lk 1
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Külli Mõlder
Otsuse avalikult teatavaks
22. veebruar 2008
Kuressaare
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-07-25318
Hagi ese
K La hagi OÜ Jobbxtra vastu keskmise palga väljamõistmiseks tööraamatu kinnipidamise eest
Menetlusosalised
Hageja K L ( ), hageja lepinguline esindaja Harland Paas (Õigusbüroo HP, Tallinna 58 Kuressaare 93818), kostja OÜ Jobbxtra (registrikood 11039287, asukoht Pärnu mnt. 28, Tallinn), kostja esindaja Aleksei Smelov (ÕB Companion Narva mnt. 63, Tallinn 10152)
Asja läbivaatamise kuupäev
Kirjalik menetlus
Resolutsioon Jätta rahuldamata K La hagi OÜ Jobbxtra vastu keskmise palga väljamõistmiseks tööraamatu kinnipidamise eest. Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Vastavalt esitatud hagile asus hageja K L 30.06.2005 sõlmitud töölepingu nr 5300601 alusel OÜ-s Jobbxtra (kostja) tööle alates 01.07.2005 maalri ametikohal. Algul täitis K.L mõned kuud maalri tööülesandeid, kuid tänu rootsi keele oskusele, sai temast hiljem faktiliselt kohapealne tööde korraldaja (varustusküsimused, töötajate transport, töötundide arvestus). Novembris 2005. aastal töö Rootsis lõppes ja teised töötajad naasid Eestisse.
lk 2 Hagejaga ei soovinud tööandja töölepingut lõpetada ja pooled leppisid kokku, et töötaja esitab kuni töö jätkamise võimaluseni igakuuliselt palgata puhkuse avalduse. Aasta möödudes, novembris 2006. aastal, keeldus hageja edasisest palgata puhkusel viibimise vormistamisest ja soovis reaalselt tööle asuda. Tööandja ei kindlustanud hagejat tööga, kuid ei nõustunud ka töölepingut lõpetama. Eeltoodust lähtuvalt esitas hageja K.L 11.12.2006 tööandjale avalduse töölepingu lõpetamiseks alates 16.12.2006 TLS § 82 alusel, s.o. tööandja poolse lepingutingimuste rikkumise tõttu. Tööraamatu väljastamist soovis hageja posti teel. Tööandja OÜ Jobbxtra soovitud päeval töötajaga töölepingut ei lõpetanud ja tööraamatut ei väljastanud. Hageja sai 13.01.2007 tööandjalt väljastusteatega kirja, milles teavitati teda töölepingu lõpetamisest TLS § 79 alusel vastavalt tema 11.12.2006 avaldusele. Kirjas märgiti veel, et töötaja võib saada töölepingu lõpetamist kajastavad dokumendid ja tööraamatu tööandja juurest kätte 11.01.2007. Seega oli kirja kättesaamise ajaks selles märgitud tähtaeg tööraamatu kättesaamise kohta möödunud. Samas on vajalik rõhutada, et tööandjal polnud mingit põhjust ja alust tööraamatu kätteandmise tähtaja määramiseks, kuivõrd töötaja oli avaldanud soovi tööraamatu posti teel väljastamiseks. K.L esitas avalduse Saaremaa Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile, milles palus tööandjalt välja mõista keskmine palk tööraamatu kinnipidamise eest ja tööseisaku aja eest ajavahemikul 01.11. - 27.11.2006. Töövaidluskomisjoni otsusega töövaidlusasjas nr 9.10-02/996 mõisteti K.La kasuks tööandjalt välja keskmine palk tööraamatu kinnipidamise eest summas 33 350 krooni. Avaldus keskmise palga väljamõistmiseks tööseisaku aja eest jäeti rahuldamata. Hagi alus TLS § 119 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud tööraamatu kinnipidamisel maksma töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmiseni. Seadus ei anna tööandjale absoluutselt ühtegi alust töötaja tööraamatu kinnipidamiseks. K.L esitas avalduses töölepingu lõpetamiseks soovi tööraamatu väljastamiseks posti teel. Tööandja lõpetas töölepingu töötajaga alates 27.11.2006 ja oli kohustatud tööraamatu koheselt töötajale kätte andma. Hageja keskmine päevapalk moodustab 70 SEK e. 119 EEK x 8 tundi = 952 EEK-i. Tööraamatu väljastas tööandja posti teel 27.07.2007. Töövaidluskomisjoni 22.02.2007 otsusega loeti tööleping lõppenuks TLS § 82 lg 1 alusel 16.12.2006. aastal. Seega pidas tööandja hageja tööraamatut kinni 223 päeva. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt töötaja kasuks väljamõistmisele keskmine palk summas 212 296 krooni. Hageja loobub töövaidluskomisjonile esitatud nõudest tasu väljamõistmiseks tööseisaku aja eest. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 362 ja 363 taotleb hageja:
lk 3
Kostja, tutvunud hagiavaldusega, on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud. Seega ei tunnista kostja hagi. Hagiavaldusest selgub, et hageja soovib saada hüvitise tööraamatu kinnipidamise eest. Kostja vastuväited on järgmised: Kostja peab vajalikuks märkida, et tööraamat on tänase päeva seisuga hagejale üleantud. Tööraamatu kinnipidamise osas on kostja arvamus, et tööraamat oli alati hagejale kätte saadav kostja kontoris. SelL on kostja ka hagejat teavitanud, mille üle vaidlus puudub. Kostja ei soovinud saata tööraamatut posti teel, sest kartis, et tööraamat võib sel juhul kaotsi minna. Alles siis, kui kostja sai kätte hageja täiendava nõusoleku saada tööraamat kätte posti teel, saatis ta tööraamatu postiga hagejale. Seega ei ole kostja tööraamatut kinni pidanud, vaid soovis edastada tööraamatu isiklikult hagejale, tagades sellega tööraamatu säilimise. Seega ei ole kostja arvates põhjendatud hageja nõue hüvitisele tööraamatu kinnipidamise eest, sest kostja ei ole tööraamatut kinni pidanud. Lähtudes eeltoodust palub kostja:
Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega, on asunud seisukohale, et esitatud hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt TLS § 74 lg. 2 on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. Poolte vahel 30. juunil 2005.a. sõlmitud tööleping loeti töövaidluskomisjoni otsusega nr. 9.10-02/134-6 22. 02. 2007 lõppenuks 16. 12. 2006.a. TLS § 82 lg. 1 alusel.
lk 4 Peale seda oli tööraamat hageja jaoks kättesaadav. Hageja ei ole vahetult peale 15. detsembri 2006.a. kirja saamist teavitanud kostjat, et soovib tööraamatut kõigele vaatamata posti teel. Samas, kui lähtuda põhimõttest, et just tööandja peab siin olema aktiivsem pool ja tööandja ei väljastanud hagejale, vaatamata tema esitatud avaldusele, tööraamatut posti teel kuni 27. 07. 2007, tuleb kostja sellist käitumist käsitleda tööraamatu väljastamisest keeldumisena. Periood, mille jooksul hagejale tööraamatut ei väljastatud on 223 päeva. Tööraamatu kinnipidamise eest vastutab tööandja TLS § 119 lg. 1 järgi, mille kohaselt tööraamatu kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmiseni. Riigikohus on oma lahendites 3-2-1-76-06 ja 3-2-1-34-07 asunud seisukohale, et TLS § 119 kohaldamisel tuleb arvesse võtta muutunud õiguslikku olukorda. Kuna tööraamatu kinnipidamine on aset leidnud peale Võlaõigusseaduse jõustumist 01. 07. 2002, siis TLS § 119 lg. 1 tuleneva vastutuse rakendamisel on vaja arvestada VÕS § 1 lg. 1, mille kohaselt võlaõigusseadust kohaldatakse kõikidele lepingutele, muu hulgas töölepingule. Kolleegium leidis, et pärast võlaõigusseaduse jõustumist on TLS § 119 lg. 1 kohaldamise eeldused muutunud. Kui esialgselt oli TLS § 119 lg. 1 sätestatud hüvitiste eesmärgiks lihtsustada kahju nõudmist selliselt, et töötaja ei peaks tõendama talle tekkinud kahju, oli see ka põhjendatud, sest selle normi kehtestamise ajal (1992.a.) lähtuti asjaolust, et töötaja ei saanud tööle asuda, kui tal ei olnud uues töökohas esitada tööraamatut (TLS § 30 lg. 1 p.2). Käesoleval ajal ei takista tööraamatu puudumine või selle esitamata jätmine töölepingu sõlmimist. Seega ei ole mõistlikku põhjust eeldada, et töötajale tekib kahju tööraamatu puudumise tõttu. Samas ei saa seda kahju ka välistada. Alates 01. 07. 2002 tuleb õiguskaitsevahendite kohaldamisel lähtuda võlaõigusseaduse § 6 lg. 1, mille kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kolleegium leidis, et hea usu põhimõttega oleks vastuolus, kui tööandja peaks maksma hüvitist tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest, kuigi töötaja pole seeläbi kahju saanud. VÕS § 101 lg. 1 p. 3 sätestab ühe õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumisel kahju hüvitamise nõude. Kui tööandja rikub tööraamatu kätteandmise kohustust, võib töötaja nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 lg. 1 alusel, kuid nõude eelduseks on töötajal kahju tekkimine s.o. töötaja peab tõendama, et tööraamatu kinnipidamisega on talle kahju tekkinud. Kostja on oma vastuses nimetatud Riigikohtu lahendile ka viidanud, kuid hageja esindaja sellele vaatamata hagiavaldust täiendada ei soovinud. Hageja talle tööraamatu kinnipidamisega kahju tekitamist tõendanud ei ole ja seetõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
lk 5
Kohtunik: Külli Mõlder
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.