt praktiliselt puudus. Uuritav ei rääkinud, muigas häbelikult, peitis silmi. Küsimustele ei vastanud. Pika veenmise peale vastas küsimustele pea noogutamise või raputamisega. Sõnalisi korraldusi täitis, samas ei eristanud vaskakut ega paremat poolt, etteütlemise järgi ei olnud võimeline sõnu kirjutama. Järelikult on TsÜS § -st 8 tulenevalt M. M. puhul tegemist piiratud teovõimega isikuga. Vastavalt Perekonnaseaduse §-le 92 lg 4 seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus (Perek § 95 lg 1). Eestkosteasutus on teinud ettepaneku määrata M. M. eestkostjaks tema ema A. M., kes on eestkosteasutusele andnud selleks oma kirjaliku nõusoleku /t.l. 7/ ning seda nõusolekut kohtus ärakuulamisel ka kinnitanud. A. M. määramisega poja M. M. eestkostjaks on nõustunud ka M. M. isa H. M.. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvesse võttes leiab kohus, et piiratud teovõimega M. M.le on tema varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks eestkostja määramine põhjendatud. Kohus leiab, et PerekS §-s 96 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid A. M. eestkostjaks määramise ei ole kohtulikul arutamisel ilmnenud. PerekS § 98 kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja ja ta on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Eestkoste teostamisel tuleb eestkostjal arvestada PerekS §-s 99 märgitud piirangutega tehingute tegemisel ja paragrahvis 100 märgitud keeldudega. TsMS § 526 lg2 kohaselt eestkostja määramise määruses tuleb märkida muuhulgas ka eestkostja ülesanded, kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta ning aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Viimati nimetatud aeg ei või olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates. Arvestades M. M. vaimset seisukorda, tuleb tal keelata igasuguste tehingute tegemine eestkostja nõusolekuta. Ühtlasi tuleb ta tunnistada valimisõiguse osas teovõimetuks ja hääleõiguse kaotanuks. TsMS § 526 lg5 alusel, kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks. Eestkoste

2-07-52688 tuleb seada kolmeks aastaks.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 172 lg2 täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud täielikult jätta riigi kanda. Määruse tegemisel juhindub kohus PerekS §-dest 93,95 ja TsMS §-dest 524 lg1; 525-526; 532; 661 ja 172 lg2.

Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.