Asjaõigus › Omandiasjad

kasuks menetluskulude katteks 2018 (kaks tuhat kaheksateist) eurot 22 senti.

vastavalt xxxxx ja xxxxx omanikud. Kostja on ehitanud hagejalt nõusolekut küsimata kinnistute ühisest piirist umbes 10 cm kaugusele kahe meetri kõrguse looduslikust pilliroost aia, mis on 100 mm läbimõõduga raudpostidest ja puitroovitusega ja mille kinnituseks on kasutatud pikki kruvisid. Aed algab kostjale kuuluva xxxxx kinnistu saunahoonest ja kulgeb hagejale kuuluva xxxxx kinnistu abihoonetest umbes nelja meetri kaugusel ja elamust umbes viie meetri kaugusel. Hageja leiab, et kostja kinnistule ehitatud kõrge aed rikub tema kui naaberkinnistu omaniku õigusi. Aed takistab päikesevalguse langemist hageja kinnistule ja varjab miljööväärtusliku vaate. Aed on ehitatud kergestisüttivast materjalist, mis kujutab endast tuleohtu hageja kinnistul olevatele hoonetele. Hageja kinnistu suunas on läbi aia keeratud pikad teravad kruvid, mis ulatuvad 3 kuni 6 cm ulatuses läbi puitroovituse ja mis on ohtlikud hageja kinnistul liikuvatele inimestele ja loomadele. Teravate kruviotste vastu on end vigastanud hageja koer ning need on ohtlikud ka lastele, kes viibivad suviti hageja juures lastelaagris ja liiguvad järve äärde mööda teed, mis kulgeb piirdeaia äärest. Aia tõttu on külatee muutunud liiga kitsaks tuletõrjeautode jaoks ja kitsa tee tõttu ei pääse hageja oma kinnistul asuva purjekuuri juurde. Aia 4 (24)

hooldamine ja aia äärest muru niitmine pole võimalik hageja kinnistut kasutamata. Hageja leiab, et kostja on rikkunud xxxxxx Vallavalitsuse 23.08.2012 nõusolekus aia rajamiseks sätestatud tingimusi. Hageja on toetunud oma nõuet esitades AÕS §-dele 89 lõikele 1 ja 144 lõikele 1, mille alusel ta nõuab kostjalt hageja ja kostja kinnistute piiri äärde kostja kinnistule ehitatud piirdeaia kõrvaldamist. Hageja leiab, et piirdeaia saab püstitada ka selliselt, et see ei kahjusta hageja õigusi. Piirdeaed tuleks püstitada vähemalt ühe meetri kaugusele kinnistu piirist, selle kõrgus peaks olema 140 cm ja kergestisüttivast materjalist piirdeaed tuleks töödelda tuletõkkevahendiga. Sellisel juhul oleks tagatud hagejale normaalne vaade ja päikesevalgus, kostja saaks aeda hooldada enda kinnistult ja tuleoht väheneks. 14.08.2017.a. esitatud alternatiivses nõudes (tl.147) taotleb hageja kostja kohustamist piirdeaeda ümber ehitama selliselt, et hageja elumaja tänavapoolsest nurgast kuni Peipsi järveni oleks aia kõrgus 140 cm, aialt oleks kõrvaldatud teravad ohtlikud kruviotsad ning aed oleks töödeldud tuletõkkevahendiga. 5 (24)

Kostja vastuväited Kostja on ei tunnista hagiavalduses tema vastu esitatud nõudeid (tl.27-38), olles seisukohal, et ta pole rikkunud hageja omandiõigust. Ehitusseadus, planeerimisseadus ega xxxxxx valla ehitusmäärus ei kohusta hajaasustuspiirkonnas küsima naaberkinnistu omanikult nõusolekut piirdeaia ehitamiseks. Kuna aia alla on paigaldatud tõrvapapp, läbi mille muru ei kasva, ei esine vajadust hooldamiseks (niitmiseks) vahetult aia äärest. Aia kaugus xxxxx kinnistul asuvast elamust on päästeameti mõõtmise andmetel 5,45 meetrit, milline kaugus hoonest on kostja arvates mõistlik. Piirdeaed ei takista ka päikesevalguse langemist hageja kinnistule, arvutused kinnitavad, et isegi talvisel pööripäeval on tagatud nõuetekohane valgus hageja eluruumides. Akendesse paistvat päikesevalgust varjavad hageja kinnistul kasvavad metsviinapuud ja kadakas. xxxxx küla ei kuulu xxxxxx valla üldplaneeringuga määratud miljööväärtuslike alade hulka, mistõttu ei saa kostja püsitatud piirdeaed varjata hageja miljööväärtuslikku vaadet. Rooaed on xxxxx küla piirkonna traditsiooniliseks piirdeaiaks, mida on 6 (24)

kasutatud ka teistel xxxxx küla kinnistutel (näiteks xxxx ja xxxxx kinnistutel ning naaberkülas Sepapoiste ja Järve kinnistute piiril). Kostja vastuväidete kohaselt on elektrist tekkida võiv süttimisoht välistatud rikkevoolukaitsmete ja eraldi sauna automaatkaitselüliti kasutamisega. Aia ehitamisel kasutatud kruvide otsad ei ulatu hageja kinnistule, mistõttu ei saa koerad end nende vastu vigastada. Ka on väär hageja väide, et tema krundil paikneb üldkasutatav tee. Kui see isegi ajalooliselt nii oli, siis käesoleval ajal on hageja tee sulgenud traataia ja lukkudega. xxxxx kinnistu külateed avaliku juurdepääsuteena kallasrajale pole märgitud ka valla üldplaneeringus, kus pole ette nähtud tuletõrje veevõtukohani liikumiseks vajalikku ala. Hageja kinnistu piiril asuvat teed on võimalik kasutada erinevate transpordivahenditega järve äärde sõitmiseks. Kostja on seisukohal, et ta on piirdeaeda ehitades toiminud seaduslikult, aeda pole püstitatud väljapoole kostja kinnistu piire ning hageja omandiõigusi ei ole rikutud. Piirdeaed tähendabki kõrvutiasetsevate naaberkinnistute eraldamist. Hagejal pole seaduslikku alust nõuda, et kinnistud oleksid privaatsust tagava piirdeta või piirdeaed 7 (24)

paikneks meetri kaugusel kinnistute piirist. Ka madalam piirdeaed, millest hageja näeks vabalt üle ja millest suurekasvulised koerad suudaksid üle hüpata, ei täidaks oma tegelikku ülesannet. Hageja ei ole esitanud kostjale vastuväiteid aia ehitamise kohta ajal, kui kostja tegi aia ehitamiseks ettevalmistusi – kui maamõõtja märkis täpse kinnistute piiri, paigaldati aiapostid ja kostja vedas aiapostide juurde roomaterjali. Valmisehitatud piirdeaia kõrvaldamine on kulukas, ajamahukas ning ebamõistlik. 25.07.2017.a. on kostja esitanud hagile täiendavad vastuväited (tl.94-96), seoses asjaolude muutumisega kohtumenetluse ajal. Kui hageja on esitanud väite, et kostja kinnistule ehitatud piirdeaed takistab päiksevalguse langemist hageja kinnistule ning varjab vaadet, siis käesoleval ajal varjavad vaadet 2015.a. suvel hageja poolt oma elumaja lõunapoolsesse külge ehitatud rõdu tugipostid ja rõdu alumisse serva paigaldatud satelliiditaldrik. Varem varjas vaadet hageja elumaja lõunapoolses otsas kasvav kadakas, mis on kohtumenetluse ajal eemaldatud. Seonduvalt aia hooldamisega on kostja märkinud, et abivahendeid kasutades on vajadusel võimalik aia 8 (24)

hooldamist teostada xxxxx kinnistult, mida kostja on ka teinud. Vaidlusalune aed on kahe meetri kõrgune. Kostja on rajanud ka uue aia, mis ümbritseb xxxxx kinnistu hoovi põhja-loode ja lääne suunast ning milline on kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud kirjaliku loa alusel lubatud ehitada kuni 2,3 meetri kõrgusena ja kuni 2,5 meetri kõrguste väravatega. Kostja on piirdeaia rajamisel järginud nii ohutusnõudeid kui xxxxxx vallas kehtestatud üldplaneeringu nõudeid, samuti arvestanud naaberkinnistu omaniku õigustega. Kohtu tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused Tulenevalt TsMS § 436 saab kohus rajada oma otsuse vaid poolte poolt esitatud asjaoludele ja tõenditele. TsMS § 230 lg 1 alusel peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja TsMS § 231 lg 2 kohaselt tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et hageja ja kostja on naaberkinnistute omanikud ja kostja 9 (24)

ehitas hagejalt nõusolekut küsimata kinnistute ühisest piirist umbes 10 cm kaugusele kahe meetri kõrguse looduslikust pilliroost aia, mis algab kostjale kuuluva xxxxx kinnistu saunahoonest ja kulgeb hagejale kuuluva xxxxx kinnistu hoonetest umbes nelja meetri kaugusel. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja ehitatud piirdeaed rikub hageja omandiõigust ja kas hagejal on õigus nõuda kostja ehitatud piirdeaia kõrvaldamist. AÕS § 89 alusel on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. AÕS § 144 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanikul on õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks või seal ei säilitataks rajatist või seadeldist, mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale. Tulenevalt AÕS § 144 lg 2 on juhul, kui osundatud paragrahvi 1. lõikes nimetatud rajatis või seadeldis on püstitatud kooskõlas seadusega, õigus nõuda rajatise või seadeldise eemaldamist ainult pärast keelatud mõjutuse tegelikku toimumist. Seega tuleb hinnata, kas kostja poolt piirdeaia ehitamine oma kinnistule on toimunud õiguspäraselt, kooskõlas seadusega ning kas

10 (24)

piirdeaia tõttu tekivad hageja kinnistule keelatud või negatiivsed mõjud. xxxxxx Vallavalitsuse 23.augusti 2012.a. istungi protokollist (tl.66) nähtub, et vallavalitsus on teinud protokollilise otsuse xxxxx külas xxxxx kinnistul piirdeaia rajamise lubamise kohta tingimustel, et piirdeaed peab olema püstitatud oma kinnistupoolele selliselt, et seda saaks hooldada kuni kinnistu piirini ilma naaberkinnistut kasutamata. Piirdeaia põhimaterjalina tuleb kasutada looduslikku materjali ning selle võib püstitada kuni 2 m kõrgusena. Kuni 30.06.2015.a. kehtinud ehitusseaduse § 16 lg 1 p 1 järgi oli nõutav kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek väikeehitise ehitamiseks, mille ehitusalune pind on 20-60 m2 . Kuigi käesolevas asjas ei ole kohtule esitatud andmeid 2013.a. kostja kinnistule rajatud piirdeaia pindala kohta, ei saa vaidlust olla selles, et aia ehitamiseks oli olemas kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek. xxxxxx Vallavalitsuse kirjas 06.08.2013.a. N. V. (tl.10) on selgitatud, et xxxxx kinnistule piirdeaia püstitamiseks on väljastatud vallavalitsuse nõusolek ning selleks ei ole vajalik naabri 11 (24)

kooskõlastus. Märgitud on, et aia ehitamise põhimaterjaliks on pilliroog, mis ei ole tuleohu mõttes püsiva kuumuse allikas ega oht lähedalasuvatele ehitustele. Samas kohustab vallavalitsus xxxxx kinnistu omanikku N.Vabarna hoonete läheduses pillirooaeda töötlema tuletõkke vahendiga. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et xxxxx kinnistu omanikku oleks tegelikkuses kohustatud aeda tuletõkke vahendiga töötlema, sest xxxxxx Vallavalitsuse 23.08.2012.a. otsuses sellist nõuet ei ole. Seoses piirdeaia vastavusega tuleohutuse nõuetele on esitatud kohtule Päästeameti vastus xxxxxx Vallavalitsuse päringule (tl.61), millest nähtub, et Vabariigi Valitsuse ja siseministeeriumi õigusaktid ei sätesta piirdeaedadele tuleohutusnõudeid. Hageja on esitanud kohtule E. O. juhatuse liikme M. O. kirja (tl 16), mille kohaselt tuleb pillirooaed võrdsustada ehitisega, mis peab täitma Vabariigi Valitsuse määrusega nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ kehtestatud nõudeid. Kirja sisust nähtub, et kiri on adresseeritud Päästeameti Lõuna Päästekeskusele ning allkirjastatud 06.08.2014.a. ning et Päästeamet on eelnevalt tuleohutusnõuete järgimist aia ehitamisel kontrollinud(tl.17). 12 (24)

Tuleohutusnõuete kontrollimist xxxxx kinnistul ja nende järgimist tõendavad ka kostja poolt esitatud kirjavahetus Päästeameti Lõuna Päästekeskuse tuleohutuskontrolli bürooga (tl.52-53) ning R. K. kirjalikud selgitused seoses 25.11.2013.a. toimunud kontrolliga (tl.44-45). Kohtule esitatud tõendite alusel ei saa teha järeldust, et aia ehitamisel oleks rikutud tuleohutusnõudeid. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et M. O. näol oleks tegemist isikuga, kellel oleks volitus määrata, et 2013.a. rajatud piirdeaed on võrdsustatud ehitisega. 11.08.2015.a. on xxxxxx Vallavalitsus korraldusega nr 208 antud M. K. kirjalik nõusolek väikeehitisepiirdeaia püstitamiseks xxxxx kinnistule (tl.106). Nähtuvalt piirdeaia asendiplaanist ja joonistest on tegemist uue aia ehitamisega xxxxx kinnistu teepoolsesse serva. Hageja on nimetatud korralduse vaidlustanud halduskohtus ning Tartu Halduskohtu 21.04.2017.a. otsusega on jäetud kaebus rahuldamata. Seega on peetud xxxxxx Vallavalitsuse 11.08.2015.a. korraldust õiguspäraseks. Kuigi nimetatud haldusaktiga ei ole hõlmatud 2013.a. piirdaia ehitamine, peab kohus käesoleva tsiviilasja lahendamise seisukohast oluliseks asjaolu, et ka 11.08.2015.a. vallavalitsuse 13 (24)

korralduses ei ole aia ehitamisel lisatingimusena ette nähtud aia töötlemise kohustust tuletõkke vahendiga. Halduskohtu otsuse p. 21 nähtub, et vallavalitsus on M.Krahvi taotluse menetlemisel küsinud seisukohta ka Päästeametilt (tl.141). Kuna nii käesoleva menetluse aluseks olev piirdeaed kui hilisemalt ehitatud aed on ehitatud samast materjalist, järeldab kohus, et piirdeaia ehitamine on olnud õiguspärane ka tuleohutuse nõuete järgmise aspektist vaadatuna. Tulenevalt AÕS § 144 2.lõikest tuleb järgnevalt vastata küsimusele, kas hageja naaberkinnisasjale püstitatud rajatis on tekitanud hageja kinnisasjale keelatud mõjutusi. Hageja on esile toonud asjaolud, et piirdeaia kõrgus ei võimalda päikesevalguse levimist hageja kinnistul asuvasse elamusse akende kaudu, mis avanevad naaberkinnisasja poole ning piirdeaed varjab neist akendest vaate. Samuti ulatuvad aia kinnitamiseks kasutatud kruvide teravad otsad ohtlikult kinnituslatist väljapoole. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et aed on ehitatud hageja ja kostja kinnistute vahelisest piirist umbes 20 cm kostja kinnistu poole, nimetatud asjaolu on 14 (24)

tuvastatud ka vaatluse käigus (protokoll ja fotod tl.82-84). Nimetatud menetlustoimingu käigus on tuvastatud ka, et aia alla on paigutatud tõrvapapp kuni naaberkinnistu piirini ning et mõnede kruvide otsad ulatuvad mõne sentimeetri ulatuses pilliroomati kinnitamiseks kasutatud latist väljapoole. Sellises ulatuses väljaulatuvaid kruvisid, nagu on näha hageja poolt esitatud fotol (tl.14) vaatluse käigus ei täheldatud. Kostja poolt esitatud jooniselt päikesevarju kauguse mõõtmise kohta xxxxx kinnistul seoses xxxxx kinnistul paikneva rooaiaga (tl.43) nähtub, et aed ei takista päikesevalguse jõudmist xxxxx kinnistul paikneva aknani. Hageja ei ole nimetatud asjaolu omapoolsete tõenditega ümber lükanud. Kohtule esitatud fotodelt (tl.9, 15, 50, 98,99, 153) on näha, et kostja ehitatud pilliroost aed varjab hageja elamu lõunapoolsetest akendest vaate kostja kinnistule, kuid samas on ka enne aia ehitamist olnud hageja kinnistul vaadet varjavaid objekte (tl.41 oleval fotol nähtavad kadakas ja võrkaeda kattev metsviinapuu). Kohtumenetluse ajal on hageja ehitanud oma elumaja lõunapoolsesse otsa rõdu (foto tl.153), mille tugipostid ühelt poolt võivad takistada vaadet 15 (24)

akendest kuid teiselt poolt avaneb rõdult vaade üle kostja kinnistule ehitatud aia muuhulgas kostja kinnistule. 13.08.2017.a. fotolt on näha, et hageja kinnistul toimub hoone (juurde)ehitus, mis samuti võib varjata hageja vaadet ümbruskonnale. Kohus on seisukohal, et kostja on oma kinnisasjale piirdeaeda rajades tegutsenud temale kuuluva omandiõiguse piirides ja õiguspäraselt. Isegi juhul, kui ta on kaudselt tekitanud naaberkinnisasja omanikule viimase vaatevälja ahendamisega negatiivse tagajärje, ei ole tegemist hageja omandiõiguse rikkumisega, mis kuuluks AÕS § 89 kohaldamisalasse ega ka keelatud mõjutusega AÕS § 144 lg 2 mõttes. Seonduvalt aia põiklattidest väljaulatuvate kruvide otstest lähtuva kahjuliku mõjutusega märgib kohus, et hageja väited kruvide ohtlikkuse kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Mõne sentimeetri ulatuses puidust väljaulatuv terav kruvi ots võib kohtu hinnangul kedagi vigastada vaid inimese või looma vahetult vastu aeda liikumisel või kukkumisel. Hageja ei ole esitanud ühtegi fakti kellegi vigastamise kohta sellisel moel. Silmas tuleb pidada, et AÕS § 144 lg 2 alusel on õigus nõuda kooskõlas seadusega püstitatud rajatise eemaldamist ainult pärast keelatud mõjutuse 16 (24)

tegelikku toimumist. Kuid ka kahjuliku mõjutuse tekkimise tõenäosusliku ohu puhul ei ole piisav, kui ohuks on üksnes üldine kartus, et kahjulik mõjutus võib hüpoteetiliselt tekkida, vaid oht peab kaasnema sellise rajatise või seadeldise tavapärase kasutamisega normaaloludes ning asjade tavapärase eeldatava kulgemise korral.1 Seega ei ole kohtule esitatud asjaolude ja uuritud tõendite alusel võimalik väita, et kostja poolt ehitatud piirdeaed on tekitanud hageja kinnisasjale keelatud mõjutusi või on alust eeldada, et keelatud mõjutuste tekkimist tulevikus. Kostja ei ole oma kinnisasja kasutamisega vastavalt oma soovile (piirdeaia ehitamisega) rikkunud hageja omandiõigust ning hagi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx hageja ja kostja kinnistute piiri äärde kostja kinnistule ehitatud piirdeaia kõrvaldamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus on seisukohal, et kuivõrd ei ole tuvastamist leidnud AÕS §-de 89 lg 1 ning 144 lg 1 või 2 tulenevate nõuete rahuldamise eeldused, puudub alus ka hageja alternatiivse nõude rahuldamiseks – kostja kohustamiseks piirdeaia ümberehitamiseks selle kõrguse vähendamisega 140 cm-ni, teravate 17 (24)

kruviotste kõrvaldamiseks ning aia töötlemiseks tuletõkkevahendiga.

Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega käesolevas asjas hageja. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. _________________________________________ _________________________________

Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne 2014, § 144 Komm.3.4. Tulenevalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja 18 (24)

läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostja on esitanud taotlused menetluskulude, so õigusabikulude summas 3097,60 eurot väljamõistmiseks (tl 156, 167-168) ning lisanud kuludokumentidena õigusabi saajale esitatud arved (tl 170-181). Hageja on esitanud kostja menetluskulude nimekirjale oma vastuväited (tl 184-185), leides, et kostja menetluskulud ei ole põhjendatud ja vajalikud, mistõttu ei ole alust kõigi väidetavate menetluskulude väljamõistmiseks. Liialdatud on nii transpordikulud kui ajakulu õigusabi osutamiseks, büroo- ja sidekulude arvamisele esindajakulude hulka vaidleb hageja täielikult vastu, kuna nimetatud kulud sisalduvad esindaja tasumääras. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu 19 (24)

diskretsiooniotsus (Riigikohtu 18.12.2012. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13).

a

TsMS § 176 lõike 5 kohaselt tuleb menetlusosalisel kinnitada, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kostja on nimetatud kinnituse andnud. Seejuures selgitab kohus, et menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on need kulud ka tegelikkuses kandnud. Nimetatud seisukohta on kinnitanud mitmeid kordi ka Riigikohus, muuhulgas oma 13.11.2013.a. lahendi 3-2-1-115-13 punktis 26. TsMS § 174 lõikest 10 tuleneb, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kostjat on menetluses esindanud jurist Ülli Adamson hinnaga 60 eurot tunnis (käibemaksuta), kiirtöö puhul on rakendatud topelttariifi (120 eurot tunnis). Kohtu hinnangul on kostja esindaja 20 (24)

töötunni hind käesolevas asjas põhjendatud, kohtupraktikas on asutud seisukohale, et esindaja tunnihinda kuni 120 eurot tuleb pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduste ja kuludokumentide kohaselt osutas kostja lepinguline esindaja kostjale õigusabi kokku 41,2 tunni ulatuses, sealhulgas tunnihinnaga 120 eurot 3 tunni ulatuses, neljal korral on rakendatud baastasu 185 eurot (kohtuistungitel ja vaatlusel osalemine), millise tasu on kohus taandanud 3,1 tunnile (aluseks tunnitasu 60 eurot) ning kolmel korral rakendatud baastasu 100 eurot, mille kohus on taandanud 1,6 tunnile. Esindaja taotleb sõidukulu hüvitamist kokku 177,60 eurot. Sõidukulu kohta kuludokumente esitatud ei ole, aluseks on võetud määr 0,40 eurot kilomeeter. Sõidukulu on kantud seoses kolmel korral kohtuistungitest osavõtuga Põlvas ning ühel korral vaatlusel osalemisega xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Esindaja büroo asukoht on Tartus. Lisaks taotleb esindaja büroo- ja sidekulude hüvitamist 50 euro ulatuses. Menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja 21 (24)

nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, näiteks kostja esindaja puhul hagile vastuse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Esindaja büroo- ja sidekulud peaksid kajastuma esindaja tunnihinnas, kohtul ei ole võimalik kontrollida nimetatud kulude seost konkreetse asjaga. Seetõttu tuleb jätta nimetatud kulud teiselt poolelt välja mõistmata. Samuti ei pea kohus põhjendatuks sõidukulu hüvitamist määra alusel 0,40 eurot/km. Kostja esindaja ei ole esitanud kohtule sõidukulusid tõendavaid dokumente. Riigi õigusabi osutamisega kaasnevad sõidukulud hüvitatakse vastavalt Justiitsministri 26.07.2016.a. määrusega nr 16 kehtestatud korrale summas 0,3 eurot iga läbitud kilomeetri kohta. Kohus leiab, et kui esindaja poolt on sõidukulud dokumentaalselt tõendamata, siis ei ole alust ka lepingulise esindaja sõidukulude hüvitamisel rakendada kõrgemat määra kui 0,3 eurot/km. Seega peab kohus lepingulise esindaja põhjendatud kuludeks sõidule seoses kohtuistungitest ja menetlustoimingutest osavõtuga 133,20 eurot (444 km x 0,3€).

22 (24)

Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et menetluskulude väljamõistmisel ei arvestata lepingulise esindaja ajakuluna konsultatsioone ega nõupidamisi kliendiga, kuna kliendiga suhtlemine ja temale õigusliku olukorra selgitamine on hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel muuhulgas arvestada ka seda, missuguses ulatuses on osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o kohtule menetlusdokumentide esitamisega ja kohtuistungitel osalemisega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagejalt kostja kasuks välja mõistmata osaliselt 20.10.2014.a. arvel märgitud õigusabikulud seoses kliendikohtumistega ja õigusliku perspektiivi selgitamisega summas 420 eurot. Kohus ei pea põhjendatud kuluks ka ettevalmistust paikvaatlusel osalemiseks, paikvaatlusel osalemise põhjendatud ajakuluks

23 (24)

tuleb pidada 0,5 tundi (paikvaatluse kestus) , mille tasu on 30 eurot. Põhjendatud ajakulu seisukoha koostamiseks kahel lehel kostja taotluse kohta menetluse peatamiseks on kohtu hinnangul 1 tund, tasuga 60 eurot, teatise koostamiseks halduskohtu otsuse jõustumise informatsiooniga 0,5 tundi tasuga 30 eurot. Alternatiivnõuetele vastuväidete koostamiseks kahel lehel vajalikuks ajakuluks hindab kohus 1 tunni, rakendades tasumäära 120 eurot. Arvestades menetluse tulemuslikkust ja eeltoodud põhjendusi, leiab kohus, et kostja esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabi osutamise ajakulu kliendi huvide kaitseks oli 27,4 tundi. Eeltoodu alusel tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 2018,20 eurot [3097,60- (50 +44,4 +985)], sealhulgas 133,20 eurot esindaja sõidukulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

24 (24)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.