Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

töötajaid esindava organisatsiooni poole arvamuse saamiseks. Tööinspektor saatis 03. veebruaril 2006 koostatud järelpärimise nr xxx AS E. töötajate ametiühingule 06. veebruaril 2006 ja ametiühing sai järelpärimise kätte 10. veebruaril 2006. Hageja palub tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, välja mõista kostjalt hageja kasuks töölt sunnitud aja eest keskmine palk kuni kohtuotsuse tegemiseni ja välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis kuue kuu keskmise palga ulatuses. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja esitas töövaidluskomisjonile (TVK) järgmised tõendid: tööleping nr 22 (TVK t.l.-2,3); töölepingu tingimuste muutmine 31. detsembrist 2004 (TVK t.l.-4,5); järelpärimine tööinspektsioonile 03. veebruarist 2006 (TVK t.l.-6); 07. veebruari 2006 käskkiri (TVK t.l.-7). Kohtule hageja tõendeid ei esitanud Kostja vastus Viru Maakohtule 31. mail 2006 esitatud vastuses hagiavaldusele kostja hagi ei tunnista. Kostja nõustub, et hageja asus kostja juurde tööle 20. oktoobril 2003 töölepingu nr 22 alusel vahetuse ülema ametikohale ning tööleping hagejaga lõpetati 08. veebruaril 2006 tööandja algatusel TLS § 86 p 6 alusel töökohustuste rikkumise tõttu. Kostja esitas vastuväite, et töölepingut hagejaga ei lõpetatud mitte seoses tema tegevusega ametiühingus, vaid töökohustuste korduvate ja tõsiste rikkumiste tõttu. Hagejale määrati distsiplinaarkaristus ja tööleping lõpetati töösisekorra ja tööandja seaduslike korralduste korduva eiramise tõttu. Karistuse määramise ajal oli hagejal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust sarnaste rikkumiste eest. Hageja rikkumine seisnes selles, et hageja muutis töö käigus omavoliliselt, eirates tööandja seaduslikku korraldust ja töösisekorra reegleid, tsehhis asuva õhufiltri kontrolleri parameetreid. Kuna kontrolleri parameetrite muutmise tagajärjel tekkis avarii ja pliitolmu reostuse oht, seadis hageja oma tegevusega ohtu kaastöötajate tervise ja tööandja vara. AS E. tegevus on seotud ohtlike ainete käitlemisega ning tööohutuse normide järgimine kõigi töötajate poolt on eriti oluline. Hageja rikkus tehase inseneri poolt 09. detsembril 2004 antud korraldust, millega on keelatud muuta filtersüsteemi parameetreid ilma inseneri loata. Samuti rikkus hageja direktori 07. septembril 2004 kinnitatud tööohutusjuhendi nr 1 punkti 1.6., millega on keelatud viia töötajaid üle töödele, kus töötaja ei oma väljaõpet, ning punkti nr 1.7. lõiget 4, mis kohustab töötajat keelduma tegemast tööd, mis ei ole ette nähtud töölepinguga ning mille kohta töötaja ei ole saanud väljaõpet. Hageja rikkus ka 20. oktoobril 2005 kinnitatud töösisekorra eeskirja p 5.1.5., mis kohustab töötajat hoiduma tegudest, mis kahjustavad tööandja vara või on ohtlikud töötaja tervisele. Hageja ei teavitanud ka võimalikust töötakistusest oma vahetut ülemust, millega rikkus töösisekorra eeskirja p 5.1.4. Omavolilise parameetrite muutmisega tekitas hageja avariiolukorra, millest jättis teatamata ja sellega rikkus tööohutusalase juhendi p 2.3.4. Kostja leiab, et hageja väited tööinspektori poolt kohustuste rikkumise kohta on alusetud. Tööinspektori otsuse õiguspärasuse hindamine kuulub halduskohtu pädevusse. Tartu Ringkonnakohtu 12. detsembri 2006 otsusega haldusasjas nr 3-06-700 jäeti hageja kaebus tööinspektori otsusele rahuldamata ja seega on tööinspektori nõusolek töölepingu lõpetamiseks töötajate esindajaga õiguspärane ja kehtiv. Kostja teatab et hageja ei osalenud kollektiivlepingu läbirääkimistel peale 2005. aasta maikuud. Kostja väitel ei olnud hagejaga töölepingu lõpetamine tingitud tema tegevusest töötajate esindamisel. Tööandja järgis töölepingu lõpetamisel kõiki seaduses ette nähtud vorminõudeid. 2(10)

Kostja leiab, et töölepingu lõpetamine hagejaga töökohustuste rikkumise tõttu oli põhjendatud ja seaduslik. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Kostja esitas töövaidluskomisjonile (TVK) järgmised tõendid: tööleping nr 22 (TVK t.l.-12-15); töölepingu tingimuste muutmine 16. maist 2004 (TVK t.l.-16); töölepingu tingimuste muutmine

3(10)

Hageja lülitas süsteemi välja ja seejärel uuesti sisse. Kuna muutust ei toimunud, lülitas hageja süsteemi uuesti välja ja tõmbas käega üle kontrolleri nuppude, kuna arvas, et mõni nupp on kinni kiilunud. Peale seadme sisse lülitamist hakkas filter tööle. Hageja ei välista, et muutused süsteemi parameetrites võisid tekkida seoses sisse ja välja lülitamisega. Hageja võttis omaks, et vastavat koolitust ta saanud ei ole ja kui midagi juhtus, oli ta kohustatud teatama sellest tehnoloogile. Hageja väitel oli süsteemi parameetreid muudetud juba enne tema vahetuse algust. Kolm nädalat enne nimetatud juhtumit põles indikaator, kuid süsteem töötas normaalselt. Hageja arvates pani tehase insener süsteemi tööle uues režiimis. Hageja ei tea, millal ja millisel eesmärgil oli süsteemi parameetreid muudetud. Hageja on seisukohal, et töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik ning töölepingu lõpetamisel olid ka tööinspektori poolsed rikkumised. Kostja hagi ei tunnista. Kostja selgitab, et süsteemi parameetrite muutmise õigus oli tehase inseneril ja tehnoloogil. Hagejat selleks instrueeritud ei olnud. Hageja oli teadlik sellest, et avarii olukorras tuleb võtta ühendust selleks instrueeritud inimestega. Sel korral hageja seda ei teinud. Eeskirjade kohaselt pidi hageja viivitamatult teavitama tööandjat avariist või sellest, et parameetrid on muutunud. Hageja ei olnud saanud vastavat koolitust ning tal ei olnud õigust iseseisvalt parameetreid muuta. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja välja mõista hagejalt kohtukulud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastas, et poolte vahel oli 20. oktoobril 2003 sõlmitud tööleping nr 22 (TVK t.l.-2,3) ja töölepingu tingimuste muutmine 16. maist 2004 (TVK t.l.-16) , mille alusel hageja töötas vahetuse ülemana AS-s E.. Hagejale määrati 07. veebruaril 2006 distsiplinaarkaristuseks töölepingu lõpetamine (t.l.-23,24). Tööleping hagejaga lõpetati 08. veebruaril 2006 tööandja algatusel TLS § 86 p 6 alusel töökohustuste rikkumise tõttu (TVK t.l.-25). Selles osas poolte vahel vaidlus puudub. Hageja nõudeks on tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ja välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis kuue kuu keskmise palga ulatuses. Kostja hagi ei tunnista. Töölepingu lõpetamine Hageja esitas nõude tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks. Vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 28 lg 1, ebaseaduslik on töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Hageja väitel oli töölepingu lõpetamise põhjuseks hageja tegevus ametiühingus ja osalemine kollektiivlepingu läbirääkimistes. Kostja esitas vastuväite, et töölepingut hagejaga ei lõpetatud mitte seoses tema tegevusega ametiühingus, vaid töökohustuste korduvate ja tõsiste rikkumiste tõttu. Hagejale määrati distsiplinaarkaristus ja tööleping lõpetati töösisekorra ja tööandja seaduslike korralduste korduva eiramise tõttu. 4(10)

Kohus ei nõustu hageja väitega. Hageja ei ole kohtule nimetanud asjaolusid, mis viitaksid töölepingu lõpetamisele seoses hageja tegevusega ametiühingus ja osalemisega kollektiivlepingu läbirääkimistes. Hageja ei ole ka kohtule esitanud sellekohaseid tõendeid. Kostja poolt töövaidluskomisjonile esitatud tõenditest, kirjavahetus ametiühingu ja tehase juhtkonna vahel (TVK t.l.-45-52) selgub, et ametiühingu alane tegevus - ametiühingu juhatuse valimine ja kollektiivlepingu sõlmimise läbirääkimised, toimusid perioodil veebruar 2005 kuni aprill 2005. Hageja oli valitud ettevõtte ametiühingu juhatuse liikmeks. Kollektiivlepingu üle peetavate läbirääkimistega seotud dokumentidele hageja alla kirjutanud ei ole. Hageja kohtuistungil antud selgitustest järeldab kohus, et hageja ei nõustu distsiplinaarkaristuse määramise ja töölepingu lõpetamisega TLS § 86 p 6 alusel töökohustuste rikkumise tõttu, kuna hageja enda arvates ei ole ta töökohustusi sel määral rikkunud, et tööandja võiks temaga töölepingu lõpetada. Vastavalt Eesti Vabariigi töölepinguseaduse (TLS) § 103 lg 1, tööandjal on õigus lõpetada TLS § 86 punktis 6 ettenähtud alusel tööleping, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. TLS § 144 lg 1 kohaselt, vaidluse korral töölepingu lõpetamise üle TLS § 86 punktides 6-8 ettenähtud alustel on töövaidlusorganil õigus hinnata töötaja süüteo asjaolusid ja töölepingu lõpetamise otstarbekust ning töötaja tööle ennistada. Kostja väitel seisnes hageja rikkumine selles, et hageja muutis töö käigus omavoliliselt tsehhis asuva õhufiltri kontrolleri parameetreid, eirates sellega tööandja seaduslikku korraldust ja töösisekorra reegleid. Kuna kontrolleri parameetrite muutmise tagajärjel tekkis avarii ja pliitolmu reostuse oht, seadis hageja oma tegevusega ohtu kaastöötajate tervise ja tööandja vara. AS E. tegevus on seotud ohtlike ainete käitlemisega ning tööohutuse normide järgimine kõigi töötajate poolt on eriti oluline. Hageja võttis kohtuistungil omaks, et otsustas süsteemi töö iseseisvalt taastada, kuna oli seda korra teinud tehase inseneri juhendamisel ja mõni kord ka iseseisvalt ning ta teadis, et ametlikult seda teha ei tohi. Hageja lülitas kaks korda süsteemi välja ja seejärel uuesti sisse ning ta ei välista, et muutused süsteemi parameetrites võisid tekkida seoses sisse ja välja lülitamisega. Hageja võttis ka omaks, et vastavat koolitust ta saanud ei ole ja kui midagi juhtus, oli ta kohustatud teatama sellest tehnoloogile. Kohus leiab, et hageja rikkus töökohustusi olulisel määral. TLS § 48 lg 1 p 2 ja p3 kohaselt, tööandja ja töötaja on vastastikku kohustatud täitma töösisekorra, töötervishoiu, tööohutuse ning tuleohutuse nõudeid ning hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole vara, ning tegema endast sõltuva, et töös ei kahjustataks kolmandate isikute vara. Hagejaga 20. oktoobril 2003 sõlmitud töölepingu nr 22 (TVK t.l.-2,3) p 7.2.1. kohaselt oli töötaja kohustuseks täita töölepingus sätestatud tööülesandeid, täita õigusaktides sätestatud ja tööandja poolt kehtestatud või kehtestatavaid ettevõttesiseseid akte ning teisi tööandja seaduslikke nõudmisi ja tingimusi. Töölepingu p 7.2.4. kohaselt oli töötaja muuhulgas kohustatud hoiduma igasugusest tegevusest, mis otseselt või kaudselt võiks kahjustada tööandja mainet või huvi ja tekitada tööandjale majanduslikku kahju ja põhjustada lisakulutusi. Kostja väitel rikkus hageja tehase inseneri poolt 09. detsembril 2004 antud korraldust, millega on keelatud muuta filtersüsteemi parameetreid ilma inseneri loata (t.l.-39, tõlge t.l.-80). Kontrolleri 5(10)

parameetrite muutmist kinnitavad ka tehase inseneri 10. jaanuari 2006 esildis (t.l.-26-27, tõlge t.l.71-72), hageja 12. jaanuari 2006 seletuskiri (t.l.-28, tõlge t.l.-69) ja uurimiskomisjoni 19. jaanuari 2006 esildis koos lisadega (t.l.-30-39, tõlge t.l.-76-77, 95-98). Hageja omaksvõtuga on tõendatud, et hageja muutis õhufiltri kontrolleri parameetreid. Hageja väitel ei olnud ta teadlik tehase inseneri korraldusest. Kostja esitas vastuväite, et hageja pidi sellest korraldusest teadma ning hageja allkirja puudumine raportite raamatus ei ole aluseks väitele, et hageja ei olnud inseneri korraldusest teadlik. Kohus leiab, et hageja väide ei ole põhjendatud. Raportite raamatu väljavõttest (t.l.-39, tõlge t.l.80) selgub, et tehase inseneri korraldus on raamatusse kantud 09. detsembril 2004. Korralduse all hageja allkiri puudub. Kohtuistungil võttis hageja omaks, et ta vaatas raportite raamatut iga päev ning selle alusel korraldas oma tööpäeva. Hageja allkiri on ka viimase, enne tehase inseneri korraldust tehtud kande all. Kohus järeldab, et vaatamata allkirja puudumisele konkreetse kande all, pidi hageja olema sellest korraldusest teadlik. Raportite raamatuga tutvumine oli hageja igapäevaste tööülesannete täitmise aluseks ning seetõttu ei ole põhjust arvata, et hageja luges raportite raamatu kandeid valikuliselt või jättis teadlikult osa neist lugemata. Tehase inseneri poolt

Kohus nõustub kostja väitega. Hageja teo ohtlikkus on tõendatud uurimiskomisjoni 19. jaanuari 2006 esildisega (t.l.-30-39, tõlge t.l.-76-77, 95-98), millest selgub, et hageja tegevus võis kaasa tuua ventilatsiooniseadme juhtpuldi rikke ja täieliku kõlbmatuse. Parameetrite muutmine oleks võinud põhjustada kottfiltrite liigkulumise, nende kiire kõlbmatuks muutumise ja selle tagajärjel keskkonda paisatavate kahjulike ainete (pliitolmu) hulga suurenemise ning tööandja kulude kasvu antud filtri hooldusele. Kohus tuleb järeldusele, et hageja rikkus töösisekorra ja tööohutuse nõudeid ning hageja tegevuse tagajärjel oli tekkinud oht tööandja varale ja teiste töötajate tervisele. Samuti oli võimalik keskkonna reostuse oht pliitolmuga. Hageja väitel oli töölepingu lõpetamine ebaseaduslik, kuna esinesid rikkumised tööinspektori poolt. Kostja esitab vastuväite, et Tartu Ringkonnakohtu 12. detsembri 2006 otsusega haldusasjas nr 306-700 jäeti hageja kaebus tööinspektori otsusele rahuldamata ja seega on tööinspektori nõusolek töölepingu lõpetamiseks töötajate esindajaga õiguspärane ja kehtiv. Kohus nõustub kostja vastuväitega. Pooled ei vaidle, et hageja oli tööandja juures moodustatud ametiühingu juhatuse liige. Töölepingu lõpetamise ajal kehtinud ametiühingute seaduse (AÜS) redaktsiooni § 16 lg 1 kohaselt, kollektiivsetes töösuhetes on ametiühingul oma pädevuse piires õigus esindada ja kaitsta töötajate õigusi ja huve. Hageja oli seega töötajate esindaja Eesti Vabariigi töölepingu seaduse mõttes. Vastavalt TLS § 94 lg 1, töölepingu lõpetamine tööandja algatusel töötajaga, kes on valitud tööandja juures töötajaid esindavasse organisatsiooni, samuti töötajaid esindava isikuga, on lubatud töötaja volituste ajal ja ühe aasta jooksul pärast volituste lõpetamist, välja arvatud TLS § 86 punktides 1, 9 ja 11 ettenähtud alused, üksnes tööandja asukoha (elukoha) tööinspektori nõusolekul. Ida-Virumaa Tööinspektsiooni 03. veebruari 2006 otsusega nr 8.02-25/1405 andis tööinspektor kostjale nõusoleku hagejaga töölepingu lõpetamiseks TLS § 86 p 6 alusel (t.l.-46). TLS § 94 lg 4 kohaselt, tööinspektori ebaseadusliku tegevuse peale saab esitada kaebuse halduskohtule. Tartu Ringkonnakohtu 12. detsembri 2006 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-06-700 (t.l.-47-66) jäeti hageja kaebus Ida-Virumaa Tööinspektsiooni 03. veebruari 2006 otsuse nr 8.02-25/1405 tühistamiseks rahuldamata. Saabumise templist Ida-Virumaa tööinspektsiooni 03. veebruari 2006 otsusel (t.l.-45) selgub, et kostja on tööinspektori nõusoleku kätte saanud 06. veebruaril 2006, so enne hagejaga töölepingu lõpetamist. Kuna tööinspektori nõusoleku osas vaidluse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse, siis kohus tööinspektori 03. veebruari 2006 otsust sisuliselt ei hinda. Kohus jõuab järeldusele, et töölepingu lõpetamiseks hageja kui töötajate esindajaga oli kostjal tööinspektori nõusolek olemas. Kostja väitel oli hagejal kaks kustumata distsiplinaarkaristust. Hageja selles osas vastuväiteid ei esitanud. 7(10)

Kohus nõustub kostja väitega. Vastavalt töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 13, distsiplinaarkaristus on kustunud, kui töötajale ei ole ühe aasta jooksul, arvates karistuse määramise päevast, määratud uut distsiplinaarkaristust. TDVS § 12 lg 1 kohaselt, distsiplinaarkaristus on määratud päevast, mil töötaja andis allkirja dokumendile, millega tööandja vormistas karistuse. Kui töötaja ei märkinud sellele dokumendile allkirja andmise kuupäeva, siis loetakse karistus määratuks dokumendi koostamise päevast. Esimene distsiplinaarkaristus, noomitus, määrati hagejale 13. aprilli 2005 käskkirjaga nr 2-2/20 (t.l.-78) seoses töökohustuste puuduliku täitmisega, kuna hageja teostas tootmisruumides töid ilma kohustusliku isikukaitsevahendita. Käskkiri tehti hagejale allkirja vastu teatavaks 15. aprillil 2005. Tööleping hagejaga lõpetati 08. veebruarist 2006, so vähem kui aasta peale karistuse määramist ning seega on hagejale käskkirjaga nr xxx määratud distsiplinaarkaristus kehtiv. Teine distsiplinaarkaristus, noomitus, määrati hagejale 27. aprillil 2005 käskkirjaga nr 2-2/27 (t.l.75) seoses töökohustuste puuduliku täitmisega, kuna hageja rikkus juhtkonna korraldust akude purustisse laadimise kohta ja põhjustas sellega purusti avarii, mis tõi kaasa tööseisaku 17-ks tunniks. Käskkiri tehti hagejale allkirja vastu teatavaks 28. aprillil 2005. Tööleping hagejaga lõpetati vähem kui aasta peale karistuse määramist ning seega on hagejale käskkirjaga nr 2-2/27 määratud distsiplinaarkaristus kehtiv. Hageja vaidlustas nimetatud distsiplinaarkaristused, distsiplinaarkaristused muutmata (t.l.-43).

kuid

töövaidluskomisjon

jättis

Kohus jõuab järeldusele, et hagejal oli töölepingu lõpetamise seisuga kaks kehtivat distsiplinaarkaristust töökohustuste erinevate rikkumiste eest. Lähtuvalt TLS § 106, töölepingu lõpetamisel TLS § 86 punktides 6-8 ettenähtud alustel on tööandja kohustatud järgima distsiplinaarkaristuste määramiseks seadusega kehtestatud korda. Tööandja ei ole kohustatud töölepingu lõpetamisest töötaja süütegude tõttu ette teatama ega hüvitust maksma. TDVS § 21 lg 1 kohaselt, tööandjal on õigus lõpetada tööleping distsiplinaarkaristuse korras töölepingu seaduse § 86 punktides 6-8 ettenähtud alustel, järgides sama seaduse §-dega 11, 73-75, 91-96 ja 103-106 ettenähtud lepingu lõpetamise tingimusi ja korda ning käesoleva seadusega ettenähtud karistamise tingimusi ja korda. Distsiplinaarkaristuse määramise ja töölepingu lõpetamise formaalseid külgi hageja ei vaidlustanud. Kohus leidis, et distsiplinaarkaristuse määramise ja sellega seoses töölepingu lõpetamise aluseks olevad asjaolud olid olemas. Hageja pani kontrolleri omavolilise parameetrite muutmisega toime teo, mis võis kaasa tuua raskeid tagajärgi tööandja varale ja teiste töötajate tervisele. Hageja rikkus sealjuures nii töösisekorraeeskirju kui ka tööohutusalaseid instruktsioone ja juhendeid. Hagejal on kaks kustumata distsiplinaarkaristust samalaadsete tegude eest. Mõlema distsiplinaarkaristuse aluseks on olnud hageja tegevus, millega hageja teadlikult eiras juhtkonna korraldusi. Kui esimene rikkumine, viibimine tootmisruumides kaitsevahendita, ei põhjustanud raskeid tagajärgi, siis teine rikkumine, tehnoloogilise protsessi nõuete eiramine, tõi kaasa tootmisvahendi avarii ja pikaajalise tööseisaku.

8(10)

Kohus järeldab, et eelmised karistused ei ole hagejale mõju avaldanud, tegemist oli kolmanda samalaadse rikkumisega ning seega ei ole välistatud, et hageja võiks taolisi tegusid toime panna ka tulevikus. Kohus leiab, et hagejaga töölepingu lõpetamine oli põhjendatud. Töölepingu lõpetamise aluse kohaldamise protseduuri reeglite olulist rikkumist kohus ei tuvastanud. Kohus jõuab järeldusele, et hagejaga töölepingu lõpetamine ei olnud ebaseaduslik ning hageja nõue tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks tuleb jätta rahuldamata. Hüvitis kuue kuu keskmise palga ulatuses Koos töölepingu ebaseaduslikuks tunnistamise nõudega esitas hageja nõude välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis kuue kuu keskmise palga ulatuses. Lähtuvalt TLS § 117 lg 1 ja 3, töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist. Kui töötajate esindaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma hüvitust tema kuue kuu keskmise palga ulatuses. Kohus asus seisukohale, et töölepingu lõpetamine hagejaga (töötajate esindajaga) ei olnud ebaseaduslik ning seega ei ole hagejal õigus nõuda töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitist kuue kuu keskmise palga ulatuses. Hageja nõue kuue kuu keskmise palga ulatuses hüvitise välja mõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Hagi lahendamine Hageja nõueteks oli tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ja välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis kuue kuu keskmise palga ulatuses. Kohus jõudis järeldusele, et töölepingu lõpetamine hagejaga ei olnud ebaseaduslik ning kostjalt hageja kasuks kuue kuu keskmise palga ulatuses hüvitise väljamõistmiseks alus puudub. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Tõendite osas peab kohus vajalikuks märkida, et hageja esitatud tõend tööleping nr 22 TVK t.l.-2,3 ja kostja tõend TVK t.l.-12-15 on identsed ning seetõttu kohus viitab vaid TVK t.l.-2,3. Samuti on identsed: hageja tõend töölepingu tingimuste muutmine 31. detsembrist 2004 TVK t.l.-4,5 ja kostja tõend TVK t.l.-23,24 – kohus viitab TVK t.l.-4,5; hageja tõend 07. veebruari 2006 käskkiri TVK t.l.-7 ja kostja tõend TVK t.l.-26 ja t.l.-23-24 – kohus viitab t.l.-23-24; kostja tõendid käskkiri 27. aprillist 2005 nr 2-2/27 TVK t.l.-27 ja t.l.-75 – kohus viitab t.l.-75; kostja tõend käskkiri 13. aprillist 2005 nr 2-2/20 TVK t.l.-30,31 ja t.l.-78-79 – kohus viitab t.l.-78-79; kostja tõend taotlus tööinspektsioonile 20. jaanuarist 2006 TVK t.l.-55,56 ja t.l.-43-44 – kohus viitab t.l.-43-44; kostja tõend tehase inseneri 10. jaanuari 2006 esildis TVK t.l.-57,58 ja t.l.-26-27, tõlge t.l.-71-72 – kohus viitab t.l.-26-27, tõlge t.l.-71-72; kostja tõend juhataja 13. jaanuari 2006 käskkiri TVK t.l.-59 ja t.l.-29, tõlge t.l.-70 – kohus viitab t.l.-29, tõlge t.l.-70; kostja tõendid uurimiskomisjoni 19. jaanuari 2006 esildis koos lisadega TVK t.l.-60-70 ja t.l.-30-39, tõlge t.l.-76-77, 95-98 – kohus viitab t.l.30-39, tõlge t.l.-76-77,95-98; kostja tõend väljavõte töösisekorra eeskirjadest TVK t.l.-71 ja t.l.-41 – kohus viitab t.l.-41; kostja tõend väljavõte tööohutusalasest juhendist nr 1 TVK t.l.-72 ja t.l.-40, tõlge t.l.-74 – kohus viitab t.l.-72, tõlge t.l.-74; kostja tõend väljavõte sissejuhatavast tööohutusalasest juhendist TVK t.l.-73 ja t.l.-42, tõlge t.l.-73 – kohus viitab t.l.42, tõlge t.l.-73. Hageja tõend tööinspektsiooni järelpärimine 03. veebruarist 2006 (TVK t.l.-6) ei ole asjakohane, kuna vaidlus tööinspektori loa õiguspärasuse üle ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse. Asjasse puutuvad 9(10)

ei ole ka kostja tõendid: juhataja 13. jaanuari 2006 käskkiri (t.l.-29, tõlge t.l.-70), sest sellega on tõendatud vaid uurimiskomisjoni moodustamine, mille üle vaidlus puudub; töövaidluskomisjoni

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.