Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

14.02.2008.a. esitas kostja kirja, milles palub kostja kulud hagejalt välja mõista. Lisaks esitab kostja maksekorralduse kuupäevast 02.05.2007.a. summas 1341,87 krooni. Saajaks on märgitud KÜ KoidulaMaja N ning selgituseks „ korteri nr. 1 tasaarvestus perioodil 01.03-07.05, mis on vastavuses kaasomandi osaga 4,79%“. Hageja kostja menetluskulusid ise hüvitanud ei ole. Kohtu otsustuse põhjendid: Kohus võtab vastu menetlusest loobumise avalduse ja leiab, et menetlus tsiviilasjas kuulub lõpetamisele TsMS § 428 lg. 1 p. 3 ja 429 alusel. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja Täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kuni 01.01.2006 kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lõikele 1 võib kohus kostja nõudel menetluse lõpetamise määrusega hagejalt välja mõista kostja kohtukulud, välja arvatud siis, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude rahuldanud. Sama seadustiku § 62 lõike 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel menetluse lõpetamise määrusega kostjalt välja mõista hageja kohtukulud, kui hageja loobub hagist seoses sellega, et kostja on pärast hagi esitamist täitnud hageja nõudmised vabatahtlikult. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku eelmise redaktsiooni § 60 lõike 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohtukuludeks on TsMS § 46 järgi riigilõiv ja asja läbivaatamiskulud. Asja läbivaatamiskulude hulka kuulub TsMS § 52 p 4 järgi ka õigusabikulud. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu summas 560,00 krooni (TL I köide lk. 26). Kuigi tasutud summa võrra hagihind vähenes, mõistab kohus TsMS § 62 põhimõttest lähtuvalt kostjalt hageja kasuks välja kogu hagiavalduselt tasutud riigilõivu summas 560,00 krooni. Poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest, hinnaga hagi puhul kuni kuni 5% hagi rahuldatud osast hagejale või kuni 5% hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Hageja on esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamiseks summas 6950,00 krooni (TL II köide lk. 11, 119). Kohtule esitatud õigusabikulu arvete kokku liitmisel selgub, et arveid on esitatud kokku summas 6 850.- krooni (TL I köide lk. 187, 234, 235, 236, 237, 238 ja TL II köide lk. 3). Kostja taotleb samuti oma kulude hüvitamist hageja poolt. Haginõude suurus hagi esitamisel oli 7844,61 krooni. Hageja loobus hagist, märkimata summat, milles pooled kokkuleppele said. Kostja poolt 14.02.2008.a. esitatud vastuse ning lisatud maksekorralduse kohaselt tasus kostja võlga summas 1341,87 krooni, mida kohus loeb hagi rahuldatud osaks. Kohus möönab, et kohtuprotsess on olnud keeruline ning ajamahukas ning hageja õigusabi kulud on põhjendatud ning vajalikud. Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks õigusabikulude katteks väljamõistmisele summa 67,09 krooni (5% summast 1341,87 krooni). Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kohtukulude katteks 627,09 krooni (s.h. õigusabikulude katteks 67,09 krooni, tasutud riigilõivu katteks 560,00 krooni).