Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

töölepingu lõpetamise eest hüvitise kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 16 200.00 krooni. 05.12.2007 esitas OÜ E Harju Maakohtule taotluse nimetatud avalduse hagimenetluse korras hagina läbivaatamiseks, kuna ei nõustu Töövaidluskomisjoni otsusega. II Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt võeti OT(edaspidi hageja) 12.03.2007 tööle korrektori ametikohale määramata ajaks, katseajaga 4 kuud. Seoses tütre haigestumisega pöördus hageja 09.07.2007 perearsti poole haiguslehe vormistamiseks, pärast mida läks ta töö juurde ning teavitas kirjalikult, et on haiguslehel. 12.07.2007 kontrollis hageja oma kontot ja nägi, et üle oli kantud summa 3 339.00 krooni, selgitusega „lõpparve“. Samal päeval helistas ta kostja raamatupidajale, kes selgitas, et hageja on vallandatud. Sama kinnitas telefoni teel ka kostja töötaja AT, kuid vallandamise põhjust ei öelnud. Hageja sai talle määratud käskkirja alles kohtust, millest nähtub, et tööleping lõpetati katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Hagejaga töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik, kuna kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja oli sel ajal töövõimetu. Lisaks on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik, kui puuduvad asjaolud, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise põhjuseks. Antud juhul puudusid asjaolud töölepingu lõpetamiseks kostja käskkirjas märgitud alusel. Hageja palub tunnistada töölepingu lõpetamine kostja algatusel töölepinguseaduse (TLS) § 86 p 5 alusel ebaseaduslikuks, muuta töölepingu lõpetamise aluse formuleeringut ning lugeda tööleping lõpetatuks töötaja algatusel, kohustada kostjat maksma hagejale hüvitis kuue kuu keskmise palga ulatuses summas 48 600.00 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud nõude ja põhjenduste juurde ja lisas, et kostja poolt 04.02.2008 esitatud ajakirju, mis kostja seisukohalt kinnitavad puudusi hageja töös, ei saa lugeda tõenditeks, kuna 100%-lise tõenäosusega ei saa öelda, et tegemist on just hageja töö vigadega. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks hageja mittevastavust tehtud tööle. III Kostja seisukoht OÜ E(edaspidi kostja) hagi ei tunnista. Hageja oli ammu teadlik, et käskkiri vormistatakse. 09.07.2007 hageja tööle ei ilmunud, teatas vaid, et on haige. Hiljem selgus, et haige oli hoopis tema laps. Hageja haigust tõendavat dokumenti nägi kostja alles töövaidluskomisjonis. Töövaidluskomisjoni otsuses on kostja töötaja AT ́i sõnad vääralt kirjas, ta rääkis töö vähenemisest, mitte töö vähesusest. Kostja vallandas kõik töötajad, kuna töötulemused olid negatiivsed. Hageja katseaja ebarahuldavad tulemused seisnesid selles, et ta käis tööl nii nagu ise heaks arvas. Ka teised kostja töötajad käisid tegelikkuses selliselt tööl, tulid ja läksid, millal vajalikuks pidasid. Töölepingu lõpetamisel lähtus kostja töö üldtulemustest, kaasaarvatud töödistsipliin ja tööl käimine. Tööandjal on katseaja jooksul õigus otsustada, kas töötaja sobib töökohale või mitte, sealjuures arvestab kõiki asjaolusid kogumis. Töölepingu lõpetamisest teatas kostja hagejale telefoni teel, kui ta helistas ja küsis, miks ta sai lõpparve. Varasemalt oli teda suuliselt hoiatatud võimalikust töölepingu lõpetamisest. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja esindaja esitatud seisukohtade juurde ja lisas, et hageja töötas korrektorina, kelle tööülesannete hulka kuulub vähemalt kahekordne tekstide kontroll, samuti viimane lugemine pärast küljendust, et vead ei jääks teksti sisse. Hageja töö hindamist saabki teha läbi selle, et vaadata, kuidas kujunes välja lõpptoodang. Kirjalikke käskkirjasid hageja töös esinenud vigade fikseerimiseks ei tehtud, kuna see oleks olnud ebamõistlik. Kostja lähtus katseajast, mille vältel on tööandjal õigus jälgida töötaja tööd ja seejärel teha oma otsus. Seadus ei näe ette kohustuslikult noomituste tegemist töölepingu lõpetamiseks katseajal. IV Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära poolte esindajad ja uurinud ning hinnanud kogutud tõendeid, sealhulgas Tallinna ja Harjumaa Töövaidluskomisjoni toimikus nr 9.01-2/1587/07 asuvaid tõendeid, kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Vastavalt kostja käskkirjale 12.07.2007 (t lk 4) lõpetas tööandja hagejaga sõlmitud töölepingu nr TL-2 12.03.2007 katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu TLS § 86 p 5 ja § 102 alusel. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 28 lg 1 kohaselt on ebaseaduslik töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks. TLS § 86 p 5 kohaselt on tööandjal õigus lõpetada tööleping katseaja kestel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Vastavalt TLS § 34 lg-le 1 määrab katseaja tulemused kindlaks tööandja, kellel on õigus neid hinnata. Nimetatud sätte mõtte kohaselt võib tööandja lõpetada töölepingu TLS § 86 p 5 alusel, kui töötaja oma tervise, võimete, suhtlemisalase sobivuse või kutseoskuste tõttu ei vasta antud töökohal töötajale esitatavatele nõuetele. Samas peab tööandja olema töölepingu lõpetamise vaidlustamise korral valmis tõendama, milles seisnesid katseaja ebarahuldavad tulemused ning et tegemist oli piisava alusega ka töölepingu lõpetamiseks. TLS-i mõtte kohaselt kui katseajal on tööandjal muu alus lepingu lõpetamiseks (näiteks töökohustuste rikkumine, usalduse kaotamine, vääritu tegu), tuleb tööleping lõpetada vastaval alusel. Pooltevahelise töölepingu p 1.1 kohaselt võeti hageja tööle venekeelse telekavasid tutvustava ajakirja korrektori ametikohale. P 1.2 kohaselt oli töö sisuks õigekirja ja stiilivigade parandamine ajakirjas toimetatavates ja väljaantavates materjalides, telekavade tabeli vastavuse kontroll, muud ülesanded, mis on vahetult seotud ja tulenevad eelmainitust. Kostja esindaja selgitas esimesel kohtuistungil , et töölepingu lõpetamise aluseks olid järgmised asjaolud: töö vähenemine, konkreetse projekti tulemus oli ebarahuldav ja seega oli kõigi sellega seotud töö ebarahuldav, samuti käis hageja tööl nagu ise tahtis ning tööandja pidi viima talle tööd koju, kuna teda ei olnud tööl. Täiendavalt esitas kostja töölepingu lõpetamise põhjendamiseks lisaks töötaja suhtumise töödistsipliini ka töötaja praktilised tööoskused. Oma väidete tõendamiseks esitas kostja kolm ajakirja numbrit, mida hageja pidi väidetavalt korrektorina üle kontrollima. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS §-s 229 on sätestatud tõendi mõiste ja tsiviilkohtumenetluses lubatud tõenditeliigid. Kostja esitas oma väidete tõendamiseks ainsate tõenditena kolm ajakirja numbrit, mida hageja väidetavalt korrektorina kontrollis, kuid millised sisaldavad hulgaliselt õigekirja, eriti kirjavahemärkide, vigu. Kohus on asja sisulise arutamise tulemusena seisukohal, et kostja ei suutnud veenvalt tõendada hagejaga töölepingu lõpetamiseks TLS § 86 p 5 aluste olemasolu ja seega tuleb tunnistada vaidlusaluse töölepingu lõpetamine kostja poolt ebaseaduslikuks. Katseaja ebarahuldavate tulemuste alusel töölepingu lõpetamine ei saa toimuda ükskõik millisel põhjusel. Ainsaks kostja poolt välja toodud asjakohaseks põhjuseks vaidlusaluse lepingu lõpetamisel saaksid olla töötaja ebarahuldavad praktilised tööoskused. Nende tõendamiseks esitas kostja aga vaid kolm ajakirja numbrit, kus tõepoolest esinevad mõned kirjavahemärkide vead. Samas ei nähtu ei ajakirjade pealdistest ega muudest tõenditest, et tegemist oli nimelt hageja möödalaskmistega. Selle vastuväite osas nõustub kohus hageja esindaja seisukohaga. Samas on kohus seisukohal, et isegi juhul, kui tegemist oli hageja tegemata tööga, ei saa seda lugeda nii oluliseks, et olla piisav töölepingu lõpetamiseks. Kuna tegemist oli üks kord nädalas ilmuva ajakirjaga, siis nelja kuu jooksul pidi hageja korrektorina kontrollima vähemalt kuutteist ajakirja. Muid hageja tehtud vigu kostja ei tõendanud. Samuti ei tõendanud ega isegi ei väitnud kostja esindaja, et töölepingu kehtivuse ajal oleks hageja tähelepanu juhitud vigadele tema töös. Tegelikkuses kostja esindaja väitis, et ebapiisavad tööoskused ei olnudki ainus põhjus, miks tööleping lõpetati. Muud esile toodud põhjused (töödistsipliinist mitte kinni pidamine, töömahu vähenemine) ei saa aga TLS-i

mõtte kohaselt olla aluseks töölepingu lõpetamisele katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Ka ei saanud lõpetamise aluseks olla konkreetse projektiga tegelenud kogu meeskonna (sealhulgas esindaja enda) ebarahuldavad töötulemused. Tööleping on sõlmitud konkreetse isikuga ja selle täitmist saab nõuda ning kohast täitmist kontrollida samuti vaid konkreetse isiku suhtes. Lisaks on kohus sisulise arutamise tulemusena seisukohal, et tõendatud on ka tööandja poolt vaidlusaluse töölepingu lõpetamisel TLS § 91 lg 1 p-s 1 sätestatud keelu rikkumine. Nimetatud sätte kohaselt ei ole lubatud tööandja algatusel töölepingu lõpetamine töötaja ajutise töövõimetuse ajal. Kostja esindaja selgituste kohaselt ei ilmunud hageja tööle ja jättis umbes 08.07.2007 (täpset kuupäeva esindaja ei mäleta) töökohta vaid kirja, et „olen haige“. OÜ Perearstikeskuse tõendiga nr XXX (TVK t lk 11) on tõendatud, et hageja viibis 09.07.2007 arsti vastuvõtul ning et tema laps vajas hooldust haiguse ajal. Kohus on seisukohal, et nimetatud tõendi ja kostja esindaja väite alusel on mõistlik lugeda tõendatuks asjaolu, et alates 09.07.2007 oli hageja TLS § 91 lg 1 p 1 mõttes ajutiselt töövõimetu. Samuti asjaolu, et kostjale oli tema haigestumine teada. Kostja ei vaielnud vastu hageja väitele, et tema kohustuslikuks ravikindlustamiseks vajalikud toimingud olid kostja poolt seisuga 09.07.2007 tegemata (hageja väide t lk 20). Seega sõltus asjaolu, et hagejal puudub võimalus esitada ajutise töövõimetuse leht tõendamaks haige lapse hooldamist alates 09.07.2007, otseselt kostja enda tegevusetusest. Kuna hageja loobus tööle ennistamisest, siis tulenevalt ITLS § 29 lg-le 2, tuleb ta lugeda omal algatusel lahkunuks. Tulenevalt kohtulahendis eelnevalt tõendamist leidnud kostja poolt töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkusele on põhjendatud hageja nõue TLS § 117 lg 2 alusel hüvitise saamiseks. Kohus nõustub töövaidluskomisjoni poolt määratud hüvitise suurusega ja leiab, et see on mõistlik, arvestades ühelt poolt asjaolu, et hageja oli töötanud kostja juures vaid neli kuud (seega suhteliselt lühikest aega), kuid et samas oli kostja poolt töölepingu lõpetamisel tegemist sisuliselt kahe rikkumisega (ajutise töövõimetuse ajal ja puudusid olulised alused lugeda katseaja tulemusi ebarahuldavateks). TsMS § 162 lg-de 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-de 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eeltoodu alusel määrab kohus, lähtudes asjaolust, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ja kuulub rahuldamisele, selliselt, et hageja menetluskulud jäävad kostja kanda.

Imbi Sidok (allkiri) kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE:

I.Sidok

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.