1.Rahuldada Xxxx osaühingu hagi Xxxx vastu kaasomandi lõpetamiseks.
2.Lõpetada kaasomand kinnistule, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx, asukohaga Xxxx, viisil, mille kohaselt Xxxx osaühingu reaalosaks jääb vastavalt otsusele lisatud plaanile I 292 625 m2 ning Xxxx reaalosaks jääb vastavalt otsusele lisatud plaanile II 23 875 m2.
3.Käesoleva otsuse lisaks oleval paanil nr I märgitud tee, mis on tähistatud sinisega, jääb Xxxx osaühingu ja Xxxx ühiskasutusse. Tee hooldamise kulud tuleb tasuda tee omanikul.
Kohustada Xxxxandma nõusolek kinnistu, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx, asukohaga Xxxx, reaalosadeks jagamiseks vastavalt käesoleva otsuse resolutsiooni punktidele 2 ja 3 ning vajalike kinnistusraamatu kannete, millega Xxxx osaühingule (registrikood xxxx) kuuluma
hakkava reaalosa omanikuna kantakse sisse üksnes Xxxx osaühing (registrikood xxxx), ja Xxxx(isikukood xxxx) kuuluma hakkava reaalosa omanikuna kantakse sisse üksnes Xxxx(isikukood xxxx), tegemiseks. Asendada Xxxx(isikukood xxxx) nõusolek käesoleva kohtuotsusega.
5.Käesoleva otsuse lahutamatu osa on otsusele lisatud plaanid. Menetluskulud
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
7.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Kinnistu asukohaga Xxxx, registriosa numbriga xxxx kuulub hagejale 1⁄2 osas ja kostjale 1⁄2 osas. Kinnistul asuvad hooned, mida kasutab kostja, kus elab kostja ema ja kostja kasutab ka üle poole ühisest maast ning keeldub hagejaga igasugusest koostööst ja läbirääkimistest.
2.Hageja soovib kaasomandi jagamist reaalosadeks selliselt, et Xxxx kinnistust 23 875 m2 maad (ca 2,5 ha) koos hoonetega jääb kostja ainuomandisse ning ülejäänud hoonestamata maa pindalaga 292 625 m2 jääb hageja ainuomandisse. Hageja leiab, et kostjale jääv hoonestatud kinnistu on sama väärtuslik, kui hagejale jääv hoonestamata kinnistu.
3.Hageja palub, et Xxxx kinnistul olev juurdepääsu tee ja uuele eraldatavale kinnistule jääv juurdepääsu tee jääb ühiselt kasutamiseks ja ühiselt hooldada. Hageja märgib, et kuna kostja kinnistule jäävad elektriliitumise koht, kanalisatsioon ja puurkaev, siis on vajalik hagejale tagada nendele juurdepääs või seada servituut hageja kasuks.
4.Lähtuvalt eeltoodust palub hageja lõpetada Xxxx kinnistu kaasomand ja jagada kinnisasi reaalosadeks viisil, mille kohaselt 292 625 m2 hoonestamata maa jääb hagejale ja 23 875 m2 hoonetega maad kostjale. Hageja palub asendada kostja nõusolek kinnistusraamatu kande tegemisel. Kostja vastuväited hagile
5.Kostja märgib, et tunnistab hagi osaliselt. Kinnistul asuvates hoonetes elab tema ema, kes on selle talu rajanud. Hageja on 30 ha maast kasutanud ise ning saanud sellega seonduvalt toetusi.
6.Kostja on nõus kinnisasja jagamisega, kuid tingimusel, et kostjale jääb hoonetega maatükk ning ümber maja jääb 4 ha maad. Hageja poolt välja pakutud maad on kostja hinnangul liiga vähe.
7.Kostja kasutuses oleval maal ei ole kanalisatsiooni ega puurkaevu ning elekter on mõeldud üksnes kostja kasutuses oleva hoone elektrienergiaga varustamiseks. Kostja ei nõustu hagejaga jagama elektrit. Kostja nõustub tee jagamisega. Kohtuotsuse põhjendused
8.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega, menetluse kestel asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
9.Hageja on esitanud kostja vastu nõude kinnisasja asukohaga Xxxx kaasomandi lõpetamiseks viisil, mille kohaselt kinnisasi jagatakse reaalosadeks. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kinnisasja asukohaga Xxxx omanik on 1⁄2 osas kostja ja 1⁄2 osas hageja (tlk 11-13). Nii hageja kui kostja on seisukohal, et kaasomand tuleb lõpetada viisil, mille kohaselt kinnisasi jagatakse reaalosadeks. Hageja palub kinnisasi jagada reaalosadeks selliselt, et 292 625 m2 hoonestamata maad jääb hageja ainuomandisse ning kostja ainuomandisse jääb 23 875 m2 hoonetega maad. Kostja on seisukohal, et tema ainuomandisse peaks jääma hoonetega maa ja selle ümbrusest 4 ha maad.
10.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lõike 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-45-06 p-s 19 märkinud, et kohus ei pea üldjuhul tuvastama mingeid põhjusi kaasomandi lõpetamiseks. Olulist põhjust kaasomandi lõpetamiseks on AÕS § 76 lg 3 kohaselt vaja siis, kui kaasomandi lõpetamise nõudeõigus on kokkuleppega välistatud. Kohus märgib, et pooled ei ole esitanud tõendit, millest nähtuks, et pooled on kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse kokkuleppega välistanud, seega ei esine käesoleval juhul asjaolusid, mis takistaksid kaasomandi lõpetamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-102-05 p-s 11 märkinud, et kaasomandi lõpetamise nõude eeldused on vaid kaasomandi olemasolu ning poolte kokkuleppe puudumine kaasomandi jagamise viisi suhtes. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kaasomandi lõpetamise nõuet välistavad asjaolud puuduvad ning kaasomandi jagamise nõude materiaalõiguslikud eeldused on täidetud.
11.AÕS § 77 lg 1 kohaselt jagatakse asi kaasomandi lõpetamisel vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Tulenevalt AÕS § 77 lg-st 2, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
12.Kohus märgib, et on kostjale 26.07.2017 selgitanud, et kui kostja ei nõustu hageja poolt taotletud kaasomandi lõpetamise viisiga, tuleb kostjal esitada vastuhagi omapoolse nõudega (tlk 69). Kostja vaatamata kohtu selgitustele vastuhagi esitanud ei ole. Kohus rõhutab, et Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-14-17 p-s 21 märkinud, et kohus saab valida üksnes sellise kaasomandi jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud (vt ka nt Riigikohtu 9. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p 19). Käesolevas asjas on kaasomandi lõpetamise nõue esitatud üksnes hagis ning ainult ühel viisil, mistõttu kaasomand tuleb lõpetada hageja taotletud viisil. Kohus on seisukohal, et hagis taotletud kaasomandi lõpetamise viisil kohaldamiseks takistused puuduvad.
13.Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-65-10 p-st 21 tulenevalt peab kaasomandi lõpetamine toimuma kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on tuvastamist leidnud, et nii hageja kui kostja soovivad kaasomandi lõpetamist reaalosadeks jagamisega, mis tähendab, et see on mõlema kaasomaniku huvides, seega tuleb kaasomand lõpetada viisil, mille kohaselt jagatakse kaasomandis olev kinnisasi reaalosadeks selliselt, et hageja omandisse jääb vastavalt otsusele lisatud plaanile I 292 625 m2 ning kostja reaalosaks jääb vastavalt otsusele lisatud plaanile II 23 875 m2.
14.Kostja on asunud seisukohale, et tema reaalosaks peab jääma hoonetega maa ning selle ümbrusest 4 ha maad, kuna selline jaotus vastab kaasomandi suurusele. Hageja on asunud seisukohal, et kostjale jääva kinnisasja väärtus koos hoonetega on võrdväärne hageja omandisse jääva kinnisasja väärtusega. Kohus on seisukohal, et kaasomandi reaalosadeks jagamisel ei pea reaalosade suurus vastama täpselt kaasomanike mõtteliste osade suurusele, samuti ei pea kaasomandi lõpetamisel üks kaasomanikest tasuma teisele koheselt kompensatsiooni, kui kaasomandi lõpetamisel tekkiva reaalosa väärtus ei vasta kaasomanikule kuulunud mõttelise osa väärtusele. AÕS § 77 lg 3 alusel võib kohus kaasomandi reaalosadena jagamisel, kui reaalosade väärtus ei vasta kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtusele, määrata rahalise tasaarvestuse osade ühtlustamiseks, samuti koormata üksikuid osasid servituudiga teiste osade kasuks. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi arvates ei ole võimalik kinnistu reaalosadeks jagamise nõude korral AÕS § 77 lg 3 alusel hüvitise määramine kaasomandis oleva kinnistu reaalosadeks jagamise nõudega ühes menetluses, sest kinnistu jagamine otsustatakse lõplikult kohtuvälises menetluses (vt otsuse nr 3-2-1-104-05 p 7). Lähtuvalt eeltoodust on kostjal AÕS § 77 lg 3 alusel õigus esitada nõue hüvitise väljamõistmiseks uues menetluses pärast kaasomandi lõpetamist ning uute kinnistute moodustamist, kui kostja hinnangul jääb tema kaasomandisse väheväärtuslikum kaasomandi osa.
15.Hageja on seisukohal, et kaasomandisse kuuluvat kinnisasja läbiv tee peab jääma piiranguteta hageja ja kostja ühiskasutusse. Tee hooldamise kulud peavad hageja ja kostja kandma enda reaalosasse jääva tee piires. Kostja on kohut teavitanud, et nõustub teeb jagamisega, kuid märgib, et kinnistut läbiv tee on kehvas seisukorras hagejast tulenevalt. Kohus on seisukohal, et nii hageja reaalosaks jääval kinnistul olev tee kui ka kostja reaalosaks jääval kinnistul olev tee tuleb jätta nii hageja kui ka kostja nõusolekul poolte ühisesse kasutusse, tee on märgitud otsusele lisaks oleval plaanil I sinisega. Kohus leiab, et olukorras, kus pärast kaasomandi lõppemist saab kumbki pool vastava reaalosa ainuomanikuks, tuleb vastaval osapoolel kui kinnistu omanikul kanda tee korrashoiuga seotud kulud.
16.Hageja leiab ka, et kostja reaalosaks jääval kinnistul asuvad puurkaev, elektriliinid ja elektri liitumiskoha kasutamine peavad jääma hageja ja kostja ühiskasutusse ning ühiselt hooldada ning kostja peab taluma enda kinnisasjal servituute, mis on vajalikud hageja reaalosaks jääva kinnisasja elektriühenduse, veeühenduse ja kanalisatsiooni saamiseks. Kostja on kohtule selgitanud, et kostja kinnisasjal puudub puurkaev ning kanalisatsioon, samuti ei ole elektrit võimalik jagada, kuna seda ei saa suurtootmiseks kasutada, vaid on mõeldud üksnes kostja kasutuses oleva talu elektrivajaduste rahuldamiseks. Hageja on 06.07.2017 menetlusdokumendis märkinud, et loobub puurkaevu ja kanalisatsiooni ühiskasutuse tingimusest, kuid soovib siiski võimalusel kasutada hageja reaalosaks jääva kinnistu jaoks elektriühendust kostja kinnistul asuva elektriliini kaudu kaabli või liini läbiviimiseks. Kohus on seisukohal, et kuna hageja ei ole kohtu ette toonud elektri kasutatavuse võimalikkust, ei ole kohtul võimalik vastavat tingimust ka määrata, kuna elektrituruseaduse § 60 lg 1 kohaselt võib jaotusvõrguettevõtja tegevusloas nimetatud teeninduspiirkonnas võrku või liini ehitada ja/või võrguteenuseid osutada üksnes see jaotusvõrguettevõtja ise. Seega tuleb hagejal pöörduda elektriteenuseid osutava ettevõtte poole, et organiseerida tema kasutusse jääva kinnisasja elektrienergiaga varustamine.
17.Lähtuvalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ning jagab kinnistu asukohaga Xxxx reaalosadeks vastavalt otsusele lisatud plaanidele selliselt, et hageja reaalosaks jääb vastavalt otsusele lisatud plaanile I 292 625 m2 ning kostja reaalosaks jääb vastavalt otsusele lisatud plaanile II 23 875 m2. Samuti märgib kohus, et paanil I märgitud tee, mis on tähistatud sinisega, jääb hageja ja kostja ühiskasutusse, kuid kumbki osapool peab ise tagama tema kinnistule jääva tee korrashoiu.
18.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-65-10 p-s 20 asunud seisukohale, et kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine. Seega asendab kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta. AÕS § 641 kohaselt on kinnisasja käsutuseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kande tegemiseks on kinnistusraamatuseaduse § 341 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TSÜS § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Lähtuvalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et käesoleva kohtulahendiga tuleb kohustada kostjat andma nõusolek kinnistu, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx, asukohaga Xxxx, osas kaasomandi lõpetamisel selle reaalosadeks jagamiseks vastavalt käesoleva otsuse resolutsiooni punktidele 2 ja 3 ning kinnistusraamatu kannete, millega Xxxx osaühingule (registrikood xxxx) kuuluma hakkava reaalosa omanikuna kantakse sisse üksnes Xxxx osaühingu (registrikood xxxx) ja Xxxx(isikukood xxxx) kuuluma hakkava reaalosa omanikuna kantakse sisse üksnes Xxxx(isikukood xxxx), tegemiseks. Asendada Xxxx(isikukood xxxx) nõusolek käesoleva kohtuotsusega.
19.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg 1, lg 4 p 4 alusel on nii hagihind 3 500 eurot. Menetluskulud
20.Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 tuleb menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Praeguses asjas on nii hageja kui ka kostja nõustunud kaasomandi lõpetamisega. Seega on käesolev vaidlus lahendatud mõlema poolte huvisid silmas pidades. Samuti on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-70-10 p-s 14 märkinud, et kui kaasomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides, on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.