2-05-14877/34 (endine tsiviilasja nr 2/34-7584/05)
Tsiviilasi
OÜ-u E(pankrotis) hagi TK, KK, EL, TMja ML vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜ E(pankrotis; registrikood XXX) Hageja seaduslik esindaja pankrotihaldur Karol Kampus (OÜ Proctor Õigusbüroo, XXX; e-post [email protected]) Hageja lepinguline esindaja Katrin Prükk (OÜ Advokaadibüroo Advocatus, XXX; e-post: [email protected])
esindajad
Kohtustungi toimumise aeg Kohtuistungil osalesid
Kostja TK(isikukood XXX, elukoht XXX), esindaja Oliver Ennok (Cavere Õigusbüroo OÜ, XXX; e-post: [email protected]) Kostja KK (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja KK Kostja EL(isikukood XXX XXX) TM(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Oliver Ennok (Cavere Õigusbüroo OÜ, XXX; e-post: [email protected]) Kostja ML(isikukood XXX, elukoht XX), lepinguline esindaja KK ja Margus Rebane 30.08.2007.a Hageja lepinguline esindaja Katrin Prükk Kostja TK, tema esindaja Oliver Ennok Kostja KK, tema esindaja KK Kostja EL Kostja Tarmo Mäe, tema esindaja Oliver Ennok Kostja ML, tema esindaja KK
RESOLUTSIOON
Jätta OÜ-u E(pankrotis) hagi TK, KK, EL, TMja MLvastu kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.
2-05-14877/37
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Asjaolud
1.OÜ Eon kantud ettevõtjana registrisse 26.07.2001.
2.Hageja juhatuse liikmed: 23.08.2001 - 14.02.2002 TK, 23.08.2001 – 24.07.2002 KK, 14.02.2002 – 24.07.2002 AÕ, 20.03.2002 – 18.11.2002 VÕja alates 18.11.2002 EL.
3.Hageja nõukogu liikmed alates 09.07.2002 olid : AÕ, TMja ML.
4.Tallinna Linnakohtu 11.02.2003 määrusega algatati hageja pankrotimenetlus. 27.03.2003 Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega kuulutati välja OÜ E pankrot, pankrotihalduriks nimetati Karol Kampus.
5.Pankrotiotsuse seisuga moodustati pankrotivara kokku 6 714,27 krooni. Nõudeid tunnustati kokku 1 029 408,79 krooni. 17.09.2003 Tallinna Linnakohtu määrusega kinnitati pankrotihalduri jaotusettepanek (tl 22-25).
6.Kohtuistungil esitasid OÜ E(pankrotis) ja AÕ ja VÕ esindajad kohtule taotluse kompromissi kinnitamiseks ja nimetatud kostjate osas menetluse lõpetamiseks. 10.09.2007 kohtumäärusega lõpetas kohus menetluse OÜ E(pankrotis) hagis AÕ ja VÕ vAstu. Hageja nõue ja põhjendused
7.Hageja esitas kohtule hagi, milles palus mõista välja solidaarselt OÜ Eendistelt juhatuse ja nõukogu liikmetelt TKlt, KKlt, AÕalt, VÕ, EL , TM ja ML 1 029 408,79 krooni. Hageja tugineb PankrS §-le 163 lg 5, ÄS §-dele 187, 189 lg 2, 327 ning TsÜS §-le 37. Seoses 10.09.2007 kompromissi kinnitamise kohtumääruse jõustumisega vähendas hageja haginõuet, paludes TKlt, KKlt, ELlt, TM ja MLelt solidaarselt välja mõista 411 488,28 krooni (tl 175).
8.Hageja osutas toitlustamise teenust aadressil Tallinn XXXtoitlustusasutuses nimetusega „HP”, kasutades ruume 05.10.2001 sõlmitud rendilepingu alusel. Osaühing tegutses kokku ühe majandusaasta alates asutamisotsusest 10.07.2001. Hageja majandustegevus lõppes faktiliselt 16.12.2002, kui võõrandati kogu oma majandustegevuse jätkamiseks vajalik tervikvara. Hageja muutus maksejõuetuks juba esimese tegevusaasta alguses. Suutmata ettevõtet tervendada, süvenesid võlgnevus ja kahjum, kujunes välja püsiv maksejõuetus.
9.Ajavahemikul 01.10.2001-29.10.2001 ostis hageja OÜ-lt R baari mööblit kokku summas 353 056 (millest käibemaks 53 856 krooni), mida kajastavad esitatud arved (tl 30-45). 08.02.2002 esitas hageja Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuametile enammakstud käibemaksu tagastamise kohta 2001
2-05-14877/37 septembri- kuni detsembrikuu eest kokku summas 259 000 krooni, sh ostuarve OÜ-lt R, käibemaksu määraga 18% kokku 53 856 krooni. OÜ R juhatuse liikmelt ja ainukeselt esindusõiguslikult isikult AT võetud seletuse järgi selgus, et hageja ja OÜ R vahel ei ole kunagi ühtegi tehingut tehtud. Maksuameti otsusega nr 1216 10.04.2002 peatati hageja enammakstud käibemaksu tagastamine summas 53 856 krooni kuni otsuse jõustumiseni haldusõigusrikkumise asjas. Menetluse käigus selgitati välja, et hageja ja OÜ R vahel ei ole toimunud tehinguid, mille alusel hageja taotles enammakstud käibemaksu tagastamist. Maksuameti 03.05.2002 otsusega nr 7-01/373 jättis Maksuamet maksukorralduse seaduse § 92 lg 1 p 3 ja § 108 lg 2 alusel hageja taotluse enammakstud käibemaksu tagastamiseks summas 53 856 krooni rahuldamata ning määras hagejale tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 53 856 krooni (tl 46-47). 18.09.2002 maksuotsusega määrati hagejale rahatrahv 13 000 krooni, kuna hageja on rikkunud tasumisele kuuluva käibemaksu summa arvutamisel käibemaksuseaduse § 10 p 2, § 18 lg 1 p 1, § 18 lg 7, mille eest on ette nähtud juriidilisele isikule vastutus maksukorralduse seaduse § 30 lg 1 p 4 alusel (tl 48-49). Tagastamata käibemaksu võrra sai hageja kahju. Hageja endise juhatuse liikme TK kirjaliku seletuse järgi kohtus ta mehega, kellelt ostis mööbli, arveldamine toimus sularahas, vastu saades kassa sissetuleku orderi ja arve (tl 52-53). TK rikkus lisaks juhatuse liikme seadusest ja põhikirjast tulenevate põhikohustustele, maksuseadusi ja rahapesu tõkestamise seaduses ette nähtud hoolsuskohustust isiku tuvastamiseks, mille tagajärjel on tekitatud hagejale kahju kokku 66 856 krooni ulatuses.
10.Kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist on tasutud võlga 46-le võlausaldajale kokku summas ca 1,5 miljonit krooni. Suurem osa tasutud võlast maksti välja lähikondsetele isikutele. 12-le võlausaldajale ei tasutud võlga üldse. Osa juhatuse ja nõukogu liikmeid ei täitnud ka lojaalsuskohustust ja konkurentsikeeldu. Teiste võlausaldajate huve kahjustati kohustuste täitmisel lähikondsetele isikutele.
11.Hageja kõik olnud juhatuse ja nõukogu liikmed on vastutavad tekitatud kahju eest. Täitmata on jäänud pankrotivõlausaldajate nõuded (kahju) ja juhatuse liikmed on rikkunud oma kohustust osaühingu ees. Hageja kahju on tekkinud juhatuse ja nõukogu liikmete poolt kohustuste rikkumise tõttu. Hageja oli juba majandustegevuse alustamisel võetud kohustuste tõttu raskustes. Kohustuste võtmine toimus läbimõtlematult ja kergekäeliselt. Juhatus käitus oma kohustustesse osaühingu ees ükskõikselt, ilmselt pahatahtlikult, mille tagajärjel on kandnud osaühing ja tema kaudu osaühingu võlausaldajad kahju, mida ei pea viimased kandma. Hageja maksejõuetus oli püsiv. Juhatuse liikmed lükkasid edasi võlgniku pankrotiavalduse esitamist, mis oli asjatu, osaühingut ja tema võlausaldajaid kahjustav. Võttes arvesse muude õigustoimingute arvukust ja tihedust, on võlgniku pankrotiavalduse esitamise toiming lubamatult kaua viibinud. Nimetatud viivituse tõttu tekkis kahju, mistõttu tuleb see hüvitada juhatuse liikmel. Juhatuse liikme tagasikutsumine, või sama isiku poolt oma osa võõrandamine juhul, kui on tegemist samaaegselt ka osanikuga, ei vabasta isikut vastutusest saabunud õiguslike ja tegelike tagajärgede eest.
12.Juhatus ei ole kas tahtlikult või siis rakse hooletuse tõttu kutsunud kokku osanike koosolekut, kui ühingu netovara on langenud alla seaduses ettenähtud suuruse, ega esitanud pankrotiavaldust (ÄS § 180 lg 51, TsÜS § 36) . Tegemist on raske juhtimisveaga.
13.Täitmata on juhtimis- ja esindamiskohustus.
2-05-14877/37 Juhatuse liikmed ei ole täitnud hoolsuskohustust ja majanduslikult kõige otstarbekamal viisil tegutsemise kohustust (TsÜS §35). Oma maksevõime olulise vähendamine või enda maksejõuetuks muutmine vara hävitamise, rikkumise, raiskamise või põhjendamatu kinkimise, loovutamise, välismaale paigutamise, põhjendamatute kohustuste võtmise või põhjendamatute soodustuste andmise või ühe võlausaldaja teisele eelistamise teel võlgniku poolt, kes on teadlik, et olemasolevate või oodatavate majandusraskuste tõttu võivad tema teod kahjustada võlausaldajate huve, on raske juhtimisviga. Juhatuse liikmed ei ole täitnud raamatupidamise korraldamise, aruandluskohustuse, maksude tasumise tagamise kohustust, lojaalsuskohustust, konkurentsikeeldu.
14.Hageja kahju on võlausaldajate tunnustatud nõuete kogusumma pankrotimenetluses, mille hüvitamist hageja soovib. Kostja TK vastuväited
15.Kostja hagi ei tunnista. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, kohtukulud välja mõista hagejalt. Kostja oli hageja juhatuse liige ajavahemikul 23.08.2001 kuni 14.02.2002, seega alla 6 kuu. Pärast kostja tagasikutsumist ja pankrotimenetluse algatamist jätkus hageja majandustegevus 12 kuud. Kostja ei oma ülevaadet äriühingu majandustegevuse ja tehingute kohta perioodil veebruar 2002 kuni veebruar 2003, seega puudub võimalus anda hinnangut hageja väidetele maksejõuetuse põhjuste kohta. Kostja juhatuse liikmeks oleku ajal hageja alles alustas majandustegevust ning äriühing ei olnud maksejõuetu. Kostjale jääb arusaamatuks nõude suurus. Hageja pankrotimenetluses tunnustatud nõuete kogusumma ei tõenda hagejale tekitatud kahju. Kostja poolt OÜ-lt R ostetud mööbli tehingud ei anna alust kostja vastu nõude esitamiseks. Ostetud vara jäi pärast kostja tagasikutsumist juhatusest äriühingule. Kostja ei teadnud ega pidanudki teadma, et tehingutes osalenud isik ei omanud OÜ R esindusõigust. Kostja ei ole süüliselt kahju tekitanud. Juhul, kui OÜ-lt R esindas selleks volitusi mitteomav isik, tuleb kahju nõudega pöörduda kahju tekitanud isiku poole. Väär on vastutus solidaarselt kahju eest, milleks on pankrotivõlausaldaja nõuded. Juriidilise isiku juhtorgan vastutab vaid oma käitumise eest ning juhul kui ta on süüliselt tekitanud kahju. Kostja ei saa olla vastutav pankrotiavalduse viivitusega esitamise eest, kui kostja ei olnud enam juhatuse liige. Kostja ei saa vastutada tehingute eest, mis hageja on teinud pärast kostja juhatusest tagasikutsumist. Kostja EL vastuväited
15.Kostja hagi ei tunnista. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja oli hageja juhatuse liige alates 18.11.2002 kuni pankroti väljakuulutamiseni. Tõendamata on perioodil, mil kostja oli juhatuse liige, äriühingule kahju tekitamine. Hagejal lasub kohustus tõendada, et juhatuse liige on kohustust rikkunud süüliselt ja juhatuse liikme süü vorm. Iga juhatuse liikme süü on individuaalne. Tõendamata on põhjuslik seos kohustuste rikkumise ja kahju vahel. Puudub alus hagi rahuldamiseks põhjusel, et juhatuse liige ei kutsunud kokku osanike üldkoosolekut kui äriühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist. Märkimata on, millal selline vajadus tekkis ning tõendamata, et üldkoosoleku kokkukutsumata jätmine on tekitanud osaühingule kahju. Pankrotiavalduse esitamata jätmine ei ole hagiavalduse rahuldamise aluseks. Kostja juhatuse liikmena esitas pankrotiavalduse paari kuu pärast juhatuse liikmeks saamist, eelnevalt pidas kõikide asjaosalistega nõu. Ekslik on hageja väide, mille kohaselt saab äriühingu maksuvõla tasumist nõuda ka juhatuse liikmete käest. Hagi rahuldamise aluseks ei saa olla asjaolu, kas juhatuse liikmed täitsid või jätsid täitmata oma informeerimise kohustuse nõukogu ees. Samas ei tõenda täitmata jätmine kahju tekitamist. Tõendamata on lojaalsuskohustuse rikkumine kostja poolt.
2-05-14877/37 Hageja ei ole tõendanud, et väljamaksetega lähikondsetele või endale oleks tekitanud hagiavalduses toodud kahju. Kostja ei ole rikkunud TsÜS § 35 juhatuse liikme üldisi kohustusi, ka ei ole tõendatud kostja poolset rikkumist. Pooled ei vaidle raamatupidamise korraldamise üle osaühingus. Kehtiva seaduse rikkumine kostja poolt on tõendamata. Kostja ei vastuta tehingu eest OÜ-ga Regular, kuivõrd ei olnud nimetatud perioodil juhatuse liikmeks. Paljasõnaline on hageja väide, et äriühing võttis kohustusi kergekäeliselt ja läbimõtlematult. Puudub vaidlus, et osaühing on maksejõuetu, kuid see ei ole iseenesest iseseisva kahjunõude aluseks juhatuse liikme vastu. Kostja KK vastuväited
17.Kostja hagi ei tunnista. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, kohtukulud välja mõista hagejalt. Kostja oli hageja juhatuse liige alates 23.08.2001 kuni 24.07.2002. 09.07.2002 võõrandas kostja oma osaluse osaühingus ja alates nimetatud ajast ei oma kostja mingit kokkupuudet hageja majandustegevusega. Kostja ei oma ülevaadet äriühingu majandustegevuse ja tehingute kohta perioodil juuli 2002 kuni veebruar 2003 ning seetõttu puudub kostjal võimalus anda hinnang hageja väidetele maksejõuetuse põhjuste kohta. Kostja juhatuse liikmeks oleku ajal hageja maksejõuetu ei olnud, samuti ei ole nimetatud ajal tehtud võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid. Võlausaldajatele tehtud maksed on tehtud ajal, mil kostja ei olnud hageja juhatuse liige ega osanik. Tõendamata on kostja tegevuse või tegevusetusega põhjustatud kahju. Arusaamatu on nõude suurus. Pankrotimenetluses tunnustatud nõuete kogusumma ei tõenda hagejale tekitatud kahju. Väär on vastutus solidaarselt kahju eest. Juriidilise isiku juhtorgani liige vastutab vaid oma käitumise eest ning juhul, kui ta on süüliselt tekitanud kahju. Kostja ei saa olla vastutav pankrotiavalduse viivitusega esitamise eest, kui kostja ei olnud siis enam juhatuse liige. Kostja ei saa vastutada tehingute eest, mis hageja on teinud pärast kostja juhatusest tagasikutsumist. Kostja ei ole oma tegevuse/tegevusetusega rikkunud ühtegi õigusnormi ega põhjustanud kahju äriühingule või tema võlausaldajatele. Kostja MLvastuväited
18.Kostja hagi ei tunnista. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, kohtukulud välja mõista hagejalt. Kostja oli hageja nõukogu liige alates 09.07.2002 kuni pankroti väljakuulutamiseni. Hagiavalduses ei ole välja toodud, milles seisneb kostja kui nõukogu liikme poolt kohustuste süüline rikkumine ja kahju tekkimine nimetatud rikkumise tulemusena. Kostja on seisukohal, et äriühingu maksejõuetuse tekkimist ei saa nõukogu liikmele süüks panna. Äriühingu igapäevane juhtimine on juhatuse korraldada. Samuti ei saa nõukogu vastutust kohaldada enne nõukogu moodustamist teostatud tehingutele. Hageja nõukogu moodustati 09.07.2002. Hageja juhatus pidi vastavalt ÄS § 180 lg 5 esitama aasta lõpuks nõukogule ettekande äriühingu majandustegevuse kohta. Kuna majandusaasta lõpuks oli hagejal tekkinud püsivad makseraskused, siis esitas juhatus aasta alguses pankrotiavalduse ja vastavalt nõukogu koosolekut vajaduse puudumisel ei toimunud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja kui nõukogu liige seaduse ega põhikirja nõudeid rikkunud. Kostja TMvastuväited
19.Kostja hagi ei tunnista. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja oli hageja nõukogu liige 09.07.2002 kuni pankroti väljakuulutamiseni. Kostjale jääb arusaamatuks, miks on hagi esitatud tema vastu. Hagis on välja toodud väidetavad juhatuse liikmete kohustuste rikkumised, ühtegi nõukogu liikme tehingut, tegevust või tegevusetust, mis oleks hagejale põhjustanud kahju, välja toodud ei ole. Kostja nõukogu liikmena ei saa vastutada juhatuse tegevuse või tegevusetuse eest. Hagis ei ole välja toodud ühtegi kostja poolse nõuete rikkumist või
2-05-14877/37 kohustuste täitmata jätmist. Samuti puudub nõukogu liikmete süüline käitumine. Hageja kohustus on tõendada, et kostja tegevus või tegevusetus on põhjustanud hagejale kahju, esitatud hagis neid esitatud ei ole. Ainuüksi asjaolu, et kostja oli nõukogu liige äriühingus, mis pankrotistus, ei anna alust esitada nõudeid kostja vastu. Arusaamatu on nõude suurus. Pankrotimenetluses tunnustatud nõuete kogusumma ei tõenda hagejale tekitatud kahju. Väär on vastutus solidaarselt kahju eest. Juriidilise isiku juhtorgani liige vastutab vaid oma käitumise eest ning juhul, kui ta on süüliselt tekitanud kahju. Kohtu seisukoht
20.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostjate ja nende esindajate seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
21.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
22.Kehtiva TsÜS § 37 lg 2 järgi juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele.
23.Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 5 järgi pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Hagi esitamise aluseks on asjaolu, et võlgniku maksejõuetuse põhjustas raske juhtimisviga ja sellest tekkinud kahju olemasolu. Hageja väidab, et kostjate raske juhtimisviga seisnes selles, et juhatuse liikmete poolt on rikutud koosoleku kokkukutsumise kohustust, kui netovara on langenud alla seaduses sätestatud määra; pankrotiavalduse esitamise kohustust; raamatupidamise ja maksude tasumise tagamise kohustust; aruandluskohustust nõukogu ees; lojaalsuskohustust; konkurentsikeeldu; raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamis- andmete õigsuse vastutust. Raske juhtimisviga on PankrS § 28 lg 2 tähenduses füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Seega pidid kostjad, juriidilise isiku esindajana, rikkuma oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Eelnimetatud sätte kohaldamise eelduseks on juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme süüline käitumine, mille tulemusel on juriidilisele isikule tekitatud kahju. Õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise.
2-05-14877/37 Kahju tekkimine juhatuse liikme raske juhtimisvea tõttu sai toimuda kostja kui juhatuse liikme või nõukogu liikme tegevusest. Kohus leiab, et puudub alus nõutud summa väljamõistmiseks ÄS § 187 lg 2 ja § 327 lg 2 alusel. Kohus ei tuvastanud kostjate tegevuses rasket juhtimisviga. Tuvastatud ei ole kostjate tahtlus või raske hooletus. Juhatuse ja nõukogu liikmed vastutavad ÄS § 187 lg 2 ja § 327 lg 2 järgi tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Eelnimetatu kohaldamise eeldus on see, et solidaarvastutus kohaldub kahju tekkimise ajal olnud juhatuse liikmete ja nõukogu liikmete suhtes. Kohus leiab, et tagasikutsutud juhatuse liige ei saa vastutada tulevikus nimetatud juhatuse liikmete poolt põhjustatud kahjude eest. Hagi rahuldamiseks pidi hageja tõendama, et kostjad ei tegutsenud juhatuse liikmena majanduslikult otstarbekalt ja nende süüline tegevus põhjustas hageja maksejõuetuse. Juhatuse liige kannab varalist vastutust üksnes süü olemasolul. Hageja ei ole tõendanud, milles seisnes kostjate tahtlus või hooletus.
24.Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 järgi juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 189 lg 2 järgi nõukogu pädevusele ja tegevusele kohaldatakse vastavalt käesolevas seadustikus aktsiaseltsi nõukogu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. ÄS § 327 lg 2 järgi nõukogu liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Nõukogu liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 46 lg 1 (enne 1. juulit 2002. a kehtinud sõnastuses) sätestab, et juhatuse või seda asendava organi liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt kahju tekitanud sellele juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Hagi on esitatud solidaarselt kõikide olnud juhatuse ja nõukogu liikmete vastu alates osaühingu asutamisest. Kohus leiab, et tagasikutsutud juhatuse liikmed ei saa vastutada solidaarselt tulevikus nimetatud juhatuse liikmete poolt põhjustatud kahjude eest, mistõttu peab kohus vajalikuks analüüsida esitatud nõuet iga kostja osas eraldi.
25.Kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et juhatuse liige TKoleks põhjustanud äriühingule kahju süülise käitumisega s.o rikkunud kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus nõustub, et kostja TKoleks pidanud näitama üles suuremat hoolsust enne mööbli tellimist, et välja selgitada kellelt ta mööblit tellib ja kas on ikka tegemist juriidilise isikuga. Samas ei saa igapäeva suhetes eeldada, et tegemist on isikuga, kes kasutab võõra äriühingu nime ja esitab võõra äriühingu nimel vormistatud maksmist tõendavad dokumendid. Samas soovib kohus rõhutada, et mööbel, mille käibemaksu tasumisega tekkis hilisemalt probleeme jäi hagejale ka pärast seda kui TKjuhatuse liikmest tagasi kutsuti. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et tegemist ei ole tahtliku hooletusega ega raske hooletusega, mis põhjustas hagejale kahju ulatuses, mis oleks põhjustanud püsiva maksejõuetuse. Kohus ei aa nõustuda hageja esindaja seisukohaga, et juhatuse liikmena oleks TKpidanud esitama pankrotiavalduse kohe osaühingu asutamise esimesel poolaastal. Hageja äriregistri esmakanne oli 26.07.2001, mitte 26.01.2001 nagu hageja on hagis märkinud. TKoli juhatuse liige: 23.08.2001 14.02.2002. TK seletuste kohaselt oli ta ülesanne „HP” sisustamine. Tavapärane on, et äriühingu käivitamisel vastavalt majandustegevusele on esmalt kulutused ja alles seejärel sissetulekud. Tähelepanuta ei saa jätta, et toitlustusasutuse avamiseks on vaja ruumid tervikuna sisustada ja saada vastavad load toitlustamiseks. Seega ruumide rentimine ja rendi maksmine eelneb juba enne toitlustusasutuse avamist. Kohus soovib rõhutada, et hageja osakapitali suurendati 14.02.2002 400 000 kroonini ja 20.03.2002 800 000 kroonini, seega hageja esindaja etteheide osakapitali mitte suurendamise osas on ainetu.
2-05-14877/37 Hagi rahuldamiseks pidi hageja tõendama, et kostja ei tegutsenud juhatuse liikmena majanduslikult otstarbekalt ja nende süüline tegevus põhjustas hageja maksejõuetuse. Juhatuse liige kannab varalist vastutust üksnes süü olemasolul. Kohus leiab, et puudub alus nõutud summa väljamõistmiseks ÄS § 187 lg 2 ja § 327 lg 2 alusel. Kohus ei tuvastanud kostja TK tegevuses rasket juhtimisviga.
26.Kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et juhatuse liige KK oleks põhjustanud äriühingule kahju süülise käitumisega s.o rikkunud kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et juhatuse liikmel KKl tekkis kohustus pankrotiavalduse esitamiseks ajavahemikus 23.08.2001-24.07.2002. Kohus soovib rõhutada, et hageja osakapitali suurendati 14.02.2002 400 000 kroonini ja 20.03.2002 800 000 kroonini.
27.Kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et juhatuse liige ELoleks põhjustanud äriühingule kahju süülise käitumisega s.o rikkunud kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu. ELnimetati juhatuse liikmeks 18.11.200 ja. 2003.a alguses esitas ta pankrotiavalduse hageja pankroti välja kuulutamiseks. Tallinna Linnakohus 11.02.2003 määrusega algatas hageja pankrotimenetluse. Kohus leiab, et kostja ELtäitis juhatuse liikmena oma kohustust esitades kohtule pankrotiavalduse mõistliku aja jooksul alates tema nimetamisest. Kohus leiab, et vahetult enne pankrotiavalduse esitamist ja kohtu poolt pankroti väljakuulutamist osade võlausaldajate eelistamist tasudes neile võlad ei ole äriühingule kahju põhjustamine kostja poolt süülise käitumisega s.o rikkunud kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Hageja pankroti väljakuulutamisega on pankrotihalduril juhinduvalt pankrotiseaduse 6. peatükist õigus tagasivõitmise teel saada tagasi nimetatud vara. Kohus juhib tähelepanu, et käesoleva tsiviilasja raames on kahe juhatuse liikme osas sõlmitud ka kompromiss, mille kohaselt on puutumust eelmärgitud võlausaldajate eelistamisega vahetult enne pankroti algatamist.
28.Kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et nõukogu liikmed TMja MLoleks põhjustanud äriühingule kahju süülise käitumisega s.o rikkunud kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kostjad nimetati nõukogu liikmeteks 09.07.2002 ja pankrot kuulutati välja 27.03.2003. Kostjad ei olnud hageja nõukogu liikmeteks ühte aruandlusperioodi. Kostjatel saades nõukogu liikmeks puudus kohustus läbi viia audiitor kontroll veendumaks kas hageja ei ole pankrotis. Pärast EL juhatuse liikmeks saamist s.o 18.11.2002 selgus ka hageja püsiv maksejõuetus. EL selgituse kohaselt hageja majanduslikust olukorrast teavitas ta teisi seotud isikuid ja ühiselt otsustati pankrotiavalduse esitamise vajadus. Kohus leiab, et Tarmo Mäel ja MLel puudus kohustus esitada isiklikud pankrotiavaldused kohtule.
Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seaduse rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele enne 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. TsMS § 57 § 3 järgi on hageja riigilõivu tasumisest vabastatud (k.a hagi rahuldamata jätmisel). Kostjad ei esitanud taotlusi kohtukulude väljamõistmiseks.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.