Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Ande Tänav, Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.02.2008, Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-14877
Tsiviilasi
OÜ Esmanet (pankrotis) hagi Toomas Karpi, Katrin Kivila, Elna Liiveri, Tarmo Mäe ja Marge Laane vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.09.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Esmanet (pankrotis) apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
31.01.2008
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Esmanet (pankrotis, registrikood 10787291) ja tema seaduslik esindaja pankrotihaldur Karol Kampus ning lepinguline esindaja Katrin Prükk; Kostja Toomas Karp ja tema esindaja Oliver Ennok; Kostja Katrin Kivila ja tema esindaja Kerli Kase; Kostja Elna Liiver ja tema esindaja Tiit Eenmaa; Kostja Tarmo Mäe ja tema esindaja Oliver Ennok Kostja Marge Laan ja tema esindaja Kerli Kase
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 28.09.2007 otsus põhjendavas osas ning jätta hagi rahuldamata ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustega.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue ja põhjendused
1.OÜ Esmanet (pankrotis) kanti ettevõtjana registrisse 26.07.2001. Hageja juhatuse liikmed olid 23.08.2001-14.02.2002 Toomas Karp, 23.08.2001-24.07.2002 Katrin Kivila, 14.02.2002-24.07.2002 Ahti Õun, 20.03.2002-18.11.2002 Villu Õun ja alates 18.11.2002 Elna Liiver. Hageja nõukogu liikmed alates 09.07.2002 olid Ahti Õun, Tarmo Mäe ja Marge Laan. Tallinna Linnakohtu 11.02.2003 määrusega algatati hageja pankrotimenetlus ja 27.03.2003 kohtuotsusega kuulutati välja pankrot. Pankrotiotsuse seisuga moodustati pankrotivara kokku 6714,27 krooni. Nõudeid tunnustati kokku 1 029 408,79 krooni.
2.Hageja osutas toitlustamise teenust Tallinnas Pärnu mnt 325 asuvas „Hiiu Pubis”, kasutades ruume 05.10.2001 sõlmitud rendilepingu alusel. Hageja tegutses kokku ühe majandusaasta alates asutamisotsusest 10.07.2001. Hageja majandustegevus lõppes faktiliselt 16.12.2002, kui võõrandati kogu majandustegevuse jätkamiseks vajalik tervikvara. Hageja muutus maksejõuetuks juba esimese tegevusaasta alguses. Suutmata ettevõtet tervendada, süvenesid võlgnevused ja kahjum, kujunes välja püsiv maksejõuetus.
3.01.10.2001-29.10.2001 ostis hageja Toomas Karpi käe läbi OÜ-lt Reguler baari mööblit kokku summas 353 056 (millest käibemaks 53 856 krooni). 08.02.2002 esitas hageja taotluse Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuametile enammakstud käibemaksu tagastamiseks 2001. a septembri kuni detsembri eest kokku summas 259 000 krooni, sh ostuarve OÜ-lt Reguler käibemaksusummaga 53 856 krooni. OÜ Reguler juhatuse liikme Aivar Tallmeistri seletusest selgus, et hageja ja OÜ Reguler ei ole kunagi ühtegi tehingut teinud. Maksuameti 10.04.2002 otsusega nr 1216 peatati hageja enammakstud käibemaksu 53 856 krooni tagastamine kuni otsuse jõustumiseni haldusõigusrikkumise asjas. Menetluse käigus selgitati välja, et hageja ja OÜ Reguler ei ole teinud tehinguid, mille alusel hageja taotles enammakstud käibemaksu tagastamist. Maksuameti 03.05.2002 otsusega nr 7-01/373 jäeti hageja taotlus enammakstud käibemaksu tagastamiseks summas 53 856 krooni rahuldamata. Lisaks määrati 18.09.2002 maksuotsusega hagejale rahatrahv 13 000 krooni. Eeltooduga rikkus Toomas Karp juhatuse liikme seadusest ja põhikirjast tulenevaid põhikohustusi, maksuseadusi ja rahapesu tõkestamise seaduses ette nähtud hoolsuskohustust isiku tuvastamiseks, millega tekitas kahju kokku 66 856 krooni.
4.Kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist tasuti hageja võlgu neljakümne kuuele võlausaldajale kokku ca 1,5 miljonit krooni. Suurem osa tasutud võlast maksti lähikondsetele isikutele. Kaheteistkümnele võlausaldajale võlga ei tasutud. Kohustuste täitmisel lähikondsetele isikutele kahjustati teiste võlausaldajate huve.
5.Kõik hageja juhatuse ja nõukogu liikmed vastutavad tekitatud kahju eest. Pankrotivõlausaldajate nõuded (kahju) jäid täitmata ja juhatuse liikmed rikkusid oma kohustust osaühingu ees. Hageja kahju tekkis juhatuse ja nõukogu liikmete poolt kohustuste rikkumise tõttu. Hageja oli juba majandustegevuse alustamisel võetud kohustuste tõttu raskustes. Kohustuste võtmine toimus läbimõtlematult ja kergekäeliselt. Juhatus suhtus oma kohustustesse osaühingu ees ükskõikselt, pahatahtlikult, mille tagajärjel kandis osaühing ja tema kaudu osaühingu võlausaldajad kahju, mida ei pea viimased kandma.
6.Juhatuse liikmed lükkasid põhjendamatult edasi võlgniku pankrotiavalduse esitamist, mis kahjustas võlausaldajaid. Viivituse tõttu pankrotiavalduse esitamisel tekkis kahju, mistõttu tuleb see hüvitada juhatuse liikmel. Juhatuse liikme tagasikutsumine või sama isiku poolt oma osa võõrandamine juhul, kui tegemist on samaaegselt osanikuga, ei vabasta isikut vastutusest saabunud õiguslike tagajärgede eest.
7.Juhatus ei kutsunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu kokku osanike koosolekut, kui ühingu netovara oli langenud alla seaduses ettenähtud suuruse (ÄS § 180 lg 51, TsÜS § 36). Tegemist oli raske juhtimisveaga.
8.Juhatuse liikmed ei täitnud hoolsuskohustust ja majanduslikult kõige otstarbekamal viisil tegutsemise kohustust (TsÜS § 35). Oma maksevõime oluline vähendamine või enda 2(6)
maksejõuetuks muutmine vara hävitamise, rikkumise, raiskamise, põhjendamatu kinkimise, loovutamise, välismaale paigutamise, põhjendamatute kohustuste võtmise, põhjendamatute soodustuste andmise või ühe võlausaldaja teisele eelistamise teel võlgniku poolt, kes on teadlik, et olemasolevate või oodatavate majandusraskuste tõttu võivad tema teod kahjustada võlausaldajate huve, on raske juhtimisviga. Juhatuse liikmed ei täitnud raamatupidamise korraldamise, aruandluskohustuse ja maksude tasumise tagamise kohustust, lojaalsuskohustust ning konkurentsikeeldu.
9.Hageja kahju on võlausaldajate tunnustatud nõuete kogusumma pankrotimenetluses. Hageja palus eeltoodu põhjal mõista Toomas Karpilt, Katrin Kivilalt, Elna Liiverilt, Tarmo Mäelt ja Marge Laanelt solidaarselt välja 411 488,28 krooni. Kostjate vastuväited
10.Kostjad hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt ei ole kostjatel ülevaadet äriühingu majandustegevuse ja tehingute kohta perioodil, millal nemad juhtorganitesse ei kuulunud. Seetõttu puudub kostjatel võimalus anda hinnangut hageja väidetele maksejõuetuse põhjuste kohta. Kostjate tegevuse või tegevusetusega põhjustatud kahju on tõendamata. Arusaamatu on nõude suurus. Pankrotimenetluses tunnustatud nõuete kogusumma ei tõenda hagejale tekitatud kahju. Väär on solidaarne vastutus kahju eest. Juriidilise isiku juhtorgani liige vastutab vaid oma käitumise eest ning üksnes juhul, kui kahju on süüliselt tekitatud. Kostjad ei rikkunud ühtegi normi ega põhjustanud kahju äriühingule või tema võlausaldajatele.
11.Kostja Toomas Karp märkis OÜ-lt Reguler ostetud mööbli tehingu kohta lisaks, et tehinguga seotud asjaolud ei anna alust tema vastu nõude esitamiseks. Ostetud vara jäi pärast kostja juhatusest tagasikutsumist äriühingule. Kostja ei teadnud ega pidanud teadma, et tehingutes osalenud isik ei omanud OÜ Reguler esindusõigust. Kostja süüliselt kahju ei tekitanud. Kui OÜ-d Reguler esindas selleks volitusi mitteomav isik, tuleb kahju nõudega pöörduda kahju tekitanud isiku poole.
12.Kostja Elna Liiver märkis eelnevale lisaks, et hageja ei ole märkinud, millal tekkis vajadus kutsuda kokku osanike üldkoosolek, kui äriühingul oli netovara vähem kui pool osakapitalist. On tõendamata, et üldkoosoleku kokku kutsumata jätmine tekitas osaühingule kahju. Pankrotiavalduse esitamata jätmine ei ole hagiavalduse rahuldamise aluseks. Kostja esitas pankrotiavalduse paar kuud pärast juhatuse liikmeks saamist, eelnevalt pidas kõikide asjaosalistega nõu. Ekslik on hageja väide, et äriühingu maksuvõla tasumist saab nõuda ka juhatuse liikmetelt. Hagi rahuldamise aluseks ei saa olla asjaolu, et juhatuse liikmed täitsid või jätsid täitmata oma informeerimise kohustuse nõukogu ees. Kohustuse täitmata jätmine ei tõenda kahju tekitamist. Tõendamata on lojaalsuskohustuse rikkumine kostja poolt ja väljamaksetega lähikondsetele või endale hagiavalduses toodud kahju tekitamine. Paljasõnaline on ka hageja väide, et äriühing võttis kohustusi kergekäeliselt ja läbimõtlematult. Asjaolu, et äriühing on maksejõuetu, ei ole iseenesest kahjunõude aluseks juhtorgani liikme vastu.
Maakohtu otsuse põhjendused
13.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata. Kohus leidis, et hagi rahuldamiseks puudub alus, kuna kohus ei tuvastanud kostjate tegevuses rasket juhtimisviga. Tuvastatud ei ole kostjate tahtlus või raske hooletus. Hagi rahuldamiseks pidi hageja tõendama, et kostjad ei tegutsenud juhtorganite liikmetena majanduslikult otstarbekalt ja nende süüline tegevus 3(6)
põhjustas hageja maksejõuetuse. Juhtorgani liige kannab varalist vastutust üksnes süü olemasolul. Hageja ei tõendanud, milles seisnes kostjate tahtlus või hooletus.
14.Ei leidnud tõendamist, et juhatuse liige Toomas Karp põhjustas äriühingule kahju süülise käitumisega. Kostja oleks küll pidanud näitama üles suuremat hoolsust enne mööbli tellimist, et välja selgitada, kellelt ta mööblit tellib ja kas on tegemist juriidilise isikuga. Samas ei saa igapäevasuhetes eeldada, et lepingu teise poole näol on tegemist isikuga, kes kasutab võõra äriühingu nime ja esitab võõra äriühingu nimel vormistatud maksmist tõendavad dokumendid. Mööbel, mille käibemaksu tasumisega tekkis probleeme, jäi hagejale ka pärast Toomas Karpi juhatuse liikmest tagasikutsumist. Eeltoodu põhjal ei ole tegemist tahtliku ega raske hooletusega, mis oleks põhjustanud hageja püsiva maksejõuetuse. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et juhatuse liikmena oleks Toomas Karp pidanud esitama pankrotiavalduse osaühingu asutamise esimesel poolaastal. Hageja äriregistri esmakanne oli 26.07.2001, mitte 26.01.2001 nagu hagis märgitud. Toomas Karp oli juhatuse liige 23.08.2001-14.02.2002. Kostja seletuste kohaselt oli ta ülesanne „Hiiu Pubi” sisustamine. Tavapärane on, et äriühingu käivitamisel vastavalt majandustegevusele on esmalt kulutused ja alles seejärel sissetulekud. Toitlustusasutuse avamiseks on vaja ruumid sisustada ja saada vastavad load toitlustamiseks. Seega eelneb toitlustusasutuse avamisele ruumide rentimine ja rendi maksmine. 14.02.2002 suurendati hageja osakapitali 400 000 kroonini ja 20.03.2002 800 000 kroonini, seega on hageja etteheide osakapitali mitte suurendamise osas ainetu. Kohus ei tuvastanud kostja Toomas Karpi tegevuses rasket juhtimisviga.
15.Ei leidnud tõendamist, et juhatuse liige Katrin Kivila põhjustas äriühingule kahju süülise käitumisega. Hageja ei esitanud tõendeid, millest nähtuks, et Katrin Kivilal oli kohustus pankrotiavalduse esitamiseks 23.08.2001-24.07.2002.
16.Ei leidnud tõendamist, et juhatuse liige Elna Liiver põhjustas äriühingule kahju süülise käitumisega. Elna Liiver nimetati juhatuse liikmeks 18.11.2002 ja 2003.a alguses esitas ta pankrotiavalduse hageja pankroti väljakuulutamiseks. Tallinna Linnakohus algatas 11.02.2003 määrusega hageja pankrotimenetluse. Kostja Elna Liiver täitis juhatuse liikmena oma kohustust, esitades kohtule pankrotiavalduse mõistliku aja jooksul alates tema nimetamisest. Vahetult enne pankrotiavalduse esitamist ja kohtu poolt pankroti väljakuulutamist osade võlausaldajate eelistamine, tasudes neile võlad, ei ole äriühingule kahju põhjustamine kostja poolt süülise käitumisega. Hageja pankroti väljakuulutamisega on pankrotihalduril juhinduvalt PankrS 6. peatükist õigus tagasivõitmise teel nimetatud vara tagasi saada. Käesoleva tsiviilasja raames sõlmiti kahe juhatuse liikme osas kompromiss, mille kohaselt on puutumust eelmärgitud võlausaldajate eelistamisega vahetult enne pankroti algatamist.
17.Ei leidnud tõendamist, et nõukogu liikmed Tarmo Mäe ja Marge Laane põhjustasid äriühingule kahju süülise käitumisega. Kostjad nimetati nõukogu liikmeteks 09.07.2002 ja pankrot kuulutati välja 27.03.2003. Kostjad ei olnud hageja nõukogu liikmeteks ühte aruandlusperioodi. Kostjatel, saades nõukogu liikmeks, puudus kohustus läbi viia audiitorkontroll veendumaks, kas hageja ei ole pankrotis. Hageja püsiv maksejõuetus selgus pärast Elna Liiveri juhatuse liikmeks saamist 18.11.2002. Tarmo Mäel ja Marge Laanel puudus kohustus esitada isiklikud pankrotiavaldused kohtule.
Apellatsioonkaebuse põhjendused
18.Hageja palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja saata tsiviilasi uueks arutamiseks maakohtule. Juhul, kui kohus ei pea vajalikuks asja saatmist maakohtule uueks arutamiseks, palus hageja teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada. 4(6)
19.Olukorras, kus kohus leidis, et rasket juhtimisviga ei ole toime pandud, pidi kohus kontrollima, kas juhatus ja nõukogu rikkusid oma kohustusi ja kas nad on rikkumises süüdi. Kahju hüvitamise eelduseks on ÄS §-de 315 ja 327 kohaselt süü, mis võib väljenduda mh hooletuses. Kohus ei analüüsinud hooletusest kahju tekkimist.
20.Hageja ei nõustunud kohtu seisukohaga, et igapäevasuhetes ei saa eeldada, et tehingu teise poole näol on tegemist isikuga, kes kasutab võõra äriühingu nime ja esitab võõra äriühingu nimel vormistatud maksmist tõendava dokumendi. Juriidilise isiku nimel tehingut tegeval isikul on kohustus tuvastada tehingu teine pool. Kostja Toomas Karbi väitel tehti tehing tavapärasest müügiolukorrast erinevas olukorras – kauplusest väljumisel pöördus kostja poole tundmatu isik, kes pakkus müüa mööblit. Sellises olukorras küsib mõistlik isik vähemalt müüja nime, mida kostja ei teinud. Asudes seisukohale, et kostja oma kohustusi ei rikkunud, kohaldas kohus vääralt materiaalõigust. Kohus kontrollis vääralt vaid tahtluse ja raske hooletuse olemasolu, jättes hooletusest kohustuse rikkumise võimaluse kontrollimata. Tähtsust ei oma, kas hagejale jäi mööbel ka pärast seda, kui kostja juhatusest tagasi kutsuti. Juhatuse liikme vastutus ei ole piiratud olukordadega, kui hoolsuskohustuse rikkumine tõi kaasa juriidilise isiku maksejõuetuse.
21.Kohus ei teinud hagejale ettepanekut oma hagi täiendavalt tõendada, samas jättis hagi tõendamatuse tõttu rahuldamata. Kohus ei juhtinud kohtuistungil hageja tähelepanu asjaolule, et hagis toodud väited vajavad täiendavat tõendamist. Seega jättis kohus hagejale mulje, et kohtu arvates ei vaja hageja väited netovara nõude täitmata jätmise kohta tõendamist.
22.Kohus märkis, et ainetu on hageja esindaja etteheide osakapitali mitte suurendamise osas. Hageja ei heitnud ette osakapitali suurendamata jätmist, vaid suurendamata jätmist määras, mis oleks taganud äriseadustiku nõuete täitmise netovara osas (ÄS § 176).
23.Kohus asus seisukohale, et juhatuse ja nõukogu liige ei saa vastutada teiste liikmete poolt tulevikus tekitatud kahju eest. Hageja nõudis kostjatelt mitte teiste juhtorganite liikmete poolt tulevikus tekitatud kahju hüvitamist, vaid juhtorganite liikmete eneste tekitatud kahju hüvitamist. Kahju seisneb selles, et netovara nõude täitmiseks ei võtnud juhtorganid midagi ette. Ka ei esitatud pankrotiavaldust. Selle asemel võeti juriidilise isiku nimel uusi kohustusi ega suudetud neid netovara nõude täitmata jätmise tõttu täita. Kui võlgnik oleks netovara nõude täitnud, saanuks võlausaldajate nõuded rahuldada. Kui võlgnik poleks netovara nõuet täitnud ja oleks esitanud viivitamatult pankrotiavalduse, ei oleks võlausaldajad kahju kandnud – kohustust ei oleks tekkinud. Võlgniku netovara nõue oli kogu tema tegevusperioodil täitmata.
24.Asjaolu, et juhatuse ega nõukogu liikmed bilansiga ei tutvunud, on nendepoolne rikkumine. Samuti olukord, kui nad tutvusid, aga meetmeid netovara nõude täitmiseks ei võtnud ega esitanud pankrotiavaldust, on juhtorganite poolt nende kohustuste ilmne rikkumine – võlgniku bilanss näitab kogu tegevusajal maksejõuetust. Vastused apellatsioonkaebusele
25.Kostjad ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palusid jätta kaebuse rahuldamata.
Ringkonnakohtu põhjendused
26.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja protsessinormide rikkumise tõttu. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
5(6)
27.Juriidilise isiku ja selle juhtorgani liikme õigussuhted saab esindussuhtele omaselt jagada tinglikult kaheks – sise- ja välissuheteks. Sisesuhteks on äriühingu organite vahelised või äriühingu ja organi vahelised õigussuhted, mille alusel korraldatakse äriühingu sisemist toimimist. Juhtorgani liikme õigussuhe äriühinguga on oma olemuselt lepinguline võlaõiguslik suhe, millele saab kohaldada käsunduslepingu kohta sätestatut. Välissuheteks on äriühingu ja selle organite suhted kolmandate isikutega. Juriidilise isiku organi liikmel äriühingu võlausaldajaga üldjuhul võlasuhet ei teki, sest juhtorgani tegevust suhetes kolmandate isikutega käsitletakse äriühingu tegevusena, mille tulemusena tekib võlasuhe äriühingu ning võlausaldaja vahel. Vaatamata sellele, et juhtorgani liikmel on võlasuhe üksnes juriidilise isikuga, võib teatavatel juhtudel siiski tekkida võlasuhe ka otse juhtorgani liikme ja äriühingu võlausaldaja vahel. Üheks selliseks aluseks võib olla delikti materiaalõigusliku koosseisu täitmine. Sellise nõude eelduseks on juhtorgani liikme õigusvastane käitumine äriühingu võlausaldaja suhtes, kellega tal lepinguline suhe puudub. Kahju hüvitamist saab viimasel juhul nõuda võlausaldaja otse endale.
28.Hageja nõue kujutab endast sisuliselt äriühingu enda nõuet juhtorganite liikmete vastu. Hagiavalduses on hageja nõudnud kostjatelt osaühingule tekitatud kahju hüvitamist peamise viitega nende poolt toime pandud rasketele juhtimisvigadele. Talle tekkinud kahjuks on hageja pidanud seejuures võlausaldajate tunnustatud nõudeid. Kuidas aga võlausaldajate pankrotimenetluses tunnustamist leidnud nõuded ning võimalik ka, et viimaste poolt võlgniku pankroti tõttu saamata jäävad rahasummad väljendavad pankrotivõlgnikule tekkinud kahju, on jäänud hageja poolt selgitamata. Välja ei ole toodud seda liiki kahju hagejale hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks olevad asjaolusid. Juhtorganite liikmete poolt väidetavalt raamatupidamise korraldamise kohustuse, aruandluskohustuse, maksude tasumise tagamise kohustuse, lojaalsuskohustuse ja konkurentsikeelu rikkumise seostamine pankrotimenetluses võlausaldajate tunnustamist leidnud nõuetega kui hagejale tekkinud kahjuga on mõistatuslik. Ka ringkonnakohtu istungil ei osanud hageja esindaja kõnealust vastuolu selgitada, väites vaid, et kui võlgnik ei oleks hagi esitanud, võinuks kohtuid koormata oma nõuetega suur arv võlgniku võlausaldajaid. Viimati esitatud väitest üksi nõude põhjendatuks lugemiseks kolleegiumi hinnangul ei piisa ning hagi tuleb jätta nõude aluseks olevate asjaolude puudumise tõttu rahuldamata. Murega kohtute töökoormuse üle ei saa asendada kahju hüvitamise nõude esitaja kohustust tuua esile kahju hüvitamise koosseisu elementide olemasolu tuvastamiseks vajalikud asjaolud ning neid seejärel vastavalt tõendamiskoormise jaotusele ka tõendada.
29.Tajutavas kimbatuses on olnud ka maakohus, kes on lasknud silmist hageja nõude sisu ja asunud ise iga kostja osas individuaalselt nõude aluseks olla võivaid asjaolusid esile tooma ning püüdnud seejärel nende tõendamatuks lugemise kaudu leida põhjendused hagi rahuldamata jätmiseks. Sellega on maakohus eksinud TsMS § 438 lg 1 vastu, mille kohaselt peab kohus otsust tehes muuhulgas hindama, millised nõude aluseks olevad asjaolud on tegelikult tuvastamist leidnud. Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu põhjendused otsusest kõrvaldada ja jätta hagi rahuldamata ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel.
30.Kostjad ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust kohtule esitanud.
Iko Nõmm
Ande Tänav
Malle Seppik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.