2-06-28984/30 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbimata - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

krooni välja mõistmiseks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud täies ulatuses M.M. kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 4-5) Hageja asus tööle OÜ-sse X. autojuhina 15. märtsil 2004.a. Tööleping lõpetati 31. jaanuaril 2006.a. Hageja tööülesanneteks oli Kesk-Euroopast autode toomine ja reisid kestsid enamasti kaks nädalat. Mõned korrad kanti hagejale tööandja poolt üle palk, kordagi ei ole makstud seaduses ettenähtud korras töölähetushüvitist. Samuti ei ole hagejale makstud puhkusehüvitist kasutamata puhkuse eest. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 188 250,76 krooni, s.h. palk 25 336 krooni, viivis palga maksmisega viivitamise eest 29 153,66 krooni, puhkusehüvitis 7 803,00 krooni, hüvitis lõpparve maksmisega viivitamise eest 4 158,10 krooni ja lähetuskulud 121 800 krooni. OÜ X VASTUVÄITED (tl 15-17) Hageja ja kostja vahel sõlmiti tööleping, mille p 1.5 kohaselt hageja tööülesanneteks oli veoteenuste osutamine ja veoauto jooksev remont. Täpsemad tööülesanded olid sätestatud tööjuhendis. Tööleping poolte vahel lõpetati 31.10.2006.a poolte kokkuleppel. Kostja ei tunnista hageja nõuet saamata jäänud palga osas. Hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu p 3.3 kohaselt palga maksmine toimub sularahas ettevõtte kassast või sularahata arvelduse korras ülekandega töötaja isiklikule pangaarvele. Sellest lähtudes ongi osa palgast hagejale tasutud sularahas, osa ülekandega. Kostja on tasunud palgalt maksud ning kinni pidanud elatise, s.h. elatise, mille osas arestis töötasu kohtutäitur. Kuna autojuhtide töökoht ei ole määratletav ühe asula piiridega, siis puudub ka hageja töölepingus töökoht. Seega ei saa määratleda hageja töökohta ning teda ei ole seega võimalik saata ka lähetusse. Vabariigi valitsuse 22.12.2000.a määruse nr 453 „Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevarahade määrad ning maksmise tingimused ja kord“ § 9 sätestab, et teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest makstakse töötajale töölähetuse päevaraha tingimusel, et lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töökoht. Rahvusvahelisi vedusid teostaval autojuhil ei saa määratleda töökohta ühe asula piiridega. Vaatamata võimalikust maksuriskist maksis kostja hagejale päevarahasid. Hagejale anti enne igat reisi majanduskuludeks 350 eurot, mis sisaldasid ka lähetusrahasid. Vajadusel maksti hagejale täiendavalt kulutuste katteks raha reisi ajal. Rahade kasutamise kohta on hageja ise esitanud kostjale kuluaruanded koos kuludokumentidega ning nendelt nähtub ka raha, mis jäi hagejale. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 lg 3 kohaselt on palga maksmise nõude esitamise tähtaeg kolm aastat. Palgaseaduse § 2 lg 1 kohaselt palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti-, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. Eeltoodust tuleneb, et lähetuskulud

ei ole käsitavad palgana. Seega on aegumise osas kohaldatav ITVS § 6 lg 1, mille järgi on aegumise tähtaeg neli kuud. Hageja on esitanud nõude lähetuskulude saamiseks perioodi oktoober 2004 kuni detsembrini 2005.a eest. Kostja leiab, et hageja nõue selles osas on aegunud ja palub kohtul teha selles osas vaheotsus. HAGEJA, M.M., VASTUVÄITED KOSTJA VASTUSELE (tl 33) Kostja ei ole tõendanud palga maksmist kassast. Kui töölepingus ei ole ära määratletud töötaja töökohta, ei tähenda see seda, et töötajat ei ole võimalik saata lähetusse. Summasid, mis tööandja poolt on makstud ei saa käsitleda lähetuskuludena. Tööandja andis ettenägematute kulude katteks raha, mille kohta töötaja oli kohustatud esitama aruande. Enamikel juhtudel kulus kogu summa tööandja huvides tehtud kulutuste katteks. Vabariigi valitsuse 22.12.200.a määruse nr 453 kohaselt on miinimummääraks välislähetusel 350 krooni. Seega mitu nädalat kestva lähetuse korral ei piisa 50-75 eurost lähetuskulude hüvitamiseks. KOHTUOTSUS AEGUMISE OSAS lähetuskulude nõudes 03.04.2007.a perioodi märts 2004 kuni detsember 2005.a. (tl 61-65). HAGEJA POOLT ESITATUD HAGIAVALDUSE TÄIENDUS (tl 99-102,118) Hageja esitas 20.09.2007.a täiendava hagiavalduse, mille kohaselt hageja nõuab kostjalt perioodi 15.03.2004.a kuni 31.01.2006.a: 1) saamata palka summas 18 641,00 + 432,00 (laeval viibitud aeg ja laadimine) = 19 073,00 krooni; 2) saamata tasu töötamise eest õhtusel ajal 638,00 krooni; 3) saamata jäänud tasu töötamise eest öisel ajal 480,00 krooni; 4) lähetusraha 500,00 krooni päevas 2006.a jaanuarikuu 19 päeva eest summas 9 500,00 krooni. 5) lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmine palk summas 4 169,50 krooni, kuna kostja ei ole hagejale töölepingu lõpetamise päeval kõiki saadaolevaid summasid välja maksnud. 6) samuti palub hageja kostjalt välja mõista 2006.a jaanuarikuu eest saamata palk summas 2335,00 krooni (tl 51). Kohtule esitatud hagiavalduse täiendustes 04.05.2007.a (tl 67-69) ja 20.09.2007.a (tl 99-102) palub hageja kostjalt välja mõista 190 534,98 krooni. Hageja on välislähetusel tasunud tööandja eest rida kulutusi, nagu teemaksud, auto jooksev remont, läbipõlenud pirnid, vajalikud puhastusvahendid jms. Ilma neid kulutusi tegemata ei ole võimalik tööülesandeid täita. Kuna kostja ei ole neid kulutusi hagejale hüvitanud, siis võib neid kulutusi käsitleda kostjale antud laenuna. Nõuet tõendavad dokumendid, kviitungid ja lähetuskulude aruanded, on tööandja esitanud töövaidluskomisjonile, siis selle teoga on kostja väljendanud nõusolekut sõlmida suuline laenuleping. Juhul kui kohus leiab, et hageja nõue ei vasta laenusuhteid reguleerivatele sätetele, saab antud nõuet käsitleda ka käsundita asjaajamisena. Hageja on seisukohal, et antud juhul on täidetud kõik VÕS §-st 1018 lg 1 sätestatud nõuded. Maksete tasumine oli kostja, kui veoteenuse osutaja kohustus, ta ise esitas töövaidluskomisjonile maksete tasumist tõendavad dokumendid ning pole kunagi eitanud nende tasumise vajalikkust, kui maksed oleksid olnud tasumata, poleks kostja saanud veoteenust osutada. Kohtule esitatud hagiavalduse täienduses 08.11.2007.a (tl 118) on hageja arvestuse kohaselt tal perioodil 15.03.2004.a kuni 30.11.2005.a saamata 56 801,83 krooni. Oma arvestuses on hageja lähtunud sellel perioodil tasustamata töötundidest. Kokku palub hageja kostjalt välja mõista 281 197,31 krooni (224 395,48 + 56 801,83).

KOSTJA VASTUVÄITED HAGIAVALDUSE TÄIENDUSELE (tl 75-77, 129-131) Kostja poolt kohtule esitatud vastuväitest nähtub, et kohus on käesolevas tsiviilasjas võtnud 03.04.2007.a vaheotsusega seisukoha seoses lähetuskulude hüvitamise nõuetega perioodist 2004.a märts kuni 2005.a detsember. Kostja on seisukohal, et seega ei saa hageja esitada uut nõuet seoses lähetuskuludega ning seda isegi mitte siis, kui tehtud kulusid käsitleda laenuna. Kostja leiab, et selline suhte ümberkvalifitseerimine hageja poolt ei ole õiguspärane. Hageja ja kostja ei ole kunagi sõlminud ühtegi laenulepingut. VÕS-s sätestatud lepingud loetakse sõlmituks kui pooled on tahet avaldanud õigussuhte loomiseks ning on saavutanud kokkuleppe lepingu sõlmimises. TsÜS § 68 lg 1 kohaselt tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsÜS § 68 lg 2 kohaselt otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kostja ei ole esitanud otseselt tahet laenulepingu sõlmimiseks hagejaga mitte kunagi. TsÜS § 68 lg 3 kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kostja on seisukohal, et ta ei ole kaudselt kunagi tahet avaldanud laenulepingu sõlmimiseks. Kindlasti ei saa tahteavalduseks, mis tooks kaasa VÕS § 396 lg 1 sätestatud lepingulise suhte, lugeda tõendite esitamist töövaidluskomisjonile või ka kohtule. Töötasu arvestus hageja puhul toimus vastavalt sõlmitud töölepingule tunnitöö alusel 20 krooni töötund. Tasustamine õhtusel ajal töötamisel koefitsiendiga 20 kr/t*10% ja öisel ajal koefitsiendiga 20 kr/t*20%. Hagejale on koefitsiendiga töötasu arvestatud korrektselt ning igakuistel palgalehtedel on toodud eraldi välja vastavad summad. Kostja 19.09.2007.a kohtule esitatud arvestuses on kostja sisuliselt eelnimetatud tariifidega arvestanud. Kohtule 08.11.2007.a esitatud arvestuses on arvestatud lisaks kokku 1549 tundi ning tasumata palgaks 56 801,83 krooni. Seega on keskmine tunnitasu suuruses 36,67 krooni (56801,83/1549). Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas hageja on teinud arvestused ning millisest tunnitasust lähtudes. Kostja on pidanud kinni normidest, mille järgi 24 tunni jooksul on sõiduaega 9 tundi ja 2 korda nädalas 10 tundi, kusjuures iga 4,5 tunni järel peab olema puhkeaega 45 minutit. Neid norme kontrollivad erinevate riikide politseiametnikud ning Eestis Tööinspektsioon. Kostjale ei ole seoses hagejaga tehtud ettekirjutusi või trahve tööaja rikkumisega seoses. Hageja poolt lisatud arvestuse kohta märgib kostja järgmist: kütuse tankimised ei ole eraldi välja toodavad ning need lähevad üldise tööaja alla, mille eest on hagejal juba palk makstud. Remondi osas on ajaarvestus põhjendamatu põhjusel, et autojuhid ei ole teostanud remonti. Kostjal endal oli Tartus remonttööde teostamiseks remondigaraaž koos remondilukksepaga. Tavapärased toimingud, pirnide vahetused, jahutusvedeliku kontroll, aknapesu, õlitase mootoris ja muu, ei võta aega tunde, ning nende eest on hagejale palk makstud. Sõiduks ettevalmistuseks ei kulunud hagejal tööaega. Vajalikud dokumendid, sõidurahad, kauba aadressid olid ettevalmistatud logistiku poolt ja anti üle sõitu minnes. Samuti on arusaamatu ja põhjendamatu kulu laadimisele hageja arvestuses. Laevasõitude puhul oli hagejale tagatud kajut ja toitlustamine ning seetõttu on põhjendamatu rääkida töötamisest ja tööajast.

Hagi täienduses 08.11.2007. on hageja nõudeks lisaks veel töötasuna 56 801,83 krooni. Puudutab neid asju, mida tööandja ei ole üldse arvestanud tööaja hulka. Kohtule esitatud palgalehtedelt ja sõidumeerikutelt on näha, et tööandja on arvestanud töötasu ainult tööaja eest. Töö on kogu aeg olnud ühesugune, ei ole muutunud. Need arvestused on tehtud kogu töötamise aja eest. Üheks tõendiks on veel ka mobiili väljatrükk, millest nähtub, et liiguti erinevates kohtades. Ametijuhendist nähtub, et autojuht peab dokumente täitma, remonti tegema, veenduma, et auto on korras, tegema kauba spetsifikatsiooni jms. See on kõik tööaeg. Kui ei laadiks peale, ei saakski tööd teha, keegi teine ei tule ju laadima. Jaanuaris, kui hageja tööle asus, siis on täieliku materiaalse vastutuse leping tehtud ja seal on kirjas ka hageja tööülesanded. Töövaidluskomisjoni toimikust on pangaväljavõtetelt näha, et hagejale on oluliselt vähem raha kantud. Hageja soovib kostjalt välja mõista ka 9500 krooni lähetusraha 2006.a jaanuarikuu 19 päeva eest, sest üks kuu lähetusraha on hagejal saamata, päevarahaks on 500 krooni. Töövaidluskomisjoni toimikus on olemas 5.07.2006.a. OÜ-u X. kiri lähetusraha osas. Hageja esindaja poolt antud seletusest nähtub, et tööleping hagejaga lõpetati 31.01.2006.a poolte kokkuleppel, kuid lõpparvet ei makstud. Hageja soovib kostjalt välja mõista ühe kuu keskmist palka, s.o. 4 169,50 krooni lõpparve kinni pidamise eest. Hageja nõue summas 190 534.98 krooni on tsiviilõiguslik nõue ja tuleneb reisikuluaruannetest. See ei kattu eelnevalt esitatud päevarahade nõudega. Neid kulutusi on vaja hagejal teha, kiirtee maksud, parkimistasud, terminalimaksud, pirnivahetus jms. Kuluaruannete peale on tööandja oma käega peale kirjutanud, justkui mõned asjad oleks ära makstud. Hageja esindaja seisukoht on, et kui maksed ei ole tõendatud, ei ole nad makstud. Hageja on esitanud hageja pangakonto, millest nähtub, mida ja kui palju tööandja talle on maksnud. Kui hageja ei oleks neid makse maksnud, ei oleks ta saanud oma tööd teha – see ei ole seotud töölepinguga, on seotud kulutustega. Hageja, M.M., poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et sõidumeerikute peal on kellaajaliselt näha, mis kellaaegadel ta töötas. Lähetusraha soovib ta 2006.a jaanuarikuu 19 päeva eest. Kostja esindaja, vandeadvokaat Kaspar Lind, poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et kostja hagi ei tunnista, nõue on osaliselt aegunud. Hageja esindaja leiab, et arvutus ei tõenda nõuet, sest automaatselt on hilisema perioodi kõrgem tunnitasu nõue samastatud varasema perioodi nõudega. Poolte vahel on sõlmitud tööleping, kus on kokku lepitud tunnitasu, mis on kehtiv. 08.11.2007.a. esitatud nõue on esitatud hilinenult, selle oleks saanud ka varem esitada, möödunud on 3 aastat ja nõue on aegunud, mis puudutab 2004 aastat, järelikult on ka hageja esitatud arvutused valed. Lähetusrahad - kui hageja tugineb neile lehtedele, siis leiab kostja esindaja, et need lehed on allkirjastatud ja sisuliselt on nendega kaetud nii lähetusrahad kui ka kulutused, mis hageja pidi tegema. Kogu see tundide arvestus ei ole õige, selle osas on kostja esindaja andnud vastuse 12.12.2007.a ja üle ta seda kordama ei hakka. Kostja ei saanud hagejale kogu raha üle kanda, sest kohtutäitur oli osa töötasust arestinud. Hageja peab oma nõuet summas 190 534.98 krooni tõendama. Hageja on viidanud õigusliku alusena sellele, et tegemist võis olla käsundiga. Kostja on seisukohal, et tööõigusliku rahade osas ei saa olla tegemist käsundiga. Algselt esitati ka nõue laenuna. Kostja ei ole allkirjastanud mingit võladokumenti. Kostja esindaja leiab, et nõue tervikuna ei ole tõenditega kinnitatud. Kostjal ei olnud võimalust teha selliseid kulutusi samal ajal kui täitur arestib tema kontod elatise võlgnevuse osas. Seega ei ole tegemist käsundiga. Kas hageja on soovinud soodustada kolmandat isikut, loomulikult kui formaalselt vaadata, siis võib väita et selline tahe esines. VÕS §-s 1020 on sätestatud teavitamiskohustus ja see tähendab seda, et hageja oleks pidanud sellest ka kostjat teavitama. Hageja peaks antud juhul tõendama seda, et hageja enne igat kulutust oleks pidanud pöörduma kostja poole, et kas ma teen selle kulutuse või mitte. Hageja peaks kostja tahte ära

Kuna esitatud hagiavalduses ja kohtuistungil on hageja korduvalt oma nõuet muutnud, siis kohtuistungil jäid hagejal järgmised nõuded: 1) saamata töötasu summas 18 641 krooni perioodi 15.03.2004 kuni 31.01.2006.a eest; 2) täiendav töötasu summas 56 801,83 krooni; 3) lähetusraha 9500 krooni 2006.a jaanuarikuu 19 päeva eest; 4) 4 169,50 krooni lõpparve kinni pidamise eest; 5) reisikuluaruannetest tulenev tsiviilõiguslik nõue summas 190 534.98 krooni. 1) Hageja on palunud kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasuna 18 641 krooni perioodi 15.03.2004 kuni 31. 01.2006.a eest. Kuna ei hageja ega kostja ei ole kohtule esitanud korrektseid arvutusi, millest kohus saaks antud asja lahendamisel lähtuda, siis võtab kohus aluseks kohtule esitatud palgalehed, mis asuvad asjamaterjalide juurde võetud töövaidluskomisjoni toimikus. Pooled nimetatud dokumente vaidlustanud ei ole. Töölepingu seaduse § 1 kohaselt on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööd, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Pooltevahel sõlmitud töölepingu kohaselt (tl 18-20) asus hageja tööle OÜ-sse X. alates 15.03.2004 autojuhina. Hageja on esitanud kohtule saamata jäänud töötasu nõude perioodi 15.03.2004 kuni 31.01.2006.a eest. Samas aga nähtub kohtule esitatud hageja pangakonto laekumise aruande väljavõttest (töövaidluskomisjoni toimik lk nr 4-6), et: 08.04.2004.a on hageja pangakontole laekunud 2004.a märtsikuu töötasu summas 1920,00 krooni. (palgaleht tl 25-26, töövaidluskomisjoni toimik lk nr 84-85). 11.05.2004 on hageja pangakontole laekunud 2004.a aprillikuu töötasu summas 2195,00 krooni (palgaleht töövaidluskomisjoni toimik lk nr 88-89). 15.06.2004 on hageja pangakontole laekunud 2004.a maikuu töötasu summas 2304,00 krooni (palgaleht töövaidluskomisjoni toimik lk nr 91-92). 12.07.2004 on hageja pangakontole laekunud 2004.a juunikuu töötasu summas 3444,00 krooni (palgaleht töövaidluskomisjoni toimik lk nr 95-96). 10.08.2004 on hageja pangakontole laekunud 2004.a juulikuu töötasu summas 4201,00 krooni (palgaleht töövaidluskomisjoni toimik lk nr 99-100). 11.09.2004 on hageja pangakontole laekunud 2004.a augustikuu töötasu summas 3023,00 krooni Pangakonto väljavõttelt on näidatud küll nimetatud summa juulikuu tasuna, kuid palgalehelt nähtuvalt on nimetatud summa arvestatud augustikuu töötasuna. (palgaleht töövaidluskomisjoni toimik lk nr 101-102). 14.10.2004 on hageja pangakontole laekunud 2004.a septembrikuu töötasu summas 3081,00 krooni (palgaleht töövaidluskomisjoni toimik lk nr 109-110). 12.05.2005 on hageja pangakontole laekunud 2005.a aprillikuu töötasu summas 2021,00 krooni (palgaleht töövaidluskomisjoni toimik lk nr 47-48). 03.06.2005 on hageja pangakontole laekunud 2005.a maikuu töötasu summas 2084,00 krooni (palgaleht töövaidluskomisjoni toimik lk nr 53-54).

08.09.2005 on hageja pangakontole laekunud 2005.a augustikuu töötasu summas 2084,00 krooni (palgaleht töövaidluskomisjoni toimik lk nr 62-63). Seega on kohtule esitatud pangakonto väljavõttega ja palgalehtedega tõendatud, et hagejale on laekunud töötasuna perioodil märts 2004 kuni september 2004 kokku 26 357,00 krooni ja aprill-mai 2005 ja august 2005 kokku 6189 krooni ning selles osas on hageja nõue põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtule esitatud ja töövaidluskomisjoni toimikus asuvate palgalehtede järgi on hagejale arvestatud töötasu järgmiselt: Perioodil 01.10.2004-31.10.2004.a on töötasu arvestatud kokku 3564,00 krooni ja väljamaksmisele kuulub 1495,00 krooni (tv toimik nr 113-114). Perioodil 01.11.2004-30.11.2004.a on töötasu arvestatud kokku 4298,00 krooni ja väljamaksmisele kuulub 2033,00 krooni (tv toimik nr 118-119). Perioodil 01.12.2004-31.12.2004.a on töötasu arvestatud kokku 5667,00 krooni ja väljamaksmisele kuulub 3066,00 krooni (tv toimik nr 121-122). Perioodil 01.01.2005-31.01.2005.a on töötasu arvestatud kokku 3165,00 krooni ja väljamaksmisele kuulub 1070,00 krooni (tv toimik nr 35-36 Perioodil 01.02.2005-28.02.2005 on töötasu arvestatud kokku 4450,00 krooni ja väljamaksmisele kuulub 2168,00 krooni (tv toimik nr 39-40) Perioodil 01.03.2005-31.03.2005 on töötasu arvestatud kokku 4250,00 krooni ja väljamaksmisele kuulub 2021,00 krooni (tv toimik nr 43-44) Perioodil 01.06.2005-30.06.2005 on töötasu arvestatud kokku 2267,00 krooni ja väljamaksmisele kuulub 199,00 krooni (tv toimik nr 56-57) Perioodil 01.07.2005-31.07.2005 on töötasu arvestatud kokku 4335,00 krooni ja väljamaksmisele kuulub 2084,00 krooni (tv toimik nr 59-60) Perioodil 01.09.2005-30.09.2005 on töötasu arvestatud kokku 4335,00 krooni ja väljamaksmisele kuulub 2084,00 krooni (tv toimik nr 65-66) Perioodil 01.10.2005-05.11.2005 on töötasu arvestatud kokku 4335,00 krooni ja väljamaksmisele kuulub 2084,00 krooni (tv toimik nr 68-69) Perioodil 06.11.2005-30.11.2005 on töötasu arvestatud kokku 4335,00 krooni ja väljamaksmisele kuulub 2084,00 krooni (tv toimik nr 70-71) Perioodil 01.12.2005-31.12.2005 on töötasu arvestatud kokku 4335,00 krooni ja väljamaksmisele kuulub 2171,00 krooni (tv toimik nr 75-76) Perioodil 01.01.2006-31.01.2006 on töötasu arvestatud kokku 4335,00 krooni ja väljamaksmisele kuulub 2171,00 krooni (tv toimik nr 79-80) Palgaseaduse § 31 lg 1 ja 2 sätestavad, et palgaarvestusaeg, palga maksmise kord ja tähtajad määratakse kindlaks kollektiivlepingus, töösisekorra eeskirjas või töölepingus. Palka makstakse töötajale töökohas ja tööajal, välja arvatud, kui palk või selle osa kantakse töötaja kirjaliku avalduse alusel töötaja poolt osutatud pangakontole või kui kollektiiv- või töölepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Palga või selle osa ülekandmise kulud kannab tööandja, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p. 3 kohaselt tööandja poolt töötajale kuus makstav põhipalk on 2500 krooni. Töötasu arvestatakse tunnitöö alusel, mille normiks on 20,00 krooni töötund. Tööandja kohustub maksma töötajale palka üks kord kuus, kusjuures palk makstakse välja järgneva kuu 10. kuupäevaks. Palga maksmine toimub sularahas ettevõtte kassast või sularahata arvelduse korras ülekandega töötaja isiklikule pangaarvele.

OÜ-u X. kirjast 05.07.2006.a (tv. komisjoni toimik lk 24), nähtub, et kostja kasutuses on arvutipõhine palgaleht, seetõttu pole sularahas väljamakstud palgalehtedel allkirju. Kõik palgalehtedel märgitud summad kajastuvad ka kassaraamatus. Hageja on esitanud 26. mail 2006.a tuludeklaratsiooni (töövaidluskomisjoni toimik lk. 7-11), kus on näidanud oma maksustatavaks tuluks 2005.a OÜ-s X. 50059 krooni. Samas nähtub ka kostja poolt kohtule esitatud palgalehtedelt (töövaidluskomisjoni toim.lk nr 35-75), et kostjale on väljaarvestatud perioodil jaanuar 2005 kuni detsember 2005 töötasuna 48 727 krooni. Samuti on hageja esitanud tuludeklaratsiooni 2004 aasta maksustatava tulu kohta, kus on näidanud OÜ-st X. saadud palga suuruseks 31 912 krooni (Töövaidluskomisjoni toimiku lk nr 12-14). Palgalehtedelt (töövaidluskomisjoni toimik lk nr 84-121) nähtuvalt on nimetatud perioodil kostjale arvestatud töötasuna kokku 37 579 krooni. Seega on kohus seisukohal, et hageja nõue töötasu nõudes perioodi 15.03.2004-30.12.2005 ei ole põhjendatud, kuna hageja ise on näidanud enda poolt esitatud deklaratsioonides, et ta on töötasu 2004 ja 2005 aasta eest saanud. Muid tõendeid ega raamatupidamisdokumente selle kohta, et hageja oleks eelpoolnimetatud perioodi eest ettenähtust vähem palka saanud kohtule esitatud ei ole. Pangakonto väljavõttest ei nähtu töötasu laekumine jaanuaris 2006.a. Kuna hageja poolt esitatud kontoväljavõttest ei nähtu, et töötasu oleks tema arveldusarvele laekunud ning puuduvad muud dokumendid, mis kinnitaksid sularaha, so. palga üleandmist hagejale, siis kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja poolt nõutud töötasu 2006.a jaanuarikuu eest. Palgaseaduse § 36 lg 1 p 1 ja p 1 1 sätestab, et töötaja palgast võib ilma tema nõusolekuta seadusega ettenähtud alusel, korras ja ulatuses kinni pidada seadusega kehtestatud makse ja täitemenetluse seadustikus ettenähtud täitedokumentides märgitud summasid. Kuna eelpoolnimetatud palgalehtedelt on näha, et tööandja on välja arvestanud hageja palga ning sellelt ettenähtud kinnipidamised, siis peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista töötasu neto summas, millele lisanduvad kõik seadusega ettenähtud kinnipidamisele kuuluvad maksed ja täitedokumentide alusel kinnipidamisele kuuluvad summad. Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele 2006.a jaanuarikuu saamata jäänud töötasu 2171,00 krooni, millele lisandub kõik seadusega ettenähtud kinnipidamisele kuuluvad maksed ja täitedokumentide alusel kinnipidamisele kuuluvad summad. 2) täiendava töötasu nõue summas 56 801,83 krooni; Hageja poolt antud seletustest nähtub, et täiendava töötasu nõue tuleneb neist toimingutest, mida tööandja ei ole üldse arvestanud tööaja hulka. Hageja on esitanud kohtule arvestuse (tl 119), kus nõuab tööandjalt täiendavat töötasu piiriületuste eest, auto tankimise aja eest, auto laadimiste eest, auto remondiks kulunud aja eest, ooteaja eest, auto pesu eest jms. Kokku moodustab täiendava töötasu nõue 56 801,83 krooni. Töölepingu seaduse § 1 sätestab, et tööleping on töötaja ja tööandja kokkuleppe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p-s 1.4 ja 1.5 on pooled kokku leppinud, et hageja asub tööle autojuhi ametikohale, kelle tööülesanneteks on veoteenuse teostamine, veoauto jooksva

remondi tegemine. Töötaja tööülesannete üksikasjalik kirjeldus on esitatud Töötaja ametijuhendis. OÜ-u X autojuhi ametijuhendi p-st 2.3 (tl 21) nähtub, et autojuhi üks põhiülesanneteks on teha sõiduki jooksvat- ja kapitaalremonti ning hooldust. Samuti vajadusel vormistada kauba saatedokumendid ja teostada tolliformaalsused. (p.2.7). Seega on poolte vahel sõlmitud töölepinguga ja ametijuhendiga sisustatud poolte õigused ja kohustused ning antud juhul ei kuulu eraldi tasustamisele hageja poolt loetletud toimingud ei poolte vahel sõlmitud töölepingu ega ka ametijuhendi mõtte kohaselt. Samuti ei vasta hageja poolt selline lähenemine töötasu arvestamisele ei töölepingu seaduse ega palgaseaduse mõttele. Samuti ei ole hageja poolt leidnud tõendamist konkreetsed toimingud mingil ajahetkel. Seega on kohus seisukohal, et hageja nõue täiendava töötasu nõudes summas 56801,83 krooni, tuleb jätta rahuldamata. 3) lähetusraha 9500 krooni 2006.a jaanuarikuu 19 päeva eest; OÜ-u X. kirjast 05.07.2006.a Tartumaa Töövaidluskomisjonile nähtub, et töölähetushüvitist on makstud enne töölähetust, kulud ja hüvitis on ära toodud töölähetuskulude aruandes (töövaidluskomisjoni toimiku lk nr 24). Lähetuskulude aruannetes 11.01.2006.a kuni 23.01.2006.a on näidatud avanss 373 eurot ja 24.01.2006 kuni 29.01.2006.a on avansina näidatud 305 eurot (töövaidluskomisjoni toimiku lk nr 82-83). Palgaseaduse § 27 lg 2 sätestab, et töölähetusse saadetule hüvitatakse: 1) sõidukulud töökohast lähetuskohta ja tagasi; 2) majutuskulud lähetuspaigas; 3) muud lähetusülesande täitmisega seotud kulud ning 4) makstakse päevaraha teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest. Töölähetuse kulude hüvitise ja päevaraha määrad ning väljamaksmise kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000.a määrusega nr 453, mille § 10 kohaselt on töölähetuse päevaraha alammäär on riigisisesel lähetusel 50 krooni päevas ja välislähetusel 350 krooni päevas. Lähetuskulude aruannetest nähtub, et hageja on viibinud lähetuses 19 päeva. Kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks lähetuskulude aruannetes näidatud lähetusraha kätte saanud, siis on kohus seisukohal, et kostjalt kuulub väljamõistmisele hageja kasuks lähetusrahad 2006.a jaanuarikuu 19 päeva eest summas 6650,00 krooni. 4) hageja nõue summas 4 169,50 krooni lõpparve kinni pidamise eest; TLS § 74 lg 2 kohaselt on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. Töölepingu seaduse § 119 lg 2 sätestab et lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hagejaga lõpetati tööleping poolte kokkuleppel 31.01.2006.a. (tl 24). OÜ X poolt on näidatud kostja keskmiseks töötasuks 4158,10 krooni perioodil veebruar 2005 - jaan 2006 (töövaidluskomisjoni toimik lk 34) Kohtule esitatud tõenditest ega ka hageja poolt esitatud pangakonto väljavõttest ei nähtu, et hagejale oleks lõpparve õigeaegselt, s.o. tööloleku viimasel päeval välja makstud.

Kuna kostja poolt esitatud tõendist nähtuvalt oli hageja keskmine töötasu 4158,10 krooni, siis kuulub kostjalt väljamõistmisele lõpparve kinnipidamise eest 4 158,10 krooni. 5) reisikuluaruannetest tulenev tsiviilõiguslik nõue summas 190 534.98 krooni Võlaõigusseaduse § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja palub kostjalt välja mõista 190 534,98, mida hageja käsitleb kostjale antud laenuna, kuna kostja on esitanud töövaidluskomisjonile nõuet tõendavad dokumendid, kviitungid ja lähetuskulude aruanded, siis seega on kostja väljendanud oma nõusolekut sõlmida suuline laenuleping. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 68 lg 1 kohaselt tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Kohus asja arutanud ja hinnanud tõendeid kogumis on seisukohal, et kohtus ei leidnud tõendamist asjaolu, et poolte vahel oleks sõlmitud laenuleping, või et pooltel oli tahe sõlmida laenuleping ning et pooled oleksid kokku leppinud lepingu olulistes tingimustes. Kohus on seisukohal, et kostja poolt tõendite esitamine nii töövaidluskomisjonile kui ka kohtule ei ole käsitletav laenulepingu sõlmimisena VÕS § 396 lg 1 mõtte kohaselt. Hageja on seisukohal, et nõuet summas 190 534,98 krooni, saab veel käsitleda kui käsundita asjaajamist. Käsundita asjaajamine on tegevus, kus üks isik, asjaajaja, teeb midagi teise isiku, soodustatu, kasuks, ilma, et viimane oleks talle andnud õigust tegu teha või kohustanud teda tegu tegema. (VÕS § 1018). Asjaajaja tegu võib seisneda soodustatu varaliste huvide, elu või tervise kaitseks tegutsemises, sh tema kohustuste täitmises. VÕS § 1020 kohaselt enne asjaajamisele asumist peab käsundita asjaajaja soodustatule asjaajamisele asumise kavatsusest teatama ja ootama ära soodustatu edasise otsuse asjaajamise kohta, välja arvatud juhul kui, eelnev teatamine ei ole võimalik soodustatu või avalikke huve kahjustamata või kui seda ei saa käsundita asjaajajalt mõistlikult oodata. VÕS § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid (VÕS § 29 lg 5 p 1) ja lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist (VÕS § 29 lg 5 p 3). Nii hageja kui ka kostja poolt kohtuistungil antud seletuste põhjal, kohtule esitatud töölepinguga, hageja ametijuhendiga, leidis kohtus kinnitust asjaolu, et pooled soovisid astuda tööõiguslikesse suhetesse ning vormistasid sellele ka vastavad dokumendid. Hageja asus tööle kostja juurde autojuhina ning hageja on ise kinnitanud, et tema tööülesandeks oli Kesk-Euroopast autode toomine. Poolte vahel on käesoleval ajal vaidlus lähetusrahade maksmise osas ning antud asja materjalide juurde on esitatud kuluaruanded, palgaarvestuse lehed, jm antud vaidlust puudutavad tõendid. Seega on poolte endi seletustega ja käitumisega leidnud tõendamist, et pooled on üheselt aru saanud, et seoses töölepingust tulenevate tööülesannete täitmisega peab hageja tegema teatud toiminguid, nagu bensiini ostmine jms. Sellised toimingud ei ole tõlgendatavad käsundita