Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

2-07-52178 nähtub, et täitemenetluse algatamise aluseks on Harju Maakohtu 18.05.2007 määrus tsiviilasjas nr 2-07-6674 ja sissenõudja avaldus. Avaldaja vaidlustas kohtutäituri otsused ja toimingud lähtuvalt TMS § 217 lg 1, kuid kohtutäitur jättis kaebused 30.11.2007 otsusega rahuldamata ning 30.10.2007 otsused muutmata. Avaldaja leiab, et vaatamata täitedokumendiks olevatele kohtuotsustele on tegemist fiktiivse täitemenetlusega, kuna sissenõudja ja võlgniku juhatuse liige on elukaaslased. Samuti on ühine neil elukoht ja samale aadressile on registreeritud ka võlgnik. Arestimisaktidest ei nähtu arestitava nõude üldine kirjeldus, mille olemasolu kohustuse sätestab TMS § 114 lg 1 p 2. Veel ei nähtu arestimisaktidest mingit konkreetset summat, mis soovitakse akti kohaselt kohtutäituri ametialasele arveldusarvele kanda ning miks peaks avaldaja rahuldama sissenõudja nõudeid. Samuti ei selgu, millises ulatuses on väidetavalt võlgnikul saadaolev nõue arestitud. Tutvudes kohtutäituri büroos täitetoimikutega selgus, et arestimisaktide aluseks on võlgniku ja avaldaja vahel 21.06.2006 sõlmitud notariaalsest asjaõiguslepingust tulenev nõue. Samas ei tulene nimetatud lepingust ühtegi nõuet, mis oleks muutunud sissenõutavaks ja mis oleks aluseks nõude arestimiseks, mille avaldaja peaks kohtutäiturile või võlgnikule täitma. Avaldaja palub kohtul rahuldada kaebus ja tühistada kohtutäituri 30.11.2007 otsused täiteasjades nr 027/2007/781, 027/2007/863 ja 027/2007/1364 ning teha uus lahend, millega tühistada rahalise nõude arestimise aktid täiteasjades nr 027/2007/781, 027/2007/863 ja 027/2007/1364. Puudutatud isikute vastuväited Kohtutäitur jääb oma 30.11.2007 otsustes olevate seisukohtade juurde, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Täitemenetlused on algatatud jõustunud kohtulahendite alusel, mis on täitemenetluse algatamise eelduseks TMS § 12 lg 1 alusel ja seega ei ole tegemist fiktiivsete täitemenetlustega. Avaldaja väide arestimisaktidel üldise kirjelduse ja sissenõutavuse viite puudumise kohta, on alusetu, kuna aktidel on viide, et avaldaja on kohustatud mitte maksma võlgu olevat summat võlgnikule ning kanda summa kohtutäituri ametialasele arveldusarvele nõude rahuldamiseni. Arestitava nõude üldise kirjelduse puudumise põhjenduseks on eelnev avaldaja ja kohtutäituri kirjavahetus, milles sisaldus viide notariaalsele lepingule, võlgnikul puuduvad muud nõuded seoses avaldajaga ning avaldaja ei ole viidanud muudele õigussuhetele, millest võiks kasvada võlgniku nõue avaldaja vastu. Tulenevalt notariaalse lepingu punktist 2.3. kohustub avaldaja tasuma võlgnikule kahe aasta jooksul alates lepingu allkirjastamisest (21.06.2006), s.o. 21.06.2008 700 000 krooni. Kuivõrd on tegemist tulevase nõudega, siis saadetud akti ja TMS § 113 lg 2 kohaselt mõeldakse arestides ka tulevikus tekkivaid nõudeid. Kohtutäitur taotleb kaebuse rahuldamata jätmist. Võlgnik ja sissenõudja puudutatud isikutena kohtule seisukohta kaebuse suhtes ei esitanud. Puudutatud isikud vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avaldusega ja kohtutäituri vastusega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Avaldaja poolt kohtule esitatud avaldus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 1 p 15. Juhindudes TsMS § 477 lg 1

2-07-52178 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2.lõike järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Kohtutäituri otsuste nr 027/2007/781, nr 027/2007/863 ja nr 027/2007/1364 põhjendused ja avaldaja vastuväited neile on sarnased ning seetõttu käsitleb kohus nimetatud otsuseid koos. TMS § 111 sätestab, et sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. TMS § 114 lg 1 järgi peavad nõude arestimisaktis olema märgitud järgmised andmed: 1) sissenõutava summa suurus; 2) arestitava nõude üldine kirjeldus; 3) viide täitedokumendile; 4) korraldus täita kohustus võlgniku asemel kohtutäiturile. Sama paragrahvi lg 2 tulenevalt peab arestimisaktis märkida tulevase nõude arestimine. Avaldaja leiab, et rahalise nõude arestimise aktil puudub arestitava nõude üldine kirjeldus. Avaldajal ei olnud võimalik aru saada, millist käitumist ja millise nõudega seoses temalt nõutakse. Kohtutäitur möönab, et avaldaja rahaliste nõuete arestimise aktides puudus arestitava nõude kirjeldus, kuid muudest asjaoludest tulenevalt pidi avaldaja aru saama, milline nõue on arestitud. Kohus leiab, et kohtutäituri seisukoht, mille kohaselt avaldaja pidi nõude kirjeldust järeldama kohtutäituriga peetud kirjavahetusest, on ekslik. Asjakohased ei ole ka kohtutäituri põhjendused, et võlgniku antud info kohaselt ei olnud võlgniku ja avaldaja vahel muid lepingulisi suhteid kui leping, millest tulenevalt nõuded arestiti ning ka avaldaja ise ei ole sellisele lepingule viidanud ja seetõttu ei pidanud aktis nõude üldist kirjeldust kirja panema. TMS § 114 sätted on imperatiivsed ja kohtutäituril ei ole võimalik neid kohaldada valikuliselt. Samuti ei anna TMS § 114 kohtutäiturile kaalutlusotsuse tegemise õigust. TMS § 114 lg 1 p 2 sätestatud arestitava nõude üldine kirjeldus ei ole ka pelgalt formaalne nõue, sest nimetatud nõude järgimine võimaldab nõude arestimise akti adressaadil kohtutäituri pandud kohustustest täpselt aru saada ja sellele vastavalt käituda. Kuna kõigis vaidlustatud otsustes on kohtutäitur asunud ebaõigetele seisukohtadele seoses nõude kirjeldamisega nõude arestimise aktis, tuleb kõik vaidlustatud otsused sel põhjusel tühistada. Seega puudub ka vajadus analüüsida avaldaja teisi väiteid. Kohus peab siiski vajalikuks juhtida kohtutäituri tähelepanu alljärgnevale. Kohtutäituri otsuse nr 027/2007/863 asjaoludest ja kohtutäituri 29.01.2008 e-kirjast nähtub, et täitmise aluseks on Harju Maakohtu 27.03.2007 otsus tsiviilasjas nr 2-07-3071 ja sissenõudja avaldus. Kohus leiab, et täitemenetluse läbiviimiseks puudub kohane täitedokument. TMS § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (edaspidi täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. Kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sõltumata sissenõudja avaldusest, kui täitedokumendiks on kohtutäituri tasu maksmise või täitekulu väljamõistmise otsus, samuti muul seaduses sätestatud juhul. TMS § 23 lg 2 järgi esitatakse täitmisavaldus kohtutäiturile kirjalikult ja selles märgitakse: 1) kohtutäituri nimi; 2) nii sissenõudja kui ka võlgniku nimi, isikukood või sünniaeg, elukoht ja sidevahendite numbrid, juriidilise isiku puhul registrikood, selle puudumise korral viide juriidilise isiku õiguslikule alusele, asukoht ja

2-07-52178 sidevahendite numbrid; 3) kui sissenõudjat esindab avalduse esitamisel esindaja, siis tema nimi ja esinduse õiguslik alus; 4) võimaluse korral andmed võlgniku vara kohta. Harju Maakohtu 27.03.2007 otsusega tsiviilasjas nr 2-07-3071 ei ole kohus menetluskulude suurust kindlaks määranud, vaid on määranud üksnes menetluskulude jaotuse, mõistes kostjalt välja 70% hageja kantud menetluskuludest. Täitetoimiku materjalidest nähtuvalt on konkreetse summa nimetanud sissenõudja oma avalduses. TMS sätetest ei tulene, et võlgnikult sissenõudmisele kuuluva summa saaks kindlaks määrata sissenõudja oma avaldusega, kui kohus on jätnud konkreetse summa kostjalt välja mõistmata. Seega kohtutäituril puudus õigus selliste dokumentide alusel täitemenetlust läbi viia ja 30.11.2007 otsus nr 027/2007/863 oleks ka sel põhjusel tulnud tühistada. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja § 172 lg 1 tuleb menetluskulud jätta kohtutäituri kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 on avaldajal õigus esitada 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus kohtule.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.