Mõista kostjalt AS xxx hageja xxx kasuks hüvitusena välja töötaja kahe kuu keskmine palk summas 22 461 (kakskümmend kaks tuhat nelisada kuuskümmend üks) krooni.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja AS xxx kanda. Edasikaebamise kord
2-07-22392 Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 11. märtsil 2008.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.27.02.2007.a pöördus xxx (hageja) Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni (edaspidi TVK) poole avaldusega, milles palus tunnistada töölepingu lõpetamine 01.01.2006.a Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) § 86 p 5 alusel ebaseaduslikuks ja mõista AS-lt xxx (kostja) välja hüvitis kuni dekreeti jäämiseni ja emapalga saamine vastavalt seadusele. TVK 02.05.2007.a istungil hageja täpsustas nõuet ja palus tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ja mõista välja hüvitis, kuna tööandja lõpetas töölepingu raseduse ajal. 02.05.2007.a TVK otsusega rahuldati avaldus täies ulatuses, tunnistati ebaseaduslikuks xxx töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 5 alusel ning loeti tööleping lõppenuks töötaja algatusel TLS § 79 alusel 31.01.2007.a ja mõisteti AS-lt xxx xxx kasuks välja hüvitusena töötaja kahe kuu keskmine palk summas 22 461 krooni.
2.12.06.2007.a esitas AS xxx Harju Maakohtule avalduse (taotluse) töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. Kostja palus jätta xxx hüvitise nõude töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest rahuldamata. 10.10.2007.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse. Lähtudes individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg-st 5 tuleb töövaidluskomisjonile esitatud avaldust lugeda käesoleval juhul hagiavalduseks.
3.Hageja väidete kohaselt töötas ta kostja juures 31.12.2006.a sõlmitud tähtajatu töölepingu alusel müüja-operaatorina, katseajaga neli kuud. Katseaja viimane päev oli 30.04.2007.a. Tööleping lõpetati 31.01.2007.a TLS § 86 p 5 alusel. Hageja leiab, et töölepingu lõpetamise põhjused ei ole kooskõlas töölepinguga. Töölepingu punktis 4.3. on välja toodud lisatasu maksmise tingimused. Hageja leiab, et tema eksimuste tõttu oleks pidanud teda ilma jäetama lisatasust, mitte aga töölepingut lõpetama. Hageja arvab, et tööleping lõpetati seoses tema raseduse ilmsiks tulemisega. Rasedust tõendavat dokumenti ei jõudnud hageja esitada, kuna 26.01.2007.a käis arsti juures, et ise rasedusest kinnitust saada. Rasedusest teavitamist pidas hageja enneaegseks. Hageja ei osanud seejuures arvata, et teda vallandatakse. Tööle ennistamist hageja ei soovi.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata.
4.12.06.2007.a kohtule esitatud avalduses sisalduvate vastuväidete kohaselt oli kostjale hageja rasedus teadmata. Kuigi TVK istungil väitis hageja, et ei teatanud kostjale oma rasedusest, sest ei olnud ka ise selles veel kindel, siis on ta samas TVK-le esitatud avalduses väitnud, et tema arvates lõpetati tööleping just seoses raseduse ilmsikstulekuga. Lisaks käis hageja 26.01.2007.a, s.o neli päeva enne töölepingu lõpetamist, meditsiinilises kontrollis, et tuvastada võimalik rasedus. Sellest järeldab kostja, et hagejal oli töölepingu lõpetamisel piisavalt alust eeldada, et ta on rase. Samas ei teatanud hageja kostjale oma rasedusest. Sellise, otseselt hageja tahtest tuleneva tegevuse tulemusena tekkis situatsioon, kus kostja lõpetas hagejaga ebaseaduslikult töölepingu. Kostja ei saanud ega ka pidanud teada saama, et hageja on rase. Mõistlikkuse printsiibist lähtuvalt ei saa tööandjalt eeldada, et ta saadaks kõik naised enne töölepingu lõpetamist meditsiinilisse kontrolli, et veenduda töölepingu lõpetamise võimalikus ebaseaduslikkuses.
2-07-22392 Kostja leiab, et TVK on hinnanud ebaõigesti töölepingu lõpetamise asjaolusid ja seaduserikkumise iseloomu. Antud juhul ei olnud kostjal võimalik toimida selliselt, et töölepingu lõpetamine oleks olnud seaduslik. Seevastu, kui hageja oleks käitunud hea usu põhimõtte kohaselt ja kostjat oma rasedusest (või raseduse kahtlusest) teavitanud, ei oleks kostja töölepingut ebaseaduslikult lõpetanud. Hageja õigus nõuda kostjalt hüvitist on hageja otsese (võibolla ka pahauskse) käitumise tagajärg. Sellest tulenevalt leiab kostja, et TVK oleks pidanud kasutama temale ITVS § 28 lg-s 3 antud õigust ja jätma hüvitise saamise nõude rahuldamata. Kostja ei vaidle fakti üle, et hageja oli töölepingu lõpetamise hetkel rase ja kostjal puudus töölepingu lõpetamiseks TLS §-s 92 ettenähtud tööinspektori nõusolek. Kostja on nõus sellega, et hagejaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 5 alusel tunnistati ebaseaduslikuks ning loeti tööleping lõppenuks töötaja algatusel TLS § 79 alusel 31.01.2007.a.
MENETLUSE KÄIK
5.20.02.2008.a toimunud eelistungil kinnitas hageja, et jääb TVK-le esitatud avalduse juurde ning palus kohtul välja mõista hüvitis hageja kahe kuu keskmise palga ulatuses. Kostja kinnitas, et jääb kohtule esitatud avalduse juurde.
6.Eelistungi jätkuna toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud väidete ja nõuete juurde ning palus hagi rahuldada. Kostja vaidles hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
8.Vastavalt ITLS § 24 lg-le 1 võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Sama paragrahvi neljandast lõikest tuleneb, et kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Lähtudes ITLS § 25 lg 1 teisest lausest, jõustub töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel komisjoni otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. Käesoleval juhul on kostja vaidlustanud TVK 02.05.2007.a otsuse üksnes osas, millega AS-ilt xxx mõisteti xxx kasuks hüvitusena välja töötaja kahe kuu keskmine palk summas 22 461 krooni. Kostja ei ole vaidlustanud otsust osas, millega hageja töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 5 alusel tunnistati ebaseaduslikuks ning loeti tööleping lõppenuks töötaja algatusel TLS § 79 alusel 31.01.2007.a. Seega on TVK 02.05.2007.a otsus vaidlustamata osas jõustunud ning pooltele täitmiseks kohustuslik (ITLS § 25 lg 2).
9.Kohtumenetluses vaidlevad pooled selle üle, kas käesoleval juhul esineb alus hageja poolt esitatud hüvituse nõude rahuldamata jätmiseks vastavalt ITLS § 28 lg-le 3. Nimetatud sättest tuleneb, et kui töölepingu lõpetamine oli seaduse järgi teatud tingimuste esinemisel keelatud (rasedus jms), on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik ka siis, kui tööandja ei olnud töölepingu lõpetamise ajal keelavatest asjaoludest teadlik. Kui töötaja ei teatanud tööandjale töölepingu lõpetamise keelavatest asjaoludest õigeaegselt ja tööandja ei saanud olla neist teadlik, rahuldab töövaidlusorgan keskmise palga nõude sunnitud töölt puudumise aja eest või hüvituse saamiseks osaliselt või jätab nõude selles osas rahuldamata. Hageja tööle ennistamist ei soovi ning on palunud kohtul välja mõista hüvituse enda kahe kuu keskmise palga ulatuses. Kostja leiab, et hüvituse nõue tuleb jätta ITLS § 28 lg 3 alusel rahuldamata.
2-07-22392 Kohus leiab, et ITLS § 28 lg 3 rakendamisel tuleb arvestada ITLS § 30 lg-ga 2, millest tulenevalt võib töövaidlusorgan töölepingu ebaseadusliku lõpetamise korral mõista töötajale välja hüvituse kuni tema kuue kuu keskmise palga ulatuses olenevalt töölepingu lõpetamise asjaoludest ja seaduserikkumise iseloomust töölepingu lõpetamisel. Töölepingu lõpetamine on ITLS § 28 lg 1 järgi ebaseaduslik, kui see on toimunud asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes.
10.Käesoleval juhul puudub pooltel iseenesest vaidlus selles, et töötaja oma rasedusest (või võimalikust rasedusest) tööandjat enne töölepingu lõpetamist ei teavitanud. Samas ei saa vaidlevate poolte poolt esitatu põhjal järeldada, et hageja töölepingu lõpetamiseks TLS § 86 p 5 alusel üldse esinesid seadusest tulenevad asjaolud. Katseaja eesmärgiks on TLS § 33 lg 1 kohaselt töötajal töölepingus kokkulepitud tööde tegemiseks vajaliku tervise, võimete, suhtlemisalase sobivuse ja kutseoskuste kindlakstegemine. Lähtudes TLS § 102 lg-st 1 hindab katseaja tulemusi tööandja. Arvestades aga senist kohtupraktikat analoogsetes töövaidlustes, peab tööandja suutma tõendada asjaolusid, mille tõttu töötaja ei vasta tehtavale tööle (vt nt: Riigikohtu 05.04.2000.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-00 või 28.04.1999.a otsus tsiviilasjas nr 32-1-46-99). Käesoleval juhul on katseaja ebarahuldavaks tunnistamise põhjuseid võimalik tuvastada üksnes kostja poolt pärast töölepingu lõpetamist hagejale saadetud kirjas, kus on selgitatud töölepingu lõpetamise motiive (vt TVK toimik, lk 8). Üksnes nimetatud kirja põhjal ei saa kohtu arvates lugeda tõendatuks, et hageja ka tegelikult osutus katseaja jooksul tehtavale tööle mittevastavaks. Eeltoodud asjaoludest lähtudes puudub kohtu hinnangul alus hageja hüvituse nõude rahuldamata jätmiseks. Hüvituse väljamõistmine töötaja kahe kuu keskmise palga ulatuses on töölepingu lõpetamise asjaolusid ning tööandja poolset seaduserikkumise iseloomu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus juhib kostja tähelepanu ITLS § 30 lg-le 2, millest kohaselt võib töölepingu ebaseaduslikul lõpetamise korral välja mõistetava hüvituse suurus ulatuda kuni töötaja kuue kuu keskmise palgani.
11.Vaidlustamata asjaolude kohaselt oli hageja keskmine palk kostja juures töötades 11 230,50 krooni (vt TVK toimik, lk 11). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks hüvitusena väljamõistmisele 22 461 krooni.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud käesolevas asjas jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 2 võib hageja nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
13.Asja materjalidest nähtuvalt on kostja kohtu poole pöördumisel tasunud riigilõivu 1 500 krooni (vt toimik, lk 16). Arvestades riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-s 1 sätestatuga, puudus kostjal kohustus kohtule esitatud avalduselt (taotluselt) riigilõivu tasuda (vt ka: Riigikohtu 01.02.2007.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-06 (p 14)). Lähtudes TsMS § 150 lg 1 p-st 1, kuulub riigilõiv enamtasutud osas tagastamisele. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 3 tagastatakse riigilõiv riigilõivu tasunud isiku nõudel määruse alusel.
2-07-22392
Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik
ÄRAKIRI ÕIGE
KOHTUNIK
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.